2-22-14182/46 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ants Mailend

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. septembril 2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-14182

Tsiviilasi

Eesti Kardiliidu, I.M-i ja N.S hagi Eesti

Autospordi Liidu vastu 13.07.2022 otsuse tühisuse

tuvastamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot iga hageja osas

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad: Eesti Kardiliit (registrikood 80106439), I.M

(isikukood XXX) ja N.S (isikukood XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Kiik

Kostja: Eesti Autospordi Liit (registrikood

80076023), lepingulised esindajad vandeadvokaat

Paul Keres ja vandeadvokaadi abi Aleksander Muru

Kohtuistungi kuupäev

19.09.2024

RESOLUTSIOON:

1. Jätta hagid rahuldamata.

2. Määrata menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda.

3. Mõista hagejatelt kostja kasuks võrdsetes osades välja menetluskulude hüvitis

kogusummas 2986 eurot. Iga hageja peab maksma sellest summast kolmandiku ehk

995,33 eurot.

4. Hagejad peavad maksma menetluskulude tasumata osalt kostjale viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva määruse

jõustumisest kuni võla tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Käesolevas tsiviilasjas menetleb kohus Eesti Kardiliidu, I.M-i ja N.S (hagejad) poolt

23.09.2022 ühiselt esitatud hagisid Eesti Autospordi Liidu (kostja) kostja volinike kogu

13.07.2022 otsuse tühisuse tuvastamise nõudes (hagiavaldus paikneb digitoimiku lk dtl 3;

vaidlustatud otsus paikneb dtl 7). Alternatiivselt nõuavad hagejad, et kohus kohustaks

kostjat tühistama vaidlusaluse otsuse (dtl 161). Vaidlustatud otsusega määrati hagejatele

kolme aasta pikkune autospordis tegutsemise keeld. Hagejad pole kostja liikmed.

Mitteliikmete karistamise õigust kostjal polnud. Otsuse põhjendused on otsitud ja

ebaolulised. Keelu kohaldamise tegelik põhjus on kostja volinike ja Eesti Kardiliidu

juhatuse liikmete erimeelsused autospordi, eriti kardispordi juhtimise osas. Volinike kogul

puudub kostja põhikirja järgi õigus karistusi määrata. Vaidlustatud otsuse tõttu pole

hageja Eesti Kardiliidu kui kardispordiga tegeleva organisatsiooni tegevus võimalik;

hageja I.M-i kardisportlastest lapsed on pidanud sportima tema kui treeneri ja mehhaaniku

abita, olles seeläbi põhjendamatult kannatanud; hagejal I.M N.S-il on tehtud kardiradadel

sportlike ürituste korraldamine äärmiselt keeruliseks.

2. Kostja vaidles hagidele vastu. Hagejatel puudub õigus kostja juhtorgani otsuse kehtivust

vaidlustada. Vaidlusalune otsus on tehtud autospordi rahvusvahelise spordialaliidu FIA

reeglite alusel. Kostja on FIA liige ja on kohustatud tagama FIA spordikoodeksi täitmise

Eestis. Autospordiga tegutsemise kaudu on hagejad allutanud ennast FIA spordikoodeksi

reeglitele. Karistused määrati hagejatele FIA spordikoodeksi rikkumiste alusel ja

karistuste vaidlustamiseks oleksid hagejad pidanud pöörduma alaliidu

apellatsioonikomisjoni.

3. Harju Maakohus jättis 19.12.2022 määrusega tühistamisnõuded läbi vaatamata leides, et

hagejatel puudub õigustatud huvi tühisuse tuvastamise nõude esitamiseks (dtl 177). Samal

põhjusel keeldus kohus menetlemast hiljem esitatud sooritusnõuet. Kohus tugines ka

sooritusnõudega taotletud lahendi mittetäidetavusele.

4. Tallinna Ringkonnakohus muutis 09.03.2023 määrusega maakohtu lahendi põhjendusi,

kuid jättis selle resolutsiooni muutmata (dtl 218).

5. Riigikohus tühistas 20.03.2024 määrusega maakohtu ja ringkonnakohtu lahendid ja saatis

asja uueks menetlemiseks maakohtusse (dtl 283). Riigikohus leidis, et hagejatel võib olla

õiguslik huvi vaidlusaluse otsuse tühisuse tuvastamiseks juhul kui see otsus toob neile

tegelikult kaasa negatiivseid õiguslikke tagajärgi (p 21). Riigikohus selgitas, et

vaidlustatud otsus võib olla vastuolus konkurentsiseadusega või ka muu kaitsenormiga

ning et sellega on võidud tekitada hagejatele kahju, millisel juhul hagejad võivad nõuda

kahju hüvitamist või kahju tekitava käitumise lõpetamist. Riigikohus leidis, et

sooritusnõue tuleks esitada täpsemana (p 26 ja 28) ning et selleks tuleb täpsustada ja

tõendada, milles seisneb hagejatele tekitatud kahju. Samuti peaksid hagejad tõendama

kostjat kohustava sätte olemasolu ning ka selle, et sätte eesmärgiks oli kaitsta kannatanut

kahju eest (p 28).

