2-23-123388/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geidi Sile

Kohtuasja number

2-23-123388

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2024, Tallinn

Kohtuasi

B2 Impact OÜ (end. ärinimi OK Incure OÜ)

hagiavaldus O. B. vastu rahalises nõudes

Tsiviilasja hind

4761,29 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (end. ärinimi OK Incure OÜ,

registrikood 11542046), lepinguline esindaja Dmitri

Santašev

Kostja: O. B. (isikukood xxxx)

Asja läbivaatamise viis

kirjalik (liht)menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B2 Impact OÜ hagiavaldus O. B. vastu osaliselt. Jätta rahuldamata

intressi, viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue.

2. Mõista O. B.lt B2 Impact OÜ kasuks välja põhivõlg 3381,90 eurot.

3. Jätta maakohtu menetluskuludest 71% kostja kanda ja 29% hageja kanda.

4. Mõista O. B.lt B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulud 397,60 eurot. Kostjal tuleb

välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus

edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada

apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning

ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit

(TsMS § 637 lg 21).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

2-23-123388

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E AS ja kostja sõlmisid 24.07.2022 järelmaksulepingu nr xxxx kauba soetamiseks

maksumusega 288,10 eurot. Kostja kohustus tegema igakuiseid tagasimakseid vastavalt

maksegraafikule.

2. E AS ja kostja sõlmisid 24.07.2022 tähtajatu krediidiliinilepingu nr xxxx, mille alusel on

kostja kasutusele võtnud 3100 eurot. Kostja kohustus igakuiselt tasuma vähemalt

krediidiandja poolt väljastatud arvel märgitud miinimumosamakse. Miinimumosamakse

koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust ning oli

igakuiselt vähemalt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud

krediidist või 10 eurot, sõltuvalt sellest, kumb on suurem.

3. Kostja rikkus lepingutest tulenevaid kohustusi ega teinud ühtegi tagasimakset.

Krediidiandja ütles lepingud 01.03.2023 avaldustega üles (lepingud loeti ülesöelduks

16.03.2023 seisuga). Krediidiandja loovutas nõuded hagejale, nõuete loovutamisest on

kostjat kirjalikult teavitatud 10.04.2023.

4. Hageja nõuab esimese lepingu alusel põhivõla tasumist summas 288,10 eurot, intressi 11,88

eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist 13,60 eurot ja

sissenõudmiskulusid 25 eurot.

5. Hageja nõuab teise lepingu alusel põhivõla tasumist summas 3100 eurot, intressi 799,65

eurot, viivist 488,06 eurot ja sissenõudmiskulusid 35 eurot.

6. Maakohus selgitas menetlusosalistele kohalduvat õigust ning tegi 10.07.2024 hagejale

ettepaneku esitada alternatiivne nõudearvestus, kuna hagiavaldusest ja lisadest nähtuvalt

võidi kostjaga lepingute sõlmimisel rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet.

7. Hageja esitas 07.08.2024 seisukoha ja kontoväljavõtte, jäädes seisukohale, et

vastutustundliku laenamise põhimõtet ei rikutud. Ühtlasi esitas hageja alternatiivse

nõudearvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostjale laenu andmisel

rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellisel juhul nõuab hageja põhivõla tasumist

summas 3381,90 eurot (esimese lepingu alusel 288,10 eurot ja teise lepingu alusel 3093,80

eurot ehk lepingu summa 3100 eurot, millest on maha arvutud 6,2 euro suurune

väljamaksetasu).

8. Kohus toimetas hagi, menetlusse võtmise määruse ja hageja 07.08.2024 seisukoha kostjale

avalikult kätte 22.08.2024 määruses toodud põhjendustel. Kostja hagile ei vastanud.

2/6

2-23-123388

9. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust

(560 eurot). Hageja taotleb kostja kohustamist tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist.

