2-23-18272/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anu Vismann

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.09.2024.a Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-18272

Tsiviilasi

Ysse OÜ hagi Ateljee Pro OÜ vastu nõuete

tasaarveldamise tunnustamise, kahju hüvitamise ja

kahjustava tegevuse lõpetamise nõudes

Tsiviilasja hind

7938,06 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja Ysse OÜ (registrikood 12812648), lepinguline

esindaja Kunnar Korsten

Kostja Ateljee Pro OÜ (registrikood 10744546), seaduslik

esindaja V.E

Menetluse liik

Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Ysse OÜ hagi Ateljee Pro OÜ vastu nõuete tasaarveldamise

tunnustamise, kahju hüvitamise ja kahjustava tegevuse lõpetamise nõudes.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2. Jätta menetluskulud täies ulatuses Ysse OÜ kanda. Ateljee Pro OÜ-l rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn.

Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi

pidamiseks.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud

1. Ysse OÜ (hageja) esitas 29.12.2023 Harju Maakohtule hagi Ateljee Pro OÜ (kostja) vastu nõuete

tasaarveldamise tunnustamise, kahju hüvitamise ja kahjustava tegevuse lõpetamise nõudes.

03.01.2024 kirjaga jättis kohus hagiavalduse käiguta ja määras hagejale tähtaja osundatud puuduste

kõrvaldamiseks. Hageja kõrvaldas osundatud puudused 10.01.2024 hagi tervikteksti esitamisega.

2. 21.06.2024 hagi tervikteksti kohaselt on hageja peamiseks tegevuseks tellimuste alusel uste ja

akende tootmine. Kostja põhiliseks tegevuseks on värvide müümine ja värvide toonimine. Hageja ja

kostja vahel kehtis võlaõiguslik müügi-töövõtulepinguline suhe, kus e-kirja teel esitatud tellimuste

kohaselt täitis kostja tellimused ehk kostja segas ja tarnis hagejale tellitud tooniga värvi (kauba) ning

esitas tarnitud kauba eest arved. Eraldi müügi- ega töövõtulepingut poolte vahel sõlmitud ei olnud.

Toodete hinnaklass sai poolte vahel koostöö alguses kokku lepitud. Hageja esitas kostjale tellimused

viitega RAL standardi värvikoodile (RAL1015, RAL9010, RAL7024, RAL8019), millele järgevalt

segas kostja vastavalt koodile värve ja tarnis need hagejale ning esitas toodete eest arve (tavapäraselt

esitas kostja hagejale arve koheselt toodete tarnimise järel). Hageja tellis kostjalt mitmes osas värvi,

esitades RAL9010 värvitooniga kauba tellimused 2019. aasta oktoobris ja novembris (kostja tarnis

aga valede värvitoonidega värvi, mille kohta esitas hageja kostjale reklamatsiooni 19.12.2019).

Eelpool nimetatud toodete tarne järel esitas kostja hagejale tarnitud kaupade eest 31.10.2019 arve

3910-24 (2K pinnavärv RAL9010, kogus 20L), mille hageja tasus 25.11.2019 ja 29.11.2019 arve

3911-25 (2K pinnavärv RAL9010, kogus 6L), mille hageja tasus 20.12.2019. Uksedetailide

värvimisel jäi tellitud kogusest (20L) väheseks ning telliti 6L lisaks, et uksekomplekti värvimine

lõpetada. Kostja poolt tarnitud värvide toonierinevusi märkas hageja siis, kui ukse puitdetailidel oli

värv kuivanud ning hageja ukse detaile kokku monteeris (2019. aasta detsember). Selline erinevate

värvitoonidega kõrvuti asetsevad detailid uksel, kus tellimuse kohaselt pidid kõik olema värvitooniga

RAL9010, ei olnud hagejale vastuvõetav. Sellist ust ei olnud võimalik hagejal oma kliendile

väljastada. Kostja poolt vale värvitooniga toote kohta esitas hageja e-kirjaga 19.12.2019

reklamatsiooni (VÕS § 220 lg 1 kohaselt), sealhulgas lisas kostjale saadetud pretensiooni juurde ka

pildid erinevatest värvitoonidest nii värviämbrites kui toote pinnale kantuna. Kostja tunnistas

19.12.2019 kell 18.58 e-kirjas oma viga värvide toonimisel ning lubas tulevikus ettevaatlikum olla ja

kontrollida värvi vastavust värvikoodile. 19.12.2019 kell 18.59 saadetud teises e-kirjas viitas kostja,

et ootab hageja reklamatsiooni. Vaatamata sellele, et 19.12.2019 e-kirjas kostja tunnistas kauba

puudusi ja lubas hagejale tarnida asemele uued tooted (värvid), ei ole kostja oma lubadust täitnud

ning igasugused kostja tänased väited asenduskauba tarnimise kohta ei vasta tõele ning on

tõendamata. Hagejal tuli seoses vale RAL 9010 värvitooni tõttu ehk kostja poolt tarnitud vale kauba

tõttu uuesti toota ja viimistleda uued uksekomplekti puitdetailid, mis hageja oli juba vale ja

standardile mittevastava värvitooniga jõudnud rikkuda. Uute puitdetailide tootmine, värvimine,

detailide kokkupanek jms seotud tegevuse tõid hagejale kaasa täiendavad kulud (kahju).

Alternatiivne lahendus olukorra parandamiseks oleks olnud uksekomplekt lahti võtta, värvikiht

toodetelt maha lihvida ning seejärel uuesti kruntida ja pinnavärviga katta. Viimane lahendus aga

oleks olnud ajamahukam ja kulukam, kui uute puitdetailide tootmine ja üle värvimine. Hagejale

üllatuseks esitas kostja ka edaspidi kõikide tarnitud värvide eest hagejale arved, sealjuures jättis

krediteerimata puudustega toodete eest esitatud arved. Arvete krediteerimise või toodete asendamise

tegemata jätmise tõttu esitas hageja kostjale 25.01.2021 oma kulusid (kahju) kajastava arve nr 2190.

Hageja ja kostja jätkasid koostööd 2020. aastal ja hageja tellis kostjalt tooteid ning kostja täitis

hageja tellimused, sealhulgas esitas tarnitud toodete eest arved. Samas kordusid kostja eksimused

värvitoonide segamisel ja RAL koodile mittevastava kauba tarnimisel ka 2020. aastal. Hageja esitab

mõned näited kostjale esitatud reklamatsioonidest 2020. aastal: 09.01.2020 RAL kood 7024 vale

toon, 09.04.2020 RAL kood 8019-1 toonierinevus, 17.06.2020 viskoossus ja 17.09.2020, 8019 ei ole

vastavuses. 2021. aasta jaanuaris esitas kostja hagejale uute tellimuste ja tarnete eest alljärgnevad

arved, sealhulgas viimase arve ettemaksuarvena enne toote hagejale tarnimist: 08.01.2021 arve nr

5001-4, 08-01-2021 (07.01.2021 tellitud toote eest) summas 384 eurot km-ga; 15.01.2021 arve nr

5001-7, 15-01-2021 summas 220,32 eurot km-ga; 21.01.2021 ettemaksuarve nr 5001-9, 21-01-2021

hageja poolt tellitud toodetele, millise tellimuse hageja 22.01.2021 kell 07.38 koheselt ka tühistas,

kuna hagejale oli saanud arusaadavaks, et kostja leiab jätkuvalt, et ta ei ole praaktoodete eest

hagejale võlgu ega kohustatud midagi kompenseerima. Kuna Ysse OÜ loobus 22.01.2021 edastatud

e-kirjaga Ateljee Pro OÜ poolt pakutavast kaubast ja tühistas tellimuse, siis ei saa Ysse OÜ-l olla

võlgnevust ettemaksuarves toodud summas, kuna kostja ei ole kaupa hagejale tarninud ega üle

andnud. Antud juhul ei olnud kostja hagejale kaupa tarninud ning hagejapoolse tellimuse

tühistamisega jäi kaup kostjale ning kostjal puudus alus arve tasumist oodata. Lisaks ähvardas kostja

uute arvete mittetasumata jätmise korral anda hageja võlgnevusest teada maksehäireregistrile. Lisaks

ettemaksuarve aluseks oleva tellimuse tühistamisele esitas hageja 22.01.2021 kostjale arvete

tasumise osas vastuväite, viidates tasaarvelduse soovile, kuna kostja poolt hagejale tarnitud valest

värvitoonist tekitatud kahju oli kostjal endiselt hüvitamata. Hageja teavitas kostjat, et tal on

vastunõue kostja vastu summas 816 eurot km-ga. Hageja soov oli vastastikuste nõuete tõttu teha

tasaarveldus. Tasaarvelduse tulemusel jäi üles kostja võlgnevus hageja ees summas 211,68 eurot.