6. Uuel menetlemisel andis maakohus hagejatele võimaluse hagi aluse ja eseme muutmiseks

(dtl 292). Hagejad seda ei teinud. Kohus lõpetas eelmenetluse 22.05.2024 (dtl 294). Kohus

arutas asja 19.09.2024 istungil. Kõik pooled jäid varem esitatu juurde. Kohus menetles ka

hagejate alternatiivnõuet (protokolli lk 1, dtl 319).

Otsuse põhjendused

7. Kohus leiab, et hagid on alusetud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab seda

alljärgnevaga.

8. Vaidlusaluse otsusega määrati igale hagejale tähtajaline autospordis tegutsemise keeld

(otsuse resolutsiooni p-d 1-3, dtl 7). Iga hageja kohta on otsuses selgitatud karistuse

määramise põhjuseid vastava hageja isikliku tegevuse asjaolude kaudu. Vaidlustatud

otsusega määrati sama karistus ka M Hule (otsuse resolutsiooni p 4). Kohtule pole teada,

et M H oleks tema suhtes tehtud otsust vaidlustanud.

9. Tuvastushagi võib esitada juhul, kui hagejal on selle vastu õiguslik huvi (tsiviilseadustiku

üldosa seaduse TsÜS § 38 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 368 lg 1).

Riigikohus andis põhjalikud selgitused võimalike faktiliste asjaolude kohta, mille

esinemise korral võiks nimetatud huvi olemasolu käesolevas tsiviilasjas jaatada.

Maakohus andis asja uuel menetlemisel hagejale võimaluse hagi aluse täiendamiseks ja

nõuete muutmiseseks, kuid hagejad ei esitanud Riigikohtu otsuse järgselt kohtule midagi

uut, jäädes varasemas menetluses esitatu juurde (vt p 6 eespool). Hagejad pole esitanud

kontrollitava täpsusega faktiväiteid neile vaidlusaluse otsusega põhjustatud negatiivsete

tagajärgede esinemise kohta. Väited ühe hageja sportliku tegevuse takistamisest, teise

hageja laste põhjendamatutest kannatustest ja kolmanda hageja tegutsemise muutmisest

äärmiselt keeruliseks (hagiavalduse lk 2, dtl 4), on kontrollimatuseni ebamäärased ega

täida Riigikohtu poolt antud juhiseid õigusliku huvi olemasolu sisustamiseks. Kostja võttis

juba esimeses vastuses hagile omaks, et vaidlusaluse otsusega on keelatud hagejate

tegevus mistahes autospordiklubis ning kardiradadel mootorispordi ürituste korraldamisel

(kostja 26.10.2022 avalduse p 7, dtl 39). Kassatsioonimenetluses ei hinnata tõendeid, kuid

neid vaidlusväliseid asjaolusid ei pidanud Riigikohus ilmselt piisavaks tuvastushuvi

jaatamiseks, vastasel korral oleks kohus selle tõenäoliselt ära märkinud ega oleks näinud

vaeva põhjalike selgituste esitamisega hüpoteetiliste asjaolude kohta, millest saaks

järeldada tuvastushuvi esinemist.

10. Tuvastushuvi puudumine on iseenesest piisav hagide rahuldamata jätmiseks.

11. Kui oletuslikult siiski jaatada õigustatud huvi olemasolu tuvastusnõude esitamiseks, pole

hagejad esitanud midagi sellist, millest saaks järeldada vaidlustatud otsuse tühisust.

Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse eeldused on sätestatud TsÜS § 38 lg-s 2,

mittetulundusühingutele kohalduva samasisulise erinormina veel mittetulundusühingute

seaduse (MTÜS) § 24(1) lg-s 1. Viidatud eelduste esinemise asjaolusid pole hagejad kohtu

ette toonud. Hagimenetlus toimub poolte esitatu alusel (TsMS § 5 lg 1).

Kaevatav otsus ei ole meelevaldne, seda on üksikasjalikult põhjendatud. Esitatud on

faktiväited iga hageja poolt väidetavalt toime pandud rikkumiste kohta, millest on

järeldatud autospordi spordialaliidu reeglite rikkumist ja kohaldatud nimetatud reeglites

ettenähtud karistusi. Hagejad ei ole vaidlustanud otsuse põhjenduste faktilist õigsust, vaid

on pidanud neid põhjendusi ebaoluliseks menetlusosaliste vaheliste muude vaidluste

taustal (hagiavalduse lk 2, dtl 4). Hagejate poolt esitatust ei järeldu, et vaidlustatud otsus

on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine, mis on esitatud hagi aluseks

(hagiavalduse lk 2). Hagejad ei ole sisustanud oma väidet, et vaidlustatud otsus on

põhjendamatu (hagejate 29.11.2022 avaldus, dtl 160).

