2-23-2251/52 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.09.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-2251

Kohtuasi

AS-i Framm Tootmine hagi TECA GRUPP OÜ vastu

kahjuhüvitise ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.11.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AS-i Framm Tootmine apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

49 774,70 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja AS Framm Tootmine (varasem ärinimi AS

LASBET TOOTMINE, registrikood 11674061),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Grete Lind ja

Peeter Viirsalu

Kostja TECA GRUPP OÜ (registrikood 12801165),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Merilin Ojasaar

ja Epp Lumiste

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Mitte võtta asja materjalide juurde

TECA GRUPP OÜ 29.01.2024

menetlusdokumendi lisa (TECA Projekt OÜ-le 20.02.2019 esitatud

pankrotihoiatus).

2. Jätta Harju Maakohtu 30.11.2023 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta

otsuse põhjendusi.

3. Jätta AS-i Framm Tootmine apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud AS-i Framm Tootmine kanda.

5. Mõista AS-ilt Framm Tootmine

TECA GRUPP OÜ

kasuks välja

apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 2537,16 eurot. Nimetatud summalt

tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

2-23-2251

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AS Framm Tootmine (varasem ärinimi AS LASBET TOOTMINE) (hageja) esitas

08.02.2023 Harju Maakohtule TECA GRUPP OÜ (kostja) vastu hagi kahjuhüvitise 45 044,98

euro ja viivise väljamõistmiseks.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27.02.2017 projekteerimislepingu nr L002/2017

(leping), mille kohaselt pidi kostja välja töötama ja tegema projekteerimistööd (tööd)

eluhoonete kompleksi „Ektorpsvägen” ehitamiseks Rootsi Kuningriigis Nackas. Vastavalt

lepingu p-le 1.1 tuli kostjal teha järgmised tööd: esitada märkused raami konstruktsiooni

kohta, teha hoone konstruktsiooni tugevus- /stabiilsuse arvutused (sealhulgas arvutused

juhuslike koormuste kohta, mis takistavad järkjärgulist kokkuvarisemist), määrata elementide

mõõtmed, teha ühenduste detailide joonised, monteeritavate ja teraselementide

tootmisjoonised, spetsiaalsed valudetailide joonised, montaažidetailide joonised ja

spetsifikatsioonid, montaažijoonised ning teostusjoonised (suhete haldamine) pärast

montaažitööde lõpetamist.

1.2. Lepingu p 2.2 järgi pidi kostja tegema projekteerimistööd kooskõlas Rootsis kehtiva

standardi Eurokoodeks (inglise keeles Eurocode) ja selle lisa EKS9 BFS2011:10 (Rootsi

standard) nõuetega, BBR19, BKR13 ja AMA11 ehitusstandarditega ning tööde lõpptellija

nõuetega. Tööde lõpptellijaks oli Rootsi äriühing Gärahovs Bygg AB.

1.3. Hageja projekteeritud hoone HUS1/HUS2 kandev karkass valmis 2018. a lõpus,

ülejäänud osa veelgi hiljem.

1.4. 27.12.2022 ilmnes, et hoone on puudustega, sest kostja projekteerimistööd olid

puudustega. Kostja projekteeritud hoone on liitekohast pooleks murdunud ning hoones on

tekkinud praod kõikide korruste rõdude konstruktsioonidesse ja vahelagedesse. Hoone

ülemistel korrustel on posti konsool sisuliselt purunenud ning hoone on avariieelses

seisukorras. Kostja jättis hoonele projekteerimata temperatuuri deformatsioonide vuugid,

mistõttu ei ole hoone konstruktsioonid saanud temperatuurimuudatuste tõttu paisuda ja kokku

tõmbuda vajalikus ulatuses (st kostja jättis arvestamata tekkivate pingetega). Samuti jättis

kostja tegemata hoone konstruktsiooni tugevus- ja stabiilsuse arvutused. Selle tulemusel ei ole

kostja töödel kokkulepitud omadusi, tööd ei ole eesmärgipäraselt kasutatavad ning tööd ei

vasta keskmisele kvaliteedile. Kostja tööde alusel ei olnud võimalik ehitada hoonet, mis oleks

turvaline ning ohutu inimestele ja nende varale. Kostja on lepingut oluliselt rikkunud.

2-23-2251

1.5. Kuivõrd hoone puudused on tingitud töödest, mille alusel hoone on ehitatud, siis esinesid

puudused töödes juba nende hagejale üleandmisel.

1.6. Kuna kostja tööde alusel projekteeritud hoone on valmis ehitatud, ei annaks kostjale

täiendava tähtaja määramine kohustuste täitmiseks enam tulemust. Projekti muutmise või uue

projekti koostamisega ei ole võimalik rikkumist ega tekkinud kahju enam kõrvaldada. Hageja

nõuab kostjalt seega kahju hüvitamist kohustuse täitmise asemel.

1.7. Hoones esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja hoone kokkuvarisemise vältimiseks tuleb

hagejal teha kulusid vähemalt 45 044,98 euro ulatuses:

-

objekti ülevaatus, sh sõidu- ja ajakulud (Eestist Rootsi, Nackassse ja tagasi) – 556,18

eurot;

-

ehitusarvamuse koostamine (asjatundja arvamus, ehitusinsener tase 8) – 1468,80

eurot;

-

paranduslahenduse väljatöötamine, konsulteerimine ja koostamine – 2160 eurot;

-

paranduslahenduse teostamine – 33 600 eurot;

-

projektijuhtimine paranduslahenduse väljatöötamiseks ja hankimiseks – 7260 eurot.

2. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et hageja, kostja ja Teca Projekt OÜ vahel

12.04.2019 sõlmitud kompromissileping (kompromissileping) ei hõlma vaidluse eset, sest

hagi esemeks olevat nõuet selle sõlmimise ajal ei eksisteerinud. Poolte eesmärk ei olnud

kompromissilepinguga piirata projekteerimisvigadest tulenevaid tagajärgi, sõltumata nende

tekkimise ajast. Kompromissileping on võlaõigusseaduse (VÕS) § 106 lg 2 alusel tühine osas,

millega see piirab kostja lepingust tulenevat vastutust. Kostja tööd on puudustega –

projekteeritud eluhoone on ohtlikus seisukorras projekteerimisvigade tõttu. Hageja nõue ei ole

aegunud, sest lepingule kohaldub viieaastane aegumistähtaeg. Lisaks on kostja tuginemine

aegumisele vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja ei pidanud kontrollima kostja koostatud

projekti ega tegema sellele ekspertiisi. Hageja on järginud käibes vajalikku hoolsust.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

3.1. Kostja vastuväidete kohaselt loobus hageja kompromissilepinguga tagasivõtmatult

nõuetest kostja vastu, mis võisid tuleneda poolte vahel varem sõlmitud

projekteerimislepingutest, sh lepingust. Ainsaks nõudeks, millest hageja ei loobunud, oli

tulevikus tekkida võiv nõue, mis on seotud konstruktsioonide projekteerimisvigadega, mis

põhjustasid ehitise või selle osa kokku kukkumise. Praegusel juhul ei ole hoone või selle osad

(rõdud) kokku kukkunud, vaid sellesse on tekkinud praod.

3.2. Hageja ei ole tõendanud, et tööd ei vastanud lepingu tingimustele.

3.2.1. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal oli kohustus projekteerida deformatsioonivuugid.

3.2.2. Kostja pidi projekteerimistööd tegema kooskõlas Rootsi standardi nõuetega. Hageja

esitatud asjatundja arvamus põhineb aga Eestis kehtival Eurokoodeks 2 standardi lisal. Rootsi

standardi lisa ei seadnud projekteerimisele numbrilisi väärtusi. Hageja pole tõendanud, et

kostja tööd ei vasta Rootsi standardile.

3.2.3. Hoone ei ole purunenud ega avariieelses seisukorras.

2-23-2251

3.2.4. Hoonel esinevate pragude põhjuseks ei ole probleemid projekteerimistöödes, vaid

betooni mahukahanemise deformatsioonid.

3.3. Hageja nõudele kohaldub kolmeaastane aegumistähtaeg (tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 146 lg 1). Hagejal oli VÕS § 643 järgi kohustus tööd üle vaadata. Kui hageja oleks

tööde ülevaatamisel järginud käibes vajalikku hoolsust, oleks hageja saanud väidetavad

puudused avastada enne hoone valmimist. Kostja andis hagejale tööd üle 2018. a kevadel.

Hageja nõue aegus 2021. a kevadel. Hagiavalduse esitas hageja alles 08.02.2023.

3.4. Hageja ei ole tõendanud kahju suurust. Hageja hinnapakkumine sisaldab kuluridasid,

mida ei saa käsitada kahjuna (nt kulu asjatundja arvamusele). Hageja on

käibemaksukohustuslane. Hageja ei ole tõendanud, et ta ei saa sisendkäibemaksu kulult maha

arvestada. Hageja ei ole üldse tõendanud kahju tekkimist 36 313,48 euro ulatuses. Hageja on

tõendina esitanud üksnes hinnapakkumise, mis tähendab, et hagejal ei ole tekkinud kohustust

teenust osta. Lisaks on hinnapakkumise koostanud hagejaga seotud isik (s.o AS Framm).

Kostjale ei ole teada, kas seotud isikute vaheline tehing vastab turutingimustele või kas

hinnapakkumine on ülepaisutatud.

4. Vastuseks hageja vastuväidetele märkis kostja, et kompromissileping ei ole tühine. Hageja

ei ole tõendanud, et tööd olid puudustega. Paranduslahenduse tellimise kulu osas ei ole

hagejale kahju tekkinud ning see kulu ei olnud kostjale ka ettenähtav. Samuti ei ole tõendatud

ega põhjendatud projektijuhtimise kulu. Hageja ei saa tugineda lepingutingimustele

mittevastavusele, sest hageja ei ole kostjale töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt

täpselt kirjeldanud. Hageja ei saa nõuda viivist alates hagiavalduse esitamisest.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus jättis 30.11.2023 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse. Samuti otsustas

maakohus otsuse jõustumisel tühistada 10.02.2023 määruse alusel seatud kohtuliku hüpoteegi.

5.1. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid lepingu, mille p 1.1 kohaselt pidi kostja tegema

vaidlusaluse hoone konstruktiivse projekti. Kostja andis hagejale projekteerimistöö üle 2018.

a kevadel. Kortermajade kompleksi kandekarkass valmis 2018. a lõpus. Hageja, kostja ja Teca

Projekt OÜ sõlmisid 12.04.2019 kompromissilepingu.

5.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja nõue aegunud.

Projekteerimislepingust tulenev nõue, mille aluseks on projekteerimisviga, mis toob kaasa

ehitise puuduse, aegub TsÜS § 146 lg 2 esimese lause ja VÕS § 651 lg 1 järgi viie aasta

möödumisel projekti valmimisest või kui tellija on kohustatud projekti vastu võtma, siis

projekti vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest. Kostja väitel toimus projekti üleandmine

2018. a kevadel ning hoone karkass valmis 2018. a lõpus. Hageja ei ole seda asjaolu

vaidlustanud. Hageja pöördus kohtusse 08.02.2023, seega aegumise vältimiseks õigeaegselt.

5.3. Hageja peamine etteheide kostjale on lepingu p-de 1.3 ja 2.2 rikkumine, st kostja ei

projekteerinud hoonele temperatuuri deformatsioonivuuke, mis on ette nähtud standarditega.

