2-23-113278/44 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.09.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-113278

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi U. K. vastu võla

saamiseks

Tsiviilasja hind

2680,34 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (10746479), esindaja

A. J.

Kostja: U. K. (XXX), esindaja I. V.

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-23-113278 menetlus osaliselt, so osas, milles hageja nõudis

kostjalt põhivõlga 195,23 eurot, viivist 199,75 eurot, intressi 264,28 eurot,

lepingutasu 30 eurot ja haldustasu 2,70 eurot, seoses hageja loobumisega hagist

nimetatud osas.

2. Tsiviilasja nr 2-23-113278 hagihind on 2680,34 eurot.

3. Jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4. Välja mõista Aktiva Finance Group OÜ-lt U. K. kasuks menetluskuluna 1140 eurot.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik, hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 27.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 3218,27 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 12.04.2023 maksekäsu

kiirmenetluse võlgniku vastuväite tõttu ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. 04.05.2023 esitas hageja hagi, mida ta 30.05.2023 täpsustas, paludes kostjalt välja mõista

põhivõla 2352,67 eurot, intressi 264,28 eurot, lepingutasu 30 eurot, haldustasu 2,70 eurot,

sissenõudmiskulu 100 eurot, viivise 364,04 eurot ja alates 04.05.2023 edasise viivise.

3. Hagi kohaselt sõlmis kostja 11.02.2022 Inbank AS-iga laenulepingud nr COFI03780 ning

COFI03781, mille osaks on Inbank AS üldtingimused.

4. Lepingu nr COFI03780 alusel sai kostja laenu summas 982,35 eurot, intressi määraga 8,9%

aastas, krediidi kulukuse määraga 20,44%. Laen tuli tagasi maksta perioodil 12.03.2022 -

12.12.2023. Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 1. osamaksest, s.o 12.03.2022 kuni

ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni, s.o 12.06.2022 summas 136,94 eurot

(14,18+40,39+40,92+41,45). Kostjalt ei ole toimunud laekumisi endisele võlausaldajale

põhiosa katteks. Seega on lepingust nr COFI03780 tulenev põhiosa võlgnevus summas

982,35 eurot. Lepingus nr. COFI03780 on pooled kokku leppinud intressimääraks 8,9%

aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 1. osamaksest, s.o 12.03.2022 kuni ülesütlemisele

eelnenud 4. osamakseni s.o 12.06.2022 summas 60,92 eurot (24,71+12,60+12,07+11,54).

Kostja intressi tasunud ei ole. Pooled on kokku leppinud, et lepingutasu lepingu sõlmimise

eest on 15 eurot, mida kostja tasunud ei ole. Kostja oli kohustatud selle lepingu kohaselt

tasuma lepingu haldustasu, mis on lepingu kohaselt 0,90 eurot kuus. Kostjal on tasumata

12.04.2022 - 12.06.2022 osamaksete haldustasud, s.o. 2,70 eurot. Lepingu nr COFI03780

alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 982,35 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast alates s.o 29.06.2022 kuni 03.05.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase

määraga võrdses määras s.o 8,9% aastas. Sissenõutavaks muutunud viivis on 74,02 eurot.

Alates 04.05.2023 palub hageja kostjalt välja mõista viivise lepingujärgse intressimääraga

võrdses määras s.o 8,9% aastas.

5. Lepingu nr COFI03781 alusel sai kostja laenu summas 1370,32 eurot, intressi määraga 25%

aastas, krediidi kulukuse määraga 49,64%. Laen tuli tagasi maksta perioodil 12.03.2022 -

12.06.2024. Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 2. osamaksest, s.o 12.04.2022 kuni

ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni, s.o 12.06.2022 summas 98,68 eurot

(31,80+32,88+34,00). Kostjalt ei ole toimunud laekumisi endisele võlausaldajale põhiosa

katteks. Seega on lepingust nr COFI03781 tulenev põhiosa võlgnevus summas 1370,32 eurot.

