3-24-1295/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2021, Tartu

Haldusasja number

3-24-1295

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 25. märtsi 2024. a

otsuse nr 4.2-1/2918-2 tühistamiseks ning Politsei- ja

Piirivalveameti kohustamiseks vaadata relvaloa väljastamise

taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Kärt Kasepõld

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. oktoobril 2024 (HKMS § 181 lg

1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 24. jaanuaril 2024 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA, vastustaja)

relvaloa taotluse DL50050653 püstoli soetamiseks enese ja vara kaitse otstarbel. Esitatud

taotluse juures puudusid relvaseaduses (RelvS) § 35 lg 2 p-des 3 ja 4 nimetatud kohustuslikud

dokumendid – tervisetõend ning tõend 16-tunnise esmaabikoolituse läbimise kohta. Kaebaja

kõrvaldas puudused talle määratud tähtaja jooksul 10. veebruariks 2024.

3-24-1295

Taotluse läbivaatamisel kontrollis PPA politsei infosüsteemis X-iga seotud teavet ning kuulas

ära X ja piirkonnapolitseiniku arvamuse.

PPA jättis 25. märtsi 2024. a otsusega nr 4.2-1/2918-2 X taotluse rahuldamata ning keeldus

talle RelvS § 36 lg 4 p 3 alusel relvaluba väljastamast, esitades kokkuvõtvalt järgmised

põhjendused. PPA hinnangul oli X käitumine ja eluviis kergesti konfliktidesse kalduv.

Kaebajaga seotud konfliktsed intsidendid olid otsuse tegemise ajani järjepidevad ning

raugemist ei olnud täheldada. Esineb oht, et relva omades võiks ta mõne järgmise konflikti

käigus hinnata olukorda valesti ja väärkasutada ka tulirelva, kui see peaks juhtuma tal

käeulatuses olema. PPA hinnangul kaalub teiste isikute õigus elule ja tervisele ning avalik

kord üles X õiguse vabale eneseteostusele.

2. X esitas Tartu Halduskohtule 30. aprillil 2024 kaebuse, milles palub tühistada Politsei- ja

Piirivalveameti 25. märtsi 2024. a otsus nr 4.2-1/2918-2, millega keelduti talle relvaluba

väljastama, ning kohustada haldusorganit esitatud taotlust uuesti läbi vaatama.

3. Tartu Halduskohus võttis 2. mai 2024. a määrusega kaebuse menetlusse.

4. Politsei- ja Piirivalveamet vastustajana esitas 30. mail 2024 vastuse kaebusele, milles

palus jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda.

5. Kohus määras 6. juuni 2024. a kohtumäärusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses

ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete

esitamiseks. Kaebaja esitas 16. augustil 2024 kohtule täiendavad seisukohad ja

menetluskulude nimekirja ning kuludokumendid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada järgmistel põhjustel.

6.1. Otsusega on rikutud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-s 2 sätestatud haldusakti

põhjendamise kohustust, mis on toonud kaasa ebaõige otsuse.

6.1.1. Otsuses välja toodud episoodid on seotud kaebaja süüteoteadetega naabrite ja

kolmandate isikute osas. Kaebaja menetluses antud selgitustest tuleneb, et põhjendamatuid

kaebusi vastaspoolte osas ei esine. 27. mai 2022. a sündmuse, mis puudutab väidetavalt

kaebaja poolt labidaga lõhkumist, järel käis politsei kohapeal asja fikseerimas. Politsei

kommentaari kohaselt on kaebaja tubli ja heatahtlik naaber, kes on ära puhastanud tohutu

koguse vohavat naati ja umbrohtu, mis tema aeda ulatus, ning mingit süüd kaebajal ei nähtud.

Mitmetele sündmustele on reageerinud politsei ning seetõttu on jäänud nende kohta

registrisse kanne.