Samuti ei nähtu kostja tööst, et temperatuuri muudatustest tekkivad pinged oleksid lahendatud

muul viisil. Maakohtu hinnangul ei tulenenud lepingust kostjale kohustust projekteerida

temperatuuri deformatsioonivuuke. Rootsi standard näeb ette, et vuukide üle otsustatakse igal

üksikjuhtumil. Seega oli deformatsioonivuukide projekteerimine hageja ja kostja vahelise

läbirääkimise küsimus. Lepingu p 2.9 kohaselt oli arvutuste ja jooniste kontrollimise aeg viis

2-23-2251

tööpäeva. Lepingu p 5.1 järgi tuli pretensioonid projekteerimistööde kohta esitada kümne

tööpäeva jooksul pärast ebatäpsuse või lahknevuse avastamist projekteerimistöödes. Hageja

jättis täitmata VÕS § 644 lg-st 2 tuleneva kohustuse kirjeldada lepingule mittevastavust

piisavalt täpselt. Kuna hageja tegutseb kostjaga samas majandus- ja kutsetegevuse

valdkonnas, pidi hageja lepingu p-de 2.9, 5.1 ja 5.3 kohast kontrolli teostades, kuid hiljemalt

projekti vastu võttes, kostjale avaldama enda soovid deformatsioonivuukide kohta. Hageja ei

ole seda teinud. Lepingu p 2.9 nägi ette arvutuste ja jooniste kontrollimise, mis tähendab, et

hagejal oli olemas asjaomane võimekus.

5.4. Hoone kandekarkassi ehitas AS Framm, kes on hageja lähikondne. Seega oli hagejal ka

betoonitööde tegemise käigus võimalik märgata, et temperatuuri deformatsioonivuugid

puuduvad. Kuna hageja ei esitanud kostjale kooskõlas lepingu p-ga 5.3 ühtegi pretensiooni, ei

pidanud hageja vuukide puudumist oluliseks lepingurikkumiseks. Hoonel on lisaks HUS1 ja

HUS2 liitumiskohale ka liitumiskoht tänavafrondi poolse hooneosaga. Selle hooneosa

liitumiskohas ei ole pragunemist toimunud. Sellest järeldub, et temperatuuri

deformatsioonivuugi puudumine ei ole pragunemise algpõhjus. Projekteerimisvea korral

toimuks sarnane pragunemise ka hoone tänavafrondi poolses ühendumiskohas.

5.5. Kostja koostatud projekt vastas vähemalt keskmisele kvaliteedile. Pooled ei vaidle selle

üle, et hageja on tööd 2018. a kevadel vastu võtnud. Kui võlausaldaja on talle kohustuse

täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik,

täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö

vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö vastas lepingule ning vastupidist peab tõendama

tellija. Hageja ei esitanud kostja tööde kohta pretensioone kooskõlas lepingu p-ga 5.3 ning

ehitas hoone karkassi projekti järgi valmis. Mõistlikuks ei saa pidada seda, et majandus- ja

kutsetegevuses tegutsev isik ehitab projekti järgi hoone karkassi valmis ning kontrollib

projekti alles neli aastat hiljem. Kuna hageja ei esitanud pretensioone õigeaegselt (s.o

vastavalt lepingu p-le 5.3), siis on hageja minetanud õiguse tugineda puudustele töös.

5.6. Maakohus ei nõustunud ka hageja käsitlusega, et kompromissileping ei puuduta

vaidlusalust lepingut. Kompromissilepingu sõlmimisele eelnenud kirjavahetusest nähtub, et

kostja tahe oli lõpetada kõik vaidlused ning vältida uusi vaidlusi. Kostja pakutud

kompromissiga sarnane sõnastus on ka lõplikus kokkuleppes (s.o kompromissilepingus),

mistõttu pooled on selgelt väljendanud tahet lõpetada kõik vaidlused (sh lepingust tulenevad

vaidlused).

5.7. Kompromissileping ei ole tühine osas, milles see piirab kostja lepingust tulenevat

vastutust. Lepingu p 6.1 kohaselt vastutab töövõtja ehitise stabiilsuse eest montaažitööde ajal

ja pärast nende lõpetamist (dtl 13 ja 17). Kompromissilepingu kohaselt vastutab kostja, kui

hoone või selle osa on kokku kukkunud kostja projekteerimisvigade tõttu. Seega ei ole kostja

vastutust kompromissilepinguga välistatud. Asjatundjad ei ole oma arvamustes leidnud, et

ehitis oleks ebastabiilne, kokku kukkumas või kokku kukkunud. Kuivõrd neid asjaolusid ei

ole hageja siinses asjas tõendanud, siis kõikidel muudel võimalikel alustel tekkida võivatest

nõuetest kostja vastu on hageja kompromissilepinguga loobunud ning neid ei saa hageja enam

kostja vastu maksma panna. Nõudest loobumine võib toimuda muuhulgas

kompromissilepingu tagajärjel.

2-23-2251

5.8. Maakohtu hinnangul oli pragude tekkimise peamine põhjus betooni mahukahanemine.

Hageja esitatud fotodelt nähtub, et praod on hoone sees, kus temperatuurigradient on madal.

Betooni mahukahanemine on betooni loomulik omadus, mis praktiliselt ei sõltu

temperatuurist ega teistest mõjudest (dtl 257). VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja

tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt

õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast

tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Seega ei ole hageja

tõendanud, et hagejal tekkis kostja projekteerimisvea tõttu kahju. Võimalik kahju on tingitud

hageja enda tegevusetusest töö vastuvõtmisel kui ka AS Framm töö kontrollimisel.

5.9. Kuna hageja põhinõue jääb rahuldamata, ei kuulu rahuldamisele ka viivise nõue.

Apellatsioonkaebus

6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus

otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

6.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole maakohtu otsusest võimalik aru saada, miks

ei ole deformatsioonivuukide projekteerimata jätmine käsitatav lepingu rikkumisena. Ühelt

poolt leidis maakohus, et kostja pidanuks deformatsioonivuugid projekteerima, kuid asus

hiljem seisukohale, et kostjal ei olnud kohustust vuuke projekteerida. Kohtuotsuse

põhjendused on vastuolulised. Kostjal oli lepingu järgi kohustus teha tugevus- ja

stabiilsusarvutused ning projekteerida deformatsioonivuugid. Sealhulgas oli kostjal lepingust

tulenev kohustus järgida Rootsi standardit, mis näeb ette projektipõhiselt vajaduse otsustada

temperatuurivuukide vahekaugused. Kuna hoone ei ole ohutu, pole kostja tööd

eesmärgipäraselt kasutatavad ning need ei vasta keskmisele kvaliteedile. Kostja on lepingut

rikkunud.