Kostjal on intressivõlgnevus alates 1. osamaksest, s.o 12.03.2022 kuni ülesütlemisele

eelnenud 4. osamakseni s.o 12.06.2022 summas 203,36 eurot (64,26+47,46+46,38+45,26).

Kostja intressi tasunud ei ole. Pooled on kokku leppinud, et lepingutasu lepingu sõlmimise

eest on 15 eurot, mida kostja tasunud ei ole. Lepingu nr COFI03781 alusel nõuab hageja

viivist põhivõla summalt 1370,32 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o

29.06.2022 kuni 03.05.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses

määras s.o 25% aastas. Sissenõutavaks muutunud viivis on 290,02 eurot. Alates 04.05.2023

palub hageja kostjalt välja mõista viivise intressimääraga võrdses määras s.o 25% aastas.

6. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi mõlema

lepingu kohta, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Võla

sissenõudmisega seotud kulud on summas 100 eurot.

7. Kuna kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, esitas esialgne

võlausaldaja 06.06.2022 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 28.06.2022 saatis esialgne võlausaldaja kostjale

teatise lepingute lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava

tähtaja jooksul.

8. Hageja omandas nõude 30.06.2022 loovutamise teel.

9. Hageja leiab, et laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Laenuandja

teostas krediidihindamise, mille raames tehti päringud maksehäireregistritesse. Kostjal

maksehäired puudusid. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti

usaldusväärse laenuvõtjaga.

10. Hageja selgitab, et poolte vahel sõlmitud lepingute nr COFI03780 ja COFI03781 alusel ei

väljastatud laenu, vaid muudeti järelmaksu lepinguid nr MEH00729, HHG04659, HG06110,

HHG06664, HHG07078.

11. Lepingu nr. COFI03780 punktist 4.1 tuleneb, et laenusaaja võttis laenu selleks, et tasuda

laenuandjale laenusaaja kohustus summas 982,35 eurot, mis tuleneb laenusaaja poolt

11.02.2022 väljastatud võlatunnistusest nr MEH00729. Nimetatud võlatunnistustest nähtub,

et hagejal oli kostja ees võlg põhisummas 934,74 eurot isegi juhul, kui leping on osaliselt

kehtetu vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu.

12. Lepingu nr COFI03781 punktist 4.1 tuleneb, et laenusaaja võttis laenu võtta selleks, et tasuda

laenuandjale laenusaaja kohustus summas 1370,32 eurot, mis tuleneb laenusaaja poolt

11.02.2022 väljastatud võlatunnistusest nr HHG04659 (põhivõlgnevus 541,87 eurot),

HHG06110 (põhivõlgnevus 292,16 eurot), HHG06664 (põhivõlgnevus 227,7 eurot),

HHG07078 (põhivõlgnevus 160,97 eurot). Leping nr COFI03781 on igal juhul kehtiv osas,

milles hagejale anti laenu põhiosas 1222,70 eurot.

13. 12.02.2024 selgitas hageja, et esialgne võlausaldaja on hagejale edastanud vaid lepingu nr.

MEH00729. Lepingute nr. HHG04659, HHG06110, HHG06664 ja HHG07078 osas tegi

hageja esialgsele võlausaldajale uue päringu, kuid pole vastust saanud.

14. 18.06.2024 teatab hageja, et võlatunnistustega on tõendanud laenu üleandmine. Hageja on

tõendanud võlatunnistustega, millised on kostja poolt võetud laenude põhiosa jäägid.

Sisuliselt ei ole oluline, milline oli kostjale antud algeline võlasumma ja millises osas oli

kostja seda enne võlatunnistuse andmist tagasi maksnud, sest võlatunnistustest nähtub, et

rangelt on lahus hoitud põhiosa, intressi, lepingu- ja haldustasu ning viiviste ja muude

kohustuste arvestus. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja ei ole alates võlatunnistuste välja

andmist laenu tagastanud.

