2-23-1520/45 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Agle Lauren

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.09.2024, Rapla

Tsiviilasja number

2-23-1520

Tsiviilasi

OÜ Põrgukass hagi XX-i (XX) vastu õigusvastaselt

tekitatud kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

21 702,20 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Põrgukass (registrikood 14679811),

lepinguline esindaja vandeadvokaat XX

Kostja XX (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat XX

Menetluse liik

Kohtuistung 18.06.2024, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata XX-i taotlus 11.12.2023 kohtuistungi protokolli

parandamiseks.

2. Rahuldada hagi.

3. Mõista XX-ilt OÜ Põrgukass kasuks kahjuhüvitisena välja 19 640 eurot, mis

koosneb kastmõrra parandamise kulude hüvitisest 12 890 eurot, saamata jäänud

kasutuseeliste hüvitisest 6000 eurot, kahju hindamise kulude hüvitisest 350 eurot

ja kohtueelsete õigusabikulude hüvitisest 400 eurot.

4. Mõista XX-ilt OÜ Põrgukass kasuks välja viivis 3864 eurot arvestatuna 19 640

eurolt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

28.01.2023 kuni 27.09.2024 ning alates 28.09.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhinõudest (19 640 eurot) kuni nõude täieliku rahuldamiseni.

5. Jätta maakohtus kantud menetluskulud XX-i kanda.

6. Mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtulahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus pärast otsuse

jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel.

Edasikaebamise kord

Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

1(15)

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist istungil, peab ta seda

märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil.

Hagiavaldus

1. OÜ Põrgukass (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 27.01.2023 XX-i (kostja) vastu hagi,

milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitisena 19 640 eurot (kastmõrra

parandamise kulud 12 890 eurot; saamata jäänud kasutuseelised 6000 eurot, alternatiivselt

kohtu määratud kahjuhüvitise; kahju hindamise kulud 350 eurot ja kohtueelsed õigusabikulud

400 eurot). Hageja nõuab kostjalt ka sissenõutavaks muutuvat viivist seadusjärgses määras

alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni nõude tasumiseni. Menetluskulud palub hageja

jätta kostja kanda ja välja mõistja nendelt seadusjärgses määras viivis alates lahendi

jõustumisest kuni kulude tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt on hageja merekalapüügiga Pärnu lahe piirkonnas tegelev äriühing,

kelle kodusadam asub xxx külas. Hageja peamine püügipiirkond on Pärnu ja Liivi lahes

Manija ja Kihnu saare ümbruses. Oluline osa hageja sissetulekust tuleb hooajalisest

räimepüügist, mis algab aprillis või mais ja kestab juuni lõpuni. Räimepüügiks kasutakse

suuri kastmõrdasid, mis mahutavad korraga kuni 30 t räime. Pärnu ja Liivi lahe kohta on

väljastatud u 150 kastmõrraluba. Kastmõrdasid võib paigutada ainult selleks ettenähtud

kohtadesse. Vabariigi Valitsuse 22.11.2021 määruse nr 103 „Kutselise kalapüügi võimalused

ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2022. aastal“ lisa 11 järgi oli 2022. a hooajal Pärnu maakonnas

räimepüügikvoot 57,15 t kastmõrra kohta. Põllumajandus- ja Toiduamet väljastas hagejale

perioodiks 14.04-31.12.2022 ühe püügiloa nr PÄ220269, mille alusel sai ta 2022. a püüda

57,15 t räime kastmõrra kohta piirkonnas 28-1, s.o Liivi lahes. Püügiluba oli viiele

kastmõrrale.

Hageja seadis hooaja alguses oma kastmõrra üles Manija saare lähedal asuvasse ajaloolisesse

kastmõrra püügikohta. Kuigi püügikohta kaardile kantud pole, siis mõrd oli paigutatud merre

lubatud viisil, vastavalt meresõiduohutuse seadusele (MSOS) ja Vabariigi Valitsuse

16.06.2016 määruses nr 65 „Kalapüügieeskiri“ (kalapüügieeskiri) sätestatud reeglitele. Hageja

märgistas ja tähistas kastmõrra vastavalt kalapüügieeskirja § 10 lg-le 1, mis sätestab, et

püünised peavad olema märgistatud vähemalt 15 cm läbimõõduga valgete, kollaste, punaste

või oranžide poide või ujukitega. Lisaks peab püügivahend olema tähistatud avaveepoolses

otsas kahe ühele vardale ülestikku kinnitatud lipuga, teises otsas ühe vardale kinnitatud

lipuga. Hageja esitatud fotodelt (vt hagi lisa 2, edaspidi ka foto 2, dtl 10) on näha, et kastmõrd

oli märgistatud oranžide pütt-ujukitega (poidega) kasti igast nurgast ning kasti pealmised

ujuvad nöörid olid tihedalt märgistatud väiksemate ujukitega. Ka oli kastmõrd märgistatud

korrektselt kahe lipiga – üks ühel pool ja teine teisel pool püünist.XX, kes sõitis 12.06.2022

sisse mõrra juhtaeda, mis ei pea olema märgistatud, kinnitab oma videoblogis, et kastmõrd oli

korrektselt kahe lipuga tähistatud.

Munalaiu sadama töötajad teatasid 04.06.2022 hommikul, et hageja kastmõrda sõitis sisse

avamerejaht Hilja. Kuna hageja juhatuse liige XX jahti juhtinud kostjaga ühendust ei saanud,

suhtles ta Politsei ja Piirivalveameti (PPA) merepääste üksuse esindajaga, kes kinnitas

õnnetuse toimumist, hagejale kuuluva kastmõrra kahjustamist ja selgitas, et kahju tekitanud

jahti juhtis õnnetuse ajal kostja, kelle vastu on hagejal võimalus esitada kahju hüvitamise

2(15)

nõudeid. PPA esindaja kinnitas, et kostja juhitud jaht Hilja jäi 04.06.2022 varahommikul

hageja kastmõrda kinni, PPA merepääste üksus käis kostjat tema palvel välja aitamas ja

kohapeal allkirjastas kostja PPA-ga kokkuleppe, mille järgi jääb kogu päästetegevusega

kolmandatele isikutele tekitatud kahju kostja kanda. Kuna kostja väitis PPA-le, et ta oli

kokkupõrke ajal kajutis, ei saanud ta hageja kastmõrra märgistusi näha. PPA ei ole väitnud, et

hageja kastmõrd oli nõuetekohaselt märgistamata. PPA 10.06.2024 kinnitusest nähtub, et

märgistusele ei pööratud tähelepanu, kuna tegemist oli päästeoperatsiooniga ehk SAR (search

and rescue) juhtumiga.

Kostja jäi kastmõrda kinni ja sattus merehätta kohas, kuhu oli paigaldatud hageja kastmõrd.

Hageja kastmõrd asus lubatud kohas ja oli nõuetekohaselt märgistatud. Kalapüügi püüniseid

võib paigaldada kõikjale, v.a asukohtadesse, kus see on kalapüügieeskirja § 22 järgi keelatud.

Kinni tuleb pidada ka MSOS § 45 lg-st 94, mille järgi on kalapüügil keelatud takistada

veeliiklust lähemal kui 150 m laevatee teljest. Hageja kastmõrd oli paigaldatud u 300 m

Munalaiu-Kihnu laevatee teljest põhja poole. Mereabi kokkuleppe järgi jäi kostja merehätta

koordinaatidel N 58o13’33, E 24o05’16, mis asub Munalaiu – Kihnu laevateest u 300 m põhja

suunas. Kostja viidatud kastmõrra asukoht Manija saarest kirdes ei saanud olla mõrra

asukohaks. Esiteks on seal mere sügavus kuni 2 m, kuid hageja kastmõrd oli 8 m sügav. Peale

selle on fotolt (hageja 21.12.2023 menetlusdokumendi lisa 4, edaspidi ka foto 4) näha praami

Kihnu Virve, mille süvis on 2,7 m, kuid kostja viidatud asukohas ei ole laevateid. Teiseks

nähtub hageja fotolt ((21.12.2023 menetlusdokumendi lisa 5, edaspidi ka foto 5), mis on

tehtud fotoga 4 väga väikese vahega ning mõlemalt on näha praam ja saar, mistõttu on

tegemist samas kohas tehtud fotodega), et foto 5 on tehtud asukohas, mis läheb kokku kohaga,

kus kostja sattus merehätta. Kolmandaks on foto 4 taustal näha Manija saare lõunatipp.

