3-22-590/10 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-22-590

Otsuse kuupäev

30. september 2024

Kohtunik

Maria Lõbus

Haldusasi

Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 14. oktoobri 2021. a

käskkirja nr 6-3/879-1 ja 2. veebruari 2022. a vaideotsuse nr 6-

12/496-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Romeo Kalda

Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Eve Kangro

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Romeo Kalda kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse

esitamiseks on 30. oktoober 2024.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lõike 1 punkt 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).

3-22-590

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Viru Vangla tunnistas 14. oktoobri 2021. a käskkirja nr 6-3/879-1 resolutsiooni

punktiga 1 kinnipeetav Romeo Kalda (edaspidi kaebaja) süüdi Viru Vangla kodukorra

punktide 1.12.19 ja 8.2.2 rikkumises ning karistas teda noomitusega. Käskkirja resolutsiooni

punktiga 2 tunnistas vangla kaebaja süüdi Viru Vangla kodukorra punkti 7.1.2 rikkumises ja

karistas teda noomitusega. Käskkirjast nähtuvalt võeti 14. septembril 2021 kaebaja kambrist

V813 voodi ülemiselt narilt ära 14. septembri 2021. a kuupäevaga ajaleht Õhtuleht, mis

kuulus kinnipeetav M. Kasele, ning kerra keeratud neli lõnganööri, mis olid viie meetri

pikkused.

Kuna kaebaja kambrist leiti teisele kinnipeetavale kuuluv ajaleht, pani kaebaja ajalehe enda

valdusesse võtmisega toime kodukorra punktide 1.12.19 ja 8.2.2 rikkumise. Vangla kodukorra

sätetest ja seletuskirjast tuleneb täpselt ja selgelt, et üks kinnipeetav ei tohi teise kinnipeetava

käest omandada asju ega hoida enda juures teise kinnipeetava asju. Kodukorra seletuskirjas

selgitatakse punkti 8.2.2 kohta, et justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla

sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 57 lõike 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või

kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse

vahendusel soetatud isiklikke asju. Igasugune muu viis esemete enda valdusesse saamiseks on

keelatud. Kodukorra punkti 1.12.19 kohta märgitakse seletuskirjas, et kinnipeetaval on

lubatud vallata ainult temale kuuluvaid esemeid ja aineid ning keelatud on esemeid ja aineid

omandada teistelt kinnipeetavatelt. Sätte eesmärk on, et vanglas ei toimuks asjade üksteisele

andmist ega vahetamist. Tähtis on ka see, et vanglal oleks kinnipeetavate ja neile kuuluvate

esemete üle korrektne ülevaade. Neis selgitustes on üheselt ja selgelt rõhutatud ka valdusesse

võtmise keelatust. Ei ole usutav, et kaebaja ei saanud aru enda teo keelatusest, sest kodukord

ei tee ajalehtede osas erandit, st mistahes teise kinnipeetava eseme omandamine,

vahendamine, valdamine ja laenamine on keelatud. Teo keelatus ei sõltu sellest, kas tegu on

sama päeva või vanema ajalehega. Informatsiooni saamiseks on kinnipeetavatel võimalik

lugeda vangla soetatud ajalehti ja isiklikke ajalehti. Ei ole võimalik ega ka vajalik kodukorras

kehtestada esemete loetelu, mida kinnipeetavad üksteisele üle anda ja vastu võtta ei või. Kui

kinnipeetavad võiksid enda isiklikke asju teistele kinnipeetavatele edasi anda, tooks see kaasa

julgeolekuohu. Edasiantavatesse asjadesse saab peita keelatud esemeid ning nende kaudu

pidada ebaseaduslikku kirjavahetust. Samuti põhjustab selline isiklike asjade edasiandmine

järelevalve raskusi ja võimalikke ebaseaduslikke võlasuhteid. Kuivõrd vangla julgeolek on

kaalukas väärtus, on selle ohtu seadmine läbi igasuguste esemete omandamise raske

rikkumine. Vanglal tuleb anda selge signaal, et mistahes esemete ja ainete, olgu selleks siis

kasvõi ajalehed, vahetamist vangla ei aktsepteeri. Seega on kaebajale karistuse määramine

vajalik. Kaebajal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohane on kaebajat karistada

noomitusega. See on piisav karistus, et kaebaja mõistaks enda rikkumise tõsidust ning teeks

järeldused edaspidiseks õiguskuulekaks käitumiseks.

Kuna kaebaja kambrist leiti neli viie meetri pikkust lõngast nööri, pani kaebaja toime

kodukorra punkti 7.1.2 rikkumise. Kuna kaebaja väitis, et lõng on olnud tema kambris

vähemalt seitse aastat, võttis menetleja ütlused ametnikelt, kes tegid enne 14. septembrit 2021

kambris V813 viimased kolm läbiotsimist. Ükski ametnik ei kinnitanud kaebaja väidet,

justkui oleks lõng kambris olnud juba varem. Vanglaametnikud otsivad kambreid läbi

vähemalt kord kuus. Ei ole usutav, et seitsme aasta jooksul ei ole ükski vanglaametnik lõnga

avastamise korral ära võtnud. Kodukorra punkti 7.1.2 koosseisu täitmine ei eelda, et esemega

peab olema võimalik tekitada vigastusi. Samas arvestades leitud nööride kogust ja pikkust, on

ka nendest kahtlemata võimalik valmistada nöör, millega on võimalik vigastusi tekitada.