6.1.2. Subjektiivne asjaolu, et kaebaja on emotsionaalne, ei anna alust asuda seisukohale, et

kaebaja võiks või peaks kasutama tulirelva oma konfliktide lahendamisel. Kaebaja pole elu

jooksul kasutanud teise inimese suhtes vägivalda, s.t kedagi kehaliselt väärkohelnud. Kaebaja

ise möönab, et naabriga on tal olnud erimeelsusi, kuid need ei ole tingitud kaebaja

käitumisest. Ühtegi juhtumit, millele PPA on otsuses tuginenud ei ole võimalik pidada

ohtlikuks ning mingeid ohtlikke situatsioone ei ole tegelikkuses esinenud. Kaebaja ei ole

kunagi ähvardanud kasutada mingit relva või teinud mistahes tegusid, mis võiksid teisi isikuid

ohustada ning selliseid asjaolusid ei ole PPA poolt ka tuvastatud. Seega ei ole välja toodud

piisavaid põhjendusi, et järeldada isiku ebausaldusväärsust relvaomanikuna.

2(8)

3-24-1295

6.2. Isiku õigus soetada ja omada relva on hõlmatud põhiseaduse (PS) § 19 lg-s 1 nimetatud

õigusega vabale eneseteostusele. RelvS §-s 36 sätestatuga põhjustatud riive eesmärk on

ennetada ohtu inimeste elule ja tervisele.

RelvS § 36 lg 4 sõnastusest võib järeldada, et tegemist on kaalutlusotsusega. Kaalutlusotsust

tuleb teostada volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega,

arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. PPA on tuginenud pigem

registreeritud süütegude arvule ega ole arvestanud kaebaja õigusega esitada süüteoteateid.

Lubamatu on olukord, kus PPA tugineb kaalutlusotsuse tegemisel asjaolule, et kaebaja on

realiseerinud oma õigust esitada enda arusaama järgi teateid süütegude kohta. Kaalutlusõigus

ei tähenda asutuse kontrollimatut suva ning see võib viia võimu kuritarvitamiseni või ka

lihtsalt hooletu otsuseni. Kaalutlusotsus peab olema õiglane ja mõistlik.

6.3. Kaebaja mõistab, et tema püüd käituda õiguskuuleka isikuna, on toonud kaasa

ebasoosingu ametivõimude ees ning see kajastub ka tema suhtes tehtud negatiivses otsustuses.

Kaebaja möönab, et tema läbisaamine ühe naabriga on olnud problemaatiline, kuid kaebaja ei

ole olnud konfliktsituatsioonide põhjustajaks ega otsi ise konflikti. Puuduvad andmed, et

pöördumisi politsei poole on põhjustanud just kaebaja ise.

6.4. Majapõlenguga seonduvalt oli kaebaja jaoks üheks võimalikuks versiooniks maja

süütamine. Ka vastustaja esitatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) vastuse järgi ei

olnud eksperthinnang kategooriline ning jäi oletuslik võimalus, et maja süüdati. See asjaolu,

mida kaebaja sisimas tunneb ei anna alust asuda seisukohale, et kaebaja süüdistab kõiki

isikuid alusetult. Tegemist ei ole käitumismustriga, nagu seda väidab vastustaja. Väite puhul,

et kaebaja on põhjustanud suurema ohu allikaga kahju (sõiduki juhtum väravaga), ei olnud

situatsioon selline nagu kirjeldab vastustaja – vastustaja tugineb ebaõigetele asjaoludele.

7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu alltoodul põhjustel.

7.1. RelvS § 36 lg 4 p 3 kohaselt võib loa andja keelduda soetamisloa ja relvaloa andmisest

isikule, kes enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu on sobimatu

antud liiki relva soetama ja omama. Relvaloa väljastamisest keeldumisel on vastustajal avar

kaalutlusruum. Relvaloa näol on tegemist eriõigusega käsitseda kõrgema ohu allikat ning on

suur avalik huvi, et relvaluba oleks vaid vastutustundlikel ja usaldusväärsetel isikutel. See

tähendab, et isikule kohalduvad tavapärasest rangemad nõuded, mida peab järgima igas

eluvaldkonnas. Isiku sobivust relva omamiseks on võimalik hinnata ja prognoosida tema

käitumisharjumusi ja isiksuseomadusi arvestades.

7.2. PPA hinnangul on kaebaja kergesti konfliktidesse kalduv. Vastustaja kontrollis enda

infosüsteemist teavet kaebaja kohta. Kaebaja usaldusväärsuse ja sobivuse relva omama

seadsid kahtluse alla tema arvukad tülid naabriga ning asjaajamistel konfliktidesse sattumine.