15. Hageja teatab, et loobub osaliselt põhinõudest ja palub välja mõista võlgnevuse põhiosa

summas 2157,44 eurot (934,74 + 1222,70 eurot). Hageja loobub intressi, lepingutasu ja

haldustasu nõudest ning palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 2157,44 eurot,

sissenõudmiskulu 100 eurot ning viivis perioodi 29.06.2022 kuni 03.05.2023 eest summas

164,29 eurot ja alates 04.05.2023 viivis kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud ulatuses.

Kostja vastuväited

16. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja ei pea põhjendatuks kolmanda isiku poolt

võlateatiste saatmisega seotud sissenõudmiskulude hüvitamist, sest VÕS § 113² lg 2 näeb

tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitise nõudmise alusena ette tarbijaga sõlmitud lepingu.

Puudub kostja ja kolmanda isiku vaheline leping, mis võiks olla aluseks sissenõudmiskulude

hüvitamisele.

17. Lepingud COFI03781 ja COFI03780 ei ole kehtivalt üles öeldud. Kostja ei ole lepingu

ülesütlemise teateid kätte saanud.

18. Nõude loovutamine ei ole tõendatud. Loovutamisdokument ei ole allkirjastatud senise

võlausaldaja või tema esindaja poolt.

19. 11.02.2022 sõlmitud lepingud COFI03781 ja COFI03780 on vastutustundliku laenamise

põhimõttega vastuolus. Laenuandja ei nõudnud kostja pangakonto väljavõtet, mis

võimaldanuks kostja maksevõimet hinnata. Kontoväljavõttelt oleks krediidiandjale kostja

makseraskused ja finantsprobleemid näha olnud. Sellest tulenevalt kohaldub tarbijakrediidi

lepingule seaduslik intressimäär. Kostja ainus kohustus laenulepingute alusel saab olla

saadud laenusummade tagastamine. 11.02.2022 sõlmitud lepingute COFI03781 ja

COFI03780 sõlmimise ajaks oli temal arvukalt võetud laene, tal puudusid vahendid, mille

arvelt laenukohustusi täita, ta võttis uusi laene varasemate laenude likvideerimiseks. Kostjal

olid erinevad kohustused BB FINANCE OÜ, ESTO AS, PLACET GROUP OÜ, TF BANK

AB (PUBL.) EESTI FILIAAL, COOP FINANTS AS, INBANK FINANCE AS ees.

20. Kostja on seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitati kostjale

kahju, mille hüvitamist kostja taotleb hageja esitatud nõuete tasaarvestamise teel kostja

kahjunõudega. Kahju all peab kostja silmas eelkõige temale krediidilepingute sõlmimisega

tekkinud negatiivseid tagajärgi (ülemäärase nõude, kõrvalnõuete, sissenõudekulude,

menetluskulude jms näol).

21. 25.07.2023 täpsustas kostja, et on nõus põhivõla summaga 2352,67 eurot (982,35+1370,32)

ning märgib, et ta ei teinud laenude katmiseks mitte ühtegi makset. Kostja ei loe põhivõlga

kahjuks. Kõik ülejäänud hageja nõuded, sh intressinõue summas 264,28 eurot, lepingutasu

summas 30 eurot, haldustasu 2,70 eurot, sissenõudmiskulud 100 eurot, viivis summas 364,04

eurot, riigilõiv 455 eurot, esindajakulud 1203 eurot, kokku 2419,02 eurot, loeb kostja

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitanud kahjuks.

22. Osaline hagist loobumine

22.1.

Harju Maakohus on 28.06.2023 määrusega võtnud menetlusse Aktiva Finance Group OÜ

hagi U. K. vastu põhivõla 2352,67 euro, intressi 264,28 euro, lepingutasu 30 euro,

haldustasu 2,70 euro, sissenõudmiskulu 100 euro, viivise 364,04 euro ja alates 04.05.2023

edasise viivise saamiseks.

22.2.

18.06.2024 menetlusdokumendis hageja teatab, et loobub osaliselt põhinõudest ja palub

välja mõista võlgnevuse põhiosa summas 2157,44 eurot, st hageja loobub põhivõla nõudest

summas 195,23 eurot. Hageja loobub intressi, lepingutasu ja haldustasu nõudest ning palub

kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 2157,44 eurot, sissenõudmiskulu 100 eurot ning viivis

perioodi 29.06.2022 kuni 03.05.2023 eest summas 164,29 eurot ja alates 04.05.2023 viivis

kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

22.3.