Telefoniga tehtud fotode juurde salvestuvad asukohaandmed on ligikaudsed ja võivad

varieeruda kuni 27 km. Seda on kinnitatud maailma juhtiva digitaalse kohtuekspertiiside ja

arvutiekspertiiside valdkonna veebiajakirjas Forensic Focus avaldatud teadusuurija Elenore

Ryseri ettekandes „Geolokatsiooni metaandmete täpsus mobiiltelefoniga tehtud piltidel.“

Hageja osundatud kastmõrra asukoha ja kostja merehäda juhtumi asukoha sügavused (kuni 10

m) kinnitavad, et kastmõrd sai asuda nimetatud asukohtades. Kastmõrra nõuetekohast

märgistust kinnitab tunnistaja XX, kes 2022. a hooaja alguses aitas kastmõrda merre

paigutada ja pärast kostja poolt kahju tekitamist kastmõrra kasti merest välja võtta.

Hageja käis 05.06.2022 kastmõrrale tekitatud kahju hindamas, salvestades ka droonifotod ja

video. Fotolt 2 on näha, et kastmõrra kasti osa üks külg on purunenud. Kogumiskasti

purunemise tõttu pääses püünisest välja kogu sinna kogunenud kalasaak ja ülejäänud hooaja

vältel ei olnud kastmõrra kasutamine võimalik. Hageja võttis meeskonnaga kahjustatud

kastmõrra merest välja 06.06.2022 ja palus eksperdilt kahjustuste kohta hinnangut. Ekspert

XX (OÜ Amõl) tuvastas kastmõrra vigastustena, et kastmõrrakast on rebitud pooleks, osa

kastmõrrakasti noodilinast on puudu, kastmõrra ülemised köied (d26mm) on katki ja

kastmõrrakasti külgedel (seintel) ja põhjal esinevad vigastused. Ekspert märkis, et kasti

taastamine ei ole võimalik, sest tänu kasti väljavenitamisele ei hoia mõrd enam oma kuju

ning, et selline vigastus tekib kastmõrrale siis, kui sellele sõidab otsa veesõiduk. Kastmõrra

tiibades ekspert kahjustusi ei tuvastanud. Hageja tasus OÜ-le Amal kahju hindamise eest 350

eurot (ilma käibemaksuta), mille hüvitamist ta kostjalt nõuab.

PPA kinnitas, et kostja lõikas osa kastmõrra köisi ise läbi. Enne köite läbilõikamist oli kostja

mõrda sisse sõitnud ja juba sellest tekkisid olulised kahjustused kastmõrrale. Seejärel, et

mõrrast välja pääseda, lõikas kostja mõned mõrra pealmised köied läbi, kuid mõrra ankruköit,

millesse jaht oli takerdunud, kostjal läbi lõigata ei õnnestunud. Need kahjustused lähevad

3(15)

kokku asjatundja tuvastatud kahjustustega ja kattuvad ka kostja jahi vabastamiseks tehtud

päästetöödega. Mõrra ankruköis on eemaldatav ja seda asjatundja ei hinnanud. Asjatundja ei

ole väitnud, et räimekasti kahjustas töötav sõukruvi. Kuna sõukruvi ulatub jahi kerest välja,

vigastab see kastmõrrale otsasõidu korral püünist. Sedavõrd ulatuslikud kahjustused said

kastmõrrale tekkida, kuna jaht liikus väga suurel kiirusel. Kostja selgitas ja kinnitas PPA

ametnikule, et õnnetuse ajal oli ta jahi kajutis ja jaht oli autopiloodil. PPA kinnitus kostja

kajutisviibimise kohta on usaldusväärsem tõend, kui kostja ütlused. Seda, et kostja sõitis sisse

ja jäi kinni kasutusel olevasse kastmõrda, mitte vanasse võrgujäänukisse, kinnitavad PPA

30.12.2022, 08.06.2023 ja 10.06.2024 kinnitused. See pidi olema arusaadav ka kostjale.

Hageja palus OÜ-lt Amõl kastmõrra parandamist. Kuna kastmõrrakasti ei olnud võimalik

parandada, hindas ekspert 20.09.2022 pakkumuses kastmõrra valmistamiskuludeks 12 890

eurot (ilma käibemaksuta), mille tasumist hageja kostjalt nõuab. Kahjuhüvitise vähendamine

on välistatud, kuna kastmõrd oli tähistatud korrektselt. Kahju ei tekkinud hagejast tulenevatel

põhjustel. Hagejal ei olnud võimalik soetada odavamalt uut kastmõrda. Kastmõrd koosneb

mitmest osast – kastmõrra kast, kuhu koguneb kalasaak, kariaed ning mõrra juhtaed, mis juhib

saagi mõrra kasti (dtl 153). Kostja sõitis sisse hageja kastmõrra kasti, mille tagajärjel rebenes

kast keskelt pooleks ja see muutus kasutuskõlbmatuks. Kast tuli välja vahetada ja selle eest

tasus hageja 12 890 eurot (+ käibemaks). Kogu kastmõrra hind oleks olnud kordades suurem.

Kastmõrra müügikuulutused, mille järgi kastmõrra hind oleks 3000-4300 eurot, on

asjakohatud. Ainuüksi kastmõrra taastamiseks kuluva 380 kg noodalina maksumus on 3800-

7220 eurot, lisaks tuleb soetada ujukid, köied, niidid ja kulutada töötunde u 240. Kostja

müügikuulutustelt nähtub, et kastmõrra juhtaed on 5 m ja 10 m, hageja kastmõrra juhtaed on

400 m pikk. Lisaks ei peegelda kuulutused 2022. a turuolukorda, olles aastatest 2018 ja 2019.

Kolmanda kuulutusega müüakse kastmõrra ajaloolist osakut kui müügiõigust, mille

omandamisel kaasnev võimalus soetada kastmõrd soodushinnaga. Kuulutusest ei selgu, kas

tegemist on räimepüügiks mõeldud kastmõrraga.

Hagejale kahju tekitamise ajaks oli ta püüdnud vaidlusaluse kastmõrraga 12,284 t räime.

Kuna kostja tegevuse tulemusel sai hageja kastmõrd kahjustada, kaotas hageja võimaluse seda

oma majandus- ja kutsetegevuses kasutada. Kasutuseeliste väärtuse hindamisel tuleb lähtuda

sellest, kui palju oleks kastmõrra kasutusvõimalus väärt perioodil, mil hageja kastmõrda

kasutada ei saanud. Kaotatud kasutuseeliste eest nõutava kahjuhüvitamise arvutamisel on

lähtekohaks kasu, mida kahjuhüvitise nõudja võinuks saada (vt RKTKo 04.05.2022,

2-19-12055, p 14.1). Hagejal jäi kostja tõttu püüdmata katkise kastmõrraga 44 866 kg räime,

mille hind 2022. a hooajal oli 0,23 eurot/kg (ilma käibemaksuta). Hagejal jäi kostja tekitatud

kahju tõttu teenimata 10 319,18 eurot. Kasutuseelise väärtus näitab, kui palju on asja

kasutusvõimalus mingil perioodil majanduslikult väärt (vt RKTKo 06.05.2015, 3-2-1-36-15,

p-d 25 ja 26). Kasutuseeliste väärtus on hinnanguline. Hageja hindab kaotatud kasutuseelise

väärtuseks 6000 eurot ja nõuab selle tasumist kostjalt VÕS § 132 lg 4 alusel. Tuginedes

Riigikohtu seisukohale tuleb arvestada räimepüügiks mõeldud kastmõrra iseärasusi – püünist

on võimalik kasutada kord aastas piiratud perioodil ja sel ajal teenib see kalurile olulist tulu.