Kaebaja kohta teadaoleva info põhjal saab järeldada, et kaebajal on soodumus sattuda

konfliktsituatsioonidesse.

7.3. Kaebaja usaldusväärust vähendab asjaolu, et ta esitas politseile 29. mail 2022 toimunud

sündmuse kohta ebaõigeid andmeid. Olukorras, kus kaebaja sõitis ise vastu väravat, pöördus

ta politsei poole väitega, et naaber viskas värava tema auto peale. Politsei infosüsteemis

fikseeritud erimeelsused ehitajatega ja naabriga annavad küllaldase aluse järeldada, et kaebaja

asjaajamised kalduvad lõppema konfliktidega.

3(8)

3-24-1295

7.4. Kahtlemata on kaebajal õigus esitada süüteoteateid ning nende esitamist ei ole vastustaja

ka kaebajale ette heitnud.

7.5. PPA jaoks on oluline kaebaja teisi süüdistav suhtumine. Näiteks süüdistab kaebaja

jätkuvalt naabrit oma maja süütamises, vaatamata sellele, et EKEI hinnangul oli tulekahju

tekkepõhjuseks tõenäoliselt soojuspumba elektrikaabli rike. Ka piirkonnapolitseiniku

arvamuse kohaselt on kaebaja väga emotsionaalne, ärritub kergesti ning muutub

konfliktsituatsioonis närviliseks ja süüdistab konfliktides teisi. Vastustaja hinnangul ei pruugi

kaebaja suuta alati olukordi adekvaatselt hinnata ning ta ei ole orienteeritud konfliktide

rahumeelsele lahendamisele.

7.6. Vastustaja hindab kaebajast lähtuvat ohtu piisavalt suureks, et talle relvaloa väljastamisest

keelduda. Kaebaja on kergesti konfliktidesse kalduv ja impulsiivne ning ei suuda erimeelsusi

rahumeelselt politsei sekkumiseta lahendada. Ei ole välistatud, et isik, kellel puudub oskus

konflikti rahumeelselt lahendada, võib teatud halbade asjaolude kokkulangemisel kasutada

järgmise konflikti tekkimisel tulirelva, kui see peaks tal juhtumisi käeulatuses olema. Tulirelv

on suurema ohu allikas, mille kasutamisel võib väiksemgi viga ja hooletus kaasa tuua rasked

tagajärjed. Kaebaja on juba ühe suurema ohu allikaga kahju tekkimise ohu loonud, sõites

vastu väravat, mis kukkus auto peale (29. mai 2022. a sündmus).

KOHTU SEISUKOHT

8. Kaebaja on vaidlustanud PPA 25. märtsi 2024. a otsuse, millega ei rahuldatud tema

relvaloa taotlust, ja soovib vastustaja kohutamist tema taotluse uueks läbivaatamiseks.

Kaebaja eesmärk oli püstoli soetamine enda ja oma vara kaitse otstarbel.

9. PPA jättis kaebaja relvaloa taotluse rahuldamata RelvS § 36 lg 4 p 3 alusel. Selle sätte

kohaselt võib PPA keelduda relvaloa andmisest isikule, kes enda või teise isiku turvalisust

ohustava eluviisi või käitumise tõttu on sobimatu antud liiki relva soetama ja omama.

10. RelvS § 28 lg 1 p 3 kohaselt võib füüsiline isik relva soetada, omada ja turvalisuse

tagamiseks (enese ja vara kaitseks). Püstolit võib soetada, omada ja vallata vähemalt 21-

aastane Eesti kodanik (RelvS § 29 lg 1 p 2). Püstol on piiratud tsiviilkäibes tulirelv, mille

omamiseks on vajalik relvaluba (RelvS § 34 lg 2). Relvaluba väljastatakse isikule, kelle

suhtes ei ole tuvastatud RelvS § 36 lg-s 1 ja lg-s 4 sätestatud relvaloa andmist välistavaid

asjaolusid (RelvS § 34 lg 1 p 2).