Kostja hageja tasaarveldusavaldusele ei vastanud, vaid palus 19.02.2021 jätkuvalt hagejalt arvete

5001-4, 5001-7 ja ettemaksuarve 5001-9 tasumist kogusummas 816,48 eurot. Võla tasumata jätmise

korral lubas kostja teavitada ametlikku maksehäireregistrit. Hageja esitas 16.03.2021 oma

vastuväited ja seisukohad ning kordas oma avaldust/ettepanekut tasaarvelduseks, mille tulemusel oli

kostja võlgnevus hageja ees summas 211,68 eurot ja mille hageja palus tasuda kolme päeva jooksul

tasaarveldusavaldust sisaldava kirja kättesaamisest. Hagejale esitati 19.03.2021 maksehäireregistri

teatis, mille kohaselt teavitati kostja pöördumisest maksehäireregistri poole ning teavitati võlgnevuse

avaldamisest, kui hageja ei tasu võlgnevust hiljemalt 26.03.2021. Vaatamata hageja vastuväidetele ja

selgitustele kostjale ning maksehäireregistri pidajale, et tegemist on vaieldava nõudega, aga mitte

sissenõutavaks muutunud võlgnevusega, avaldati kostja poolt esitatud info hageja väidetavate

võlgnevuste kohta maksehäireregistris. Hageja on saatnud kostjale oma vastuväited, seisukohad ning

tasaarvelduse avalduse tähitult, kuid ei ole saanud kostja poolt muud vastust kui jätkuvalt arvete

tasumise nõudmist ja ähvardusi. Põhjusel, et kostja ei olnud 2020. aasta jooksul tasuta

asendustooteid hagejale tarninud ega kreeditarvet hageja poolt tasutud arvete osas esitanud, siis

esitas hageja vastunõude ja omapoolse arve kostjale tasaarvelduse sooviavaldusega. Antud juhul ei

pakkunud kostja valede värvitoonidega värvide asendamist ega olnud võimalik ka enam kasutatud

valet värvi tagastada (puudus huvi pooliku vale tooni värvi vastu, kuna seda ei olnud võimalik uuesti

turustada). Kostja on hageja reklamatsioonile 19.12.2019 vastanud ja tunnistanud oma viga

värvitooni osas. Paljasõnalised ja tõendamata on kostja sellekohased väited, et kostja asendas tooted.

Hageja ootas mõistliku aja ning andis kostjale võimaluse oma lubadust täita ning vähemalt uus toode

tarnida õige värvitooniga, kuid asjatult. Hageja esitas 19.12.2019 tellimuse kohta selle valest

värvitoonist tekkinud kulupõhise arve kostjale põhjusel, et selle konkreetse praaktoote tõttu tekitatud

hageja kulu kohta oli hagejal kulupõhiselt fikseeritud ja tõendatav nõue kostja vastu. Hagejal ei

olnud kostjale reklamatsiooni esitamise hetkel kohe veel esitada kahju likvideerimisega seotud kulu,

kuna see kulu kaasnes hagejale hiljem, uue toote valmistamise ja värvimise järel. Hageja jaoks

selgus tegelik praaktootega tekitatud kulu alles siis, kui ta oli toote uuesti tootnud, värvinud ja kokku

pannud. Lisaks ootas hageja kõigepealt esmase õiguskaitsevahendina kostjapoolset heastamist

(kostja poolt toote asendus või arve krediteerimine) ning alles siis asus hageja taastama VÕS § 127

lg 1 kohast kahjueelset olukorda uue toote tootmisega, värvi tellimise ja uuesti värvimisega. Hageja

ei ole sealjuures esitanud kulupõhiseid arveid kõigi kostja poolt tarnitud praaktoodete (valede

värvitoonide) eest, vaid üksnes 17.09.2020 arve 4009-4 04.09.2020 eest. Antud juhul on kostja oma

süüd (vale värvitoon) tunnistanud. Hagejal oli vaja kindlat värvitooni tooteid, mida ta ei saanud, vaid

vastupidi, rikkus oma tooted vale värviga ära. Hagejal ei oleks vaja olnud uusi tooteid (ukselengi

komplekti), kui ta ei oleks kostja valet tooni värviga tooteid ära rikkunud. Seega tähendas hageja

asetamine samaväärsesse olukorda, kui kostja rikkumist ei oleks olnud, uute toodete valmistamine ja

uuesti õige värvitooniga värvimine, millega seotud kahju suurust saab hageja tõendada kostjale

esitatud arvega. Hageja tasaarveldamise avaldus on kostjani jõudnud. Põhjusel, et kostja

tasaarveldamisele ega selle aluseks olevale hageja arvele kostja vastu ei vaielnud ega vastuväiteid ei

esitanud, tuleb hagejapoolne praaktoote uuesti tootmise kuluarve ja nõuete tasaarveldusavaldus

lugeda kehtivaks selle jõudmisega kostjani. Tasaarvelduse tulemusel on kostja võlgu hagejale

käibemaksuga summa 211,68 eurot, mida kostja ei ole tänase päevani hagejale hüvitanud. Arvesse

võttes, et tasaarveldus jõustub tasaarvelduse avalduse jõudmisega teise osapooleni, siis on hageja

seisukohal, et hageja nõue kostja vastu summa 211,68 eurot osas on muutunud sissenõutavaks.

Põhinõudele lisandub kostjale esitatud arvel näidatud viivis 0,05 % päevas alates tasaarvelduse

avalduse kättesaamisest. Hagi esitamise seisuga moodustab viivisehüvitise summa 107,64 eurot

vastavalt viivise arvestusele ajavahemiku eest 17.03.2021-28.12.2023. Eeltoodust tulenevalt palub

hageja välja mõista kostjalt põhinõude ja viivise. Hageja on seisukohal, et peale tasaarveldamist

puuduvad kostjal nõuded hageja vastu, millest tulenevalt oli pahatahtlik edasine kostja käitumine,

kus kostja esitas enda arvete kui maksmata arvete kohta info maksehäireregistrile ning väitis

avalikkusele, et tegemist on kehtivate võlanõuetega. Isikute maksehäireandmete avaldamine üksnes

survemeetmena võla tasumise saavutamiseks ei ole lubatav. Andmete edastamiseks

maksehäireregistrisse peavad andmed olema korrektsed. Neil peab olema õiguslik alus ning

võlanõue ei saa olla vaieldav ehk tingimuslik. Hageja arvates on kostja antud juhul käitunud

pahatahtlikult, esitades maksehäireregistrisse infot võlgnevuse kohta, mida hagejal tegelikult kostja

ees ei ole. Nimetatud tegevusega on kostja tekitanud kahju hageja mainele ning takistanud hagejal

finantseerimistehingute sõlmimist. Maksehäireregistris avaldatud andmed isiku võlgnevuse kohta

ning isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamine kui faktilist laadi andmete vale ja

eksitav avaldamine on VÕS § 1047 lg 1 järgi õigusvastane, kuna kostja teadis maksehäireregistrisse

andmete avaldamise hetkel andmete ebaõigsusest, hageja poolt esitatud arvest nr 2190 ja hageja

tasaarvelduse avaldusest. Teise isiku kohta teda majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine

loetakse VÕS § 1047 lg 2 järgi õigusvastaseks, kui selliste andmete avaldaja ei tõenda, et avaldatud

asjaolu või andmed vastavad tegelikkusele. VÕS § 1055 lg 1 alusel nõuab hageja kostjalt kui kahju

tekitajalt maksehäireregistrist ebaõigete kannete eemaldamist, millised toimingud on suunatud kostja

tegevusest tingitud kahjulike tagajärgede likvideerimisele (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-127-10, p 11). Hageja leiab, et kahju tekitava käitumise lõpetamise nõue võib seisneda ka kostja

kohustamises teha mingi tegu (näiteks kannete eemaldamine). Ebaõigete võlgnevuse andmete

kustutamata jätmisel on hageja tavapärane majandustegevus ja maine jätkuvalt kahjustatud. Hageja

vajadus auto järele tekkis 2023. aasta mais ning sel hetkel hinnati hageja finantseerimistaotlust

avalikes registrites olevate andmete pinnalt ning kostja valede võlanõuete põhjal tehti järeldused

hageja finantsseisu ja maksevõimelisuse kohta. Hageja leiab, et maksehäire registri eksitavate

võlanõuete tõttu tekkis finantseerijal ebaõige ettekujutus hageja finantsvõimekusest ning seetõttu jäi

hageja tehing tegemata ning hagejale tekkis mainekahju ja majanduslik kahju. Hageja ei ole saanud

osta liisingu abiga sõidukit, mida on hagejal igapäevases majandustegevuses kindlasti vaja. Hageja

on pidanud antud vajaduspõhise olukorra lahendama sõiduki rentimise teel. Hageja esitab kostja

vastu kahjunõude sõiduki rentimisest tuleneva kulu osas summas 4080 eurot.

Hageja taotleb:

1) tunnustada hageja poolt kostjale esitatud tasaarvelduse avalduse kohased vastastikused nõuded

ehk Ateljee Pro OÜ-l arved 5001-4 ja 5001-7 summas 604,32 eurot ja Ysse OÜ arve 2190 summas

816 eurot;

2) mõista kostjalt Ateljee Pro OÜ-lt välja hageja Ysse OÜ kasuks tasaarvelduse tulemusel tekkinud

võlgnevus summas 211,68 eurot;

3) mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 211,68 eurot ajavahemiku eest 17.03.2021-

28.12.2023 viivis summas 107,64 eurot;

4) mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt summas 211,68 eurot viivis 0,05 % päevas alates

hagiavalduse esitamisest (29.12.2023) kuni põhinõude kohase täitmiseni kostja poolt;

5) kohustada kostjat lõpetama hagejat kahjustav tegevus ning VÕS § 1055 lg 1 kohaselt kohustada

kostjat viivitamatult maksehäireregistrist eemaldama või andma vastavad korraldused info

eemaldamiseks, mis puudutab alljärgnevaid ebaõigeid võlanõudeid /maksehäire infot hageja kohta:

a. Ysse OÜ võlgnevus Ateljee Pro OÜ ees alates 01.02.2021 summas 213 eurot;

b. Ysse OÜ võlgnevus Ateljee Pro OÜ ees alates 26.01.2021 summas 220.00 eurot;

c. Ysse OÜ võlgnevus Ateljee Pro OÜ ees alates 19.01.2021 summas 384.00 eurot;

6) välja mõista kostjalt hageja kasuks hagejale põhjustatud kahju summas 4080 eurot.

