Legislator Case Law & Legislation
2-23-136888/14 AI generated

2-23-136888/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-23-136888/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista kostjalt G.V.lt (V.) hageja AS PlusPlus Capital kasuks võlgnevus Välja mõista kostjalt G.V.lt (V.) AS PlusPlus Capital kasuks viivis 0,065 %

Legislator headnote

AI generated

2-23-136888/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista kostjalt G.V.lt (V.) hageja AS PlusPlus Capital kasuks võlgnevus Välja mõista kostjalt G.V.lt (V.) AS PlusPlus Capital kasuks viivis 0,065 %

Keywords

AI generated
capital gain capital withdrawal tax cash subscription of capital duty to make supplementary contributions bank charges payment of cost deposit
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.09.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-136888

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi G.V. vastu

võlanõudes

Tsiviilasja hind

744,49 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), volitatud esindaja Tarvo Ilves

Kostja G.V. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS PlusPLus Capital hagi G.V. vastu osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt G.V.lt (V.) hageja AS PlusPlus Capital kasuks võlgnevus

701,85 eurot (millest põhivõlg 498,86 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga

06.11.2023 sissenõutavaks muutunud viivis 97,28 eurot ja kohtuotsuse

27.09.2024 (kaasa arvatud) tegemise seisuga täiendavalt sissenõutavaks

muutunud viivis 105,71 eurot (viivis arvestatud põhivõlalt lepingus

kokkulepitud määras 0,065% päevas).

3. Välja mõista kostjalt G.V.lt (V.) AS PlusPlus Capital kasuks viivis 0,065 %

põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 498,86 eurot) päevas alates

28.09.2024 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

4. Jätta hagi rahuldamata sissenõudekulude summas 30 eurot nõudes.

5. Jätta hageja menetluskulud 96% ulatuses kostja kanda ja kostja

menetluskulud 4 % ulatuses hageja kanda.

6. Mõista G.V.lt (V.) välja AS PlusPlus Capital kasuks menetluskulud 417,60

eurot. G.V.l (V.) tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (417,60

eurot) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

AS PlusPlus Capital esitas 14.09.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse G.V. vastu 618,95 euro nõudes. Kohus tegi 20.09.2023 võlgnikule

makseettepaneku, mis toimetati kätte 27.09.2023. Võlgnik G.V. esitas 27.09.2023

puudustega vastuväite ning 24.10.2023 esitas digitaalselt allkirjastatud vastuväite. Pärnu

Maakohus lõpetas 24.10.2023 maksekäsu kiirmenetluse ja andis PlusPlus Capital AS nõude

G.V. vastu 618,95 euro saamiseks üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

PlusPlus Capital AS esitas 06.11.2023 Harju Maakohtule hagi G.V. vastu võla nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis G.V. 29.12.2022 Tallinna Kaubamaja Grupp (TKM Grupp)

Partner Kuukaardi lepingu nr 140221-3, millega TKM Grupp võimaldas kostjale ostulimiidi

500 eurot. Kostja kohustus kasutatud ostulimiidi tagastama ühes kalendrikuus sooritatud

ostude eest järgneva kuu alguses kostjale esitatud arve alusel 7 kalendripäeva jooksul.

Ostulimiidi põhiosale ei lisandunud intressi ega muid tasusid. Kostja kasutas perioodil

04.12.2022 kuni 31.12.2022 ostulimiiti summas 498,86 eurot. Kostja rikkus lepingu

tingimusi ning ei tasunud Partner Kuukaardiga sooritatud ostude eest talle väljastatud arve

nr 44821 alusel vastavalt tähtajaga 10.01.2023. TKM Grupp teavitas kostjat lepingu

lõpetamisest ning luges tähtpäeva saabunuks 27.03.2023.

Hageja volitas PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust. PlusPlus Baltic OÜ

on kostjale aadressile xxx 13.04.2023 saatnud tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 20

eurot, 14.07.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot ja 29.08.2023 tasulise

meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot. Hageja nõuab VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel kostjalt

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot.

TKM Grupp loovutas 27.03.2023 kostja vastu suunatud nõude hagejale, millest teavitati

kostjat kirjalikult.

Lepingu põhitingimuste kohaselt oli viivisemäär 0,065 % päevas. Hageja arvestab arvelt nr

448212 viivist 11.01.2023 kuni 06.11.2023 (hagiavalduse esitamise aeg) summas 97,28

eurot. Hageja nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist

põhivõlgnevuselt 498,86 määras 0,065% päevas.