3-22-590

Nöörid ei ole ohtlikud ainult seepärast, et nendega võib tekitada vigastusi, vaid ka seetõttu, et

neist saab valmistada riputuskonkse või aasu, millega on võimalik keelatud esemeid peita (nt

ventilatsioonišahti, WC-poti loputuskasti jne). Selliste esemete valdamist vanglas tuleb pidada

raskeks rikkumiseks. Keelatud esemetega seotud rikkumised on vanglas sagedased, mistõttu

seesugusele rikkumisele reageerimata jätmisega annaks vangla kinnipeetavatele soovimatu

signaali, et vangla justkui aktsepteeriks keelatud esemete omamist. Seega on kaebaja

karistamine vajalik. Kuna kaebajal kehtivaid distsiplinaarkaristusi keelatud esemete

valdamise eest ei ole, on eesmärgipärane määrata karistuseks võimalikest karistusliikidest

leebeim ehk noomitus. See on piisav karistus, et kaebaja saaks teha järeldusi edaspidiseks

õiguskuulekaks käitumiseks.

2. Kaebaja esitas 15. novembril 2021 vaide Viru Vangla 14. oktoobri 2021. a käskkirja

peale. Kaebaja leidis, et käskkiri on õigusvastane, kaalutlusvigane, ebaproportsionaalne ja

nõuetekohaselt motiveerimata. Vääralt on kohaldatud materiaalõigust ja eiratud on

uurimisprintsiipi.

Värske ajalehe teiselt kinnipeetavalt lugemiseks võtmine ei kvalifitseeru kodukorra punktide

1.12.19 ja 8.2.2 rikkumisena. Need normid ei ole õigusselged. Kaebaja ei teadnud ega saanud

aru, et keelatud on võtta teise kinnipeetava värsket ajalehte lugemiseks. Käskkirjas ei ole

arvestatud kaebaja selgitusega, et eelneva kümne aasta jooksul pole vangla sellest probleemi

teinud ning kaebaja ei tea kedagi, kes oleks selle eest karistada saanud. Kaebaja on

arusaamisel, et sama päeva ajalehte võib lugemiseks võtta, kui selle samal päeval tagastad.

Kaebaja sooviski ajalehte ainult lugeda ja selle samal päeval tagastada. Mingit kokkulepet

kinnipeetav M. Kasega kaebaja poolt ajalehe omandamiseks polnud. Kaebaja palus

distsiplinaarmenetluses eeltoodu kinnituseks võtta seletused kinnipeetav M. Kaselt, kuid

menetleja ei teinud seda. Isegi kui nõustuda, et tegu oli rikkumisega, siis on määratud

distsiplinaarkaristus ebaproportsionaalne ja ebavajalik. Käskkirjas on ebaõigesti leitud, et

värske ajalehe lugemiseks võtmine oli vangla julgeolekut ohustav ja raske rikkumine. Vangla

kaalutlus, et ajalehes võivad olla peidetud keelatud esemed, on ebaõige, sest kaebajalt ei ole

Viru Vanglas 12 aasta jooksul keelatud esemeid leitud. Samuti on tõendatud, et Õhtulehe

vahel ei olnud keelatud esemeid. Ka ei ole õige siduda seda juhtumit ebaseadusliku

kirjavahetuse pidamisega. M. Kase ja kaebaja viibivad samas osakonnas ning saavad

omavahel vabalt suhelda, mistõttu ei ole neil suhtlemiseks vaja kasutada ajalehte. Samuti on

vangla ajalehte Postimees lubatud omavahel vahetada. Selles distsiplinaarasjas on asjakohatud

ka viited järelevalve raskustele ja võlasuhetele. Seega ei nähtu kaalutlusi, et värske ajalehe

paariks tunniks lugemiseks võtmine oleks raske rikkumine.

Lõnga eest karistuse määramine ei ole vajalik ning karistamiseks puudub alus, sest lõng oli

kaebaja valduses nähtaval kohal vähemalt seitse aastat ja vangla ei ole seda keelanud. Lõng

oli vajalik, sest kaebaja parandas sellega villaseid sokke. Käskkirjast ei nähtu, miks eelistab

menetleja valvurite selgitusi kaebaja väidetele. Liiatigi on valvurite seletused lubamatud

tõendid, sest puudub menetleja kirjalik seletuste nõue (küsimused, millele valvurid on

vastanud). Samuti ei saanud kaebaja läbi menetleja oma küsimusi valvuritele esitada, nt

vangla poolt keelatuks loetud saapapaelte kohta, mida valvurid ei ole varasematel

läbiotsimistel ära võtnud, kuigi on tõendamist leidnud, et need olid kaebaja kambris olemas

vähemalt 25. juuni 2021. a seisuga. Lisaks, kuna valvurid ei kinnita üheselt, et seda lõnga ei

ole varem kaebaja kambris olnud, siis tuleb lähtuda põhimõttest, et kõrvaldamata kahtlused

tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kodukorra punkti 7.1.2 koosseisu täitmine eeldab

samuti selle tuvastamist, et esemega on võimalik tekitada vigastusi. Kodukorra punkt 7.1

sätestab, et VSKE §-s 641 nimetatud esemete kõrval keelatakse vangistusseaduse (VangS) §

15 lõike 4 alusel kinnipeetavatele VangS § 15 lõikes 2 kirjeldatud tunnustele vastavad

3-22-590

järgmised esemed. Kodukorra seletuskirjas on punkt 7.1.2 otseselt seotud VSKE § 641

punktiga 1 ja on öeldud, et olemasolevat regulatsiooni täpsustatakse õigusselguse huvides.