Kostja vastuväited

3. Kostja tõi 27.07.2024 vastuses hagi terviktekstile esile, et TsMS § 363 lg 1 p 1 ja p 2 sätestavad,

et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt

väljendatud nõue (hagi ese) ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Kostja leiab, et

vaatamata sellele, et kohus on palunud hagejal oma nõudeid täpsustada ja selgitada, ei ole hageja

esitanud õiguslikke ega sisulisi põhjendusi, kuidas vaidlusalused arved on omavahel seotud. Hageja

nõuded ei ole selged ja üheselt mõistetavad ning mitmed esitatud dokumentaalsed tõendid ei tõenda

hagis märgitud asjaolusid. Hageja ei ole suutnud seostada kostja poolt esitatud arveid hageja enda

poolt esitatud arvetega, mistõttu ei ole nende tasaarveldamine sisuliselt ja õiguslikult põhjendatud.

Kostja leiab, et hageja poolt täiendavalt välja toodud asjaolud ja seisukohad ei põhista kuidagi

hageja poolt esitatud hagiavalduses esile toodud väiteid ja nõudeid. Nimetatud reklamatsioonide

alusel ei ole hageja kostja vastu mingeid nõudeid esitatud. Hageja ei ole seostanud neid dokumente

käesoleva tsiviilasjaga. Hageja ei ole jätkuvalt suutnud tõendada, kuidas on omavahel seotud

vaidlusalused arved aasta tagasi esitatud nn reklamatsiooniga. Hageja ei ole seda seost välja toonud.

Kostja jääb seisukoha juurde, et hagejal puuduvad kostja vastu igasugused nõuded. Kõik

reklamatsioonid, mis kunagi isegi võisid hagejal kostja vastu olla, on lahendatud ning ei lükka

kuidagi ümber fakti, et hageja on kostjale võlgu kolm arvet, s.o kokku summas 816,48 eurot. Kostja

poolt esitatud arved nr 5001-4 (08.01.2021) summas 384 eurot, 15.01.2021 arve nr 5001-7 summas

220,32 eurot ning 21.01.2021 ettemaksuarve nr 5001-9 summas 212,16 eurot on esitatud üle aasta

hiljem väidetavast reklamatsioonist ning need on esitatud konkreetsete tellimuste eest. Hageja ei ole

tõendanud ei enne ega ka uute tõenditega, millisel sisulisel ja õiguslikul alusel on ta jätnud

eelmärgitud arved tasumata. Kostja jääb oma seisukoha juurde, et hageja ei ole oma haginõuet

tõendanud ning esitatud täiendavad tõendid ei ole mitte kuidagi tema enda hagiavaldusega seotud.

Kostja soovib veel märkida, et kogu probleem tekkis sellest, et kostja kehtestas hagejale samuti

ettemaksu nõude, sest kogu koostöö vältel 2018-2021 hilines hageja arvete tasumisega. Kuni selle

hetkeni ei olnud poolte vahel mingeid lahendamata reklamatsioone, pretensioone ega probleeme.

Üheks põhiliseks nõudeks on hagiavalduses kahju hüvitamise nõue. Kostja leiab, et hageja ei ole

täitnud TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud tõendamiskoormust nõutaval viisil ning esitanud nõuded ilma

sisulise ja õigusliku aluseta. Hagiavalduses on märgitud: „Hagejal tuli seoses vale RAL 9010

värvitooni tõttu ehk kostja poolt tarnitud vale kauba tõttu uuesti toota ja viimistleda uued tooted

(ukselengi komplekti uuesti tootmine), mis hageja oli juba vale ja standardile mittevastava

värvitooniga jõudnud rikkuda, mis tõi hagejale kaasa täiendavad kulud summas 680 eurot +

km20%“. Hageja ei ole tõendanud, et tema esitas kostjale õige värvitooniga tellimuse. Hageja ei ole

märkinud, millised konkreetsed hagiavaldusele lisatud dokumentaalsed tõendid tõendavad RAL

9010 värvitooni tõttu toodetud ja viimistletud uue toote olemasolu. Samuti ei nähtu üheltki esitatud

dokumentaalselt tõendilt, miks oli vaja toota uus toode, selle asemel, et see uuesti üle värvida. Kostja

poolt esitatud arved nr 5001-4 (08.01.2021) summas 384 eurot, 15.01.2021 arve nr 5001-7 summas

220,32 eurot ning 21.01.2021 ettemaksuarve nr 5001-9 summas 212,16 eurot on esitatud 13 kuud

hiljem hageja poolt hagiavalduses välja toodud ebasobiva värvitooniga arve tarnimisest ning nende

sisuks on uued tellimused, mis ei ole eeltoodud reklamatsiooniteemaga kuidagi seotud. Hageja ei ole

esitanud ühtegi dokumentaalset tõendit, mis sellist seotust kinnitaks. Hagiavalduse punktis 1.6 on

märgitud: „hageja oli veendumusel, et kostja tühistab nimetatud arve, olles tunnistanud oma viga

vale tooniga värvi saatmisel, kuid hagejale üllatuseks esitas kostja 2021.aasta jaanuaris valede

värvide eest hagejale arved“. Eeltoodud väide on täiesti arusaamatu, sest kostja tarnis hagejale tasuta

uue värvi, millega väidetavalt on hageja värvinud uue toote. Seega puudus kostjal igasugune vajadus

ja põhjus arve tühistamiseks. Oluline on märkida, et vaidlusaluse uksevärvi arvet ei ole hageja

kohtule esitanud. Nagu eelnevas lõigus märgitud, on hageja esitanud kohtule kolm arvet, mille sisuks

olid värvitooted 13 kuud esitatud tellimustest. Hageja ei ole seega seostanud esitatud

dokumentaalseid tõendeid hagiavalduses esitatud väidetega. Kostja leiab, et hageja ei ole tema

suhtes käitunud VÕS § 6 lg-s 1 sätestatud hea usu põhimõttest ning VÕS § 7 lg-s 1 sätestatud

mõistlikkuse printsiipidest. VÕS § 7 lg 2 sätestab, et mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte

olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid

asjaolusid. Hageja on hagiavalduses märkinud, et: „Käesoleva aasta (2023) maikuus selgus, et

hageja tavapärane majandustegevus on häiritud eelpool nimetatud valede võlateadete tõttu

maksehäireregistris. Nimelt ei ole nõus ükski liisinguandja ega pank hagejaga sõlmima

liisinglepingut auto ostuks maksehäireregistri kannete tõttu. Eeltoodu tõttu leiab hageja, et kostja

tegevus on tekitanud hagejale kahju ning hageja subjektiivsed õigused, maine ja õiguspärane ootus

normaalseks majandustegevuseks on saanud kahjustada“. Samas on hageja toonud välja, et

maksehäireregistris on märked võlgnevuse kohta sisestatud 2021. aasta jaanuaris ja veebruaris. Iga

äritegevusega tegeleva ettevõtte mõistlik juhtkond teab, et maksehäireregistris avaldatud

maksehäired takistavad teatud tehingute tegemist. See oli hagejale selge juba 2021. aasta veebruaris.

Seega oleks hageja saanud ja pidanud tegelema probleemiga siis, aga mitte pea kolm aastat hiljem.

On ilmne, et väidetav kahju on tekkinud hageja enda asjatundmatust ja ebahoolsast tegevusest (või

tegevusetusest) ning kostja ei saa kuidagi vastutada võimaliku kahju tekkimise eest. Hageja on

esitanud kahju tekkimise tõendamiseks ainult ühe dokumentaalse tõendi: Automehed OÜ arve nr

4854 summas 4080 eurot. Arvelt nähtub, et see on esitatud MB GLK 986RFT rendi ees perioodil

08.05-31.07.2023. Hageja ei ole hagiavalduses selgitanud ja tõendanud, mida ta konkreetse

dokumendiga tõendada soovib. Hageja ei ole tõendanud, milleks tal on igapäevases

majandustegevuses sõidukit vaja ning miks see vajadus tekkis alles 2023. Kuidas sai hageja ilma

sõidukite hakkama 2021 ja 2022? Samuti on hageja jätnud tähelepanuta, et juhul kui hageja oleks

saanud sõlmida liisingulepingu, oleks ka liisingu alusel kasutatava sõiduki eest tulnud liisinguandjale

tasuda igakuised makseid. Seega ei ole hageja tõendanud kahjunõude suuruse põhjendatust.

Hagiavalduses on märgitud: „Hageja ei ole sealjuures esitanud seni kahjunõudeid kostja poolt

varasemalt tarnitud praaktoodete (valede värvitoonide) eest. Hageja on esitanud kostjale lisaks

vaidlusalusele tarnele vale tooni tõttu reklamatsioonid: 28.08.2018 värvitoon 1015, 11.07.2019

värvitoon 1001, 19.12.2019 värvitoon 9010, 09.01.2020, värvitoon 7024, 09.04.2020, värvitoon

8019, 17.09.2020, värvitoon 8019. Sealjuures on kreeditarve esitanud kostja hagejale üksnes viimase

vale tarne eest (kreeditarve nr 4009-12 17.09.2020), mitte aga ühegi teise arve osas, mille osas oli

hageja kostjale reklamatsiooni esitanud ning mida kostja oli tunnistanud omapoolseks veaks“.