Kostja menetluses ei osalenud ning tal menetluskulusid tekkinud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3381,90

eurot. Hageja intressi-, viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded jäävad rahuldamata,

kuna kostjale krediidi võimaldamisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet.

11. E AS ja kostja sõlmisid 24.07.2022 järelmaksulepingu, mille alusel omandas kostja

kauba hinnaga 288,10 eurot (dtl 29-35). Lepingu eritingimuste kohaselt tuli krediit tagastada

kuue osamaksega vastavalt kokku lepitud maksegraafikule (dtl 31).

12. E AS ja kostja sõlmisid 24.07.2022 krediidilepingu, mille alusel kostja sai krediiti

3100 eurot (dtl 49-61). Kostja on krediidi kasutusele võtnud (dtl 62). Krediidi väljavõttetasu

oli 6,20 eurot, seega on kostja oma kasutusse saanud 3093,80 eurot. Lepingu põhitingimuste

kohaselt tuli krediit tagastada igakuiste maksetega. Minimaalne igakuine kasutusse võetud

krediidi tagasimakse oli 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpuga kasutusse võetud krediidist,

kuid vähemalt 10 eurot (dtl 56).

13. Tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest

isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

14. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 seisuga krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,3%

(kohaldus alates 01.07.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses

kehtestatud piirmääraks kolmanda lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 16,3% = 48,9%.

Kostjale antud laenude krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehe kohaselt 17,61% (dtl 29) ja 48,23% (dtl 56). Sarnased tulemused annab

Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator.

Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise

ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

15. Kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset. Hageja nõuab esimese lepingu alusel

põhivõla tasumist summas 288,10 eurot, intressi 11,88 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivist 13,60 eurot ja sissenõudmiskulusid 25 eurot. Teise lepingu

alusel nõuab hageja põhivõla tasumist summas 3100 eurot, intressi 799,65 eurot, viivist

488,06 eurot ja sissenõudmiskulusid 35 eurot.

16. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

17. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte

kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et

tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja

(TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

3/6

2-23-123388

18. Hagiavaldusest ja 07.08.2024 vastusest ning kohtule esitatud tõenditest ilmneb, et

lepingute sõlmimise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

18.1.

Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja kostja taotlustest, kontrollis

kostja sissetulekut Maksu- ja Tolliameti kaudu, samuti kostja kontoväljavõttelt.

Kostja kohustuste kindlaksmääramisel arvestati kostja avaldusi

(finantskohustused 0 eurot, muud majapidamiskulud 300 eurot), mida

korrigeeriti vastavalt sisekorrale (finantskohustusteks arvestati 100 eurot).

Lisaks kontrollis krediidiandja võlgniku varasemat maksekäitumist e-

krediidiinfo ja taust.ee andmete põhjal. Võlgnikul ei olnud lõpetatud ega

kehtivaid maksekohustusi.

18.2.

Kostja laenutaotluse kohaselt oli ta sissetulek 960 eurot, Maksu- ja Tolliameti

andmetel oli see 651,04 eurot ning arvelduskontolt nähtuvalt oli see 150 eurot

(dtl 103-104). Krediidiandja lähtus Maksu- ja Tolliameti andmetest.

18.3.

Kirjeldatut ei saa pidada piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on

krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi

lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.

18.4.

Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu

andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus,

tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause

koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest

nähtub, et kogutud teave tarbija sissetulekute kohta oli vastuoluline.

Kontrollitud on 26.05.2022-18.06.2022 kontoväljavõtet (dtl 103-104), mis on

äärmiselt lühike aeg järelduste tegemiseks. Kontoväljavõttelt nähtuvalt sai

kostja Tallinna Linnakantseleilt toimetulekutoetust 150 eurot (dtl 103), muid

püsivaid sissetulekuid kontoväljavõttelt ei nähtu. Maksu- ja Tolliameti vastust

päringule kohtule esitatud ei ole, seega ei saa kohus tuvastada, et maksuameti

andmetel oli kostja sissetulek 651,04 eurot.