Lõnga ei ole kummaski normis nimetatud. Kaebajalt ära võetud lõng ei ole ohtlik ja sellega ei

saa tekitada vigastusi: see läheb näppude vahel tõmmates hõlpsasti katki. Kaebaja ei ole

sellest lõngast valmistanud kokkupunutud nööri ja see lõng ei ole ka koos ohtlik. Ei ole õiged

vangla kaalutlused, et lõngast saab teha aasu ja riputuskonkse keelatud esemete peitmiseks nt

ventilatsioonišahti ja WC-poti loputuskasti, sest kaebaja kambris ei ole WC-poti loputuskasti

ega avatud ventilatsioonišahti. Käskkirjas ei ole arvestatud, et kaebajal ei ole vangistuses

olnud keelatud esemeid, ta ei ole Viru Vanglas oldud 12 aasta jooksul olnud vägivaldne ega

ennast vigastanud ega kuidagi olnud nööridega seotud. Käskkirjas on alusetult viidatud,

justkui oleks varem kaebajaga läbi viidud vestlus seoses kolme rikkumisega. Mingeid

rikkumisi ei ole kaebaja toime pannud ja nende ettekannete osas ei alustatud menetlust.

Kaebaja karistamine noomitusega ei ole põhjendatud, vajalik ega eesmärgipärane. Piisanuks

vestlusest, sest kaebaja vabandas ja tegi vajalikud järeldused oma selgitustes.

3. Viru Vangla jättis 2. veebruari 2022. a vaideotsusega nr 6-12/496-2 kaebaja vaide

rahuldamata.

Jääb arusaamatuks, kuidas jõuab kaebaja järeldusele, et kaaskinnipeetavalt värske ajalehe

võtmine lugemiseks on lubatud tegevus, mis muutub keelatuks alles siis, kui ajalehte samal

päeval selle omanikule ei tagastata. Kodukorra punktid 1.12.19 ja 8.2.2 keelavad selgelt

kinnipeetaval võtta oma valdusesse asju teiselt kinnipeetavalt, seejuures ei oma tähtsust

ajaline kestus, mil ese kinnipeetava valduses on olnud. Kodukord keelab ka teiselt

kinnipeetavalt esemeid laenata ja ajutiseks kasutamiseks võtta. Vastasel juhul võiks

kinnipeetav mistahes eseme omandamisel viidata sellele, et ta kavatses selle samal päeval

kaaskinnipeetavale tagastada. Seega ei ole oluline, kas kaebajal oli plaanis ajaleht tagastada

või mitte, kuivõrd see ei oleks tohtinud tema valduses üldse olla. M. Kase ütlused ei oleks

kuidagi mõjutanud distsipliinirikkumise toimepanemise fakti ega kaebaja õiguste kaitsmisele

kaasa aidanud. Samuti ei oma tähtsust rikkumise kvalifitseerimiseks kodukorra punktide

1.12.19 või 8.2.2 järgi, millise konkreetse eseme või ainega tegu on. Seetõttu ei saa kaebajat

vastutusest vabastada asjaolu, et ese, mis tema valdusest ära võeti, oli värske ajaleht.

Põhjendamatu on kaebaja väide, justkui oleks vangla siiamaani aktsepteerinud kinnipeetavate

vahelist isiklike ajalehtede vahetamist või sarnast tegevust.

Kodukorra punkt 7.1.2 täpsustab VSKE § 641 punkti 1 eesmärgiga keelata kinnipeetavale

VSKE § 641 punktis 1 nimetatuile küll sarnased esemed, kuid mitte üksnes põhjusel, et

nendega on võimalik tekitada vigastusi, vaid sest need ohustavad ka muul viisil vangla

julgeolekut. Kummaski normis toodud loetelu ei ole ammendav. Lõng on kahtlemata paelale

sarnane ese, mistõttu ei ole ka seda lubatud kinnipeetaval omada. Juhul kui kaebajalt leitud

lõngaga isegi ei ole võimalik kellelegi vigastusi tekitada, võib see julgeolekuohuks osutuda

muul käskkirjas kirjeldatud viisil. See, et kaebaja kambris WC-loputuskast puudub, ei

tähenda, et temale sellised esemed lubatud on. Menetluse materjalidest ei nähtu põhjust, miks

tuleks vanglaametnike väited kahtluse alla seada, kuivõrd ei esine mõistlikku põhjust, miks

annaksid ametnikud tõele mittevastavaid ütluseid. Kaebajal see-eest on selleks aga selge

motiiv  distsiplinaarvastutusest vabanemine. Samuti ei selgu vaidest, miks on

vanglaametnike antud ütlused lubamatud tõendid. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 18 lõike

1 punkti 3 kohaselt menetlustoiming protokollitakse muu hulgas siis, kui toimingu sisu on

ütluse andmine haldusorganile. HMS § 18 lõige 2 sätestab, et protokoll peab sisaldama: 1)

menetlustoimingu teostamise aega ja kohta; 2) menetlustoimingut läbiviiva haldusorgani nime

ning kohalviibivate menetlusosaliste, tõlkide, ekspertide ja tunnistajate nimesid; 3)

3-22-590

menetlustoimingu eesmärki; 4) menetlustoimingu käigus esitatud taotlusi; 5) menetlusosalise

seletuste, eksperdi või tunnistaja ütluste sisu või paikvaatluse tulemust. Vangla hinnangul

vastavad menetluse käigus koostatud toimingute protokollid eeltoodud nõuetele.