Kastmõrra kasutuseelis räimepüügi kõrgajal (juunis) on eriti väärtuslik ja kasutuseelise

väärtuse hindamisel tuleb arvestada kostja tõttu hagejal teenimata jäänud tulu. Alternatiivselt

palub hageja määrata kahjuhüvitise suuruse kohtul TsMS § 233 lg 2 alusel.

Kuigi kostja oli õnnetuse päeval lubanud Munalaiu sadama töötajatele, et ta on nõus kogu

kahju hüvitama, keeldus ta sellest. Kostja on olnud hageja suhtes äärmisel vaenulik ja esitas

ka politseile kaebuse, milles süüdistas hagejat väljapressimises. PPA tunnistas kostja kaebuse

alusetuks. Seega pöördus hageja õigusabi saamiseks advokaadibüroo poole. Hageja

4(15)

lepinguline esindaja edastas 18.11.2022 nõudekirja kostjale ja helistas talle. Kostja oli ka

hageja esindaja suhtes äärmisel vaenulik ja välistas kahju hüvitamise. Hageja ja

advokaadibüroo erikokkuleppe järgi tasus hageja kohtueelsete õigusabi teenuste eest 400

eurot (ilma käibemaksuta), mille tasumist hageja kostjalt nõuab.

Kostja vastutus hagejale tekitatud kahju eest põhineb nii riskivastuse sätetel (mootorsõiduki

valdaja vastutus ja suurema ohu allikaga tekitatud kahju) kui ka delikti üldkoosseisu sätetel.

Kostja, kes valitses avamerejahti Hilja, tekitas kahju veesõidukiga, mis on mootorsõiduk ja

suurema ohu allikas. Realiseerus suurema ohu allikale omane risk, kui kostja juhitud jaht

sõitis otsa hageja kastmõrrale ja tekitas sellega kahju. Avamerejahile omase riski

realiseerumine on põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga, kuna hagejale ei oleks kahju

tekkinud, kui kostja ei oleks oma jahiga kastmõrrale sisse sõitnud. Kuna täidetud on kõik

kostja vastutuse eeldused suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest, peab ta hagejale kahju

hüvitama. Tähtsust ei oma riskivastuse juures kostja süü. Lisaks seisneb hagejale tekitatud

kahju tema kastmõrra kahjustamises, kuna sellele sõitis otsa kostja juhitud jaht. Hagejale

kahju tekkimise ja kostja kokkupõrke põhjustamise vahel on põhjuslik seos. Kostja kahjustas

hageja kastmõrda (omandit), mistõttu on kahju tekitamine õigusvastane. Kostja põhjustas

õnnetuse vähemalt hooletusest, kuna jaht oli autopiloodi peal ja kostja viibis kajutis ning ei

järginud meresõidu ohutuse reegleid ega märganud mõrra märgistusi. Kostja rikkus MSOS-ist

ja rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooni (COLREG) reeglitest 2

ja 5 tulenevaid kohustusi. Kostja on ka varem tähelepanematusest eiranud mereohutuse

reegleid, nt 2022. a novembris, kui ta sai Hollandi merepolitseilt trahvi. Seega pole välistatud,

et 2022. a ei olnud kostja COLREG reeglitega kursis. Kostja vastutab hagejale tekitatud kahju

eest. Kostja vande all antud seletused ei ole usaldusväärne tõend.

Kostja vastus

2. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Vastuse kohaselt ei tunnista kostja hagi, kuna pole vaidlusalusele ja väidetavalt hagejale

kuuluvale kastmõrrale otsa sõitnud ega seda lõhkunud ning ei vastuta hagejale väidetava

kastmõrra lõhkumisega tekitatud kahju eest. Kostjale kuuluv jaht takerdus 04.06.2022 kella

03.53 ajal Munalaiu sadama lähistel võrkudesse ja jahi vabastamiseks oli vaja kutsuda

merepääste abi. Seda, millisesse ja kellele kuuluvasse võrku kostjale kuuluv jaht takerdus,

kohapeal ei tuvastatud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja takerdus talle kuuluvasse

kastmõrda. PPA kinnitas 08.06.2023 ettekandes, et mõrra omanikku kohapeal ei tuvastatud ja

merevalvekeskus ei ole mõrra omanikuga suhelnud. Munalaiu sadama töötajad päästetöödel ei

osalenud ega saanud teada, millisesse võrku kostja takerdus. Hageja pole tõendanud, kus

vaidlusalune kastmõrd 04.06.2022 asus. 04.06.2022 juhtum toimus mereabi kokkuleppe

kohaselt koordinaatidel N 58o13’33, E 24o05’16 ja hageja foto 5 on tehtud metaandmete

kohaselt koordinaatidel N 58o13’21, E 24o5’17. Merekaardi järgi asuvad viidatud

asukohapunktid üksteisest u 223 m kaugusel. Ei ole eluliselt usutav, et hagejale kuuluv

kastmõrd, mis oli merepõhja ankurdatud, triiviks esialgsest asukohast 223 m kaugusele. Seega

koht, kus kostja sattus merehätta ja koht, kus paiknes hagejale kuuluv kastmõrd, ei ole üks ja

sama. Väidetavad asukohad olid üksteisest väga kaugel. Kui hageja väidab, et telefoniga

tehtud fotode juurde salvestuvad asukohaandmed ei ole täpsed, siis ei pruukinud vaidlusalune

kastmõrd asuda ka hageja poolt väidetud asukohas. Mereabi kokkuleppes ega PPA

30.12.2022 vastuses ei ole märgitud, milline kalapüügivahend asjaga seondus ja kes oli selle

omanik. Fotod praamist Kihnu Virve ja Manija saare tipust kastmõrra asukohta ei tõenda.

Foto 4 metaandmetelt nähtub, et foto on tehtud teisel pool Manilaidu koordinaatidel N

5(15)

58o14’32, E 24o 9’15, st kilomeetreid eemal 04.06.2022 juhtumi asukohast. Hageja on

tõlgendanud Maa-ameti merekaardilt nähtuvaid andmeid ebaõigesti. Kaardil märgitud

„sügavusala“ tähistab üldisemat osa merealast, mitte konkreetset punkti. Kaartidelt nähtuvalt

on 04.06.2022 sündmuse asukohas merepõhja sügavus 6,6 m ja hageja kastmõrra väidetavas

asukohas u 6,2 m. Kuna kastmõrd oli 8 m sügav, ei saanud see asuda hageja väidetud

asukohas. Usutavad ei ole väited, et foto 4 metaandmed on valed. Hageja pole selgitanud,

miks ta kutselise kalurina kastmõrra asukohta koordinaatidega kindlaks ei määranud.

Kastmõrrale tekitatud kahjustused ei kattu kostjale kuuluva jahi vabastamiseks tehtud

päästetöödega. Kastmõrrakasti, mis eksperdi hinnangul purunes, ja PPA poolt läbilõigatud

ankruköie puhul ei ole tegemist kastmõrra ühe ja sama osaga. Ankruköie läbilõikamisel ei saa

kastmõrrakast kahjustada. Kalavõrgu osade läbilõikamisel noaga ja kalavõrgu katkirebimisel

mootori sõukruvi poolt tekivad kalavõrgule väga erinevad kahjustused. Hageja asjatundja ei

ole oma arvamuses kastmõrral ankru puudumist välja toonud ega ole väitnud, et mõningad

kalavõrgu osad oleksid olnud manuaalselt läbi lõigatud. Asjatundja arvamuse kohaselt võivad

hageja väidetud vigastused kastmõrrale tekkida siis, kui paat sõidab püünisele otsa ja mootori

sõukruvi vigastab püünist ja selle osasid, kuid 04.06.2022 liikus kostja jaht tuule jõul, st

mootor ei töötanud ja jahi mootori seisev sõukruvi ei saanud väidetud kahjustusi niivõrd

suurele kastmõrrale tekitada. Mootorit on jahil vaja üksnes sadamas manööverdamiseks.