Kohus saab aru, et hageja on loobunud osaliselt ka viivisenõudest, sest hageja on nõudnud

algselt hagis viivist perioodi 29.06.2022 kuni 03.05.2023 eest summas 364,04 eurot.

18.06.2024 menetlusdokumendis on hageja teatanud, et soovib viivist sama perioodi eest

arvestatuna VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 164,29 eurot. Seega

loeb kohus, et hageja loobub viivisenõudest summas 199,75 eurot.

22.4.

TsMS § 442 lg 5 ls 1 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja

ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi

tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus võtab TsMS § 429 lg 1 lause 2 alusel hageja

poolt hagist osalise loobumise vastu ja lõpetab menetluse osaliselt. TsMS § 432 kohaselt,

kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise

tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja

on teadlik TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

22.5.

Kohus jätab hagist osalise loobumisega seotud menetluskulud hageja kanda TsMS § 168

lg 4 järgi, sest puudub alus nende kostja kanda jätmiseks.

23. Menetletavast nõudest

23.1.

Algselt on hageja soovinud edasist viivist lepingutes sätestatud intressimääraga võrdses

määras (vastavalt 8,9% ja 25% aastas), kuid 18.06.2024 menetlusdokumendis taotleb hageja

viivist alates 04.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

23.2.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-169-13 märkinud, et nõude muutmise, sh vähendamise

kohta peab kohus menetluses võtma selge seisukoha.

23.3.

Kohus märgib, et menetleb hageja nõuet mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 2157,44

eurot, sissenõudmiskulu 100 eurot ning viivis perioodi 29.06.2022 kuni 03.05.2023 eest

summas 164,29 eurot ja alates 04.05.2023 viivis kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud ulatuses.

24. Tsiviilasja hinnast

24.1.

Kohus on hagi võtnud menetlusse tsiviilasja hinnaga 3543,70 eurot. Kooskõlas TsMS §

136 lg 4 muudab kohus selles asjas määratud tsiviilasja hinda, kuna hageja loobus osaliselt

hagist. Uueks tsiviilasja hinnaks on 2680,34 eurot (põhivõlg 2157,44 eurot,

sissenõudmiskulu 100 euro, viivis 164,29 ja alates 04.05.2023 edasine viivis, mis

viivisekalkulaatori järgi moodustub ühe aasta eest summa 258,61 eurot).

25. Kohtuotsuse põhjendused

25.1.

Maakohus, tutvunud asja materjaliga ja samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid

tõendeid ning kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

25.2.

05.05.2023 selgitas kohus hagejale, et hagejal on kohustus välja tuua asjaolud, millest

nähtub, et laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud

kohustused, ning neid asjaolusid tõendada. Hageja pidi selgitama, kuidas ta tuvastas kostja

igakuise sissetuleku ja igakuiste kohustuste suuruse enne laenude andmist. Hagejal tuli

kohtule esitada tõend(id), mida analüüsides jõudis laenuandja järeldusele, et kostja on

võimeline laenusid tagasi maksma.

25.3.

01.06.2023 selgitas kohus hagejale, et hagejal tuleb hagiavalduses välja tuua kõikide

algsete laenulepingute ja järelmaksulepingute alusel kujunenud võlgnevus nii põhivõla,

intressi kui viivise jm tasude osas, kui neid nõutakse. Kostjal on sõlmitud hulgaliselt

erinevaid lepingud, kuid nende alusel nõuete kujunemine ei ole selgelt välja toodud. Samuti

tuleb iga sõlmitud lepingu puhul välja tuua ja tõendada, kuidas on kostja maksevõimekust

hinnatud.

25.4.