11. Kohtupraktika kohaselt on isiku õigus soetada ja omada relva hõlmatud põhiseaduse §-st

19 tuleneva isiku õigusega vabale eneseteostusele (vt Riigikohtu 26. aprilli 2011. a otsus asjas

nr 3-4-1-2-11 p 38). Relvaloa taotluse rahuldamata jätmine riivab seega isiku õigust vabale

eneseteostusele. Relvaloa taotluse lahendamisel teostab haldusorgan kaalutlusõigust, võttes

arvesse ühelt poolt taotleja õigust vabale eneseteostusele ning teisalt teiste isikute õigust elule

ja tervisele ning avalikku huvi turvalisuse ja ohutu elukeskkonna tagamiseks.

12. Kaebaja heidab ette, et vastustaja ei ole teostanud õigesti kaalutlusõigust ja on rikkunud

vaidlustatud otsust tehes põhjendamiskohustust.

13. RelvS § 36 lg 4 p 3 annab loa andjale relvaloa väljastamisest keeldumise otsustamisel

kaalutlusõiguse. Haldusakt on õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ning vastab vorminõuetele (HMS § 54). HMS § 4 lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb

4(8)

3-24-1295

teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega,

arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

Samas ei ole näiteks teatud tahtlike kuritegude (terrorism, tapmine, suures koguses

narkootilise aine käitlemine) toime panemisel võimalust relvaluba üldse välja anda ning

haldusorganil puudub sel juhul kaalutlusõigus (RelvS § 36 lg 1 p 61). RelvS § 36 lg 4 p 3

annab haldusorganile võimaluse hinnata, kas isiku eluviis või käitumine võib ohustada tema

enda või teiste isikute turvalisust ja kas isik on seetõttu sobimatu relva omama.

Relvaseaduse eelnõu (SE 494) seletuskirjas1 (lk 19) on rõhutatud haldusorganile antud

kaalumisruumi otsustamaks, kas esineb küllaldane alus järeldada, et isik võib ohustada enda

või teiste isikute turvalisust ja on seetõttu sobimatu relva omama. Relvade sattumine isikute

kätte, kes ei suuda või ei soovi neid seaduskuulekalt käidelda, tekitab võimaliku ohu teiste

isikute elule ja tervisele, riigi julgeolekule jms (samas lk 20-21).

14. RelvS § 36 lg 4 p 3 kohaldamise aluseks on kolm kumulatiivset eeldust: a) isiku enda või

teise isiku turvalisust ohustav eluviis või käitumine; b) isik on sobimatu relva soetama ja

omama; c) seos eluviisi või käitumise ning isiku sobimatuse vahel.

15. Kohtupraktika järgi on RelvS § 36 lg 4 p 3 kohaldamisel eelkõige oluline tuvastada, kas

isik on pannud toime tegusid, mis annavad tunnistust enda või teise isiku turvalisust

ohustavast eluviisist või käitumisest. Seejuures peetakse silmas loa taotleja isiksuseomadusi ja

süstemaatilist käitumist laiemalt, mis annavad aluse prognoosida temast lähtuvat ohtu

iseendale või teistele, kui ta saaks relva omada ja kasutada (Tallinna Ringkonnakohtu 30.

aprilli 2024. a otsus asjas nr 3-22-2499, p 11). Enda või teise isiku turvalisust ohustav eluviis

või käitumine hõlmab ka muid asjaolusid peale karistatuse. Haldusorgan saab isikust lähtuva

ohu prognoosimisel üldjuhul lähtealuseks võtta isiku varasemate tegude asjaolud ja selle,

kuidas ta väljendab oma suhtumist nendesse. Ohu hindamisel teeb pädev haldusorgan

tõendatud asjaolude põhjal prognoosi isiku käitumise kohta tulevikus. (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 20. oktoobri 2023. a otsus 3-22-305 p 12 ja seal viidatud kohtupraktika ning

22. märtsi 2022. a otsus nr 3-21-2047 p-d 10 ja 1, Tartu Ringkonnakohtu 13. detsembri 2022.

a otsus nr 3-21-797 p-d 8 ja 9).

Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajat pole süütegude eest karistatud, kuid ülal viidatud

kohtupraktika järgi pole see otsustamisel ainumäärav.

16. PPA on oma otsust põhjendades märkinud, et kaebaja kaldub kergesti konfliktidesse ning

on teisi süüdistava suhtumisega. PPA tugines seejuures kaebaja käitumise ja ohu tõenäosuse

hindamisel järgmistele asjaoludele.