Kostjale kuuluva jahi sõukruvi ei tekita hageja poolt väidetud kahjustusi, sest sõukruvi on

kokkupandav. Kui mootor seisab ja jaht sõidab tuulejõul, surub veesurve sõukruvi labad

kokku ja hoiab neid koos, et muuta sõukruvi voolujoonelisemaks. Kokkupandav sõukruvi ei

jää kalavõrkudesse ega võrgujäänukitesse vms merevees olevasse prahti kinni. Seega pole

võimalik, et kostja jahi sõukruvi takerdus hagejale kuuluvasse kastmõrda ning rebis selle

katki. Isegi kui kostja oleks hageja kastmõrrale otsa sõitnud, oleks jaht kastmõrrast üle

libisenud. Asjatundja ei ole väidetavaid vigastusi ka kostja jahi vabastamiseks tehtud

päästetöödega võrrelnud. Ekspertarvamus on metaandmetest nähtuvalt loodud 31.07.2022, s.o

enam kui kuu aega pärast vaidlusaluse juhtumi toimumist. Ekspert hindas kahjustusi alles

09.06.2022, mitte samal päeval kui hageja kastmõrra merest välja võttis.

Kostja takerdus tõenäoliselt vanasse võrgujäänukisse, mis ei olnud tähistatud. PPA ametnikud

ei olnud juhtumi toimumise ajal jahi pardal ega läheduses. Ametnikud ei ole ka öelnud, et

mõrd, millesse kostja jaht takerdus, oli toimiv ja kasutatav. PPA 30.12.2022 ja 10.06.2024

kinnitused on koostatud politseikapten J. Pinta poolt, kes päästetöödel ei osalenud. Ka

piirvalvur E. Leiger, kes päästetöödel osales, pole 08.06.2023 kinnituses öelnud, et kostja jaht

takerdus kasutuses olevasse kalavõrku. Vanade võrgujäänukite hulgaline vedelemine

veekogudes on Eestis tavapärane. Jutt, et keegi lõikas laeva lahti või midagi läbi, on vale.

Enne päästeoperatsiooni ei allkirjastatud merepääste kokkulepet. See allkirjastati pärast

Munalaiu sadamas. Kostja ei ole mereabi kokkuleppe sõlmimist eitanud. Politsei võis mitu

sündmust segamini ajada. Asjaolu, et kostja kasutas mereabi kokkuleppes oma kirjelduses

sõna „mõrd“, ei tähenda, et tegemist oli kasutuses oleva kalavõrguga. Mõrd on

õigekeelsussõnaraamatu järgi kalapüügiriist. Kostja pole nõustunud hüvitama

päästetegevusega kolmandatele isikutele tekitatud mistahes kahju. Kostja oli laevatee ääres,

lähenedes laevateele (Munalaiu sadamast Kihnu poole suunaga põhjast lõunasse) läänest.

Kaardile märgitud kalapüügi ala jääb teisele poole laevateed.

Isegi kui peaks leitama, et 04.06.2022 takerdus kostja jaht hageja kastmõrda, siis selle

lõhkumine ja hagejale kahju tekkimine toimus tema enda süül, sest hageja ei ole tõendanud, et

kastmõrd oli nõuetekohaselt tähistatud (vt kalapüügieeskirja § 10 lg-d 1 ja 2 ning § 13 lg 2,

kalapüügiseaduse (KPS) § 9 lg 1). Kostja 04.06.2022 ühtegi tähistatud kalavõrku ei näinud ja

6(15)

seda, et vaidlusalusel kastmõrral puudusid nõuetekohased tähised kinnitavad hageja fotod.

Merel liikuvatele isikutele ei olnud kastmõrd selgelt nähtav. Fotodelt nähtuvalt oli kastmõrra

küljes pruuni värvi ujukid, mida on merel liigeldes ja eriti just suure lainetuse ajal võimatu

näha. PPA kinnitas, et võrk, millesse kostja jaht takerdus, ei olnud nõuetekohaselt tähistatud,

kuna omanikku ei olnud võimalik kohapeal tuvastada. Ametnike poolt märgistuse olemasolu

mitte mäletamine ilmestab selgelt, et see võrgujäänuk ei olnud tähistatud. Pärnu

politseijaoskonna merepäästjad on 23.09.2023 Maalehe artiklis öelnud, et Liivi lahes asuvatel

võrkudel peavad olema küljes võrku tähistavad lipud, millel on peal omaniku andmed ning

mille abil saavad päästjad võrgu omanikuga ühendust võtta. Lisaks asus kastmõrd kohas, kus

see ei tohtinud olla. Sellele, et kastmõrd asus vales kohas ja ei olnud nõuetekohaselt

tähistatud, viitab see, et 12.06.2023 sõitis samale kastmõrrale otsa teine purjejaht, kelle juht

XX kinnitab videoblogis (vt https://ww

w .youtube.com/watch?v=Hxn6XqDYtuc

, ajavahemik

00:01:12-00:01:20), et kastmõrra külge kinnitatud ujukid olid tumedad ja pruunid. Kastmõrral

puudusid nõuetekohased lipud, nimetatu ei nähtu ka videoblogist ja isegi kui lipud olid

olemas 12.06.2022, ei tähenda see, et need olid olemas 04.06.2022. Eluliselt usutav pole, et

kui kastmõrd oleks olnud nõuetekohaselt tähistatud, siis oleks temaga niivõrd lühikese aja

jooksul juhtunud väidetavalt kaks õnnetusjuhtumit, kes iganes sellele kastmõrrale otsa sõitsid.

Hageja väited 19 640 euro suuruse kahju tekkimise kohta on tõendamata. Kahjuhüvitist tuleb

vähendada nullini, kuna väidetavalt hagejale kuuluva kastmõrra väidetav lõhkumine sai

võimalikuks seetõttu, et hageja ei olnud kastmõrda nõuetekohaselt tähistanud. Nõue on

ülepaisutatud ja põhjendamatult suur. Kastmõrra osthind jääb vahemikku 3000-4300 eurot,

mistõttu tuleks hüvitada samaväärse asja soetamise kulud. Hageja ei põhjenda, miks ei ole tal

võimalik osta katkise kastmõrra asemele uut, mis oleks odavam. Vaidlusalune kastmõrd ei

olnud uus, mistõttu tuleks kastmõrra parandamiskulude hüvitist vähendada nullini.

Alternatiivselt, kui kostjal tuleb hüvitada hagejale kastmõrra väidetava lõhkumisega tekitatud

kahju, palub kostja hüvitise suuruseks määrata mitte rohkem kui 3000 eurot (st samaväärse

kastmõrra soetamiskulu). Hageja on püüdnud 2022. a räime kokku 74 670 kg, sh mais ja

juunis 27 940 kg räime, mistõttu pole usutavad väited kastmõrra kasutamise võimatuse kohta.

Hageja 6000 euro suurune nõue ei ole põhjendatud. Hageja kaotatud sissetuleku puhul on

tegemist saamata jäänud tuluga, mida hageja nõuda ei saa. Tegemist ei ole kasutuseelisega,

kuna selle puhul on tegemist asja kasutusvõimaluse väärtusega, mitte asja kasutamisest

saadava tuluga. Hageja nõuab kostjalt hüvitist kasu saamise võimaluse kaotamise eest (vt

RKTKo 06.05.2015, 3-2-1-36-15, p 26). Hageja ei ole tõendanud, et tal sellises summas on

kasutuseelis saamata. Põhjendatud hüvitise suuruseks ei ole 6000 eurot. Samuti ei saaks

hageja nõuda puhtmajanduslikku kahju. Kuna kostja ei vastuta hagejale kuuluva kastmõrra

väidetava lõhkumise eest, siis puudub hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hindamise ja

kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Samal põhjendusel on põhjendamatu ka viivisenõue.