Hageja ei ole tõendanud eeltoodud väiteid dokumentaalsete tõenditega. Kostja vahetas välja kõik

eksliku värvitooniga värvid omal kulul. Hageja väide, et tal tekkisid seoses sellega kahjud, on väär

ning tõendamata. Kostja selgitab järgnevalt: hageja 19.12.2019 saadetud e-mailile pildiga, milles

hageja väitis, et toon on vale, kinnitas kostja, et pildil on toon nihkes ja esitas küsimuse, kumb värv

on tooni standardile lähemal. Sellele mingit vastust kostja hagejalt ei saanud, kuniks 13 kuud hiljem

saatis hageja arve ja siis lühi e-maili „reklamatsiooniga“. Pildi peal peaks olema toon RAL9010.

Sellest kuupäevast (19.12.2019) eelnevad olid selle tooni tarned 30.10.2019 (RAL9010= 20L, Ref.

Y19046) ja 29.11.2019 (RAL9010= 6L, Ref. Y19049). Mõlema tarne puhul on tegemist erineva Ref.

(tellimuse) numbriga- ühel juhul Y19046 ja teisel juhul Y19049. Arved on nende eest esitatud ja

lisatud vastusele. Need on hageja enda tähised projektidele, kuhu värvi telliti ehk siit tuleb juba

ebakõla, et selle ukse viimistlemisel kasutati kahe erineva tellimuse numbriga värve. Võimalik on

samuti, et hageja kasutas lisaks oma riiulist varasemaid värvijääke. Samuti juhib kostja tähelepanu,

et 13 kuud hiljem saadetud arvel ja e-mailis kasutab hageja tähist TK190235. Seega ei ole kostja

üldse kindel, millega hageja tõendab, et pildil olev uks värviti ära just eeltoodud partiide värvidega.

Nende tarnete eest esitati arved ning hageja tasus need suure hilinemisega. See kõik oli aga 14-15

kuud enne hageja poolt esitatud arvet (jaanuar 2021) ja tähelepanekuga just täpset samas summas,

mis hageja oli kostjale võlgu jaanuar 2021 seisuga (3 arvet jaanuarist 2021). Kostja esindaja mäletab,

et selle 19.12.2019 saatmise ajal oli ta puhkusel Eestist eemal ja kui ta tuli tagasi, siis kohe jaanuari

2020 alguses tarnis ta mingi koguse seda 9010 kontrollitud tooniga uut värvi. Hageja on ise esitanud

kohtule dokumentaalseid tõendeid, mis kinnitavad, et hageja ei ole korrektne arvete maksja. Näiteks

on Stokker AS e-kirjas vastatud, et: „Kahjuks ei anna kliendile krediiti. Kliendil on kolm kehivat

maksehäiret ja lisaks ei ole esitatud 2021 majandusaasta aruannet. Täna on meil aasta 2023 ja me ei

suuda aru saada mis selles ettevõttes sees toimub. Lisaks on eelmise arve ka hilinemisega tasutud.

Kliendiga arveldada ettemaksukorras“. Kostja kehtestas hagejale samuti ettemaksu nõude, sest kogu

koostöö vältel 2018-2021 hilines hageja arvete tasumisega. Oluline on märkida, et ettemaksuarve nr

5001-9 (21.01.2021) oli koostatud hageja tellimuse peale ning värvid olid juba kokku segatud.

Kostja esitas hagejale arve, et viimane tasuks selle enne, kui ta kokku segatud värvid üle annab.

Kostja 26.01.2021 e-kirjast hagejale nähtub selgelt, et ettemaksuarve nr 5001-9 sisuks oli hageja

tellimusel valmissegatud värvid ning hageja oleks need kätte saanud arve tasumisel. Hageja aga

otsustas tellimuse tühistada, sest hagejal oli tõenäoliselt pahatahtlik eesmärk arve tasumisega

hilineda või seda üldse mitte tasuda. Valmissegatud värv on kostja laos siiani, sest sellise spetsiifilise

värvitooniga värvi pole keegi teine vajanud. Maksehäireregister on kaebusega tegelenud 2021. aastal

ning vastavalt esitatud dokumentidele ja selgitustele jätnud maksehäired üles. See kinnitab, et

maksehäireregistris ülevalolevad võlgnevused on hagejal kostja ees tasumata. Maksehäireregister on

sisuliselt hinnanud nõude asjaolusid ja dokumente ning asunud seisukohale, et arved on põhjendatud.

Hageja on hilinenud oma reklamatsiooni esitamisega. See on fabritseeritud ning selle eesmärgiks oli

kostja arvete mittetasumine. 13 kuud hiljem esitatud reklamatsioon ei ole esitatud tähtaegselt, on

esitatud ebamõistlikult palju aega hiljem ning ei ole ainuüksi seetõttu õiguslikult põhjendatud.

Kostja palub hagiavalduse jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Menetluse käik

4. 15.01.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja määras kostjale tähtaja 10.01.2024 hagi

terviktekstile kirjalikult vastamiseks 15 päeva määruse ja kohtumaterjalide kättetoimetamisest.

Kohus märkis täiendavalt, et juhul kui hageja soovib kostja kirjalikule vastusele vastata, on hagejal

selleks tähtaeg 10 päeva kostja vastuse edastamisest.

5. 07.02.2024 esitas kostja vastuse hagile.

6. 23.02.2024 kohtunõudega täitis kohus eelmenetluse ülesandeid, muuhulgas selgitas kohus pooltele

tõendamiskoormist ja kvalifitseeris nõude õigusliku aluse. Kohus tegi pooltele ettepaneku esitada

kohtule kompromissleping hiljemalt 01.03.2024. Juhul kui pooled kompromisskokkuleppele ei jõua,

tuli pooltel hiljemalt 08.03.2024 esitada kohtule TsMS § 392 lg 3 sätestatu kohaselt ülevaade

kompromissi sõlmimise käigust, kokkuleppe sõlmimata jätmise põhjustest ja vajadusel täiendavad

seisukohad ning tõendid, arvestades kohtunõudes toodud selgitusi.

7. 29.02.2024 esitas hageja kohtule taotluse kompromissi sõlmimiseks kaasabi osutamiseks ja

menetlustähtaja pikendamiseks.

8. 01.03.2024 pikendas kohus TsMS § 64 lg 1 alusel 23.02.2024 kohtunõude täitmiseks pooltele

määratud tähtaega kuni 22.03.2024 k.a.

9. Pooled ei sõlminud kohtu poolt määratud tähtajaks kompromissi. 27.03.2024 esitas hageja kohtule

täiendava seisukoha 23.02.2024 kohtunõude täitmiseks. Kostja täiendavat seisukohta kohtule ei

esitanud.

10. Lähtudes hageja 27.03.2024 menetlusdokumendist täitis kohus 03.05.2024 kohtunõudega

tsiviilasjas täiendavalt eelmenetluse ülesandeid. Kohus leidis jätkuvalt, et mõistlik ja mõlema poole

parimates huvides oleks lõpetada menetlus kompromissiga. Kohus andis pooltele tähtaja kuni

13.05.2024 kompromissi sõlmimiseks. Ühtlasi märkis kohus, et juhul kui pooled

kompromisskokkuleppele ei jõua, tuleb pooltel esitada kohtule TsMS § 392 lg 3 sätestatu kohaselt

ülevaade kompromissi sõlmimise käigust, kokkuleppe sõlmimata jätmise põhjustest ja täiendavad

seisukohad ning tõendid, arvestades kohtu eeltoodud selgitusi, hiljemalt 17.05.2024.

11. 17.05.2024 esitasid nii hageja kui ka kostja 03.05.2024 kohtunõude täitmiseks täiendava

seisukoha.

12. 28.05.2024 kohtunõudega täitis kohus täiendavat selgitamiskohustust ja määras pooltele tähtaja

kohtunõude täitmiseks kuni 05.06.2024.

13. 04.06.2024 esitas hageja täiendava seisukoha 28.05.2024 kohtunõude täitmiseks. Ühtlasi loobus

hageja 27.03.2024 alternatiivnõudest. 06.06.2024 täitis kostja kohtunõude.

14. 10.06.2024 kohtunõudega täitis kohus täiendavat selgitamiskohustust, lähtudes hageja

04.06.2024 menetlusdokumendist. Kohus leidis jätkuvalt, et mõlema poole parimates huvides oleks

lõpetada menetlus kompromissiga. Kohus andis pooltele tähtaja kuni 17.06.2024 kompromissi

sõlmimiseks. Lisaks tuli hagejal esitada hagi terviktekst koos täiendava selgitusega ning kostjal

seisukoht hageja alternatiivnõudest loobumise avaldusele hiljemalt 21.06.2024.

15. Pooled ei jõudnud kompromisskokkuleppele. 21.06.2024 esitas hageja kohtule hagi tervikteksti.

Kostja enda seisukohta haginõudest osalise loobumise osas kohtu poolt määratud tähtajaks ei

esitanud.

