3-23-598/13 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Ülle Polluks

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.9.2024, Jõhvi

Haldusasja number

3-23-598

Haldusasi

Sergei Matõštšenko kaebus Viru Vangla vastu

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Kaebaja – Sergei Matõštšenko

Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Eve Kangro

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse

esitamiseks on 28.10.2024. Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud

apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant

soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada

menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD

1. Tartu Halduskohtusse saabus 10.03.2023 Sergei Matõštšenko poolt esitatud kaebus Viru

Vangla 16.01.2023 otsuse nr 6-10/35107-2 ja 8.02.2023 vaideotsuse nr 6-12/36-2

tühistamiseks ning kohustava ettekirjutuse tegemiseks (tagada kokkusaamine isaga videosilla

vahendusel) koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Ühtlasi taotles kaebaja kohtult kaebuse ja

esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu summas 40 eurot tasumisest vabastamist

seoses maksejõuetusega.

2. Tartu Halduskohus esitas 17.03.2023 Viru Vanglale päringu selleks, et välja selgitada, kas

kaebajal on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus.

3-23-598

3. Tartu Halduskohus jättis 17.03.2023 määrusega rahuldamata kaebaja menetlusabi

taotluse, jättis kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ja kohustas kaebajat tasuma

kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu kokku summas 40 eurot,

aga samuti vastama kohtu küsimusele.

4. Kaebaja teatas 29.03.2023 kohtule, et kaebuse eest on riigilõiv summas 20 eurot tasutud,

kuid rahaliste vahendite puudumise tõttu ei saa kaebaja tasuda riigilõivu esialgse

õiguskaitse taotluse esitamise eest ja soovib taotlusest loobuda. Ühtlasi vastas kaebaja

kohtu küsimusele.

5. Tartu Halduskohtu 10.4.2024 määrusega jäeti kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus läbi

vaatamata; võeti kaebus menetlusse jj. Kohtu 19.7.2024 määrusega määrati asja

läbivaatamine kirjalikus menetluses ja teatati otsuse avalikustamise aeg.

KAEBAJA SEISUKOHAD

6. Kaebaja Sergei Matõštšenko soovib Viru Vangla 16.01.2023 otsuse nr 6-10/35107-2 ja

8.02.2023 vaideotsuse nr 6-12/36-2 tühistamist ning kohustava ettekirjutuse tegemist so.

lahendada tema taotlus uuesti, et tagada kokkusaamine isaga videosilla vahendusel , sest

vangla keelduv otsus on kaalutlusvigane, kuna kaebajat ei ole ära kuulatud ja rikutud on

ka uurimiskohustust jj.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

7. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Viru Vangla

peab Sergei Matõštšenko kaebust põhjendamatuks ning vaidleb kaebusele vastu.

Vastustaja palub HKMS § 165 lg 2 järgi kohtul arvestada 27.03.2023 vastuses väljendatud

seisukohtadega, samuti vaidlustatud otsustes esitatud põhjendustega.

Seonduvalt esitatud kaebuse põhjendustega märgib vastustaja, et vangla toetab igati

kinnipeetavatele vangistusseaduse §-des 23-25 ja 26-28 sätestatud erinevaid vanglavälise

suhtlemise viise ja on loonud võimalused antud õiguste realiseerimiseks. Lisaks annab

VangS § 22 lg 1 kinnise loetelu soodustustest, mida kinnipeetavaile teatava usalduse

saavutamisel kohaldada saab. Õigusaktidest ei tulene vangile õigust suhelda lähedastega

Skype rakenduse vahendusel, seega ei saa kinnipeetav selle võimaldamist ka vanglalt

nõuda. Skype rakenduse kasutamine on võimalik vaid interneti vahendusel. VangS § 31’

esimene lause sätestab üheselt, et kinnipeetaval ei ole lubatud kasutada internetti, välja

arvatud vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites ja annab ka suletud loetelu

veebilehtedest, millele kinnipeetavaile ligipääs tuleb vanglal tagada. Skype vahendusel

suhtlemist loetelus ei oleKinnipeetavail on võimalik oma lähedastega suhelda pikaajalistel

ja lühiajalistel (eraldamisega või eraldamiseta) kokkusaamistel, igapäevaselt telefonitsi