Kuivõrd kostja viibis jahil üksi, oli autopiloodi kasutamine vajalik valmistamaks ette jahi

saabumist sadamasse. Kostja pidi välja panema vendrid ja valmistama ette sildumisotsad.

Väide, et kostja oli autopiloodi kasutamise ajal kajutis, ei vasta tõele. Kostja kinnitas vande all

antud ütlustega, et oli sadamale lähenemise ajal pidevalt väljas ja jälgis merd ning tegeles jahi

ettevalmistamisega sadamasse saabumiseks. Isegi, kui kostja viibis juhtumi ajal kajutis, oli

see vaid hetkeks. Kostja pole esitanud valeväiteid.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Maakohus, tutvunud tsiviilasja toimikus olevate menetlusdokumentidega ja esitatud

tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

7(15)

4. Esmalt lahendab kohus TsMS § 442 lg 5 järgi asjas seni lahendamata taotluse.

4.1. Kostja esitas 18.12.2023 protokolli parandamise taotluse (dtl 94), milles taotleb

11.12.2024 kohtuistungi protokolli parandamist, paludes muuta protokollis kellaaja 00:06:14

(dtl 80-81) juures kostja selgituse I-V lauset järgmiselt: „See asi oli poolteist aastat tagasi.

Minu küsimus oli alguses kohe selle suunaga, et võibolla ei olnud hageja arvestanud sellega,

et asi kohtusse üldse jõuab. Et ma nagu oleksin nõus mingi hüvitamisega juba varem. Mul on

enda poolsed selgitused, kuni sinnamaani välja, et võib-olla ka mingid tõendid. See ei olnud

minu pakkumine, et teeme summa väiksemaks. Minu küsimus oli, et kas praegu saaks teha nii,

et teie ütlete, et läheme laiali, kõik pooled katavad oma kulud ise“, kuna protokolli sõnastusest

jääb mulje, justkui oleks kostja mingis ulatuses hageja nõuet tunnustanud. Kostja selgitas, et

ta ei ole tegelikkuses mistahes ulatuses hageja kahjunõuet tunnustanud ega muul viisil omaks

võtnud. Kostja sõnul selgitas ta kohtuistungil, et hageja lootis kostja poolt hüvitise tasumist

kohtuväliselt.

4.2. Hageja palub 27.12.2023 seiskohas jätta protokolli parandamise taotlus rahuldamata,

kuna protokollist ei nähtu, et kostja oleks mingis ulatuses kohtueelselt hageja nõuet

tunnistanud ja pealegi ei ole poolte vahel vaidlust, et kostja oleks mingiski ulatuses hageja

nõuet tunnistanud.

4.3. TsMS § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu

olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist.

Protokolli märgitakse TsMS § 50 lg 1 p-des 1-13 toodud teave. Menetlusosalisel on õigus

tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks (TsMS § 53 lg 2).

Kohtuistungi või muu protokollitud menetlustoimingu menetlusreeglite rikkumist saab

tõendada protokollile tuginedes.

4.4. Kohus tutvudes kostja protokolli parandamise taotlusega, leiab, et see ei ole põhjendatud,

mistõttu jääb taotlus rahuldamata. Protokoll ei ole stenogramm, vaid pigem memolaadne

dokument, mis peab sisaldama asjas olulist. Kohus selgitas seda pooltele (vt dtl 89). Kohtu

arvates protokollis ei ole jäänud kajastamata või on kuidagi valesti kajastatud istungil tehtud

korraldused, menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu (TsMS § 50 lg 1). Pooltel

puudub vaidlus selles, et kostja ei ole hageja kahjunõuet kohtueelselt ega kohtus mingiski

osas tunnustanud. Kostja ei ole ka põhjendanud, millisel viisil ta parandusele edaspidises

menetluses kavatseb tugineda ja kuidas parandus sellele kaasa aitab.

5. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus

oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

6. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist, kuna kostja juhitud avamerejaht Hilja sõitis

04.06.2022 hagejale kuuluvasse räimepüügivahendisse ehk kastmõrda sisse ja tekitas sellele

olulised vigastused, lõhkudes kastmõrra kogumiskasti külje. Hageja leiab, et kostjalt on

põhjendatud tema kasuks välja mõista kastmõrra parandamiskulud 12 890 eurot, kahju

hindamise kulud 350 eurot ning hageja kohtueelsed õigusabikulud 400 eurot. Lisaks nõuab

8(15)

hageja saamata jäänud 6000 euro suuruste kasutuseeliste hüvitamist või alternatiivselt hüvitist

kohtu õiglasel äranägemisel.

7. Kostja arvates on nõue tõendamata ja põhjendamata, kuna ta pole vaidlusalusele ja

väidetavalt hagejale kuuluvale kastmõrrale otsa sõitnud ega seda lõhkunud ning ei vastuta

kahju eest. Kostja arvates sõitis ta jaht tõenäoliselt sisse vanadesse võrgujäänukitesse, mitte

hageja kastmõrda. Hageja pole mh tõendanud, kus asus tema kastmõrd ja kastmõrra

kahjustused ka ei kattu kostja jahi vabastamisel päästetöödel tehtuga. Isegi, kui kostja oleks

hageja püügivahendisse sõitnud, siis tekkis hagejale kahju tema enda süül, kuna kastmõrd oli

nõuetekohaselt märgistamata. Põhjendatud pole ka kahjunõude suurus, kuna tegemist oli

kasutatud kastmõrraga. Kostja leiab, et kahjuhüvitist tuleks vähendada.

8. Pooled vaidlevad selle üle, kas kahjuhüvitise nõude aluseks olevad asjaolud on tõendatud

ning kas ja millises ulatuses on hageja kahjunõue põhjendatud.

9. TsMS § 438 lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud

ja millist õigusakti tuleb kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud

poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega ei ole kohus seotud menetlusosaliste

seisukohtadega seaduse kohaldamisel, vaid kvalifitseerib esitatud asjaolude alusel õigussuhte

ise. Kohus peab asja lahendamisel kontrollima hagi rahuldamise võimalusi vajadusel kõigil

õiguslikel alustel, mis on esitatud asjaoludel võimalik. Kohtu hinnangul võib hagis toodud

asjaoludest lähtuvalt hageja nõue olla kvalifitseeritav VÕS § 1056 ja § 1057 alusel, mille

kohaselt avamerejahi kui mootorsõiduki otsene valdaja vastutab mootorsõiduki käitamisel

tekkinud kahju eest. Samas tuleneb VÕS § 1056 lg-st 3, et VÕS 53. ptk 2. jaos sätestatu ei

välista ega piira nõuete esitamist muul õiguslikul alusel, mh nõude esitamist õigusvastaselt ja

süüliselt tekitatud kahju hüvitamiseks (st nõude esitamist VÕS 53. ptk 1. jao sätete alusel).

Järgnevalt analüüsib kohus kostja võimalikku vastutust hageja ees riskivastutuse alusel ning

seejärel käsitleb vajadusel lepinguvälise deliktilise kahju hüvitamise nõuet.

10. VÕS §-des 1056 ja 1057 sätestatud riskivastutuse eesmärgiks on eriti ohtlikust asjast või

tegevusest lähtuva iseloomuliku (kõrgendatud) ohu realiseerumise korral tagada kahju

kannatanud isikule hüvitisnõue, sõltumata suurema ohu allikat valitsenud isiku tegevuse

õigusvastasusest ja süüst. Riskivastutuse kohaldamiseks pole vaja tuvastada vastutava isiku

tegu kui kahju põhjust. VÕS § 1056 lg 1 kohaselt kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule

asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata

oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab mh

kannatanu asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. Kaitstud õigushüveks, mille

kahjustamise korral riskivastutus tekkida saab, on ka omandiõigus kehaliste esemete suhtes.

Suurema ohu allikaga põhjustatud kahju eest vastutust ette nägevate sätetega määratletud

kaitstud õigushüved määratlevad ära ka suurema ohu allikaga seotud ohu realiseerumise

korral hüvitamisele kuuluva kahju, sest vastavate kaitstud õigushüvede kaudu on määratletud

suurema ohu allika valitseja vastutust ettenägevate õigusnormide kaitse-eesmärk VÕS § 127

lg 2 tähenduses.