6.2. Hageja ei pidanud kostjat informeerima soovist projekteerida ka deformatsioonivuugid.

Sellist kohustust ei olnud hagejal ka tööde vastuvõtmisel. Kostja ei ole asjaomast väidete

menetluses ka esitanud.

6.3. Maakohus jättis tuvastamata, mis põhjusel on hoone sisuliselt kahe majaosa vahelt

pooleks murdunud, eristades seejuures ebaõigesti muid hoones tekkinud pragusid hoone

keskkohast konstruktsiooni murdumisest. Tänavapoolne hoone ei ole vaidluse all ning see ei

ole vaidlusaluse hoonega ühendatud liikumatult. Erinevalt vaidlusalusest ühenduskohast on

tänavapoolne hoone lahendatud selliselt, et see peab vaidlusalusest hoonest sõltumata saama

„liikuda“ nn toru-torus ühendusega – s.o rõduelementi on valatud suurem toru ja montaaži

käigus paigaldatakse väiksem, kuid täpselt suurema sisse mahtuv teine toru, mis kinnitatakse

otsast seina külge. Torusid omavahel ei fikseerita vaid jäetaksegi võimalus „libiseda“. Samuti

leidis maakohus ebaõigesti, et pragude põhjuseks on betooni mahukahanemine, eksides

tõendite hindamisel. Kostja enda asjatundja AK arvamuse kohaselt oleks kostja pidanud ette

nägema deformatsioonivuugi.

6.4. AS-il Framm ei olnud seoseid pooltega lepingu sõlmimisel ega hoone ehitamisel. AS

Framm omandas hageja äriühingu läbi oma tütarühingu alles 2020. aastal. AS-il Framm

puudus mis tahes seos Ektorpsvägeni projektiga enne hoone parandamist. Kumbki pooltest ei

ole menetluses tuginenud sellele, et AS Framm vastutas betoonitööde ja kandekarkassi

valmimise eest ning kuna AS Framm on hageja lähikondne, siis oli hagejal ka betoonitööde

teostamise käigus võimalik märgata, et temperatuuri deformatsioonivuugid puuduvad.

Maakohus on VÕS § 101 lg-t 3 ebaõigesti kohaldanud.

2-23-2251

6.5. Maakohus leidis ebaõigesti, et kompromissileping välistab hageja nõude, sest kostja tahe

oli kompromissilepinguga välistada kõik vaidlused. Maakohus jättis tuvastamata poolte ühise

tegeliku tahte, eksides VÕS § 29 lg 1 kohaldamisel. Samuti hindas maakohus ebaõigesti

tõendeid (s.o poolte kirjavahetust). Kompromissileping ei hõlma vaidluse eset, sest

kompromissilepingu sõlmimise ajal ei olnud hagejal veel asjaomast nõuet tekkinud.

Tulevikku suunatult ei saa käsutada õigust, mida loobumise ajal ei eksisteeri.

6.6. Kostja projekteeritud eluhoone on ohtlikus seisukorras projekteerimisvigade tõttu.

Asjatundja arvamuse kohaselt on hoone kandekonstruktsioonid purunenud. Hageja ei ole

loobunud kostja vastu mis tahes nõuetest, mis tulenevad projekteerimisveast. Poolte mõte ei

olnud selles, et nõude esitamiseks peaks ootama hoone või selle osa kokku kukkumist.

6.7. Kompromiss on VÕS § 106 lg 2 järgi tühine osas, mis piirab kostja lepingust tulenevat

vastutust. Ehitusseadustiku (EhS) § 11 lg 1 kohaselt peab ehitis kogu oma kasutusea vältel

olema ohutu. Projekteerija vastutuse piiramine või välistamine olukorras, kus kokkuleppe

sõlmimisel ei ole teada puuduse esinemine ning see ilmneb hiljem (projekteeritud hoone on

avariiohtlik, mistõttu on reaalne oht nii inimestele kui ka nende varale), ei ole põhjendatud

ega lubatud ning asjaomane kokkulepe piirab ebamõistlikult projekteerija vastutust.

Vastustaja seisukoht

7. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja jäi

maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 2¹ alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata,

kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi.

9. Kõigepealt lahendab kolleegium kostja 29.01.2024 taotluse uue tõendi vastuvõtmiseks.

9.1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi on tõendite ja asjaolude esitamine

ringkonnakohtus piiratud. TsMS § 652 lg 1 järgi lähtub ringkonnakohus otsust tehes üldjuhul

üksnes maakohtus esitatud asjaoludest ja tõenditest. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme

kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid TsMS § 652

lg-s 3 sätestatud juhtudel. TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi võib apellatsioonimenetluses tõendi

vastuvõtmise aluseks olla ka asjaolu, et tõendit ei saanud varem esitada kohtu menetlusõiguse

normi olulise rikkumise tõttu.

9.2. Kostja esitas maakohtu 25.10.2023 istungil taotluse täiendava tõendi (hageja poolt TECA

Projekt OÜ-le 20.02.2019 esitatud pankrotihoiatus) vastuvõtmiseks, mille vastuvõtmisest

maakohus keeldus (dtl 436, ajamärgid 00:09:29–00:17:35). Kostja selgitas istungil, et

dokument oli esitatud TECA Projekt OÜ-le ning et kostja sai dokumendi vahetult enne

kohtuistungit. Maakohtu 25.10.2023 istungi ajaks oli eelmenetlus lõppenud (dtl 275, p 4).

9.3. Asjaolu, et pankrotihoiatus oli adresseeritud teisele isikule (TECA Projekt OÜ) ning et

kostja ei olnud tõendist enne maakohtu istungit teadlik, ei ole ringkonnakohtu hinnangul

käsitatav mõjuva põhjusena, mis õigustaks tõendi hilinenult esitamist (TsMS § 331 lg 1).