16.1. PPA andmebaasis sisaldub teave, mis kajastab kaebaja tülisid naabritega järgmiselt:

„1. 09.10.2020.a teataja/avaldaja juhtumi kohta, kus naaber märatses, on tõmmanud

betoonpostid laiali. (menetlus lõpetatud väärteomenetluse seadustiku (VTMS) 29 lg 1 p 1

järgi- naabri süü tõendamata)

2. 27.05.2022.a päritav/kontrollitav seoses naabrite vahelise konfliktiga, kus X oli väidetvalt

lõhkunud labidaga naabri aeda. (politsei käis kohal)

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/09389ea3-798c-44ea-b9eb-3cafe9a7c73d/relvaseaduse-

muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus/

5(8)

3-24-1295

3. 29.05.2022.a päritav/kontrollitav juhtumis, kus oli tüli tekkinud puu pärast (menetlus

lõpetatud VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi - kahju ei ole tekkinud)

4. 29.05.2022.a teataja/avaldaja naabrist, kes tungis ilma loata teataja aiaga piiratud

kinnistule, viskas ajutise värava teataja auto peale, tiris kõik aia alt kiled välja. (menetlus

lõpetatud VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi - kahju ei ole tekkinud)

5. 14.12.2022.a teataja juhtumis, kus naaber lõi teatajat labidaga näkku, kiirabi ei ole vaja,

teataja palub politsei kohale (kriminaalasjas nr 23231550080 menetlus lõpetatud KrMS § 199

lg 1 p 1 järgi – ei ole tuvastatud isiku süü)

6. 30.01.2023.a teataja/avaldaja maja põlengust, mille tekkepõhjustes süüdistas naabrit (teatis

kriminaalmenetluse nr 23231500577 alustamata jätmises)

7. 27.02.2024.a süüteoteate esitaja kaamerate lõhkumises, milles muuhulgas süüdistab

jätkuvalt naabrit maja süütamises. (süüteoteade on menetluse)“.

16.2. PPA andmebaasis sisaldub teave, mis kajastab kaebaja konflikte ehitustöölistega ja

endise töötajaga:

„8. 12.07.2021.a soovib menetluse alustamist ehitaja S. Looritsa suhtes, kes on kelmuse teel

võtnud raha ehitustööde eest mida ta pole teostanud. (teatis kriminaalmenetluse nr

21231501543 alustamata jätmises)

9. 28.07.2021.a teataja/avaldaja juhtumist, kus endine töötaja oli ähvardanud teda ja tema

lähedasi ning peret (teatis kriminaalmenetluse nr 21231501644 alustamata jätmises)

10. 28.07.2021.a teataja/avaldaja juhtumist, kus ehitajad olid väidetavalt varastanud tellingu,

saeraamid, katusekanga (kriminaalasjas nr 21231501661 menetlus lõpetatud KrMS § 199 lg 1

p 1 järgi – süüteotunnuste puudumisega)“.

16.3. Vastustaja on otsustamisel aluseks võtnud ka 11. märtsi 2024. a arvamuse kaebaja

varasema elukoha piirkonnapolitseinikult, kes on kaebajaga korduvalt seoses naabritevaheliste

konfliktidega ja vahejuhtumitega kokku puutunud (dtl 52).

17. Kaebaja väitel on vastustaja otsustamisel lähtunud vaid kaebaja esitatud süüteoteadetest,

mille esitamiseks tal on seadusest tulenev õigus. Kohus nõustub kaebajaga selles, et kaebajal

on õigus esitada süüteoteateid, kui ta mingis olukorras seda põhjendatuks peab. Kohus

möönab samas, et esitatavad süüteoteated võivad olla kantud emotsioonidest ning kajastada

vahel esitaja subjektiivset arusaama juhtunust ning seda ka üle võimendad. PPA-l on

süüteoteateid saades õigus ja kohustus esitatud teavet analüüsida ja tegelik olukord välja

selgitada.