11. Praegusel juhul puudub vaidlus, et jahti Hilja kui suurema ohu allikat valitsenud isik oli

kostja. Vaidlus puudub ka selles, et 04.06.2022 varahommikul (PPA sõnul kell 3.53, dtl 65,

kostja sõnul u 3.40, dtl 322) jäi kostja juhitud jaht Hilja Pärnu lahe piirkonnas merehätta, st

jaht jäi kinni vees olevasse võrku, mille tõttu võttis jahti juhtinud kostja PPA-ga ühendust

9(15)

selleks, et ta jaht võrgust vabastataks ning, et PPA vabastas kostja juhitud jahi (vt PPA

30.12.2022 kiri, dtl 8) ja kostja sai seejärel jätkata oma teekonda.

12. Pooltel on vaidlus, kas kostja jäi 04.06.2022 kinni hageja kastmõrda. PPA on 30.12.2022

kirjas (dtl 8) selgitanud, et 04.06.2022 kell 3.53 anti teada, et jaht Hilja on koordinaatidel N

58°13'3 E 24°05'2 võrkudes kinni. Merepääste kokkuleppest (dtl 66) nähtub, et jaht Hilja oli

merehädas koordinaatidel N 58o13’33, E 24o05’16. Hageja tegi 05.06.2022 droonifoto (dtl 10)

kastmõrra kahjustusest ning 06.06.2022 kaks fotot (dtl 103) mobiiltelefoniga kastmõrra

väljavõtmise protsessist, millede kõigi metaandmed on erinevad. Erinevad koordinaadid

nähtuvad nii PPA 30.12.2022 kirjas kui ka merepääste kokkuleppes ning hageja esitatud

fotode metaandmetes. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et nutiseadmetega tehtud fotode

metaandmed ei pruugi olla täpsed, mida kinnitab ka hageja esitatud teadusartikkel (dtl 254-

255). Samas mõlema 06.06.2022 sisuliselt samaaegselt (kell 8.38) tehtud foto, mille asukoha

metaandmed on erinevad, taustal nähtub marssruudil Munalaid-Kihnu liikuv praam Kihnu

Virve ja Manija saare lõunapoolne ots koos Manilaiu majakaga, mistõttu saab eeldada, et

fotod tehti ühest kohast. Hageja selgituste kohaselt, kandes kostja allkirjastatud merepääste

kokkuleppele kantud koordinaadid N 58o13’33, E 24o05’16 gis.ee merekaardile, nähtub, et

sellest punktist kagu suunalisse vaatevälja peab jääma nii Munalaiu-Kihnu laevatee, kui ka

Manija saare lõunatipp koos Manija tulepaagiga (dtl 335-337). Eelneva põhjal saab kohtu

arvates jaatada, et kostja oli merehädas kohas, kus asus hageja kastmõrd. Hinnates PPA

30.12.2022, 08.06.2023 ja 10.06.2024 (dtl 8, 65, 262) selgitusi 04.06.2022 merepääste

juhtumi kohta, saab aga asuda seisukohale, et kostja ei sõitnud oma jahiga sisse

võrgujäänukisse, vaid just hageja mõrda (30.12.2022 ja 08.06.2023: „Kohapeal oli näha, et

jaht oli sõitnud mõrda sisse ja iseseisvalt edasi liikuda ei saa. Mõrd oli jahi all pinges, et

pinget vähendada tuli üks mõrra ankur läbi lõigata. Peale mõrra ankru läbi lõikamist

asusime jahti lahti tirima, mis õnnestus esimese korraga.“; 10.06.2024: „oli selgelt aru saada,

et tegemist oli mõrraga (ujukid veepinnal näha)“). Seda kinnitab ka merepääste kokkulepe

(„jaht mõrras kinni“), mille kostja allkirjastas. Kostja vande all antud ütlused eelnevat ümber

ei lükka. Muid tõendeid (nt PPA merepääste osalejate tunnistus) kostja oma vastuväidete

kinnitamiseks ei ole esitanud.

Seega ei saa asjas esitatu pinnalt tõsikindlalt tuvastada seda, millistel koordinaatidel täpselt

asus hageja vaidlusalune kastmõrd ning millistel koordinaatidel täpselt kostja merehätta jäi,

kuid tõendeid kogumis hinnates saab kohus tuvastada, et kostja jaht sõitis 04.06.2022

varahommikul sisse hageja kastmõrda, mitte ei takerdunud mõnda võrgujäänukisse, mida

kahtlemata leidub veekogudes palju (dtl 179-181). Nõustuda ei saa kostjaga selles, et

kastmõrra kahjustused ei kattu kostja jahi vabastamisel päästetöödel tehtuga, kuna hageja

asjatundja ei ole oma arvamuses kastmõrral ankru puudumist välja toonud ega ole väitnud, et

mõningad kalavõrgu osad oleksid olnud manuaalselt läbi lõigatud. Asjatundja on nt oma

arvamuses mh tuvastanud, et kasti ülemised köied on katki (dtl 11) ning PPA on kinnitanud,

et kostja on mõned otsad juba läbi lõiganud (dtl 65). Kuigi kostja on hiljem eitanud seda, et ta

mingeid köisi oleks läbi lõiganud, siis arvestades, et muid tõendeid asjas ei ole esitatud, ei

lükka need kohtu arvates asjatundja ja PPA riimuvaid kinnitusi kui kirjalikke tõendeid ümber.

Kohus nõustub iseenesest kostjaga, et sõna „mõrd“ ei tähenda automaatselt seda, ei tegemist

on kasutuses oleva võrguga, kuid leiab, et vana mereprahi korral oleks PPA seda ilmselt ka

oma kinnitustes maininud, mitte lasknud mõrra ankrut viia Munalaiu sadamasse (dtl 65).

Seonduvalt kostja tegevusega õnnetuse hetkel on kostja ise vande all andnud ütlusi, et ta ei

viibinud kokkupõrke ajal kajutis, vaid laevatekil, kus valmistas jahti ette sadamasse

jõudmiseks (dtl 316). PPA kinnitas, et kostja on neile sündmuse toimumise ajal andnud teada,

et viibis õnnetuse ajal kajutis (dtl 65). Kohus leiab, et kahe vastukäiva tõendi tõttu ei saa

10(15)

tuvastada, kus kostja viibis õnnetuse hetkel ja kas kostja oli hoolas või mitte, st järgis või ei

järginud MSOS-is (§ 45) ja COLREG-is (reegel 2 ja 5) sätestatud kohustusi, kuid suurema

ohu allikat valitsenud isikuna vastutab kostja kastmõrra kahjustamise eest sõltumata oma

süüst (VÕS § 1056 lg 1), mistõttu puudub vajadus hinnata kostja süüd ja vastutust deliktilise

kahju sätete alusel.

13. Riskivastutuse realiseerumise korral kuulub varaline kahju põhjendatud määras

hüvitamisele, st suurema ohu allika valitsejal on kohustus hüvitada kannatanule suurema ohu

allika kasutamisega seotud iseloomuliku ohu realiseerumise tagajärjel põhjustatud kahju.

VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis

on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hüvitamisele kuuluv otsene varaline kahju hõlmab

eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse

vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus

kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või

vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju

hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3). Kahju hüvitamise eelduseks on

VÕS § 127 lg 4 järgi ka põhjusliku seose olemasolu vastutuse aluseks oleva asjaolu ja

kahjuliku tagajärje vahel. VÕS § 132 lg 1 alusel tuleb asja hävimisest tekkinud kahju

hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja

soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele ning kui asja väärtus oli hävimise hetkel,

võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist

kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kui uue samaväärse asja soetamine ei ole

võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus (VÕS § 132 lg 2). Sama

paragrahvi lõike 3 järgi, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja

parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise ning kui asja parandamine

on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS §

132 lg-le 1. Vastavalt VÕS § 132 lg-le 4 hõlmab kahjuhüvitis juhul, kui kahjustatud asi oli

isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, ka

samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja

jooksul. Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja

muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist. Seejuures võib

riskivastutuse juures kohus VÕS § 139 alusel kahjuhüvitist piirata.