Kostja ei ole esile toonud, et tal oleks olnud tõendite varasem kogumine takistatud. Seda

enam, et vaidlusalune kompromissileping viitab samale dokumendile, mida kostja soovib

2-23-2251

tõendina esitada (dtl 164, p 4). Maakohus ei rikkunud seega menetlusõiguse norme, kui jättis

pankrotihoiatuse tõendina vastu võtmata. Kuna hageja on uue tõendi vastuvõtmisele vastu

vaielnud, ei saa ringkonnakohus tõendit vastu võtta ka sel alusel, et tõend võib olla vajalik

asja õigemaks lahendamiseks (TsMS § 652 lg 4 teine lause).

9.4. Eelnevast tulenevalt ei võta kolleegium kostja 29.01.2024 menetlusdokumendi lisana

esitatud tõendit TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel asja materjalide juurde. Tulenevalt tõendi

elektroonilisest esitamisest ei ole vaja seda kostjale tagastada.

10. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja

vaidlustas maakohtu otsuse tervikuna ning palus uue otsusega hagi rahuldada ja jätta

menetluskulud kostja kanda. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust täies ulatuses.

11. Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses maakohtu tuvastatud asjaolude üle, mis on

loetletud praeguse otsuse p-s 5.1. Seega võtab ringkonnakohus need asja lahendamisel aluseks

(TsMS § 652 lg 1 p 1).

12. Maakohus kvalifitseeris poolte õigussuhte õigesti töövõtulepinguna VÕS § 635 lg 1

tähenduses, mille üle pooled menetluses ka ei vaidle.

13. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas kostja töödes esinesid

puudused, mille kõrvaldamisega seotud kulud peaks kostja hagejale hüvitama. Muu hulgas

vaidlevad pooled selle üle, kas hageja on nõuetest kostja vastu loobunud.

14. Kostja on menetluses läbivalt leidnud, et hageja ei saa lepingu alusel kostja vastu nõudeid

esitada, sest hageja loobus kompromissilepinguga tagasivõtmatult lepingust tulenevatest

nõuetest kostja vastu. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus lõppjäreldusena õigesti, et

hageja loobus kompromissilepinguga lepingust tulenevatest võimalikest nõuetest kostja vastu.

Ringkonnakohus täiendab selles osas järgnevalt maakohtu otsuse põhjendusi, sest maakohus

jättis kohaldamata VÕS § 29 lg 1. Otsus on ka ebapiisavalt põhjendatud (TsMS § 436 lg 1).

Samuti on maakohus jätnud kompromissilepingu õiguslikult kvalifitseerimata, mistõttu tuleb

maakohtu otsuse põhjendusi ka selles osas täiendada.

15. Ringkonnakohus leiab, et hageja, kostja ja Teca Projekt OÜ vahel 12.04.2019 sõlmitud

kompromissilepinguna pealkirjastatud kokkulepe on kvalifitseeritav kompromissilepinguna

VÕS § 578 lg 1 järgi.

15.1. Kompromissilepingu preambuli p (ii) kohaselt on pooled sõlminud mitmeid

projekteerimis- ja ehitustööde töövõtulepinguid. Üheks selliseks lepinguks oli ka 27.02.2017

sõlmitud projekteerimisleping nr L002/2017 (tõlge dtl 15–18). Kompromissilepingu

preambuli p-s (iii) on kokkuleppe osapooled märkinud, et nende vahel on tekkinud

erimeelsused mitmete lepingute täitmise pinnalt ning vastastikku on esitatud nõudeavaldusi,

ettepanekuid tasaarvestuseks ja pankrotihoiatus. Pooled ei vaidle selle üle, et

kompromissilepingu sõlmimise ajaks oli lepingu alusel projekteeritud hoone kandev karkass

juba valminud (karkass valmis 2018. a lõpus). Pooled leppisid kokku, et nad lõpetavad

kompromissi alusel kõik omavahel vaieldavad ja vaieldamatud võlasuhted ja nõuded, mis

põhinevad poolte vahel sõlmitud lepingutel ning loovad kompromissi sõlmimisega uue

õigusliku aluse omavahelistele suhetele (dtl 164, p 1).

2-23-2251

15.2. VÕS § 578 lg 1 kohaselt on kompromissilepingule omane, et pooled muudavad

vastastikuste järeleandmiste teel õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte vaieldamatuks.

Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad

lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

Poolte eelnevalt käsitletud kokkulepped vastavad kompromissilepingu tunnustele.

15.3. Kompromissi võib sõlmida nii tulevase kui ka tingimusliku nõude kohta (VÕS III

komm (2021), § 578, p 3.2.1). See, millises ulatuses on õigussuhe vaieldav või ebaselge, ei

ole oluline. See, kas vaidlusalune õigussuhe ka tegelikult eksisteerib, ei ole samuti oluline,

piisab, kui vähemalt üks lepingu pooltest eeldab selle olemasolu. Samuti ei ole nõutav, et

pooled oleksid veendunud oma nõuete või vastuväidete õigsuses (samas, p 3.2.3.1).

16. Ringkonnakohtu hinnangul loobus hageja kompromissilepinguga lepingust tulenevatest

nõuetest kostja vastu.

16.1. Maakohus leidis vaidlustatud otsuse p-des 51 ja 52 lepingu tõlgendamise tulemusel

VÕS § 29 lg 5 p 3 järgi, et kompromissilepingu p-s 2 leppisid pooled kokku kõikide (sh

lepingust tulenevate) vaidluste lõpetamises, ning et hageja on loobunud nõuetest kostja vastu

ega saa neid enam kostja vastu maksma panna. Võlausaldaja võib talle kuuluvat nõuet

käsutada, mh sellest loobuda (VÕS § 186 p 9).