16. 10.07.2024 määrusega võttis kohus vastu hageja 04.06.2024 haginõudest osalise loobumise ja

lõpetas menetlus tsiviilasjas nr 2-23-18272 osaliselt 27.03.2024 alternatiivnõude osas, milles hageja

taotles nõuete 01.02.2021 summas 213 eurot, 26.01.2021 summas 220 eurot ja 19.01.2021 summas

384 eurot osas aegumise tuvastamist. Kohus märkis, et tsiviilasjas jätkub menetlus järgmistes

haginõuetes:



tunnustada hageja poolt kostjale esitatud tasaarvelduse avalduse kohased vastastikused

nõuded ehk Ateljee Pro OÜ-l arved 5001-4 ja 5001-7 summas 604,32 eurot ja Ysse OÜ arve

2190 summas 816,00 eurot;



mõista kostjalt Ateljee Pro OÜ-lt välja hageja Ysse OÜ kasuks tasaarvelduse tulemusel

tekkinud võlgnevus summas 211,68 eurot;



mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 211,68 eurot ajavahemiku eest 17.03.2021-

28.12.2023 viivis summas 107,64 eurot;



mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt summas 211,68 eurot viivis 0,05 % päevas

alates hagiavalduse esitamisest (29.12.2023) kuni põhinõude kohase täitmiseni kostja poolt;



kohustada kostjat lõpetama hagejat kahjustav tegevus ning VÕS § 1055 lg 1 kohaselt

kohustada kostjat viivitamatult maksehäireregistrist eemaldama või andma vastavad

korraldused info eemaldamiseks, mis puudutab alljärgnevaid ebaõigeid võlanõudeid

/maksehäire infot hageja kohta:

a. Ysse OÜ võlgnevus Ateljee Pro OÜ ees alates 01.02.2021 summas 213 eurot;

b. Ysse OÜ võlgnevus Ateljee Pro OÜ ees alates 26.01.2021 summas 220 eurot;

c. Ysse OÜ võlgnevus Ateljee Pro OÜ ees alates 19.01.2021 summas 384 eurot;



välja mõista kostjalt hageja kasuks hagejale põhjustatud kahju summas 4080 eurot.

Ühtlasi määras kohus kostjale tähtaja hagi terviktekstile tervikvastuse esitamiseks kuni 26.07.2024.

Kohus selgitas kostjale, et hagivastuse terviktekstis tuleb kostjal esitada kohtule kõik lõplikud

vastuväited ja tõendid. Vastuse tervikteksti võtab kohus menetluse aluseks ning varasemaid

menetlusdokumente arvesse ei võta. Kohus märkis, et sama tähtaja vältel on pooltel võimalik veel

pidada kompromissläbirääkimisi tsiviilasjas kokkuleppe sõlmimiseks.

17. Pooled ei sõlminud kohtu poolt määratud tähtajaks kompromissi. 27.07.2024 esitas kostja

kohtule vastuse hagi terviktekstile.

18. 16.08.2024 määrusega lõpetas kohus tsiviilasjas eelmenetluse 16.08.2024. Kohus määras, et

tsiviilasi lahendatakse poolte nõusolekul kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtaja

menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 23.08.2024. Vastaspoole menetluskulude nimekirjale

vastamiseks määras kohus tähtaja kuni 30.08.2024. Kohus teavitas pooli, et kohus teeb lahendi

avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-toimikus

27.09.2024.

19. 23.08.2024 esitas hageja menetluskulude nimekirja. Kostja menetluskulude nimekirja ega ka

vastuväiteid hageja menetluskuludele kohtu poolt määratud tähtajaks ei esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

20. Kohus lahendab käesoleva tsiviilasja lähtudes hageja 21.06.2024 hagi terviktekstist ning kostja

27.07.2024 vastusest hagi terviktekstile.

Arvestades, et hageja on hagi terviktekstiga koos esitanud korduvalt kõik varasemalt menetluses

esitatud tõendid, jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata järgmiste tsiviilasja materjalidest

nähtuvate tõenditega (dtl 14-50, dtl 119-131, dtl 143, dtl 152-165). Samuti jätab kohus arvestamata

TsMS § 238 lg 5 alusel kostja tõenditega, mis on menetluses esitatud korduvalt (dtl 194-195, dtl 200-

210).

21. Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab,

et hagi tuleb jätta rahuldamata.

22. Hagi 21.06.2024 tervikteksti aluseks olevate asjaolude kohaselt toodab hageja tellimuste alusel

uksi ja aknaid. Kostja müüb ja toonib värve. Hageja esitas kostjale tellimused e-kirja teel ja kostja

täitis tellimused (segas ja tarnis hagejale tellitud tooniga värvi) ning esitas tarnitud kauba eest arved.

Hageja tellis kostjalt värvi RAL9010 värvitooniga 2019. aasta oktoobris ja novembris, millele

järgevalt segas kostja vastavalt koodile värvid, tarnis need hagejale ning esitas toodete eest arved.

Hageja teavitas kostjat värvitoonide erinevusest 19.12.2019 e-kirjaga. Kostja tunnistas kauba

puudusi. Eeltoodule vaatamata jätkus poolte vahel koostöö ka 2020. aasta vältel, mille kestel esitas

hageja uusi tellimusi ja kostja täitis need, esitades tasumiseks hagejale arveid. 2021. aastal esitas

hageja kostjale uued tellimused, mille kostja täitis ja esitas 08.01.2021 arve nr 5001-4, 08-01-2021

(07.01.2021 tellitud toote eest) summas 384 eurot, 15.01.2021 arve nr 5001-7, 15-01-2021 summas

220,32 eurot ning 21.01.2021 ettemaksuarve nr 5001-9, 21-01-2021 summas 212,16 eurot, mille

tasumisest hageja keeldus. Hageja esitas kostjale 2019. aasta oktoobris ja novembris valesti segatud

värvitoonidega seonduva arve 25.01.2021 nr 2190 koos tasaarvestusavaldusega, milles taotles

tasaarvestamist kostja arvetega nr 5001-4, nr 5001-7 ja nr 5001-9. Kostja ei tunnistanud hageja

tasaarvestust ja saatis hagejale 19.02.2021 võlateatise ning avaldas võlgnevuse kohta teate

maksehäireregistris. Hagejale tekkis eeltoodud maksehäireregistris kajastuva informatsiooni

tagajärjel kahju, kuna liisingufirma keeldus hagejaga sõiduauto liisingulepingu sõlmimisest ja hageja

pidi sõiduki rentima.

Hageja taotleb:

1) tunnustada hageja poolt kostjale esitatud tasaarvelduse avalduse kohased vastastikused nõuded

ehk Ateljee Pro OÜ-l arved 5001-4 ja 5001-7 summas 604,32 eurot ja Ysse OÜ arve 2190 summas

816 eurot;

2) mõista kostjalt Ateljee Pro OÜ-lt välja hageja Ysse OÜ kasuks tasaarvelduse tulemusel tekkinud

võlgnevus summas 211,68 eurot;

3) mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 211,68 eurot ajavahemiku eest 17.03.2021-

28.12.2023 viivis summas 107,64 eurot;

4) mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt summas 211,68 eurot viivis 0,05 % päevas alates

hagiavalduse esitamisest (29.12.2023) kuni põhinõude kohase täitmiseni kostja poolt;

5) kohustada kostjat lõpetama hagejat kahjustav tegevus ning VÕS § 1055 lg 1 kohaselt kohustada

kostjat viivitamatult maksehäireregistrist eemaldama või andma vastavad korraldused info

eemaldamiseks, mis puudutab alljärgnevaid ebaõigeid võlanõudeid /maksehäire infot hageja kohta:

a. Ysse OÜ võlgnevus Ateljee Pro OÜ ees alates 01.02.2021 summas 213 eurot;

b. Ysse OÜ võlgnevus Ateljee Pro OÜ ees alates 26.01.2021 summas 220 eurot;

c. Ysse OÜ võlgnevus Ateljee Pro OÜ ees alates 19.01.2021 summas 384 eurot;

6) välja mõista kostjalt hageja kasuks hagejale põhjustatud kahju summas 4080 eurot.

Kostja palub hagi jätta rahuldamata tõendamatuse tõttu.

23. Kohus on seisukohal, et hagis esile toodud asjaoludel põhinevalt on poolte vahel vaidlus

tulenevalt müügi- ja töövõtu segalepingust, millele kohalduvad võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 jj

(kaupade müük) ja töövõtulepingu VÕS § 635 jj (värvide jm viimistlusvahendite toonimine).

24. Tulenevalt VÕS § 76 lg-st 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2

järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise

korral sätestab VÕS § 101, mille lõike 1 punkti 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda

võlgnikult kohustuse täitmist ja punkti 3 järgi kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS §-ile 100 on

kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101

lg 1 p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Viivisenõude aluseks

on VÕS § 113 lg 1 ja jätkuva viivise aluseks TsMS § 367.

25. Tsiviilasja lahendamiseks peab kohus esmalt analüüsima poolte vahel müügi-/töövõtulepingu

sõlmise ja sellele järgnenud kohustuse rikkumise aluseks olevaid asjaolusid ning seejärel

tasaarvestusnõude, maksehäireregistris andmete avaldamise ja andmete eemaldamisega ning kahju

hüvitamise nõudega seonduvaid asjaolusid.