4. Kaebaja esitas 7. märtsil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 14. oktoobri

2021. a käskkirja ja 2. veebruari 2022. a vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja märkis, et jääb

kõikide distsiplinaar- ja vaidemenetluses esitatud põhjenduste juurde. Kaebaja osutas

täiendavalt sellele, et vaidlustatud käskkiri on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse § 23

lõikes 3 sätestatud topeltkaristamise keelu põhimõttega ja VangS § 63 lõike 3 teise lausega,

sest ühe ja sama distsipliinirikkumise eest on kohaldatud kahte distsiplinaarkaristust.

Kaebajale määrati ühes käskkirjas kaks karistust ühel ja samal läbiotsimisel toime pandud

väidetava rikkumise eest. Kohtupraktikas on leitud, et läbiotsimisel leitud erinevate esemete

kogumi eest võib määrata vaid ühe karistuse ning see, milliseid erinevaid esemeid kinnipeetav

valdas, on oluline vaid rikkumise raskuse hindamisel ja karistuse määramisel.

5. Vastustaja palus 20. jaanuari 2023. a vastuses jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja

märkis, et jääb 14. oktoobri 2021. a käskkirjas ja 2. veebruari 2022. a vaideotsuses

väljendatud seisukohtade juurde. Kaebaja väide ühe teo eest topeltkaristamise kohta ei vasta

tegelikkusele. Esimesel juhul karistati kaebajat Viru Vangla kodukorra punktide 1.12.19 ja

8.2.2 rikkumise eest põhjusel, et kinnipeetaval on keelatud omandada teiselt kinnipeetavalt

esemeid, praegusel juhul oli tegemist teisele kinnipeetavale kuuluva ajalehega. Teisel juhul

karistati kaebajat kodukorra punkti 7.1.2 rikkumise eest, kuna tema kambrist leiti keelatud

esemed  neli viie meetri pikkust lõngast nööri. Tegemist on eraldi rikkumistega ja vanglal oli

õigus nende eest kohaldada eraldi karistusi.

6. Kaebaja esitas 5. augustil 2024 täiendava seisukoha.

On jäänud kõrvaldamata kahtlus, et vaidlusalune lõng oli kaebaja kambris juba seitse aastat.

Lõng oli kerra keeratud ja nähtaval kohal (ülemise nari peal). Valvurid on menetlejale

väitnud, et ei ole näinud ega märganud varasematel läbiotsimistel seda lõnga, mis aga ei lükka

ümber kaebaja väidet, et vaidlusalune lõng oli kaebaja kambris juba seitse aastat.

Distsiplinaarmenetluses tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. 14.

septembri 2021. a läbiotsimisel võeti lõngaga samast kohast ära ka üks katkine saapapael,

kuid teine terve saapapael jäeti alles, kuigi ka see on kodukorra järgi keelatud ese. Kaebaja

andis ise terve saapapaela menetlejale välja. Peale seda lõpetati kohe menetlus saapapaela

osas. Sellega vältis menetleja valvuritele ebameeldiva küsimuse esitamist, kas varasematel

läbiotsimistel olid saapapaelad kambris ja miks neid siis ära ei võetud. Sellise käiguga võeti

kaebajalt võimalus tõendada, et valvurid ei ole varasematel läbiotsimistel saapapaeltele ja

lõngale tähelepanu pööranud ning neid ära võtnud.

Õhtulehe osas on asjas tegu ka ebavõrdse kohtlemisega, sest kinnipeetav M. Kaset ei

karistatud, kuigi ka tema võttis kaebajalt vastu värske Postimehe. Kodukorras ei ole välja

toodud, et ajalehti ei tohi võtta lugemiseks. Vastustaja moodi kodukorda tõlgendades võib

jõuda järeldusele, et keelatud on ka kinnipeetavate vaheline kirjavahetus, kuna paberit,

ümbrikku ja postmarki ei tohiks ka saata teisele kinnipeetavale ja vastu võtta kirja. Praktikas

aga see nii ei ole ja ka ajalehtede osas see nii ei olnud. Kaebaja sai alles selles

distsiplinaarmenetluses esimest korda teada (nagu ka kõik teised osakonnas viibivad

kinnipeetavad), et ajalehe lugemiseks võtmine on keelatud. Kaebaja leiab, et selle eest

karistuse määramine on ilmselgelt ebaproportsionaalne ja vastuolus õiguse üldpõhimõtetega.

Vangla sai aru, et kaebaja ega teised kinnipeetavad ei teadnud, et vangla oli otsustanud

3-22-590

kümme aastat hiljem kodukorra tõlgendamise praktikat muuta. Sellisel juhul oleks vangla

pidanud piirduma selgitustega ja karistust mitte määrama.

KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

7. Vaidluse all on, kas on õiguspärane kaebajale Viru Vangla 14. oktoobri 2021. a

käskkirjaga distsiplinaarkaristustena noomituse määramine Viru Vangla kodukorra punktide

1.12.19 ja 8.2.2 rikkumise eest ning noomituse määramine Viru Vangla kodukorra punkti

7.1.2 rikkumise eest.