16.2. Arvestades, et pooled soovisid lõpetada kõik vaieldavad ja vaieldamatud võlasuhted ja

nõuded, mis põhinevad nende vahel sõlmitud lepingutel (dtl 164, p 1), tuvastab

ringkonnakohus, et kompromissileping puudutas ka lepingut. Kuna leping sõlmiti enne

kompromissilepingu sõlmimist, siis oli see vastavalt p-le 1 kompromissilepinguga hõlmatud,

sõltumata sellest, kas pooltel oli kompromissilepingu sõlmimise ajaks lepingust tekkinud

vaidlusi või nõudeid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole olulist tähtsust sellel, et pooled ei ole

kompromissilepingus ära nimetanud lepinguid, millel põhinevaid võlasuhteid ja nõuded

kompromissilepinguga reguleeriti. Kompromissilepingu preambuli p-st (ii) ja p-st 1 tuleneb

selgelt, et kompromissiga lõpetati kõik enne kompromissilepingu sõlmimist sõlmitud poolte

vahelised võlasuhted ja nõuded.

16.3. Kompromissilepingus avaldas ja kinnitas hageja, et ta loobub tagasivõtmatult kõigist

võimalikest nõuetest TECA Projekt OU ja kostja vastu, sealhulgas olemasolevatest või

tulevikus tekkida võivatest nõuetest, mis võivad tuleneda poolte vahel sõlmitud lepingutest

või nendega seotud asjaoludest, sõltumata sellest, kas ta neist nõuetest täna on teadlik või

mitte. Hageja ei loobunud sellistest tulevikus tekkida võivatest nõuetest, mis on seotud TECA

Projekt OÜ ja/või kostja töödes sisalduda võivatest kandvate konstruktsioonide

projekteerimisvigadest, mis põhjustasid ehitise või selle osa kokku kukkumise (dtl 164, p 2).

Sarnaselt loobus ka kostja tagasivõtmatult kõigist võimalikest nõutest hageja vastu, sealhulgas

olemasolevatest või tulevikus tekkida võivatest nõuetest, mis võivad tuleneda poolte vahel

sõlmitud lepingutest või nendega seotud asjaoludest, sõltumata sellest, kas ta neist nõuetest

täna on teadlik või mitte (samas, p 3). Viimaks avaldasid ja kinnitasid pooled, et pärast

kompromissi sõlmimist puuduvad neil teineteise suhtes mistahes pretensioonid ja nõuded (dtl

165, p 4 esimene lause).

16.4. VÕS § 29 lg 1 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest

tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on

määrav lepingupoolte ühine tahe. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha,

tõlgendatakse lepingut VÕS § 29 lg 4 järgi nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik

seda samadel asjaoludel pidi mõistma.

2-23-2251

16.5. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja kompromissilepingu p-s 2 väljendanud selgelt

oma tahet loobuda tagasivõtmatult kõikidest võimalikest nõuetest kostja vastu, sh nõuetest,

mis võivad tekkida tulevikus, sõltumata sellest, kas hageja oli kompromissilepingu

sõlmimiselt nõuetest teadlik või mitte. Nii hageja kui ka kostja võtsid kompromissilepingu

sõlmimisega teadlikult riski, et kui esineb nõudeid, millest nad teadlikud ei ole, ei saa neid

nõudeid hiljem maksma panna (dtl 164, p-d 2 ja 3). Kompromissilepingu preambuli p (ii)

seostab p-s 2 nimetatud olemasolevad või tulevikus tekkivad nõuded ka vaidlusaluse

lepinguga, mis oli kompromisslepingu sõlmimise ajaks sõlmitud. Kuigi kompromissilepingu

üle toimunud läbirääkimisel märkis hageja, et ta sooviks loobuda nõuetest, mis olid talle

selleks ajaks teada (dtl 313 ja 314, p 2), ei leppinud pooled selles kompromissilepingus kokku

(vrd dtl 314, p 2: AS Lasbet Tootmine avaldab ja kinnitab, et ta loobub tagasivõtmatult

kõigist nõuetest Teca Projekt OÜ ja Teca Grupp OÜ vastu, mis tulenevad poolte vahel

sõlmitud lepingutest või nendega seotud asjaoludest ja mis on kajastatud AS Lasbet Tootmine

poolt 07.01.2019 esitatud nõudekirjas ning 21.02.2019 esitatud pankrotihoiatuses. AS Lasbet

Tootmine ei loobu nõuetest, mis võivad tuleneda poolte vahel sõlmitud lepingutest või

nendega seotud asjaoludest ja mis ei ole AS-ile Lasbet Tootmine käesoleva kompromissi

sõlmimise hetkel teada, ning dtl 164, p 2: AS Lasbet Tootmine avaldab ja kinnitab, et ta

loobub tagasivõtmatult kõigist võimalikest nõuetest Teca Projekt OU ja Teca Grupp OÜ

vastu, sealhulgas olemasolevatest või tulevikus tekkida võivatest nõuetest, mis võivad

tuleneda poolte vahel sõlmitud lepingutest või nendega seotud asjaoludest, sõltumata sellest,

kas ta neist nõuetest täna on teadlik või mitte. Käesolevaga ei loobu AS Lasbet Tootmine

sellistest tulevikus tekkida võivatest nõuetest, mis on seotud Teca Projekt OÜ ja/või Teca

Grupp OÜ töödes sisalduda võivatest kandvate konstruktsioonide projekteerimisvigadest, mis

põhjustasid ehitise või selle osa kokku kukkumise).

16.6. 18.03.2019 e-kirjas selgitas kostja juhatuse liige A.X , et kompromissi mõte on kõik

vaidlused lõpetada ning talle ei sobi selline kokkulepe, et hageja jätab ukse avatuks uutele

vaidlustele (dtl 316, esimene lõik). 18.03.2019 ja 19.03.2019 e-kirjades arutasid hageja

esindajad omavahel, millisel viisil kostja vastutust kokkuleppes reguleerida (dtl 317–318).