Kohtu hinnangul on hageja praeguses asjas tõendanud suurema ohu allikast (avamerejahist

Hilja) lähtunud iseloomulikust (kõrgendatud) ohust (avamerejaht ei ole täielikult kontrollitav

ja selle puhul on oht mh vees olevatele esemete otsasõitmine) tuleneva riski realiseerumise

(jaht sõitis hageja kastmõrrale otsa, vt ka otsuse p 12) ja talle tekkinud kahju (vt ka järgnevad

otsuse punktid) vahel põhjusliku seose (kui jaht poleks mõrda sisse sõitnud, ei oleks kahju

tekkinud) VÕS § 1056 lg 2 esimese lause mõttes. Kohus ei ole tuvastanud mootorsõiduki

valdaja vastutuse välistamise aluseks olevaid asjaolusid VÕS § 1057 mõttes.

Kohus hindab järgnevalt riskivastuse ulatust ja kahjunõude põhjendatust.

13.1. Hageja palub kostjalt välja mõista 12 890 eurot kastmõrra taastamise kulude

hüvitamiseks. Hageja on esitanud selleks tõendid: asjatundja OÜ Amõl juhatuse liikme

arvamuse, mis kirjeldab kastmõrra vigastusi ja seda, et kastmõrrakasti ole võimalik taastada

ning vigastuse põhjusi (dtl 11); OÜ Amal hinnapakkumise nr 20-09 kastmõrra valmistamiseks

hinnaga 12 890 eurot (ilma käibemaksuta) (dtl 13) ning OÜ Amal kinnituse, mille kohaselt

11(15)

muutus kokkupõrke tõttu hageja püügivahendi kogumiskasti osa kasutuskõlbmatuks,

kastmõrra taastamine ei ole võimalik ja mõrra vigastuse eelse seisundi taastamiseks on tarvis

välja vahetada kastmõrra kast (dtl 208). Kostja leiab, et kahju on tõendamata ja

põhjendamatult suur ning hüvitist tuleb vähendada.

Kohus leiab, et hagejal on esitatud tõendite põhjal ja VÕS § 132 lg 1 alusel õigus kostjalt

nõuda 12 890 euro hüvitamist uue kogumiskasti soetamiseks, kuivõrd asjas ei ole tõendatud,

et järelturult samaväärse asja soetamine on võimalik (VÕS § 132 lg 2; vt ka asjatundja

kinnitus, dtl 208). Kostja esitatud müügikuulutused (dtl 182-185) vastupidist, s.o samaväärse

asja soetamise võimalikkust, arvestades kastmõrdade erinevust ning ajanihet kuulutuste ja

kahju tekkimise vahel, ei tõenda.

Seonduvalt kostja taotlusega vähendada kahju hüvitist nullini või mõne muu summani

põhjusel, et hagejale tekkis kahju temast endast tulenevatel asjaoludel (kastmõrd oli

nõuetekohaselt märgistamata) ning et tegemist oli vana ja kasutatud kastmõrraga, leiab kohus,

et taotlus ei ole põhjendatud.

Vastavalt kalapüügieeskirja § 10 lg-le 1 peab olema kastmõrd märgistatud vähemalt 15 cm

läbimõõduga valgete, kollaste, punaste või oranžide poide või ujukitega ning avaveepoolses

otsas tähistatud kahe ühele vardale ülestikku kinnitatud lipuga, teises otsas ühe vardale

kinnitatud lipuga. Hageja 05.06.2022 droonifotolt (dtl 10) nähtub, et kastmõrd oli märgistatud

oranžide pütt-ujukitega (poidega) kasti igast nurgast ning kasti pealmised ujuvad nöörid olid

märgistatud väiksemate ujukitega. Kuigi hageja esitatud fotodelt (dtl 10, 103) ei nähtu lippude

olemasolu, siis tunnistaja XX, kes vaidlusaluse kastmõrra 2022. a kevadel vette pani, seda

regulaarselt kontrollis ja selle pärast purunemist veest välja võttis, kinnitas lippude olemasolu

ja kirjeldas kastmõrra märgistusi: „Kas seda kastmõrda, kui selle sisse seadsite seal 2022.

aasta aprillikuu kanti, kas see oli kuidagi märgistatud või tähistatud? Jah ikka. Üleval otsas

on kaks lippu ja all otsas üks punane. Kirjeldage natuke neid lippe! Seadus näeb meil ette, et

on 20x30 cm, aga mina vastutan pigem nende lippude eest iga aasta, meil on vähemalt 30x30

need olnud. Lipu masti kõrgus on 1,5-2 m meil. Merepinnast? Jah. … Konkreetne kast, millest

räägime, mille ümber menetlus käib, kummas osas oli see kahe lipuga varras? Välimine oli

kahega, seal, kus on kastmõrd. Kus on see aed, seal on ühega. Madaliku poolt, maa poolt

hakkab minema ühega. Kahe lipuga mast oli siis umbes seal kandis, kus …? … kus see juhtus.

Kus sisse sõideti? Jah. Ja sisse sõideti ka, ütleme näha oli, et on tulnud just lipust mööda,

tagumisest küljest, kõige ülemisest otsast on sisse sõidetud. Laevatee tulebki … või tema tuli,

just see alus tuli sealt poolt küljest. Ei olnud küljest lähenenud, just lipust möödunud, kast oli

katki nii. … Kinnitasite seda, et oli lippudega märgistatud, sel ajal, kui räimekast sinna merre

pandi. Kas teate seda, kas sellel päeval, kui seal viimati käisite, enne seda õnnetust, kas siis

oli ka lipp seal olemas? Oli siis olemas, oli siis, kui kast katki sõideti, oli see päev olemas ja

kui me ta välja tõime, siis oli ka olemas.” (dtl 310-311). PPA sõnul ei pööranud nad asja

märgistusele tähelepanu, kuna tegemist oli SAR (search and rescue, otsi ja päästa)

päästmisjuhtumiga (dtl 262). Kostja vande all antud ütlused: “Mingeid lippe oli näha? Ei

olnud mingeid lippe seal näha. Kas seal mingeid muid tunnuseid peale lippude hõljus midagi

vee peal? Mingid vanad vettinud korgid ja ega see võrk oli … ma püüdsin teda esialgu

pootshaagiga alla poole surda, et äkki läheb purjeka alt läbi, see kõik oli sammalt täis, oli

näha, et on mingisugune ma ei tea…” (dtl 315-323), on küll TsMS-is sätestatud tõendile

lubatud protsessivormis, kuid ei riimu tunnistaja ütlustega. Arvestades, et tegemist on kaalult

kõige madalama tõendiväärtusega, olles vältimatult varjutatud poole isiklikust huvist (vt

TsMS I komm, 28. ptk), ei lükka need kohtu arvates ümber tunnistaja ütlusi.

12(15)

Kohus leiab, eelnevat kogumis hinnates, et tegemist oli nõuetekohaselt märgistatud

kastmõrraga (kalapüügieeskirja § 10) ja vastupidine ei ole tõendatud. VÕS § 139 alusel kahju

vähendamine ei ole põhjendatud. Samuti pole tõendamatuse tõttu kahjuhüvitise vähendamisel

alust põhjusel, et tegemist oli justkui vana ja kasutatud kastmõrraga, mille asendamine OÜ

Amal hinnapakkumise alusel pole täies mahus põhjendatud.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks 12 980 eurot välja mõista.

13.2. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hindamise kulu 350 eurot (ilma käibemaksuta)

vastavalt OÜ Amal koostatud ekspertarvamuse arvele nr 2526 (dtl 12).