Kaebaja on ärakuulamisel avaldanud, et väljatoodud juhtudel on tema esitanud avaldused

politseile, mitte vastupidi, ning on lisanud juhtumite juurde oma nägemuse toimunust. PPA

on siiski tuvastanud, et kahe juhtumi puhul on teate X kohta esitanud just naaber (vt ülal

kirjeldatud juhtumid 2 ja 3). PPA on oma otsuses selgitanud, et tema ülesandeks relvaloa

andmise menetluses ei ole välja selgitada taotleja süüd toimunud konfliktides, vaid hinnata,

kas taotleja on sobiv relva omama. PPA on siiski pidanud vajalikuks ka osundada, et kaebaja

pöördumistele on reageeritud ning ühelgi märgitud juhtumitest ei ole menetluste käigus tema

süüd tuvastatud. PPA on jätnud kaebaja süüteoteadete alusel menetlused alustamata või on

alustatud menetlused lõpetanud süütoekoosseisu puudumise tõttu (dtl 30- 48) ning üksnes

ühe juhtumi puhul (27. veebruaril 2024 aset leidnud kaamerate purukslöömine) kestis

vaidlustatud otsuse tegemise ajal veel menetlus. Süü puudumine ei välista aga hinnangut, et

isik pole sobiv relva soetama ja omama.

18. Vastustaja on kaebaja taotlust menetledes analüüsinud ka piirkonnapolitseiniku ülal

viidatud arvamust, milles piirkonnapolitseinik on hinnanud kaebajat emotsionaalseks

6(8)

3-24-1295

inimeseks, kes muutub konfliktsituatsioonis närviliseks ja süüdistab konfliktides teisi.

Vastustaja on leidnud, et seda kinnitavad järgmised kaebaja osavõtul aset leidnud

sündmused. Esmalt olukord, kus kaebaja teatas 29. mail 2022, et naaber tungis ilma loata

kaebaja aiaga piiratud kinnistule, viskas ajutise värava tema auto peale ning tiris aia alt kõik

kiled välja. Menetluse käigus selgus aga, et sündmuskohal oli toimunud avarii ning kaebaja

ise oli hoovist välja tagurdades sõitnud vastu ajutist väravat. Teine viidatud juhtum toimus

30. jaanuaril 2023, kus aset leidnud majapõlengus kahtlustas kaebaja taaskord naabrit.

Kohtuekspertiisiekspert aga leidis, et tulekahju tekkepõhjuseks oli tõenäoliselt soojuspumba

elektrikaabli rike (12. veebruari 2023.a teatis kriminaalmenetluse nr 23231500577 alustamata

jätmises). 27. veebruaril 2024 esitatud süüteoteates süüdistab kaebaja aga lisaks

videokaamerate purukspeksmisele naabrit jätkuvalt ka 2023. a majapõlengus.

19. Kohtu hinnangul on PPA käsitlenud kaebaja käitumist erineval ajal erinevates

olukordades. PPA ei ole lähtunud ainuüksi süütegudest teavitamise faktidest ning üksnes see

ei annakski alust järeldada, et isik on endale või teistele ohtlik. PPA on analüüsinud märksa

põhjalikumalt politsei infosüsteemis olevate kannetega seotud asjaolusid, ning on

põhjendatult leidnud, et kaebaja käitumises esineb märke teiste isikute turvalisuse

ohustamisest.

20. Hinnates ohu olemasolu ja iseloomu teeb pädev haldusorgan tõendatud asjaolude põhjal

prognoosi isiku käitumise kohta tulevikus. Ohuhinnang hõlmab nii tõendite hindamist kui ka

määratlemata õigusmõistete sisustamist.

Kontrollides haldusorgani prognoosotsust faktilisest ja õiguslikust küljest, ei sekku kohus

lubamatult täitevvõimu tegevussfääri. Asjaolude tuvastamine ja nende kvalifitseerimine

õigusnormide valguses on õigusemõistmise tavapärane osa. PPA otsustus õiguse sisustamisel

ning faktiliste asjaolude tuvastamisel on kohtulikult kontrollitav (Riigikohtu 19. veebruari

2019. a otsus 3-17-1545 p 26 ja seal viidatud praktika) .

21. Kohus ei nõustu kaebaja etteheidetega kaalutlusreeglite rikkumises vaidlustatud otsuse

tegemisel. Vastustaja on kohtu hinnangul võtnud otsustamisel asjakohaselt arvesse nii

kaebajale relvaloa andmist toetavaid kui ka vastupidist kinnitavaid asjaolusid.