Hagejate väited kostja põhikirja rikkumise kohta on tähendusetud – vaidlusaluse otsuse

vastuolu kostja põhikirjaga saaks olla otsuse kehtetuks tunnistamise, mitte tühisuse alus

(MTÜS § 24 lg 1). Otsuse kehtetuks tunnistamise nõudeõigus hagejatel puudub (sama

paragrahvi lg 3).

12. Olukorras, kus pole võimalik järeldada vaidlusaluse otsuse õigusvastasust, ei saa olla alust

kostja kohustamiseks seda otsust muutma. Riigikohtu poolt hagejatele selgitatud

tõendamiskoormist sooritusnõude esitamiseks (Riigikohtu otsuse p 28) ei ole hagejad

täitnud.

13. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab hagid rahuldamata ja määrab seetõttu menetluskulud hagejate kanda.

14. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

15. Maakohtu eelmises menetluses esitatud nimekirja kohaselt oli kostja lepingulise esindaja

tasu 3014 eurot 15,5 tunni töö eest keskmise tunnihinnaga 194,4 eurot (käibemaksuta,

kostja 14.12.2022 avaldus, dtl 172). Esindaja poolt tehtud toimingute loetelus kajastatud

töö maht on kohtu hinnangul ülemäärane. Hagile vastamiseks on kulunud kokku 14,2

tundi. Hagiavaldus on lühike ja põhjalikumat õiguslikku analüüsi on olnud vaja vaid

nõude menetlemiskõlbulikkuse osas. Kohus hindab selleks vajaliku tööaja mahuks 7 tundi

ja põhjendatud tunnitasumääraks 180 eurot (käibemaksuta). Põhjendatud kulu on vastavalt

1260 eurot.

16. Ringkonnakohtumenetluses esitatud nimekirja kohaselt oli kostja lepingulise esindaja tasu

396 eurot 2,2 tunni töö eest keskmise tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuta, kostja

07.03.2024 avaldus, dtl 210). Esindaja poolt tehtud toimingute loetelus kajastatud töö

maht ja tasumäär on kohtu hinnangul põhjendatud. Sama leidis varasemalt ka

ringkonnakohus (muudel alustel tühistatud 09.03.2023 määruse p 19, dtl 223).

17. Kassatsioonimenetluse esitatud nimekirja kohaselt oli kostja lepingulise esindaja tasu 660

eurot 3 tunni töö eest tunnihinnaga 220 eurot (käibemaksuta, kostja 19.02.2024 avaldus,

dtl 274). Esindaja poolt tehtud toimingute loetelus kajastatud töö maht ja tasumäär on

kohtu hinnangul põhjendatud.

18. Maakohtu uues menetluses esitatud nimekirja kohaselt oli kostja lepingulise esindaja tasu

670 eurot 3,5 tunni töö eest keskmise tunnihinnaga 191,4 eurot (käibemaksuta, kostja

23.09.2024 avaldus, dtl 315). Esindaja poolt tehtud toimingute loetelus kajastatud töö

maht ja tasumäär on kohtu hinnangul põhjendatud. Kõrgema tasumäära aktsepteerimisel

arvestab kohus seejuures maakohtu eelmisest menetlusest möödunud aega.

19. Vastavalt eespool (p 15-18) selgitatule peab kohus kostja põhjendatud ja vajalikuks

õigusabikuluks kokku 2986 eurot.

20. Hagejad on teinud kõik menetlustoimingud käesolevas tsiviilasjas ühiselt. Kõiki hagejaid

on esindanud sama lepinguline esindaja. Juhindudes TsMS § 165 lg-st 1 mõistab kohus

kostja menetluskulude hüvitise hagejatelt välja võrdsetes osades. Iga hageja peab kostjale

maksma 995,33 eurot (2986 / 3).

21. Kostja taotlusel (dtl 315) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

22. Sisuliselt on kohtu menetluses kolm hagi. Iga hageja on esitanud nõude kostja vastu.

Nõuded ei ole õiguslikult omavahel seotud, iga hageja oleks saanud vaidlustada tema

suhtes tehtud otsust iseseisvalt. Seega ei kohaldu TsMS § 134 lg 2. Iga esitatud nõude

hagihind on 3500 eurot (TsMS § 132 lg 1). Kohtule pole esitatud andmeid, mis

võimaldaks määrata hagi hinda muudel alustel (TsMS § 125 või § 126 lg 2).

Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja selle seaduse lisa 1 järgi pidanuks iga hageja tasuma

hagiavalduse esitamisel riigilõivu 420 eurot. Seni on riigilõivu tasunud ainult Eesti

Kardiliit. Kohus teeb hiljem määruse tasumata jäetud riigilõivu väljamõistmiseks I.M-ilt

ja N.S H Eesti Vabariigi kasuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ants Mailend

kohtunik