Kohus leiab, et kahju kindlakstegemise kulud on põhjendatud kostjalt hageja kasuks VÕS §

128 lg 3 alusel välja mõista.

13.3. Hageja palub kostjalt välja mõista hinnanguline kasutuseelis 6000 eurot või kohtu ära

nägemisel kahjuhüvitis, kuna hagejale kahju tekitamise ajaks oli ta püüdnud vaidlusaluse

kastmõrraga 12,284 t räime ja tal jäi lubatud mahust püüdmata 44 866 lg räime, st tal jäi

tekitatud kahju tõttu teenimata 10 319,18 eurot, kui arvestada, et räime hind oli 2022. a

hooajal 0,23 eurot/kg (ilma käibemaksuta). Kostja leiab, et hageja soovib tegelikult saamata

jäänud tulu nõuda, mis pole käesoleval juhul võimalik.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 62 lg 1 järgi on esemest saadav kasu eseme viljad ja eseme

kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Õigusrikkumise tõttu kaotatud kasutuseeliste

eest nõutava kahjuhüvitise arvutamisel on lähtekoht kasu, mida kahjuhüvitise nõudja võinuks

saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks pidi tegema (vt RKTKo 04.05.2022,

2-19-12055, p 14.1). Kasutuseelise väärtus peaks näitama, kui palju on asja kasutusvõimalus

mingi perioodi jooksul majanduslikult väärt ning isikul, kelle asja on õigusvastaselt

kahjustatud ja kes kasutas seda asja oma majandus- või kutsetegevuses, ei ole õigust nõuda

asja kahjustamise tõttu saamata jäänud tulu, kuid selle asemel on tal õigus nõuda saamata

jäänud kasutuseelise hüvitamist (RKTKo 06.05.2015, 3-2-1-36-15, p-d 25 ja 26).

Maakohtu hinnangul ei välista eelnev hagejal praegusel juhul VÕS § 132 lg 4 teise lause

alusel kahjuna saamata jäänud kasutuseeliste nõude maksmapanekut. Asjas on tuvastatud, et

hageja kastmõrd sai kahjustada, kui kostja juhitav jaht sellega kokku põrkas (vt otsuse p 12).

Selle tagajärjel kaotas hageja võimaluse kastmõrda, mis oli hagejale vajalik ja kasulik tema

majandus- ja kutsetegevuses, kasutada. Hagejale väljastatud püügiloa nr PÄ220269 (dtl 111)

alusel oli hagejal 2022. a võimalik 5 kastmõrraga räime püüda ja iga kastmõrra kohta võis

hageja 2022. a räimepüügihooajal püüda 57,15 t räime (vt kalapüügieeskirja lisa 11,

https://www.riigiteataja.ee/akt/103022022026). Hagejal väitel jäi tal kostja tõttu püüdmata

katkise kastmõrraga 44 866 kg räime, mille hind 2022. a hooajal oli 0,23 eurot/kg (ilma

käibemaksuta) (vt räime kokkuostukviitungid, dtl 106-109) ning tal jäi kostja tekitatud kahju

tõttu teenimata 10 319,18 eurot. Hageja ise hindab, et tema kaotatud kasutuseelise väärtuseks

on 6000 eurot.

Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, kui palju ta jõudis 2022. a vaidlusaluse kastmõrraga

alates aprillist-maist kuni 04.06.2022 püüda. Samas, kui arvestada seda, et räimepüügihooaeg

on 2-2,5 kuud aastas , siis 1 kuu kastmõrra kasutusvõimalus võib eelduslikult tähendada poole

(28,575 t = 57,15 t/2) lubatava koguse püügist väärtust (6572,25 eurot = 28 575x0,23), seega

saaks kaotatud kasutuseelise eest nõutavaks kahjuks pidada 6000 eurot. Juhul kui kahju täpset

suurust ei õnnestu kindlaks teha, siis annavad TsMS § 233 lg-d 1 ja 2 ning VÕS § 127 lg 6

13(15)

kohtule diskretsiooniõiguse kahju suuruse määramiseks juhul, kui kahju suuruse täpne

kindlakstegemine on seotud suurte raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega. Praegusel

juhul leiab kohus, et kahju täpse suuruse kindlakstegemine on raskendatud. Sellest tulenevalt

leiab kohus, et saamata jäänud kasutuseeliste väärtuse määramisel on põhjendatud lähtuda

eelnevast arvutuskäigust ning pidada selleks 6000 eurot.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks saamata jäänud kasutuseeliste hüvitis 6000 eurot välja

mõista.

13.4. Hageja palub kostjalt välja mõista kohtueelne õigusabi kulu 400 eurot (ilma

käibemaksuta), mis tulenes hageja ja advokaadibüroo erikokkuleppest ja nähtub hageja

18.11.2022 arvest nr 223501 (dtl 19).

Hageja nõutav kahju on otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes. Kohtueelsed

õigusabikulud, mida isik on teinud selleks, et oma õiguste rikkumist kõrvaldada, on VÕS §

128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna hüvitatavad (vt RKTKo 26.01.2017, 3-2-1-80-16, p

28). Professionaalset õigusabi tuleb üldjuhul pidada kohtueelses vaidluses mõistlikuks (vt

RKTKo 09.02.2011, 3-2-1-138-10, p 29).

Praegusel juhul ei oleks hagejal tekkinud vajadust pöörduda advokaadi poole seoses

õigusabiteenuse osutamisega juhul, kui kostja poleks oma avamerejahiga hageja kastmõrda

sisse sõitnud. Nõude või vastuväidete maksmapanekuks on tihti vajalik kasutada

professionaalse õigusnõustaja abi. Seda eeskätt olukorras, kus isik ise ei oma selleks

õigusalaseid eriteadmisi. Kohtuväliste õigusabikulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg

3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st

kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi

kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega

(RKTKo 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 11).

Kohtueelsed õigusabikulud on hüvitavad tulenevalt VÕS § 127 lg-st 2, mille järgi ei kuulu

kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse eesmärgiks,

mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Advokaadi kaasamine

kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli

valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt

mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Vaidlust ei ole, et enne hagiga kohtusse pöördumist,

pöördus hageja esindaja kaudu otse kostja poole rikkumise heastamiseks. Kohtumenetluse

eelsete õigusabikulude hüvitamise nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju

hüvitamise üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos

rikkumise ja kahju vahel. Praegu on hagejale kahju tekkimine põhjuslikus seoses, sest hageja

ja kostja vahel tekkinud õigusliku vaidlusega seoses pidi hageja tegema kulutusi õigusabile.

Seega on hageja nõue põhjendatud. Kohtu hinnangul on kohtumenetluse eelsed õigusabikulud

400 eurot mõistliku suurusega. Hageja on kohtule esitanud arve, millest nähtub, et hagejal on

tekkinud kohustus nimetatud summas õigusabi eest tasuda (dtl 19). Õigusabi tasu

väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks 400 eurot välja mõista.

14. Kõike eelnevat kokkuvõttes tuleb hagi rahuldada, mõistes kostjalt välja kahjuhüvitise 19

640 eurot, mis koosneb kastmõrra parandamise kulude hüvitisest 12 890 eurot, saamata

jäänud kasutuseeliste hüvitisest 6000 eurot, kahju hindamise kulude hüvitisest 350 eurot ja

14(15)

kohtueelsete õigusabikulude hüvitisest 400 eurot. Hagi rahuldamise tõttu kuulub

rahuldamisele ka hageja taotlus viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras perioodi 28.01.2023-27.09.2024 eest 3864 eurot ning alates 28.09.2024

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudest (19 640 eurot) kuni nõude täieliku

rahuldamiseni.

15. Menetluses esitatud, kuid otsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid tuleb jätta

arvestamata kui asjas mitte tähtsus omavad (TsMS § 442 lg 8, § 238).

16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude

jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldab hagi, siis jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Agle Lauren

Kohtunik

Kohtuotsus tühistati osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2025 lahendiga. Jõustus

osaliselt 02.03.2026 Riigikohtu lahendiga

15(15)