Hageja vastas kostja vastusele, et kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks nõude

tasumist esialgsele kreeditorile või hagejale. TKM Finants AS on kinnitanud, et loovutas

nõude hagejale ning kohustus on kostja poolt täitmata. Hageja jäi hagiavalduse juurde ning

palub see rahuldada.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja teatas 04.01.2024 e-kirjaga, et tema teada on võlgnevus tasutud ja palub mitte antud

nõuet menetleda.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega ning uurinud kohtule esitatud

dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Hageja on esitanud kostja vastu põhinõude 498,86 eurot, lisaks hagi esitamise seisuga (s.o

06.11.2023) sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmise nõude summas 97,28 eurot

(arvestades viivise määraks 0,065% päevas), sissenõudekulude väljamõistmise nõude

summas 30 eurot ning hagi esitamisele järgnevast päevast (s.o. 07.11.2023) sissenõutavaks

muutuva viivise nõude kuni põhinõude 498,86 eurot täieliku tasumiseni, arvestades viivise

2(5)

määraks 0,065% päevas.

Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kui lepingust

ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva

möödumisel (VÕS § 82 lg 7 ls 2). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud

või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1).

Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav

(VÕS § 103 lg 1 ls 1).

Seega peab kohus hagi lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus

on muutunud sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise

eest.

Kohus tuvastab, et kostja ja TKM Grupp sõlmisid lepingu, mille kohaselt TMK Grupp

võimaldas kostjale ostulimiidi 500 euro kasutamist, et osta kaupu TKM Gruppi kuuluvates

kauplustes maksepäeva edasi lükates. Kostja ostulimiidi saamist ei vaidlusta. Kostja

vastuväited on üksnes selle kohta, et ta on võlgnevuse tasunud.

Partner Kuukaardi ostulimiit on mugavusteenus, mis võimaldab saada TKM Gruppi

kuuluvatest kauplustest kaubad kohe kätte valides makseviisiks tasumise kuukaardi alusel

ja tasuda sooritatud jooksva kuu ostude eest arvega järgmise kuu alguses. Jooksva kuu

ostude eest kohustus kostja tasuma arvega järgmise kuu alguses. Ostulimiidile ei

lisandunud intressi ega muid lepingu sõlmimise kuu – või haldustasusid. Kuna lepingul

puudusid kõrvalkulud või tasud, siis puudub lepingul ka krediidikulukuse määr ning antud

lepingu puhul ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga. Kostja kohustus kasutatud

ostulimiidi tagastama ühes kalendrikuus sooritatud ostude eest järgneva kuu alguses,

kostjale esitatud arve alusel 7 kalendripäeva jooksul.

TKMF tegutses majandustegevuse raames, võimaldas osta kostjal kaupu kalendrikuu vältel

ning esitas järgmisel kuul kostjale arve ostetud kaupade eest. Seega kohus leiab, et TKMF

ja kostja vahel sõlmitud lepingu näol ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga, vaid

ostusuhtega, kus kostja poolt soetatud kauba maksumusele ei lisandunud täiendavaid

lisatasusid (sh intressi).

Antud lepingu puhul ei esine ka arvelduskrediidilepingu tunnuseid VÕS § 407 mõttes, sest

kostjaga puudus arvelduskrediidi andmise kokkulepe. Kostjale võimaldati arve tasumise

tähtaeg üksnes 7 päeva alates arve saamisest. Seega ei saanud lepingule rakenduda ka VÕS

§ 416 kitsendust lepingu ülesütlemise piirangute kohta.

Seega hageja põhinõue on kohtu hinnangul hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel

õiguslikult põhjendatud. Kostja ei täitnud kostja ja TKM Grupi vahel sõlmitud Partner

kuukaardi lepingust tulenevaid kohutusi. Leping öeldi rikkumise tõttu VÕS § 101 lg 1 p 4

27.03.2023 üles ja nõue loovutati 27.03.2023 hagejale. Hagejal on õigus VÕS § 108 lg 1

alusel nõuda rahalise kohustuse täitmisena põhivõlgnevuse tasumist summas 498,86 eurot.

Põhivõlgnevuse suurus on tõendatud kostjale esitatud arvega nr 448212.

Hageja tugineb viivisenõudes lepingule, mille kohaselt on viivisemäär 0,065 % päevas.

Kohustuse täitmata jätmisega rikkus kostja poolte vahel sõlmitud lepingut VÕS § 100

mõttes. Sama paragrahv loeb kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuste

täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sh täitmisega viivitamist. Kui võlgnik on kohustust

rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus ühe õiguskaitsevahendina VÕS

§ 101 lg 1 p 6 alusel nõuda rahalise kohustuste täitmisega viivitamise korral võlgnikult

viivist. VÕS § 101 lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada

eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab

üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113

lg 1 § 94 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

3(5)

seadusega ette nähtud ulatuses viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni, lepingujärgsete maksete tasumisega viivitamise tõttu on hageja

õigustatud nõudma kostjalt viivist lepingus sätestatud määras, s.o. 0,065 % päevas.