26. Nii müügileping kui ka töövõtuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud

lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva,

valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku

ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 635 lg 1

kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama

teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

27. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja selgitanud ega tõendanud, kuidas ta edastas kostjale

tellimusi. Hageja ei ole hagile lisanud mitte ühtegi tellimust. Hageja ei ole selgitanud, kas tellimusi

tehti suuliselt või kirjalikult. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta esitas kostjale õige värvitooniga

tellimuse.

23.02.2024 kohtunõudes palus kohus hagejal täpsustavalt TsMS § 230 lg 2 alusel selgitada ja

tõendada lepingu sõlmimise asjaolusid ja kokkulepitud tingimusi, kuna hagist jäi selgusetuks, millal

ja millistel tingimustel on vaidlusalune leping poolte vahel sõlmitud. Kohus selgitas hagejale, et

lepingu sõlmimise ja sellest tuleneva kohustuse rikkumise asjaolude tõendamiskoormis lasub

hagejal.

Vastuseks 23.02.2024 kohtunõudele selgitas hageja kohtule, et kirjalikku müügi-/töövõtulepingut

poolte vahel sõlmitud ei olnud ning praktikas toimis poolte lepingusuhe selliselt, et hageja esitas

kostjale e-kirja teel tellimuse värvikoodiga ning kostja täitis tellimused ning esitas tarnitud kauba

eest arved koheselt toodete tarnimise järel.

Kohus märgib, et eeltoodud arvetega nr 3910-24 ja nr 3911-25 seonduvat tellimust (e-kirja) hageja

kohtule tõendina esitanud ei ole, kuid e-kirja teel sarnaste tellimuste edastamiseks on hageja esitanud

tõendina 14.06.2029 e-kirja, millest nähtub varasema kauba näidistellimus (dtl 226).

Lisaks on kohus tõendite alusel tuvastanud, et kostja on esitanud hagejale tellimuste täitmise eest

tasumiseks arve nr 3910-24, 31.10.2019 arvel positsioon 3: 2K pinnavärv RAL9010, kogus 20L (dtl

227) ja arve nr 3911-25, 29.11.2019 arvel positsioon 2: 2K pinnavärv RAL9010, kogus 6L (dtl 228).

Hageja on arve nr 3910-24 tasunud 25.11.2019 ja arve nr 3911-25 20.12.2019 (dtl 229-230).

Kohus on eeltoodud tõendite alusel tuvastanud, et poolte vahel oli VÕS § 208 lg 1 ja VÕS § 635 lg 1

kohaselt sõlmitud suuline müügi-/ töövõtu segaleping, mille alusel esitas hageja kostjale tellimusi,

muuhulgas vaidlusalustel arvetel nr 3910-24 ja 3911-25 näidatud RAL värvitoonide segamiseks.

28. Järgnevalt analüüsib kohus väidetavat kostjapoolset lepingu rikkumist ja kostja vastutust. Kohus

märgib, et poolte vahel on vaidlus eeskätt värvide toonimisest (töövõtust) tulenevalt.

VÕS § 641 lg 1 esimese lause kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 järgi

ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (p 1). VÕS § 642

lg 1 esimese lause kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on

olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus

ilmneb alles pärast seda. VÕS § 103 lg 1 teise lause järgi eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole

vabandatav ja kostja peab kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav. VÕS §

644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku

aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada

saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest

töövõtjale kahe kuu jooksul. VÕS § 644 lg 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses

töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt

kirjeldama.

Töö lepingutingimustele mittevastavuse hindamiseks VÕS § 641 lg-te 1 ja 2 p 1 järgi on vaja selgeks

teha, milles pooled lepingus kokku leppisid ja kas kostja tehtud töö vastas kokkulepitule.

Kohus on esitatud tõendite alusel tuvastanud, et hageja saatis kostjale 19.12.2019 e-kirja, milles on

märgitud sõna „valge???“ (dtl 231-234), millele kostja on 19.12.2019 saatnud vastuse „Selle ekraani

pildi järgi on muidugi mõlemad valgest kollakama suunas, nagu just kui 9010 peaks olema. Aga

usun sinu öeldut“ ja täiendavalt „ootan siis reklamatsiooni“ (dtl 235-237). Tõendist (dtl 231-234)

nähtub, et värvipurgi kaanele on märgitud vaidlusalustel arvetel nr 3910-24 ja nr 3911-25 kajastatud

värvitoon RAL9010 20L ja 6L.

Eeltoodust tõenditest järeldub kohtule, et kostja töö ei vastanud VÕS § 641 lg 1 ja lg 2 p 1 kohaselt

hageja poolt esitatud tellimusele, kuna kostja poolt arvetel nr 3910-24 ja nr 3911-25 kajastatud ja

tarnitud RAL9010 värvitoonides esines toonierinevus. Seega vastutab kostja lepingurikkumise eest

VÕS § 642 lg 1 alusel. Kohus selgitas 23.02.2024 kohtunõudes, et VÕS § 103 lg 1 teise lause järgi

eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja kostja peab kohustusest vabanemiseks

tõendama, et rikkumine oli vabandatav. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja tõendanud, et

kohustuse rikkumine oleks olnud vabandatav.

Kohus asub seisukohale, et hageja on VÕS § 644 lg-te 1 ja 2 kohaselt teavitanud kostjat tehtud töö

lepingutingimustele mittevastavusest ja kostja on seda aktsepteerinud, märkides seejuures, et ta jääb

ootama reklamatsiooni.

29. VÕS § 646 lg 1 kohaselt juhul kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt

töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või

põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele

mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava

uue töö. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt juhul, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja

ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt

selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. VÕS § 646 lg 6 kohaselt kaotab tellija õiguse nõuda

töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö

lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja

arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega.

Hageja on kohtule selgitanud, et ta jäi 19.12.2019 kostjale töö mittevastavusest teavitamise järgselt

ootama, et kostja heastab lepingurikkumise ja asendab vale värvitooni õigega või teeb kreeditarve.

Kohus on seisukohal, et hageja 19.12.2019 (dtl 231-237) e-kirjast nähtub üksnes märge „valge???“ ja

„valed eritoonid“ ning kostja on selgelt hagejale teada andnud, et ta jääb ootama reklamatsiooni.

Sellega on poolte kirjavahetus nimetatud teemal 2019. aastal lõppenud. Hageja ei ole puudustest

teatamisega samaaegselt ega ka mõistliku aja jooksul peale teate esitamist teavitanud kostjat, et ta

soovib vale värvitooni asendamist või kreeditarvet. Tõendamata on hageja väide, et 19.12.2019 e-

kirjas lubas kostja hagejale tarnida asemele uued tooted (värvid). Eeltoodust tulenevalt ei olnud

hagejal VÕS § 646 lg 6 kohaselt õigust nõuda kostjalt töö parandamist ja uue töö tegemist, kuna ta ei

nõudnud seda kostjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta ega ka

mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist. Kohus ei ole siinjuures tuvastanud, et kostja käitumine

oleks olnud vastuolus hea usu põhimõttega.

30. Järgnevalt analüüsib ja kujundab kohus seisukoha hageja lepingu ülesütlemisavaldusega

seonduvalt ning seejärel hageja 25.01.2021 arvega nr 2190 ning hageja tasaarvestusavaldusega

seoses, millega hageja tasaarveldas kostja 08.01.2021 arve nr 5001-4 summas 384 eurot, 15.01.2021

arve nr 5001-7 summas 220,32 eurot ja 21.01.2021 ettemaksuarve nr 5001-9 summas 212,16 eurot.

Hageja on märkinud, et kuna kostja lepingurikkumist ei heastanud, siis esitas hageja 22.01.2021

kostja arvetele vastuväite, tühistas 22.01.2021 e-kirjas kõik kostjale esitatud tellimused ja lisas

25.01.2021 oma kulusid (kahju) kajastava arve nr 2190 summas 816 eurot, millega tasaarvestas

kostja 08.01.2021 arve nr 5001-4 summas 384 eurot, 15.01.2021 arve nr 5001-7 summas 220,32

eurot ja 21.01.2021 ettemaksuarve nr 5001-9 summas 212,16 eurot. Hageja soov oli vastastikuste

nõuete tõttu teha tasaarveldus, mille tulemusel jäi üles kostja võlgnevus hageja ees summas 211,68

eurot.

Kohus on esitatud tõendite alusel tuvastanud, et hageja esitas 22.01.2021 e-kirjas kostja 08.01.2021

arvele nr 5001-4 summas 384 eurot (dtl 250), 15.01.2021 arvele nr 5001-7 summas 220,32 eurot (dtl

251) ja 21.01.2021 ettemaksuarvele nr 5001-9 summas 212,16 eurot (dtl 252) vastuväite koos

teabega, et seoses kostja arvetel nr 3910-24 ja nr 3911-25 (dtl 254-256) esitatud tööde

mittevastavusega on hageja kandnud kahjusid summas 680 eurot + km 20 % (vt 19.12.2021 poolte

kirjavahetus, dtl 231-237). Lisaks tühistas hageja 22.01.2021 e-kirjas kostjale esitatud tellimused (dtl

253). 25.01.2021 edastas hageja kostjale reklamatsioonina oma kulusid (kahju) kajastava arve nr

2190 summas 816 eurot (dtl 238-239), mille tasumisest kostja keeldus, kuna 13 kuud hiljem esitatud

arve seos 2019. aasta töö mittevastavusega ei olnud selge. Kostja juhtis hageja tähelepanu, et

vaatamata korduvatele meeldetuletustele on hagejal jäänud tasumata kostja arved nr 5001-4, nr 5001-

7 ja nr 5001-9 kogusummas 816,48 eurot. Kohtule ei nähtu, et vastava kirjavahetusega 22.01.-

25.01.2021 oleks hageja taotlenud tasaarvestust. 19.02.2021 on kostja edastanud hagejale võlateatise

arvete nr 5001-4, nr 5001-7 ja nr 5001-9 tasumiseks kuni 05.03.2021. Muuhulgas on kostja esitanud

hagejale hoiatuse, et võlgnevuse tasumata jätmisel edastab ta teabe maksehäireregistrile (dtl 257).