(vt. vastusele lisatud kõnelogi kinnipeetava kõnedest isale Vladimir Martõštšenko) ning

kirja teel. Pikaajalisi kokkusaamisi võimaldatakse vähemalt üks kord kuue kuu jooksul

(VSkE § 45), lühiajalisi kokkusaamisi vähemalt üks kord kuu jooksul (VangS § 24 lg 1),

kuid üldjuhul võimaldab vangla kokkusaamisi suuremal määral, kui seda sätestab

miinimum nõue. Vastustaja on seisukohal, et eelviidatud õigusaktides ei esine

põhiseaduslikku vastuolu, sest sisult on siiski tegemist kinnipeetava vanglavälist suhtlust

toetavate sätetega ja ainiti asjaolu, et neis pole sätestatud õigust suhtlusele Skype

rakenduse vahendusel, ei saa pidada põhiseadusega vastuolus olevaks.

KOHTU PÕHJENDUSED

2(4)

3-23-598

8. Kaebaja kaebuse eesmärgiks on lühiajaline kokkusaamine oma isaga videosilla

vahendusel, millise taotluse on vastustaja jätnud rahuldamata.

9. Kohustamiskaebuse rahuldamine eeldab kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani

õigusvastase keeldumisega (jätkuva tegevusetusega) ning haldusorgani kohustust

toimingu sooritamiseks (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1).

10. Vastuseks kaebusele väärib märkimist, et täidetud peavad olema mõlemad eeldused, mida

erinormid toimingu sooritamiseks ette näevad – ilma selleta ei teki vastustajal

tegutsemiskohustust. Kohustamiskaebust rahuldava kohtuotsuse täitmine ei tohi olla

haldusorgani jaoks õiguslikult ega ka faktiliselt võimatu.

11. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on

seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.

12. Kinnipeetava vanglavälist suhtlemist reguleerib ammendavalt vangistusseaduse 2. peatüki

3. jagu, mis sätestab suhtlemise eesmärgi ja kinnipeetava õigustena loetletud suhtlemise

liigid, milleks on kinnipeetava õigus lühi- ja pikaajalistele kokkusaamistele,

kirjavahetusele ja telefonikõnedele, ajalehtede ja ajakirjade lugemisele ning raadio- ja

telesaadete jälgimisele.

13. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 24 lg-le 1 ja lg-le 1’ ei ole lühiajalise kokkusaamise

õigus eraldiseisvalt subjektiivne õigus, vaid on otseselt seotud vanglavälise suhtluse

eesmärgiga. Kinnipeetavale võimaldatav lühiajaline kokkusaamine on üks vanglavälise

suhtlemise võimalusi, mille saamise õigus ei ole piiramatu. Kinnipeetavale võimaldatav

lühiajaline kokkusaamine on üks vanglavälise suhtlemise võimalusi, mille saamise õigus

ei ole piiramatu. Seadusandja on pannud vanglale kohustuse viia täide kinnipidamisliku

iseloomuga karistus, tagades vanglas julgeolek ja sisekorra järgimine (VangS § 66 lg 1, §

105 lg 1) ning saavutada parimal võimalikul viisil vangistuse täideviimise eesmärgid (s.o

taasühiskonnastamine, õiguskuulekale teele suunamine, VangS § 6 lg 1). Nende

eesmärkide saavutamiseks on vanglale ühtlasi antud ulatuslik kaalutlusõigus otsuste

tegemisel.

14. VangS § 24 lg 1 järgi on kinnipeetavale lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve all

kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole

vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi (redaktsioon kehtis 16.8.2022-31.3.2023). Seega

tuleneb seadusest kaebaja subjektiivne õigus lühiajalisele kokkusaamisele. Lühiajalise

kokkusaamise lubamine on vangla kaalutlusotsus. Kohtulik kontroll vangla tegevuse üle

lühiajaliseks kokkusaamiseks loa andmisel on piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes

kaalumisvea esinemist loa andmise otsustamisel ja kohustada vanglat taotlust uuesti läbi

vaatama, kui otsus on kaalutlusvigane. Vangla on vastuses otsuse nr 6-10/35107-2

lühiajalise kokkusaamise võimaldamisest keeldumist piisavalt põhjendanud.