Rohkem tõendeid lepingueelsete läbirääkimiste kohta kohtule esitatud ei ole. Arvestades

kompromissilepingu p-i 2 sõnastust (dtl 164), ei leppinud pooled hageja nõuetest loobumises

kokku nii, nagu hageja juhatuse esimees Q oma 19.03.2019 e-kirjas märkis: mina jätaks nagu

oli Teca esialgne pakkumine ja lisaks alljärgneva: Teca vastutab tema poolt teostatud

projekteerimistööde eest oma ametialase kompetentsi ulatuses, sh projektides esineda võivate

vigade eest, mis võivad esile kutsuda hoonete vigastused ja ohu hoonete kasutamisel (dtl 317).

Lepingu tõlgendamisel saab küll arvestada poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist

(VÕS § 29 lg 5 p 3), kuid see ei võimalda praegusel juhul teha kindlaks poolte ühist tegelikku

tahet (VÕS § 29 lg 1). Lepingueelseid läbirääkimisi kajastavast e-kirjavahetusest nähtub vaid

see, et kostja soovis kõik vaidlused lõpetada ning hageja soovis, et kostja vastutab teatud

juhtudel projekteerimistöödes esinevate puuduste eest. Küll aga tuleneb lepingueelseid

läbirääkimisi kajastavast e-kirjavahetusest, et poolte läbirääkimised jätkusid ning kokku lepiti

sellises sõnastuses, nagu kompromissilepingu p-s 2 kirjas. Kohtule esitatud viimane

läbirääkimisi kajastav e-kiri on kuupäevaga 18.03.2019, kompromissileping sõlmiti aga alles

kaks nädalat hiljem.

16.7. Eelnevast tulenevalt saab poolte ühise tahte vastavalt VÕS § 29 lg-le 1 tuvastada

kompromissilepingu p 2 teksti alusel. Kompromissilepingu tekst on selge ja üheselt mõistetav

ning poolte tahe ei erine kompromissilepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest.

Samuti ei ole kompromissilepingus kasutatud ebaõigeid, mitmetähenduslikke või segaseid

tähistusi või väljendusviise, mis võiks anda aluse kahelda hageja ja kostja

kompromissilepingu teksti kirjasaanud ühises tahtes. Seega leiab ringkonnakohus sarnaselt

2-23-2251

maakohtuga, et hageja loobus kompromissilepinguga kõikidest lepingust tulenevatest nõutest

kostja vastu ja see lõpetas VÕS § 207 lg 1 alusel hageja nõuded, sh tulevased nõuded, kostja

vastu. See, kas hageja teadis kompromissilepingu sõlmimise ajal, et tal on kostja vastu siinse

tsiviilasja esemeks olev nõue, ei oma nõuetest loobumise kokkuleppe tõlgendamisel tähtsust,

kuna kompromissileping hõlmas ka neid nõudeid, mille olemasolust pooled teadlikud polnud.

Pooltel ei ole keelatud sõlmida kokkulepet, millega loobutakse kõigist omavahelistest

nõuetest, sh nendest, millest pooled teadlikud ei ole. Ka Riigikohus on selgitanud, et võlasuhe

lõpeb VÕS § 207 lg 2 järgi ka siis, kui pooled arvasid, et see on juba lõppenud või ei olegi

tekkinud (RKTKo 13.04.2016, 3-2-1-9-16, p 25 teine lõik). Ebamõistlik oleks, kui kohtud

asuksid selliseid praktikas tavapäraseid ning asjaosaliste (ja keskmise mõistliku isiku) poolt

üheselt mõistetavaid kokkuleppeid – mille eesmärk on luua selgust ning vältida edasisi

vaidlusi – tõlgendama viisil, mis muudaksid selliste kokkulepete sõlmimise mõttetuks.

17. Kompromissilepingu p 2 teise lause kohaselt ei loobunud hageja üksnes nendest nõuetest

kostja vastu, mis on seotud kandvate konstruktsioonide projekteerimisvigadega, mis

põhjustasid ehitise või selle osa kokku kukkumise.

17.1. Hageja hagi esemeks olev nõue ei ole seotud hoone kandvate konstruktsioonide

projekteerimisvigadega, mis on põhjustanud ehitise või selle osa kokku kukkumise. Selle üle,

et hoone või selle osa ei ole kokku kukkunud, pooled ei vaidle.

17.2. Arvestades poolte kompromissilepingu eelseid läbirääkimisi, mille raames arutasid

pooled sätte erinevaid sõnastusi (dtl 310–319) ja kompromissilepingu p 2 teise lause teksti, ei

ole alust tõlgendada sätet laiemalt, kui tekstis endas on kirjas. St ehitise või selle osa kokku

kukkumisega ei saa samastada ka kõiki muid tagajärgi, mille projekteerimisvead võivad

endaga kaasa tuua. Asjaolu, et hageja loobus kompromissilepinguga kõikidest muudest

olemasolevatest ja tulevikus tekkivatest nõuetest (sh nendest, millest hageja ei olnud teadlik),

viitab sellele, et poolte tahe oli tagada kostja vastutus üksnes kõige raskemate tagajärgedega

rikkumise puhuks.

17.3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole posti konsooli purunemine samastatav tagajärgedega,

mis kaasneksid ehitise või selle osa kokku kukkumisega (dtl 196, teine lõik). Hageja kasutas

kompromissilepingu sõlmimisel advokaadi abi (dtl 313), mistõttu ei ole veenev hageja

selgitus, et poolte tahe ei olnud välistada kostja vastutus ka mistahes muude kandvate

konstruktsioonide projekteerimisel tehtud vigade eest lisaks sellistele vigadele, mis

põhjustavad ehitise või selle osa kokku kukkumise. Eelnevalt käsitletud e-kirjavahetusest

tuleneb (dtl 310–319), et pooled arutasid küll kostja vastutuse üle, kuid kompromissilepingus

ei leppinud pooled kokku selles, et kostja jääb vastutama kandvate konstruktsioonide

projekteerimisel tehtud mistahes vigade eest. Väljend „ehitise või selle osa kokku

kukkumine“ ei ole ka nii mitmeti mõistetav, et hageja võis sellest kompromissilepingu

sõlmisel kuidagi erinevalt aru saada. Kui kostja vastutaks kõikide kandvate konstruktsioonide

projekteerimisvigade eest, ei reguleeriks kompromissilepingu p 2 teise lause teine pool (s.o

[…] mis põhjustasid ehitise või selle osa kokku kukkumise) midagi ning kompromissilepingu

p 2 teise lause teisel poolel puuduks sisu. Põhjendamatu oleks leida, et hageja ja kostja tahe

oli kajastada kompromissilepingus tagajärjed, mille eest kostja vastutab, kuid mis ei oma

mingit sisu ega too kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi.