16.03.2021 esitas hageja vastuväited kostja võlateatisele koos tasaarvestusavaldusega, millega

tasaarvestas kostja 08.01.2021 arve nr 5001-4 summas 384 eurot (dtl 250), 15.01.2021 arve nr 5001-

7 summas 220,32 eurot (dtl 251) ja 21.01.2021 ettemaksuarve nr 5001-9 summas 212,16 eurot (dtl

252) ning mille tulemusel palus kostjal tasuda 211,68 eurot kolme päeva jooksul kirja saamisest (dtl

258-270). Hagejale saadeti Creditinfo Eesti AS-i maksehäireregistri teatis, mille kohaselt teavitati

kostja pöördumisest maksehäireregistri poole ning teavitati võlgnevuse avaldamisest, kui hageja ei

tasu võlgnevust hiljemalt 26.03.2021. 25.03.2021 vastuskirjas teatas hageja omakorda, et kostja on

pahatahtlikult esitanud Creditinfo Eesti AS-ile palve avalikustada valeandmed. 01.04.2021 vastas

Creditinfo Eesti AS, et võlgnevuse tekkimine ja maksehäire suurus on põhjendatud ning kõnealuse

maksehäire avaldamist Creditinfo Eesti AS-i maksehäireregistris jätkatakse (dtl 271-274).

Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud arve nr 2190 summas 816 eurot seost ei kostja

arvetega nr 5001-4, nr 5001-7, nr 5001-9 ega ka arvetega nr 3910-24 ja nr 3911-25. Selgusetuks

jääb, kuidas on omavahel seotud vaidlusalused arved aasta tagasi esitatud nn reklamatsiooniga.

Hageja ei ole märkinud, millised konkreetsed hagiavaldusele lisatud dokumentaalsed tõendid

tõendavad RAL 9010 värvitooni tõttu toodetud ja viimistletud uue toote olemasolu. Samuti ei nähtu

üheltki esitatud dokumentaalselt tõendilt, miks oli vaja toota uus toode, selle asemel, et see uuesti üle

värvida. Hageja ei ole seda selgitanud. Kostja poolt esitatud arved nr 5001-4, nr 5001-7 ning nr

5001-9 on esitatud 13 kuud hiljem hageja poolt hagis välja toodud ebasobiva värvitooniga arve

tarnimisest ning nende sisuks on uued tellimused, mis ei ole eeltoodud reklamatsiooni teemaga

kuidagi seotud. Hageja ei ole esitanud ühtegi dokumentaalset tõendit, mis sellist seotust kinnitaks.

RAL9010 tooni tarnete 30.10.2019 (RAL9010= 20L, Ref. Y19046) ja 29.11.2019 (RAL9010= 6L,

Ref. Y19049) puhul on tegemist erineva Ref. (tellimuse) numbriga- ühel juhul Y19046 ja teisel juhul

Y19049. Need on hageja enda tähised projektidele, kuhu värvi telliti ehk siit tuleb juba ebakõla, et

selle ukse viimistlemisel kasutati kahe erineva tellimuse numbriga värve. Ei ole üldse kindel, et pildil

olev uks värviti ära just eeltoodud partiide värvidega. Kostja leiab, et hageja ei ole tema suhtes

käitunud VÕS § 6 lg-s 1 sätestatud hea usu põhimõttest ning VÕS § 7 lg-s 1 sätestatud mõistlikkuse

printsiipidest.

31. VÕS § 195 lg 1 kohaselt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele

lepingupoolele. VÕS § 195 lg 2 kohaselt juhul, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või

lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste

kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad

kehtima. Kohus on seisukohal, et hageja 22.01.2021 e-kirja (dtl 257) saab käsitleda lepingu

ülesütlemisavaldusena, millega hageja on ühepoolselt lõpetanud poolte lepingulised õigussuhted.

Eeltoodule vaatamata võib VÕS § 195 lg 2 kohaselt kostja siiski VÕS § 108 lg 1 kohaselt nõuda

hagejalt arvete nr 5001-4, nr 5001-7 ja nr 5001-9 (kostja poolt täidetud ja hagejale üleandmiseks

valmis) tellitud kauba/teenuse eest tasumist.

Kuna hageja on leidnud, et tal puudus kohustus tasuda ettemaksuarve nr 5001-9 eest, kuna kostja

polnud kaupa talle üle andnud, siis märgib kohus täiendavalt, et kostja selgituste kohaselt oli

ettemaksuarve nr 5001-9 (21.01.2021) koostatud hageja tellimuse alusel. Valmissegatud värv on

kostja laos siiani, sest hageja pole sellele järele tulnud ja sellise spetsiifilise värvitooniga värvi pole

keegi teine vajanud (dtl 91-92). Kohus osundab, et VÕS § 82 lg 5 kohaselt kaasub pooltele kohustus

vastastikuse lepingulise kohustuse täitmiseks üheaegselt s.t hageja tasub kauba eest ja kostja annab

hagejale seejärel tellitud kauba üle. Põhjendatud ei ole hageja väide, et kostjal lasus kohustus arvel nr

5001-9 märgitud kauba üleandmiseks enne selle eest tasumist. Juhul kui pooled on sellises

tingimuses kokku leppinud, tuli hagejal seda tõendada (vt 23.02.2024 kohtunõue). Hageja ei ole

tõendanud vastupidist.

32. Hageja esitas kostjale 25.01.2021 oma kulusid (kahju) kajastava arve nr 2190 (dtl 238-239), kuna

hagejal tuli seoses vale RAL 9010 värvitooni tõttu ehk kostja poolt tarnitud vale kauba tõttu uuesti

toota ja viimistleda uued uksekomplekti puitdetailid, mis hageja oli juba vale ja standardile

mittevastava värvitooniga jõudnud rikkuda. Uute puitdetailide tootmine, värvimine, detailide

kokkupanek jms seotud tegevuse tõid hagejale kaasa täiendavad kulud (kahju summas 816 eurot).

Alternatiivne lahendus olukorra parandamiseks oleks olnud uksekomplekt lahti võtta, värvikiht

toodetelt maha lihvida ning seejärel uuesti kruntida ja pinnavärviga katta. Viimane lahendus aga

oleks olnud ajamahukam ja kulukam, kui uute puitdetailide tootmine ja üle värvimine.

Kohus on tuvastanud, et hageja esitas kostjale 25.01.2021 tasumiseks arve summas 816 eurot, mille

selgitusse on märgitud TK190235 külje ja ülaframuugidega kolmeosalise välisukse lengi

(1570x2480mm) uuesti tootmine ja viimistlemine. Arvele lisatud kulukalkulatsiooni kohaselt on

teostatud järgmised tööd: furnituuri demonteerimine, praaktoodete utiliseerimine, allesjäävate

toodete töölaualt kõrvaletõstmine, hööveldamine, mõõtu lõikamine, lengiotste freesimine,

immutamine, pahtliparandused ja lihvimine, kruntimine, vahelihv, valge pinnavärviga sissepoole

katmine, värvitud sisepinna paberiga kinnikatmine, musta pinnavärviga välispoole katmine, detailide

logistika, viimistlus, montaaž, paberi eemaldamine, furnituuri paigaldamine, puitmaterjali

maksumus, liivapaberid jm kulumaterjalid, immutusvahend, kruntvärv, pinnavärv 9010, 9004,

kõvendi krundile ja pinnavärvile (dtl 238-239).

Kohus on seisukohal, et juhul kui töövõtja võtab vastu lepingutingimustele mittevastava töö ja

aktsepteerib puudusega tööd ehk ei tagane rikkumisele tuginedes lepingust, saab ta nõuda töövõtjalt

kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 koosmõjus VÕS § 649 alusel.

VÕS § 649 alusel võib tellija nõuda töövõtjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis tööna tehtud

asja otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui kahju tulenes tellija ebapiisavast teavitamisest

töövõtja poolt, samuti kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse

tõttu. VÕS § 115 lg 1 ning VÕS § 127 ja VÕS § 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise

korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt Riigikohtu

08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15):



võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);



võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 103, VÕS § 115 lg 1);



võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, VÕS § 128);



kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);



kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a

kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);



rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

23.02.2024 kohtunõudes selgitas kohus, et kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid

peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja. VÕS § 103 lg 1 teise lause järgi

eeldatakse siiski, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja kostja peab kahju hüvitamise

kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav.

Kostja peamise vastuväite kohaselt ei ole hageja tõendanud arve nr 2190 (dtl 238-239) seotust 13

kuud varem toonitud värvidega (arved nr 3910-24 ja nr 3911-25, dtl 227-230) ja 19.12.2019 poolte

kirjavahetusega (dtl 231-237).