Kaebaja sobivust relvaloa omanikuna toetavad asjaolud, et teda pole süütegude

toimepanemises süüdi mõistetud ega talle süütegude toimepanemises kahtlustust esitatud.

Samas on haldusmenetluses ilmnenud terve rida asjaolusid, mis toetavad vastustaja järeldust

ohuhinnangu andmisel: tuvastatud on hulk kaebajaga seotud konfliktseid episoode, mida

iseloomustab teisi isikuid süüdistav suhtumine ründavas käitumises ja kaebaja vara

kahjustamises (sh lausa maja süütamises). Samuti asjaolu, et konfliktides muutub kaebaja

närviliseks ning teisi süüdistavaks – kaebaja on esitanud mitmeid ülal mainitud avaldusi

sündmuste koht, milles on süüteomenetlus jäänud alustamata või lõpetatud. Kõik menetluses

käsitletud episoodid on pärit ka ajaliselt väga lähedasest minevikust. Kohtu hinnangul on

kirjeldatud juhtumite sarnasust ja sagedust ning ajalist lähedust arvestades igati asjakohane, et

vastustaja neid kaebaja võimalikku edaspidist käitumist prognoosides arvesse võttis.

Vastustaja on menetluses välja selgitatud asjaolude põhjal jõudnud järeldusele, et

konfliktsetes olukordades ei suuda isik oma käitumist piisavalt juhtida ning on võimalik

olukorra eskaleerumine sel määral, et ohtu pole võimalik välistada.

Kohtu hinnangul põhineb vastustaja otsus kaebajale relvaluba mitte anda asjakohastel

kaalutlustel.

7(8)

3-24-1295

Kohtupraktika on pidanud võimalikuks arvestada taotlejast lähtuva ohu järeldamisel ka

esmahinnangu järgi väheohtlikke olukordi (näiteks ilma kahjulike tagajärgedeta toimunud

liiklusrikkumised (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-22-305 p 16 ja seal viidatud

praktika), et kindlaks teha relvaloa taotleja suhtumine ja hoiakud õiguskorda ning

õiguskuulekatesse lahendustesse ja võime mõista enda tegevuse tagajärgi. Kui isik ei suuda

hinnata enda käitumist ega pea oluliseks selle tagajärgi, vaid süüdistab teisi isikuid, esineb

oht, et ta ei suuda õigesti hinnata ka avaliku korra ja julgeoleku tagamise eesmärgil

kehtestatud relvaseaduse norme ja nende eesmärki ega normide rikkumise tagajärgi.

Riigikohus on 18. juuni 2019. a otsuses asjas nr 5-19-26 (p 51) rõhutanud, et riik saab

usaldada relva ja laskemoona üksnes sellisele inimesele, kelle puhul ta on veendunud, et ta ei

kasuta relvi süütegude toimepanemiseks.

22. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et vaidlustatud otsus on sisuliselt õiguspärane. Samuti

ei esine menetlus- ega vormivigu, mis võiksid kaasa tuua vaidlustatud otsuse tühistamise

(HMS § 58, riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1). Seejuures märgib kohus, et on PPA taganud

kaebajale ka võimaluse olla kogutud tõendite ja hinnangute osas enne otsuse tegemist ära

kuulatud (kirjavahetus kaebaja ja menetleja ametniku vahel, dtl 20-25) ning vaidlustatud otsus

sisaldab piisavaid vastustaja kaalutlusi sisaldavaid põhjendusi.

Kuna kohtu hinnangul on vaidlustatud haldusakt õiguspärane, pole täidetud ka

kohustamisnõude rahuldamise oluline eeldus (haldusorgani tegevuse õigusvastasus) ning

puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks.

Kaebus tuleb seega jätta tervikuna rahuldamata.

MENETLUSKULUD

23. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jätab kaebuse rahuldamata, jääb kaebaja taotlus vastustajalt menetluskulude

väljamõistmiseks rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Vastustaja võimalikud menetluskulud, kui need on tekkinud, jäävad samuti tema enda kanda

(HKMS § 109 lg 1 ls 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik

8(8)