01.12.2023 selgitas kohus hagejale, et hagejal tuleb välja tuua, millised võlasuhted olid

poolte vahel algselt enne kõikide võlakokkulepete sõlmimist. Kohus eeldas, et need said

tuleneda kostjaga varasemalt sõlmitud lepingust/lepingutest. Maakohtu esialgsel hinnangul

saab nii võlakokkulepete kui ka esialgse võlasuhete osas eeldada, et kostja kui tarbijaga oli

sõlmitud tarbijakrediidilepingu tunnustele vastavad lepingud. Kui esialgset võlasuhet

käsitleda tarbijakrediidina, siis peab kohus sellest tulenevate kohustuste hindamisel

kontrollima lepingutingimuste kooskõla VÕS 22. ptk 2. jao imperatiivse sätetega. Ainult sel

viisil on võimalik tuvastada, kas kostjal oli tegelikult kohustus tasuda eelmises punktis

märgitud summad. Kui esialgse võlasuhte loomisel krediidiandja näiteks rikkus

vastutustundliku laenamise põhimõtet või kehtestas lubamatult kõrge krediidi kulukuse

määra, siis ei tarvitsenud kostjal olla muid kohustusi peale põhivõla ja VÕS § 94 järgse

intressi. See omakorda võib mõjutada esialgses võlasuhtes toimunud kohustuse osalise

täitmise arvestust. Kõnealust kontrolli võimaldavad asjaolud (sh vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimise, krediidi kulukuse määra arvutamise alused, esialgse võlasuhtes

tekkinud kohustused ja nende täitmise) peab esile tooma ja tõendama hageja. Kohus juhtis

veelkord hageja tähelepanu sellele, et hagejal on kohustus välja tuua asjaolud, millest

nähtub, et laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud

kohustused, ning neid asjaolusid tõendada.

25.5.

05.04.2024 teatas kohus, et kohtu esialgsel hinnangul ei ole kostja osas järgitud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Üksnes maksehäireregistritesse tehtud päringutest ei

saa järeldada, et kostja oli krediidivõimeline. Nimetatud andmetest ei nähtu kostja tegelikud

igakuised sissetulekud ja väljaminekud, samuti olemasolevad kohustused. Kostjal olid

erinevad kohustused 7 erineva laenuandja ees, kuid kostja pangaväljavõtet ei küsitud, mis

oleks võimaldanud seda informatsiooni saada. Kostjale anti laenu selleks, et tasuda

olemasolevat võlga.

25.6.

29.05.2024 istungil selgitas kohus, et hagejal tuleb esitada tõend, millisest nähtuks nõude

loovutamine, samuti tuleb esitada esialgsed müügilepingud ja nende alusel tehtud maksed,

samuti selgitada, kas kontrolliti kostja maksevõimet. Kui kostja maksevõimet ei

kontrollitud, siis tuleb kõik kostja poolt müügilepingu alusel tehtud maksed (lepingutasud,

intressid, viivised jm) arvestada põhivõlgnevuse katteks. Hagejal tuleb esitada kõik

müügilepingud ja näidata ära, millised maksed on kostja teostanud.

25.7.

Kohus tuvastas, et kostja on 12.02.2022 allkirjastanud Inbank Finance AS-a laenulepingu

nr COFI03780, mille punktist 4.1 tuleneb, et laenusaaja võttis laenu selleks, et tasuda

laenuandjale laenusaaja kohustus summas 982,35 eurot, mis tuleneb laenusaaja poolt

11.02.2022 väljastatud võlatunnistusest nr MEH00729 (dtl 36-39).

25.8.

Kohus tuvastas, et kostja on 12.02.2022 allkirjastanud Inbank Finance AS-a laenulepingu

COFI03781, mille punktist 4.1 tuleneb, et laenusaaja võttis laenu selleks, et tasuda

laenuandjale laenusaaja kohustus summas 1370,32 eurot, mis tuleneb laenusaaja poolt

11.02.2022 väljastatud võlatunnistustest nr HHG04659 (dtl 44), HHG06110 (dtl 45),

HHG06664 (dtl 46), HHG07078 (dtl 47). Võlatunnistuste nr HHG04659, HHG06110,

HHG06664, HHG07078 aluseks olevaid aluslepinguid ei ole kohtule esitatud. Kohus

tuvastas, et kostja ja MEHKA EESTI OÜ on sõlminud osamaksetega tasumise

müügilepingu nr MEH00729 kauba soetamiseks summas 1899 eurot (dtl 200-201).