8. VangS § 63 lõike 1 kohaselt võib VangS-i, vangla sisekorraeeskirjade või muude

õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi.

Distsiplinaarkaristuse määramiseks on esmalt vaja tuvastada, kas kinnipeetav on toime

pannud distsiplinaarsüüteo, kas on täidetud vastav teokoosseis. Seega tuli kaebaja

karistamiseks teha kindlaks õigusakt ja säte, mida kaebaja tegevus rikkus, milles see tegevus

seisnes ning kaebaja süü.

I

9. Viru Vangla karistas kaebajat Viru Vangla kodukorra punktide 1.12.19 ja 8.2.2

rikkumise eest, kuna kaebaja kambrist leiti 14. septembril 2021 teise kinnipeetava M. Kase

ajaleht.

10. Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.19 kohaselt on kinnipeetaval keelatud omandada

esemeid ja aineid teistelt kinnipeetavatelt. Eesti Keele Instituudi loodud sõnaveebi kohaselt on

sõnal „omandama“ järgmised tähendused: midagi endale omandiks soetama või saama;

midagi oma valdusse võtma; (omandi)õigusi saama.1 Seega on kodukorra punkti 1.12.19

kohaselt muu hulgas keelatud teise kinnipeetava asja enda valdusesse võtmine ning tingimata

ei pea tegu olema omandiõiguse üleminekuga.

Viru Vangla kodukorra seletuskirjas on punkti 1.12.19 kohta selgitatud järgmist:

„Kinnipeetaval on lubatud vallata ainult temale kuuluvaid esemeid ja aineid ning keelatud on

esemeid ja ained omandada ja võõrandada teistelt kinnipeetavatelt. Sätte eesmärk on, et

vanglas ei toimuks asjade üksteisele andmist ega vahetamist. Tähtis on ka see, et vanglal

oleks kinnipeetavate ja neile kuuluvate esemete üle korrektne ülevaade. Teistele

kinnipeetavatele esemete ja ainete edasiandmise ning vahendamisega muutub kontrolli

teostamine raskendatuks või isegi võimatuks, sest vanglale ei oleks teada nende asukoht.

Samuti võivad olla edasiantavasse või vahendatavasse esemesse peidetud keelatud esemed,

mis võib tuua kaasa julgeolekuohu.“

Viru Vangla kodukorra punkti 8.2.2 järgi on kinnipeetaval keelatud teistelt omandada, laenata

või võtta ajutiseks kasutamiseks teistele isiklikuks tarbimiseks lubatud või peremehetuid asju

(v.a kambrikaaslase loal vaadata kambris tema televiisorit või kuulata tema raadiot).

Viru Vangla kodukorra seletuskirjas on punkti 8.2.2 kohta selgitatud järgmist: „VSKE § 57

lõike 1 järgi on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos

vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke

asju. Igasugune muu viis esemeid enda valdusesse saada on keelatud.“

1 https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/omandama/1/est

3-22-590

11. Eeltoodust ilmneb selgelt, et ühel kinnipeetaval on keelatud võtta teise kinnipeetava

käest enda valdusesse teise kinnipeetava asja. Seejuures ei tee kodukorra sätted ega selle

seletuskiri vahet, kui pikaks ajaks asja enda valdusesse võetakse  keelatud on asja enda kätte

võtta ka lühikeseks perioodiks. Seetõttu on asjakohatud kaebaja väited selle kohta, et ta oli

ajalehe enda kätte võtnud ajutiselt ja soovis selle samal päeval M. Kasele tagastada. Ka selline

ajutine asjade enda valdusesse võtmine on keelatud.

12. Samuti ilmneb eeltoodust selgelt, et keelatud on enda valdusesse võtta teise

kinnipeetava ükskõik millist asja. Erandid kehtivad ainult neile kinnipeetavatele, kes soovivad

kasutada kambrikaaslase televiisorit või raadiot. Seega on kodukorra ja selle seletuskirja

põhjal selge, et kinnipeetav ei tohi enda valdusesse võtta ka teise kinnipeetava isiklikku

ajalehte. Asjaolu, et kodukorra punktides 1.12.19 ja 8.2.2 ei ole eraldi nimetatud ajalehte, ei

tähenda, et kaebajal oli õigus seda teise kinnipeetava käest võtta. Ei ole mõeldav, et

kodukorras loetletakse üles kõikvõimalikud erinevad esemed, mille enda valdusesse võtmine

teiselt kinnipeetavalt on keelatud.

13. Asjakohatud on kaebaja väited selle kohta, et ajalehel on ainult informatsiooniline

väärtus ja tegu ei ole esemega, mille valdamise eest saaks määrata distsiplinaarkaristuse.

Nagu kohus eespool selgitas, siis keelavad Viru Vangla kodukorra punktid 1.12.19 ja 8.2.2

selgelt võtta enda valdusesse teise kinnipeetava ükskõik millist asja, sõltumata selle asja

olemusest ja väärtusest.