Kohus nõustub siinjuures kostjaga, et hageja poolt ca 1 aasta hiljem esitatud arvelt ei nähtu

vähimatki seost arvetega nr 3910-24 ja nr 3911-25 ning 19.12.2019 poolte kirjavahetusega.

Tõendatud ei ole, et 25.01.2021 arve ja sellel kirjeldatud kulu oleks mingilgi viisil seotud 19.12.2019

poolte kirjavahetusest nähtuvate puudustega.

Lisaks eeltoodule märgib kohus, et hagimaterjalide kohaselt kestis poolte koostöö peale 19.12.2019

e-kirjaga puudustest teavitamist- hageja tellis kostjalt tooteid ja kostja täitis hageja tellimused ning

esines jätkuvalt ka kostja eksimusi värvitoonide segamisel (dtl 240-249, dtl 280). Poolte kinnitusel

esitas hageja probleemi korral reklamatsiooni ja kostja asendas toote või koostas kreeditarve.

Seetõttu leiab kohus, et reklamatsiooni (arve nr 2190 kahju hüvitamiseks) esitamine ca 1 aasta hiljem

võib antud hagi asjaolusid arvestades olla vastuolus ka hea usu põhimõttega VÕS § 6 lg 1 kohaselt.

Võlasuhtes ei ole aktsepteeritav vastuoluline käitumine ning võlasuhtele ei kohaldata seadusest,

tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.

33. Täiendavalt selgitab kohus, et isegi juhul kui hageja kahju hüvitamise nõue oleks antud juhul

tõendatud, peab VÕS § 643 kohaselt tellija, kes on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või

kutsetegevuses, tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Kohus selgitab, et antud

juhul kohustus hageja VÕS § 643 kohaselt enne värvi ukselengile pealekandmist vaatama tellitud

toote üle ja veenduma selle vastavuses tellitule.

Hageja selgituste kohaselt märkas ta kostja poolt tarnitud värvide toonierinevusi alles siis, kui ukse

puitdetailidel oli värv kuivanud ning hageja ukse detaile kokku monteeris (2019. aasta detsember).

Selline erinevate värvitoonidega kõrvuti asetsevad detailid uksel, kus tellimuse kohaselt pidid kõik

olema värvitooniga RAL9010, ei olnud hagejale vastuvõetav. Sellist ust ei olnud võimalik hagejal

oma kliendile väljastada.

Kohus märgib, et hageja on antud juhul rikkunud VÕS § 643 sätestatud tellitud toote ülevaatamise

hoolsuskohustust. Hageja tegutses värvitooni tellides enda majandus- ja kutsetegevuses. Seega esines

hagejal hoolsuskohustus kontrollida koheselt värve peale värvide kättesaamist, kuid hiljemalt enne

värvimisega alustamist. Eeltoodu on aluseks VÕS § 139 lg 1 alusel hüvitamisele kuuluva kahju

suuruse vähendamisele. VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele

võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise

põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab.

Kuigi seaduses sätestatust kõrgema hoolsusega ülevaatamiskohustuse täitmine ei vabasta vastutusest

töövõtjat, kelle töö ei vasta lepingutingimustele, tuleks antud juhul arvestada, et kahju värvi

pealekandmisega uksele toimus hageja enda värvi kontrollimata jätmise hoolsuskohustuse rikkumise

tagajärjel (eeskätt arvestades hageja poolt esitatud tõendeid, millest nähtuvalt oli hageja teadlik

toonimisel tekkida võivatest värvierinevustest, dtl 144-151). Värvitoonide võrdluse tulemusel oleks

toonide erinevus ilmnenud esmase vaatluse tulemusel ja hagejal oleks seeläbi õnnestunud täiendav

kahju (ukse värvimise tagajärjel tekkinud kahju) ära hoida. Eeltoodu tõttu kuuluks VÕS § 101 lg 3

koosmõjus VÕS § 139 lg 1 alusel kahjuhüvitis ukse taastootmise, värvimise, detailide kokkupaneku

jm seonduvalt vähendamisele ning kahju hüvitamine võiks kõne alla tulla üksnes värvi maksumuse

ulatuses.

34. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja arved nr 5001-4, nr 5001-7 ja nr 5001-9 esitatud

hagejale tasumiseks uute tellimuste eest (ca 1 aasta hiljem). Kostja segas vastavalt hageja (arvel

märgitud 07.01.2021) tellimusele uue värvitooni WHITE-D ja esitas selle eest tasumiseks arve nr

5001-4 summas 384 eurot. Lisaks esitas kostja hagejale 15.01.2021 vahekrundi (klaar) eest arve nr

5001-7 summas 220,32 eurot. Vastavalt hageja 18.-19.01.2021 tellimusele esitas kostja hagejale

21.01.2021 ettemaksuarve nr 5001-9 summas 212,16 eurot pinnavärvi Melisse 15 ja puidupahtel

PINE eest. Ettemaksuarve nr 5001-9 puhul on kostja selgitanud, et kostja täitis tellimuse vastavalt

hageja soovile, kuid hageja ei soostunud kauba eest tasuma, mistõttu seisab hageja poolt tellitud

kaup kostja laos käesoleva ajani.

Eeltoodust järelduvalt märgib kohus, et kostja oli õigustatud lähtuvalt hageja tellimustest esitama

hagejale arved, sealhulgas ettemaksuarve ning hagejal ei ole õiguslikku alust arvete tasumisest

keeldumiseks.

35. VÕS § 197 lg 1 järgi tekib tasaarvestusolukord siis, kui tasaarvestaval poolel on õigus teiselt

poolelt tema kohustuse täitmist nõuda ning oma kohustus täita. Tasaarvestavale poolele kuuluv nõue

teise poole vastu peab olema sissenõutav ning teisele poolele kuuluv nõue tasaarvestava poole vastu

peab olema täidetav.

Antud juhul ei ole kohus tuvastanud tasaarvestusolukorra olemasolu. Seega puudub hagejal õiguslik

alus 25.01.2021 arve nr 2190 tasaarvestamiseks kostja 08.01.2021 arvega nr 5001-4 summas 384

eurot (dtl 250), 15.01.2021 arvega nr 5001-7 summas 220,32 eurot (dtl 251) ja 21.01.2021

ettemaksuarvega nr 5001-9 summas 212,16 eurot (dtl 252). Niisamuti ei saa hageja kostjalt nõuda

tasaarvestuse tagajärjel ülejääva 211,68 euro tasumist.

Kuna kostja on õigustatud nõudma hagejalt arvete nr 5001-4, nr 5001-7 ja nr 5001-9 tasumist ning

hageja ei ole nimetatud arveid kostjale tähtaegselt tasunud, oli kostja õigustatud edastama Creditinfo

Eesti AS-ile teabe hageja võlgnevuse kohta ning taotlema info avaldamist maksehäireregistris.

Kostja ei ole vastutav hagejale maksehäireregistris informatsiooni avaldamise tagajärjel tekkinud

kahju eest (dtl 275-279). Samuti puudub hagejal õiguslik alus VÕS § 101 lg 1 p 6, VÕS § 113 lg 1 ja

TsMS § 367 alusel viivisenõude esitamiseks.

TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluse pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning

otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg-s 1 sätestatakse, et hagi menetletakse poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 esimeses lauses sätestatakse, et

pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. TsMS § 5 lg 2 teises lauses sätestatakse, et pool määrab ise, mis asjaolud ta

oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Kohus lähtub asja lahendamisel haginõudest, milleks on antud juhul hageja arve nr 2190 (dtl 238-

239) tasaarvestusnõue kostja arvetega nr 5001-4, nr 5001-7 ja nr 5001-9 (dtl 250-252). Hageja ei ole

taotlenud RAL9010 valesti segatud värvitooni eest tasutud arve nr 3910-24, 31.10.2019 arvel

positsioon 3: 2K pinnavärv RAL9010, kogus 20L ja arve nr 3911-25, 29.11.2019 arvel positsioon 2:

2K pinnavärv RAL9010, kogus 6L (dtl 227-230) tasaarvestamist.

Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

36. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 133 lg-te 1 ja 2 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja

kõrvalnõuete järgi. TsMS §-s 367 kohaselt liidetakse kõrvalnõude hagihinna arvutamisel hagi

esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise

summale. TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot.

Hageja rahalise nõude suurus on 211,68 eurot, millele lisandub sissenõutavaks muutunud viivis

107,64 eurot ja TsMS § 367 alusel viivis VÕS § 113 lg 1 alusel määraga 0,05 % päevas (alates

29.12.2023) 38,74 eurot. Eeltoodule lisandub kahjustava tegevuse lõpetamise nõue TsMS § 132 lg 1

alusel 3500 eurot ja kahju hüvitamise nõue 4080 eurot.

TsMS § 134 lg 1 kohaselt liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded. Eeltoodust

tulenevalt on tsiviilasja hinnaks 7938,06 eurot (211,68 + 107,64 + 38,74 + 3500 + 4080).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

37. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega jätta menetluskulud täies

ulatuses hageja kanda.

38. Kostjat esindas tsiviilasja menetluses seaduslik esindaja. Kostja ei ole kohtule esitanud

tähtaegselt menetluskulude nimekirja. Tsiviilasja materjalide kohaselt ei ole kostja tasunud

menetluses riigilõivu ega kandnud muid menetluskulusid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

kostjal puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Vismann

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2025. a otsusega nr 2-23-18272.