25.9.

Hageja esitas dokumendi, mille kohaselt AS Inbank (registrikood 12001988) loovutaja ja

Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), kui loovutuse saaja vahel on sõlmitud

nõude loovutamise leping, mille alusel on loovutuse saajale üle läinud loovutaja lepingutest

nr COFI03780, COFI03781 tulenevad kõik loovutajate nõuded U. K., isikukood XXX, kui

võlgniku vastu (dtl 230). Kohus leiab, et sellega on nõude loovutamine hagejale tõendatud.

25.10. Riigikohus on 24.11.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 (punktides 28 ja 29)

asunud seisukohale, et kui võlausaldaja tugineb oma nõude alusena võlatunnistusele,

millega tarbija tunnistab tarbijakrediidilepingust tulenevat võlga või millega luuakse

tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude asemele uus võlasuhe, peab kohus omal algatusel

kontrollima, milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas krediidiandja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui võlatunnistuse andmisega on tarbija

loobunud õigusest esitada krediidiandja nõudele vastuväiteid, siis toob võlatunnistuse

tühisuse kaasa VÕS § 421. Tüüptingimustel sõlmitud võlatunnistus võib olla tühine ka VÕS

§ 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 11 alusel. Kui võlatunnistuse on andnud tarbija majandus- või

kutsetegevuses tegutsevale isikule, siis saab eeldada, et tegemist on tüüptingimustel

sõlmitud lepinguga, ja vastupidist tuleb tõendada isikul, kes võlatunnistusele tugineb.

Kokkuvõttes toob tarbijaga sõlmitud võlatunnistuse tühisuse kaasa see, kui võlatunnistusega

soovitakse muuta kehtivaks kokkulepped, mis on seaduse kohaselt tühised. Seetõttu ei ole

kokkuvõttes vahet, kas (algselt) tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude korral tugineb

võlausaldaja oma nõude alusena laenulepingule või võlatunnistusele, mis on sõlmitud

laenulepingu asendamiseks. Mõlemal juhul peab kohus kontrollima, kas

tarbijakrediidileping ja selles sisalduvad kokkulepped muude kulude, sh intressi kohta

kehtivad.

25.11. 12.02.2022 on kostja ja Inbank Finance AS sõlminud kaks laenulepingut COFI03780 ja

COFI03781, millega võimaldati kostjale laenu, et tasuda omakorda võlatunnistustest

HHG04659, HHG06110, HHG06664, HHG07078 ja MEH00729 tulenevaid kohustusi.

Hageja on kohtule esitanud vaid kostja ja MEHKA EESTI OÜ vahel sõlmitud osamaksetega

tasumise müügileping nr MEH00729 kauba soetamiseks summas 1899.00 eurot. Ülejäänud

võlatunnistustes viidatud esialgseid lepinguid kohtule ei ole esitatud.

25.12. Kuna võlatunnistuste nr HHG04659, HHG06110, HHG06664, HHG07078 aluslepinguid

ei ole kohtule esitatud, ei ole võimalik tuvastada, millal ja kelle vahel, milliste

tahteavalduste vahetamise teel ning millistel tingimustel lepingud sõlmiti, kas ja millal

laenusumma kostjale üle anti, milline oli krediidikulukuse määr. Samuti puuduvad tõendid,

palju on kostja iga lepingu osas teostanud tagasimakseid ja millal. Ekslik on hageja

arusaam, et üksnes võlatunnistusega on tõendatud, millised on kostja poolt võetud laenude

põhiosa jäägid ja pole oluline, milline oli kostjale antud algeline võlasumma ja millises osas

oli kostja seda enne võlatunnistuse andmist tagasi maksnud, sest võlatunnistustest nähtub, et