14. Kohus ei pea asjakohaseks kaebaja väidet, et vastustaja moodi kodukorda tõlgendades

võib jõuda järeldusele, et keelatud on ka kinnipeetavate vaheline kirjavahetus, kuna paberit,

ümbrikku ja postmarki ei tohiks ka saata teisele kinnipeetavale ja vastu võtta kirja. Kohus

märgib, et VangS § 28 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ning kodukorra sätteid

tuleb tõlgendada selle regulatsiooniga kooskõlas, st kinnipeetaval on lubatud kirjavahetuse

pidamise raames edastada selleks vältimatuid esemeid (paber, ümbrik, postmark) ja kirja

adressaadil on õigus neid esemeid vastu võtta. VangS ega ükski muu õigusakt ei näe aga ette,

et kinnipeetavatele peab olema tagatud võimalus vahetada omavahel isiklikke ajalehti. VangS

§ 30 kohaselt on kinnipeetaval õigus lugeda ainult vangla ja enda tellitud ajalehti ja ajakirju,

mitte teise kinnipeetava tellitud ajalehti ja ajakirju.

15. Kohus on seisukohal, et kodukorra punktid 1.12.19 ja 8.2.2 on piisavalt õigusselged

ning kaebajale pidi neid sätteid lugedes olema arusaadav, et ta ei tohi kaaskinnipeetava

isiklikku ajalehte ka lühiajaliselt lugemiseks enda valdusesse võtta. Kuna kaebaja siiski võttis

14. septembril 2021 kaaskinnipeetava ajalehe enda valdusesse, pani ta sellega toime

kodukorra punktide 1.12.19 ja 8.2.2 süülise rikkumise.

16. Kaebaja väited selle kohta, et varasema kümne aasta jooksul pole vangla sellest

probleemi teinud, kui kinnipeetav on teise kinnipeetava isikliku ajalehe lugemiseks võtnud,

on paljasõnalised. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi konkreetsele juhtumile, kus vangla oleks

kinnipeetava valdusest avastanud teise kinnipeetava isikliku ajalehe, kuid oleks sellele

reageerimata jätnud. Asjaolu, et selline isiklike ajalehtede laenutamine võis toimuda

vanglaametnike teadmata, ei loo kaebajale õiguspärast ootust, et ka tema võis nii teha ja selle

eest distsiplinaarkorras mitte karistada saada.

17. Samuti ei pea kohus põhjendatuks kaebaja väidet, et teda on M. Kasega võrreldes

ebavõrdselt koheldud, sest M. Kaset ei karistatud distsiplinaarkorras selle eest, et ta võttis

3-22-590

kaebajalt vastu ajalehe Postimees. Kaebaja on vaides ise täpsustanud, et tegu oli värske vangla

tellitud ajalehega Postimees. Järelikult ei olnud Postimees kaebaja isiklik ajaleht, vaid tegu

oligi kõigile kinnipeetavatele lugemiseks mõeldud ajalehega. Seega ei ole kaebaja ja M. Kase

teod samaväärsed ning väide ebavõrdse kohtlemise kohta on alusetu.

18. Kohus leiab, et uurimispõhimõtte rikkumiseks ei saa pidada seda, et vangla ei võtnud

M. Kaselt seletusi. Kaebaja soovis M. Kase seletustega tõendada seda, et kaebaja võttis

ajalehe ainult lugemiseks ja soovis selle samal päeval tagastada ning nii oli kaebaja ka varem

toiminud. Kohus on juba eespool selgitanud, et kaebajal oli keelatud võtta M. Kase ajalehte ka

ainult lühiajaliselt lugemiseks ning kaebaja vastutust ei välista see, et ta plaanis ajalehe samal

päeval tagastada. Oluline on see, et kaebaja valdusest leiti 14. septembril 2021

kaaskinnipeetava ajaleht, ning mingit tähtsust ei oma see, kui pikaks ajaks pidi leht kaebaja ja

M. Kase kokkuleppe kohaselt kaebaja valdusesse jääma ning kas kaebaja plaanis ajalehe

tagastada. Seetõttu puudus vajadus kaebaja väidete tõendamiseks M. Kaselt seletusi võtta.

II

19. Viru Vangla karistas kaebajat Viru Vangla kodukorra punkti 7.1.2 rikkumise eest, kuna

kaebaja kambrist leiti 14. septembril 2021 neli viie meetri pikkust lõnganööri.

20. Viru Vangla kodukorra punkt 7.1.2 sätestab, et VSKE §-s 641 nimetatud esemete kõrval

keelatakse VangS § 15 lõike 4 alusel kinnipeetavatele VangS § 15 lõikes 2 kirjeldatud

tunnustele vastavad järgmised esemed: juhe, kaabel, pael ja muu sarnane ese või ese, mis neid

elemente sisaldab, v.a vanglateenistuse poolt või loal väljastatud järgmised esemed: jalanõude

küljes olev sihtotstarbeliselt kasutatav pael; nimesildi kandmise pael; ususümboolika

kandmise pael; kuni kaks meetrit pikad elektriseadme kasutamiseks vajalikud juhtmed või

kaablid, mis on vanglateenistuse vahendusel soetatud või vanglasse saabumise ajal isikul

kaasas olnud; riietusese, mille sees on kumm; vahistatute riietes olev sihtotstarbeliselt

kasutatav pael.

Viru Vangla kodukorra seletuskirjas on punkti 7.1.2 kohta selgitatud järgmist: „Nimetatud

esemed ohustavad inimese ja vangla julgeolekut. Samuti ei ole punktis nimetatud esemed

ohtlikud ainult seepärast, et nendega võib tekitada vigastusi, vaid ka seetõttu, et neist saab

valmistada (sh lühikestest nööridest, paeltest jm) riputuskonkse või aasu, millega on võimalik

keelatud esemeid peita (nt ventilatsioonišahti, WC-poti loputuskasti jne).“

21. Kohus leiab, et lõng kuulub kodukorra punktis 7.1.2 nimetatud esemete hulka, sest tegu

on paelaga sarnase esemega. Seega on lõng vanglas kinnipeetavatele keelatud ese. Kaebaja

väited selle kohta, et lõng oli talle vajalik, ei muuda lõnga talle lubatavaks. Kodukorra punkt

7.1.2 on piisavalt õigusselge.