Seega kohus rahuldab viivise nõude hagiavalduse esitamise seisuga 11.01.2023 kuni

06.11.2023 sissenõutavaks muutunud viivis 97,28 eurot ja kohtuotsuse 27.09.2024 (kaasa

arvatud) tegemise seisuga täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivis 105,71 eurot (viivis

arvestatud põhivõlalt lepingus kokkulepitud määras 0,065% päevas.

Hagejal on VÕS § 101 ja TsMS § 367 kohaselt õigus nõuda ka kostjalt viivist kuni

põhikohustuse kohase täitmiseni. Seega kohus mõistab kostjalt G.V. AS PlusPlus Capital

kasuks viivis 0,065 % põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 498,86 eurot)

päevas alates 28.09.2024 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 30 eurot vastavalt lepingu tingimuste p-le 5.30,

mille kohaselt on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest

tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Kohtule tõendina esitatud

lepingus puudub p 5.30 ning samuti lepingupunktid üleüldiselt. Samas isegi kui hageja

viidatud punkt lepingus oleks, ei kinnitaks see sissenõudekulude põhjendatust hageja

viidatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu

lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga

sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe

kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot.

Õiguskirjanduses on selgitatud, et erinevalt VÕS §-st 1131 ei sisaldu §-s 1132 iseseisvat

nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte piirab tarbija vastu

sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige leppetrahvikokkuleppe, aga ka

üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Lõigetes 1 ja 2 on sätestatud hüvitise

ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu 1131 lg-s

1. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev

kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja

nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d

115, 127-140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama

(Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2016, lk 580).

Hageja ei ole toonud hagiavalduses välja, et tal oleks tekkinud meeldetuletuskirjadega

seoses kahju vaid on nimetanud ainult abstraktsed meeldetuletuskirjade maksumused

lähtuvalt VÕS § 1132 sätestatud piiridest. Hageja selgitas, et volitas võlgnevust sisse

nõudma ja meeldetuletuskirju teenusena kohale toimetama PlusPlus Baltic OÜ, kuid

nimetatu ei nähtu esitatud tõenditest.

Samuti nähtub tõenditena esitatud nõudekirjadest, et kuigi võlgnevust nõutakse lähtuvalt

hagiavalduse aluseks olevast lepingust on nõudesumma märgatavalt suurem kohtus nõutust.

Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja väitel sissenõutavaks muutunud võlgnevus

(498,86 + 97,28 + 30) 626,14 eurot, samas kui esitatud meeldetuletustes on juba 14.07.2023

märgitud nõudesummaks 642,09 eurot ning 29.08.2023 708,13 eurot. Meeldetuletustega

nõutud summad on seega ka hageja enda arvates osaliselt põhjendamatud, sest vastavas

suuruses nõuetele hageja hagiavalduses ei viidanud. Sissenõudmiskulude hüvitamise nõue

ei ole seega põhjendatud.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg-tele 1,4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb

4(5)

kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse

alusel kindlaks kohtuotsuses kui nende kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist.

Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 aluselt jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega.

Kohus rahuldas hagi 96 % ulatuses, seega kohus jätab 96 % menetluskuludest kostja kanda

ja 4% hageja kanda.

Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 175 euro, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 euro ning õigusabikulu 420 euro väljamõistmiseks. Riigilõivu suurus

ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga.

TsMS § 4842 alusel on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohtu hinnangul on 420 euro suurune õigusabikulu selgelt põhjendamatu. Kohtu hinnangul

on põhjendatud esindaja tunnitasu 100 eurot/tund, millele lisandub käibemaks 20 %, kuid

põhjendatud ei ole esindamisele kulunud aeg. Põhjendatud lepingulise esindaja ajakuluks

käesolevas asjas on 2 tundi. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi (samalt

hagejalt on kohtule esitatud suur hulk sarnaseid hagiavaldusi, milles vahetuvad üksnes

kostja nimi, lepingu numbrid ja summad) ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus

menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu

summas 240 eurot (200+20 %).

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 435 eurot, sh riigilõiv 175 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu lepingulisele esindajale 240 eurot. Kohtule

teadaolevalt kotja menetluskulusid tekitavaid menetlustoiminguid teinud ei ole ning

menetluskulusid tähtajaks ei esitanud, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud

puuduvad. Kostjal tuleb hagejale hüvitada seega 417,60 eurot (435x0,96) eurot, so 96

protsenti.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik

5(5)