18.5.

Isegi sellisel juhul, kui võlgniku igakuiseks sissetulekuks lugeda 651,04 eurot,

ei saa jaatada vastutustundliku põhimõtte järgimist esialgse krediidiandja poolt.

Hageja selgituste kohaselt loeti kostja majandamiskuludeks 300 eurot ja

finantskohustusteks 100 eurot. Esimese lepingu alusel tulnuks kostjal maksta

igakuiselt 50,33 eurot ning teise lepingu alusel 3100/60 = 51,60 eurot, millele

täiendavalt lisandus 0,11% päevaintress (3100 * 0,11% = 3,41 eurot päevas).

Kolmekümne päeva pikkuse kuu puhul olnuks intress 102,30 eurot. Need

summad kokku on 604,23 eurot (ehk 92,81% kostja igakuisest sissetulekust).

18.6.

Krediidiandja põhikohustuse sisuks on hinnata laenusaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta

ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust

varast tagasi maksta. Vaid nii saab tagada, et laenusaaja ei satu krediidi tõttu

“laenuorjusse”, mille tulemusena võib ta olla sunnitud võtma uusi laene,

kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks. Maakohtu arvates

ei saanud krediidiandja talle teadaolevate andmete alusel teha järeldust, et

4/6

2-23-123388

kostja on võimeline võetava krediidi (288,10 + 3100 eurot) tagastama eluks

otseselt mittevajalikust varast.

18.7.

Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema

võimalik kanda ka enda ja oma ülalpeetavate igapäevased kulud. Kohustus

arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st

4. Eriti just madalama sissetulekuga ja ülalpeetavatega isikute puhul võib

igapäevaste vajalike kulude osakaal ületada 55% sissetulekust (Tartu RK

19.12.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-129359 p 14). Esialgsel krediidiandjal on

kontrollimata jäänud, kas laenusaajal oli ülalpeetavaid ning hageja esitatud

arvutuste kohaselt ei jäänud kostjale vähemalt 55% sissetulekust igapäevaste

vajalike kulutuste katmiseks (isegi siis, kui lugeda sissetulekuks 651,04 eurot).

18.8.

Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega

hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane

hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi

ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS §

4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid

mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada

(RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

19. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7

esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

20. Hageja esitas 07.08.2024 vastuse kohtunõudele, mille kohaselt ei ole kostja ühtegi

tagasimakset teinud. Kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, on hageja nõue

kostja vastu 3381,90 eurot, millest 288,10 eurot on krediidilepingu nr xxxx järgne

põhivõlgnevus ning 3093,80 eurot on krediidilepingu nr xxxx järgne põhivõlgnevus (lepingu

alusel kostjale väljastatud krediit).

21. Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 ja pooltevaheliste lepingute alusel kostjalt välja

tasumata põhivõla 3381,90 eurot. Lepingute ülesütlemine 01.03.2023 avaldusega oli kehtiv,

kuna kostja ei olnud teinud ühtegi tagasimakset. Ülejäänud hageja nõuded jäävad VÕS § 4034

lg 7 ning hageja 07.08.2024 kinnituse alusel rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

22. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on

rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

23. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis

kostjalt 4761,29 euro tasumist. Maakohus mõistab kostjalt välja 3381,90 eurot. Nõude

rahuldamise ulatus on ligikaudu 71% (arvestuse aluseks olev tehe: 3381,90 / 4761,29 * 100%

= 71,03%). Seega jäävad menetluskulud 71% ulatuses kostja kanda ning 29% ulatuses hageja

kanda.

5/6

2-23-123388

24. Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 560 eurot

(hagi esitamisel tasutud riigilõiv).

25. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1

koosmõjus). Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 560 eurot.

26. Kohus jättis menetluskuludest 71% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja 0,71 * 560 = 397,60 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud

tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi

välja ei mõista.

27. Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geidi Sile kohtunik

6/6