22. Vangla on õigesti leidnud, et kodukorra punkti 7.1.2 koosseisu täitmine ei eelda selle

tuvastamist, et seal nimetatud esemega on võimalik tekitada vigastusi. Vigastuste tekitamise

eeldus on oluline VSKE § 641 punkti 1 puhul, kuid kodukorra punkti 7.1.2 ei tule tõlgendada

VSKE § 641 punktist 1 lähtuvalt. Kodukorra punkt 7.1.2 on eraldiseisev õiguslik alus, mis on

selle punkti sõnastusest ja seletuskirjast nähtuvalt kehtestatud VSKE § 641 punktis 1

nimetatud keelatud esemete loetelu täiendamiseks, et keelata ka esemed, millega ei pruugi

olla võimalik tekitada vigastusi, ent mis on vanglas vaja keelata muul põhjusel. Kodukorra

punkt 7.1.2 on kehtestatud VangS § 15 lõike 4 alusel, mitte VSKE § 641 punkti 1 alusel.

VangS § 15 lõikest 4 tuleneb, et vanglateenistus võib keelata täiendavalt aineid ja esemeid,

3-22-590

mis ei ole VSKE-s toodud keelatud asjade loetelus, kuid vastavad VangS § 15 lõikes 2

sätestatud tingimustele. VangS § 15 lõike 2 järgi on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed,

mis ohustavad inimese julgeolekut; sobivad eriti vara kahjustamiseks; võivad ohustada vangla

julgeolekut või korda; ei ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise

eesmärkidega; raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist või nõuavad VangS § 31

lõike 2 kohaselt vanglateenistuse ametniku luba. Kodukorra seletuskirjast nähtuvalt on paelad

ja muud sarnased esemed (sh lõng) keelatud, sest need ohustavad vangla julgeolekut ka siis,

kui neid ei ole võimalik vigastuste tekitamiseks kasutada. Seega pole kodukorra punkti 7.1.2

koosseisu täidetuks lugemise puhul olulised kaebaja väited selle kohta, et temalt ära võetud

lõngaga ei saa vigastusi tekitada. Samuti ei ole asjakohased kaebaja väited selle kohta, et tema

kambris pole avatud ventilatsioonišahti ega WC-poti loputuskasti, kuhu saaks lõngast tehtud

aasade ja konksudega keelatud esemeid peita. Viru Vangla kodukord on kehtiv haldusakt ja

täitmiseks kohustuslik kõikidele kinnipeetavatele, sh kaebajale. Kaebaja ei saa nõuda, et tema

puhul loetaks lõng lubatavaks esemeks, sest tal ei ole võimalusi seda keelatud otstarveteks

kasutada. Lõng on ka kaebaja jaoks keelatud ese, sõltumata sellest, kas tal on kavatsusi või

võimalusi seda keelatud eesmärgil kasutada.

23. Kaebaja on väitnud, et lõng oli tema kambris nähtaval kohal (ülemise nari peal)

vähemalt seitse aastat ja valvurid ei ole varasemate läbiotsimiste käigus seda ära võtnud.

Kaebaja leidis, et seda väidet kinnitab ka asjaolu, et kaebaja kambris on lõngaga samas kohas

olemas olnud ka saapapaelad, mis on keelatud esemed ja mille olemasolust on

vanglaametnikud teadlikud olnud, kuid pole neid läbiotsimiste käigus ära võtnud. Alles 14.

septembri 2021. a läbiotsimisel võeti lõngaga samast kohast ära üks katkine saapapael, kuid

terve saapapael jäeti alles, kuigi ka see on keelatud ese. Kaebaja leiab, et kui varasemate

läbiotsimiste käigus pole saapapaelu ära võetud, pole järelikult ka lõnga ära võetud.

Vastustaja võttis distsiplinaarmenetluses seletused kahelt valvurilt, kes olid teinud enne 14.

septembrit 2021 kaebaja kambris kolm viimast läbiotsimist. Vastustaja on kohtule esitanud

seletuste võtmise kohta 11. ja 12. oktoobril 2021 koostatud menetlustoimingu protokollid.

Kohtu hinnangul on tegu lubatud tõenditega, sest menetlustoimingu protokollide koostamisel

on järgitud HMS § 18 lõikes 2 sätestatud nõudeid. Protokollidest saab selgelt aru, millisele

küsimusele on valvurid vastanud (s.o kas nad on näinud enne 14. septembrit 2021 toimunud

viimase kolme läbiotsimise käigus kaebaja kambris V813 lõnga). Vanemvalvur U. Võhma

selgitas, et nii palju, kui tema on kambrisse V813 sattunud läbiotsimiste, loenduste või muude

käikude raames, ei mäleta ta mingisuguseid lõngasid. Valvur A. Roosimägi, kes osales 14.

septembri 2021. a läbiotsimisel, selgitas, et ta tegi ka 6. juunil 2021 ja 10. augustil 2021

kambris V813 läbiotsimisi ning nende läbiotsimiste käigus ei näinud ta kusagil seda lõnga,

mis 14. septembril 2021 ära võeti. A. Roosimägi kinnitas, et kui ta oleks varasemate

läbiotsimiste käigus selle lõnga leidnud, oleks ta selle ära võtnud. Seega on U. Võhma ja A.