15. VangS § 31’ kohaselt ei ole kinnipeetaval lubatud kasutada internetti, välja arvatud

vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse

järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele,

kohtulahendite registrile, Riigikogu veebilehele ja õiguskantsleri veebilehele.

Kinnipeetaval puudub juurdepääs veebilehtedele, mis võimaldavad elektroonilist

suhtlemist.

3(4)

3-23-598

16. Viru Vangla märkis õigesti, et Skype vahendusel suhtlemist loetelus ei ole ning

eelviidatud õigusaktides ei esine põhiseaduslikku vastuolu, sest sisult on siiski tegemist

kinnipeetava vanglavälist suhtlust toetavate sätetega ja ainiti asjaolu, et neis pole

sätestatud õigust suhtlusele Skype rakenduse vahendusel, ei saa pidada põhiseadusega

vastuolus olevaks. Halduskohus nõustub vastustajaga, et kaebaja taotluse esitamise ajal

kehtiv õigus ei näinud kinnipeetavale ette subjektiivset õigust nõuda vanglalt videokõnede

võimaldamist isaga. Üksnes kaebaja arusaam, et tal on õigus videosilla vahendusel isaga

vestelda, ei anna kinnipeetavale õigust ega alust nõuda videokõnede võimaldamist enne

õigusliku regulatsiooni võimalikke muudatusi. Kinnipeetaval on õigus nõuda, et vangla

võimaldaks tal lähedastega suhelda kirjavahetuse või telefoni teel (VangS § 28). Samuti

on kinnipeetaval õigus taotleda lühi- või pikaajalisi kokkusaamisi (VangS § 24 ja § 25).

Kohus märgib, et täna kehtib VangS § 24 uus redaktsioon, mis sätestab kinnipeetava

lühiajalised kokkusaamised. Sama paragrahvi lg 1 kohaselt on kinnipeetavale lubatud

vähemalt üks kord kuus järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste

isikutega, kelle maine osas ei ole vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi. Turvalise

tehnilise võimekuse olemasolu korral võib vanglateenistus võimaldada lühiajalist

kokkusaamist telesilla vahendusel [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024].

17. Vangla on keeldunud kaebaja taotluse rahuldamisest põhjusel, et kinnipeetaval puudub

juurdepääs veebilehtedele, mis võimaldavad elektroonilist suhtlemist ning Skype

vahendusel suhtlemist loetelus ei ole ette nähtud. Kohus ei kahtle vangla pädevuses,

asjatundlikkuses lühiajalise kokkusaamise lubamise otsustamisel (vrd ka Riigikohtu

25.10.2012 otsus nr 3-3-1-28-12, p 14), mistõttu on kohtu hinnangul eelnevad vangla

põhjendused piisavad, et järeldada vangla otsuse õiguspärasust. Eelnevat kokku võttes on

kohus seisukohal, et vastustaja ei ole teinud otsustamisel kaalumisvigu ning on

vaidlustatud otsust k.a. vaideotsust põhjendades esitanud arusaadavalt oma kaalutlused

ning asjaolud, millele ta oma järeldustes tugineb. Vaidlustatud haldusakti andmisel ei

esine vormi- ega menetlusvigu, mis võiksid kaasa tuua selle tühistamise (HMS § 58,

riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1). Kuna kohtu hinnangul on vaidlustatud haldusakt

õiguspärane, pole täidetud kohustamisnõude rahuldamise oluline eeldus (haldusorgani

tegevuse õigusvastasus) ning puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks. Eeltoodud

põhjustel keeldus vangla õiguspäraselt kaebaja taotluse rahuldamisest lühiajaliseks

kokkusaamiseks videosilla vahendusel oma isaga ning kaebus tuleb seetõttu jätta

tervikuna rahuldamata.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus kaebust ei rahulda, siis jääb menetluskuluna 23.3.2023 tasutud riigilõiv kaebaja

enda kanda. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente

esitanud. Seega jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel

tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)