rangelt on lahus hoitud põhiosa, intressi, lepingu- ja haldustasu ning viiviste ja muude

kohustuste arvestus. Kohus leiab, et sellega on piiratud ebamõistlikult kostja õigust kasutada

tõendeid või pandud talle tõendamiskohustus, mis seaduse kohaselt lasub tingimuse

kasutajal (VÕS § 42 lg 3 p 11). Samuti on sellega raskendatud ebamõistlikult kostja

võimalust kaitsta oma õigusi kohtus (VÕS § 42 lg 3 p 10). Täiendavalt on sellega välistatud

ka kostja õiguskaitsevahendite kasutamine hageja suhtes või piiratud nende kasutamist

ebamõistlikult juhuks, kui tingimuse kasutaja jätab lepingust tuleneva kohustuse täitmata

või täidab kohustuse mittekohaselt (VÕS § 42 lg 3 p 2). Võlatunnistusega ei saa muuta

kehtivaks kokkuleppeid, mis on vastuolu tõttu seadusest tuleneva keeluga tühised.

25.13. Kohtule on küll esitatud 11.02.2022 väljastatud võlatunnistuse nr MEH00729 aluseks

olev alusleping, kuid hageja ei ole nõude rahuldamiseks esile toonud ja tõendanud, kas ja

millal laenusumma kostjale üle anti, milliseid makseid on kostja selle lepingu järgi

teostanud ja samuti puuduvad tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta

kostjale laenu andmisel.

25.14. Riigikohus on 24.11.2023 tsiviilasjas nr 2-21-13098 määruses selgitanud

tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist, sh, millise teabe peab krediidiandja

omandama laenusaaja majandusliku olukorra kohta minimaalselt.

25.15. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et 12.02.2022 laenulepingute nr COFI03780 ja

COFI03781 sõlmimise eel oleks kostja maksevõimet kontrollitud. Üksnes

maksehäireregistritesse tehtud päringutest ei saa järeldada, et kostja oli krediidivõimeline.

Nimetatud andmetest ei nähtu kostja tegelikud igakuised sissetulekud ja väljaminekud,

samuti olemasolevad kohustused. Kostjal olid erinevad kohustused mitmete erinevate

laenuandjate ees (dtl 129-131), kuid kostja pangaväljavõtet ei küsitud, mis oleks

võimaldanud seda informatsiooni saada. Kostjale anti laenu selleks, et tasuda olemasolevat

võlga.

25.16. Kuivõrd hageja ei ole esitanud asjaolusid alusvõlasuhte kohta ning kohtule esitatud

andmed ei võimalda kohtul kontrollida, kui palju on kostjale laenu antud või kostja neid

tagastanud või kas krediidiandja on vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, asub

kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole selged ega õiguslikult põhjendatud. Sel põhjusel

jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Eelmärgitu tõttu ei ole põhjendatud ja

ei kuulu rahuldamisele ka hageja viivise ja sissenõudekulude hüvitamise nõue.

26. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

26.1.

Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud

hageja kanda. Kohus määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

26.2.

Kostja on märkinud, et tema lepingulise esindaja kulu on 1368 eurot. 06.07.2023 taotluse

järgi on kostjale osutatud õigusabi 5,75 tundi, hinnaga 120 eurot tund summas 690

eurot+km, so 828 eurot. 26.07.2024 taotluse järgi on kostjale osutatud õigusabi 4 tundi ja 30

minutit, hinnaga 120 eurot tund, summas 540 eurot. Kostja kinnitab, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane.

26.3.

Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, kostja esindaja teostatud

toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud

juhul on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud taotletud ulatuses, kuid

mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60–100

eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Maakohtu hinnangul on ka praegusel juhul

põhjendatud tunnitasu määraks 100 eurot, millele vajadusel lisandub km. Sarnast seisukohta

on toetanud nt ringkonnakohus oma lahendis 2-22-15592, p 60. Seega on kostja esindaja

põhjendatud kulud esindajale 1140 eurot (690+450).

27. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Moonika Tähtväli

kohtunik