Roosimägi selgelt kinnitanud, et enne 14. septembrit 2021 kaebaja kambris toimunud viimase

kolme läbiotsimise käigus nad mingit lõnga kaebaja kambris ei näinud. Kohtul ei ole

mõistlikku põhjust valvurite seletuste usaldusväärsuses kahelda. Kohus ei pea eluliselt

usutavaks ka võimalust, et valvuritele oleks nende läbiotsimiste käigus jäänud märkamatuks

väidetavalt ülemisel naril asunud lõng. Kui valvurid suutsid lõnga leida ülemiselt narilt 14.

septembri 2021. a läbiotsimise käigus, oleksid nad selle olemasolu korral leidnud ülemiselt

narilt ka varasemate läbiotsimiste käigus. Seega tõendavad valvurite seletused, et kaebaja

kambris enne 14. septembrit 2021 kõnealust lõnga ei olnud. Seda järeldust ei väära ka asjaolu,

et kaebaja kambris olid nende keelatusest ja valvurite teadmisest hoolimata vähemalt alates

25. juunist 2021 saapapaelad, mis võeti ära alles 2021. a septembris ja oktoobris. Kohtule ei

ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et valvurid on eitanud, et enne 14. septembrit 2021 olid

kaebaja kambris saapapaelad, ja väitnud, et nad ei olnud nende olemasolust teadlikud. Seega

3-22-590

ei ole vangla enda eksimust seoses saapapaeltega eitanud ning valvurid ei ole andnud

saapapaelte kohta seletusi, mis võiksid ka lõngaga seonduvalt antud seletuste usaldusväärsuse

kahtluse alla seada. Sellest aga, et vangla oli saapapaelte osas eksinud, ei saa automaatselt

järeldada, et vangla eksis ka lõnga osas. Nagu öeldud, on valvurid selgelt öelnud, et enne 14.

septembrit 2021 nad lõnga kaebaja kambris ei näinud ning kohtule ei ole esitatud ühtegi

tõendit, mis selle väite usaldusväärsuse kahtluse alla seaks. Kaebaja väidete usaldusväärsust

kahandab aga asjaolu, et ta on ilmselgelt huvitatud distsiplinaarkaristuse vältimisest.

24. Kuna kaebaja valdas oma kambris lõnga, pani ta sellega toime Viru Vangla kodukorra

punkti 7.1.2 süülise rikkumise.

III

25. Kohus leiab, et kaebaja väited topeltkaristamise keelu rikkumise kohta on alusetud.

Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus kaebajat oleks ühe ja sama teo

eest korduvalt karistatud. Kaebaja on oma erinevate tegudega toime pannud erinevate Viru

Vangla kodukorra punktide rikkumised: teise kinnipeetava ajalehe valdamisega pani kaebaja

toime kodukorra punktide 1.12.19 ja 8.2.2 rikkumise ning lõnga valdamisega pani kaebaja

toime kodukorra punkti 7.1.2 rikkumise. Asjaolu, et kaebaja rikkumised avastati ühe ja sama

läbiotsimise käigus, ei muuda neid üheks rikkumiseks. Seetõttu on vangla õigesti käsitlenud

kaebaja kahte erinevat tegu kahe erineva distsiplinaarsüüteona ning määranud nende eest kaks

eraldi karistust.

26. Kohtu hinnangul on 14. oktoobri 2021. a käskkirjas ära näidatud kaalutlused, miks on

vaja kaebajat distsiplinaarkorras karistada. Samuti on distsiplinaarkaristuste valikut

põhjendatud piisavalt ja asjakohaselt. Seejuures on arvestatud, et kaebajal ei olnud kehtivaid

distsiplinaarkaristusi. Kaebajale määrati mõlema rikkumise eest karistuseks kõige leebemad

karistused  noomitused. Kohtu hinnangul ei nähtu asjaolusid, millest tulenevalt oleksid

noomitused ebaproportsionaalsed karistused. Vangla on käskkirjas selgitanud, kuidas teiselt

kinnipeetavalt ajalehe saamine ning lõnga valdamine võivad ohustada vangla julgeolekut.

Seejuures ei ole määravat tähendust sellel, kas konkreetsetel juhtumitel vastavad ohud ka

tegelikult realiseerusid. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et teda distsiplinaarkorras

ei karistataks, vaid piirdutaks vestlusega ning seetõttu ei ole määravat tähendust sellel, kas

menetleja oli juba varem võimalike rikkumistega seoses kaebajaga vestlusi läbi viinud.

Vanglal on õigus kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistada ka siis, kui vestlust pole eelnevalt

läbi viidud.

IV

27. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Viru Vangla 14. oktoobri 2021. a käskkiri ja 2.

veebruari 2022. a vaideotsus on õiguspärased, nendest ei nähtu kaalutlusvigu ning need on

piisavalt põhjendatud. Seega leiab kohus, et nende tühistamiseks ei ole alust. Kaebus jääb

rahuldamata.

28. HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal.

Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja

kuludokumente esitanud, jäävad tema menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lõige 1).

Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

3-22-590

(allkirjastatud digitaalselt)