18. Maakohus leidis õigesti, et kompromissileping ei ole tühine. Kuigi maakohus ei ole

seejuures viidanud ühelegi õigusnormile, on maakohus poolte menetluses esitatud väiteid

arvestades ilmselt silmas pidanud kompromissilepingu võimalikku tühisust VÕS § 106 alusel.

2-23-2251

Kuna maakohtu otsus on ka selles osas ebapiisavalt põhjendatud, täiendab ringkonnakohus

järgnevalt maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 436 lg 1).

18.1. VÕS § 106, sh selle teine lõige, reguleerivad kokkuleppeid, mis sõlmitakse vastutuse

välistamiseks või piiramiseks enne kohustuse rikkumist. See tuleneb otseselt VÕS § 106 lg 1

sõnastusest. Sellele seisukohale on asutud ka õiguskirjanduses (VÕS I komm (2016), § 106, p

7). Pooled sõlmisid kompromissilepingu pärast seda, kui kostja oli tööd teinud, st väidetavalt

oma kohustusi rikkunud. Kompromissileping ei saa seega olla tühine VÕS § 106 lg 2 alusel.

18.2. VÕS § 106 lg 2 saaks olla asjakohane norm juhul, kui hageja ja kostja oleksid kostja

vastutuse mingite rikkumiste eest välistanud või seda piiranud. VÕS § 106 lg 2 alusel ei saa

hinnata selliste kokkulepete kehtivust, kus pooled on pärast kohustuse väidetavat rikkumist

nõuetest kompromissilepinguga loobunud. Ka Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 106

reguleerib vastutuse eelnevat välistamist, millisel juhul nõue ei tekigi, ning mistõttu nõuetest

loobumise kokkulepetele ei saa VÕS §-i 106 kohaldada (RKTKo 13.04.2016, 3-2-1-9-16, p

25).

18.3. Eelnevast tulenevalt ei ole kompromissilepingu p 2, milles hageja loobus nõuetest kostja

vastu, VÕS § 106 lg 2 alusel tühine. Seejuures ei ole asjakohane hageja arutlus, kas kostja kui

projekteerija vastutuse välistamine oli põhjendamatu või mitte. Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on

leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. See, et pooled ei välistanud kostja vastutust

üksnes juhuks, kui projekteerimisvigade tulemusena kukub ehitis või selle osa kokku,

väljendab, et pooled kaalusid kompromissilepingu sõlmimisel põhjalikult, millistest nõuetest

loobutakse ja millistest mitte. Seejuures viitab ringkonnakohus kostja 18.03.2019 kell 11.02

saadetud e-kirjale, milles kostja esindaja pakkus, et kostja vastutab projekteerimisveast

tingitud karkassi konstruktsiooni vajumise eest, seostamata oma ettepaneku ehitise või selle

osa kokku kukkumisega (dtl 316, teine lõik). Kompromissilepingu sõlmisid pooled hiljem

siiski selliselt, et pooled piiritlesid kostja vastutuse p 2 teises lauses veelgi kitsama

tagajärjega, kui kostja 18.03.2019 kell 11.02 saadetud e-kirjas pakkus – s.o ehitise või selle

osa kokku kukkumisega.

19. Kokkuvõttes välistab hagi rahuldamise ainuüksi see, et hageja loobus kompromissilepingu

p-s 2 hagi esemeks olevast nõudest kostja vastu. Nõudest loobumise tõttu puudub hageja

nõudel õiguslik alus. Lähtudes eelnevalt käsitletud asjaoludest ja kompromissilepingu p-st 2,

on poolte lepingul põhinev võlasuhe VÕS § 207 lg 1 kohaselt lõppenud. Poolte algsed nõuded

asendusid kompromissilepingus kokkulepituga.

20. Hageja apellatsioonkaebuse eespool lähemalt käsitlemata väited ei anna alust maakohtu

otsust tühistada. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei analüüsi ringkonnakohus maakohtu

otsuses sisalduvaid muid põhjendusi, mis maakohtu hinnangul tingisid täiendavalt hagi

rahuldamata jätmise.

21. Eelnevast tulenevalt jääb hageja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

22. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS §

171 lg 1 alusel hageja kanda.

2-23-2251

23. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

24. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud

menetluskuludeks lepinguliste esindajate kulud 2537,16 eurot (ilma käibemaksuta). Nimekirja

kohaselt kulus kostja lepingulistel esindajatel apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 14

tundi 2 minutit, sh apellatsioonkaebuse analüüsimine, apellatsioonkaebusele vastuse, lõplike

seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine, hageja menetluskulude nimekirja

analüüsimine ja sellele vastuväidete koostamine ning suhtlus kliendiga.

25. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu on kolleegiumi

hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja

vajalik. Kostja esindajad on üksteise menetlusdokumente küll täiendanud, kuid toimingute

ajakulu arvestades ei ole toiminguid dubleeritud.

26. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindajate tunnitasu vahemikus 180–195 eurot

(ilma käibemaksuta), mis ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära.

27. Seega on kostja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajatele kokku

2352,16 eurot (402,33 eurot (= 170 × 2 t 22 minutit) + 1266 eurot (= 180 × 7 t 2 minutit); +

456,33 eurot (= 185 × 2 t 28 minutit) + 227,50 eurot (= 195 × 1 t 10 minutit)), mis tuleb

hagejalt kostja kasuks välja mõista. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4

järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras

viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)