2-24-7257/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Piirmets ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

27.09.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-7257

Tsiviilasi

R.V avaldus Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu vastu

ebaõige kande parandamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.05.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

R.V määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja) R.V , lepinguline esindaja

Anatoli Jort

Puudutatud isik (vastustaja) Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalju Hanni

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 10.05.2024 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta avaldaja kanda.

4. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

5. Jätta rahuldamata avaldaja 12.05.2024 taotlus määruskaebuselt tasutud riigilõivu

tagastamiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. R.V (avaldaja) esitas 08.05.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles märkis puudutatud

isikuna Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu (korteriühistu, kohtumenetluses puudutatud isik).

Avaldaja palus tunnistada kehtetuks korteriühistu registrikaardi alajaotuse „Õiguslik seisund”

kanne nr 2 tekstiga „Põhikiri on kinnitatud 16.10.2017“ ning ennistada ja kanda samasse

alajaotusesse kanne tekstiga „Põhikiri on kinnitatud 27.03.2003“. Lisaks palus avaldaja

tuvastada korteriühistu kohustus anda nõusolek kande parandamiseks ja asendada see

kohtulahendiga. Avaldaja tõi esile, et talle kuulub korteriomand korteriühistu hallatavas

elamus. Avaldaja väitel ei ole korteriomanikud kinnitanud korteriühistu registrikaardil

kajastatud 16.10.2017 põhikirja.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2. Maakohus tegi 10.05.2024 määruse (vaidlustatud määrus), millega keeldus TsMS § 477

lg 1 kaudu kohalduva § 371 lg 2 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest. Menetluskulud

jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 ja § 477 lg 1 alusel avaldaja kanda. Ühtlasi määras kohus, et

hüvitatavad kulud puuduvad.

2.1.

Kohtud on varem lahendanud samade menetlusosaliste vaidlust. Riigikohus sedastas, et

selles asjas jäi tõendamata 27.03.2003 otsusega kinnitatud põhikirja hilisem muutmine.

Sellele vaatamata on 27.02.2018 kantud registrisse põhikirjamuudatus. KrtS § 20 lg 1 kaudu

kohalduva MTÜS § 23 lg 2 ls 1 järgi jõustub korteriühistu põhikirja muudatus selle registrisse

kandmisest. TsÜS § 38 lg 7 ls 2 kohaselt ei saa juriidilise isiku organi otsuse tühisusele

tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne avalikku registrisse ja kande tegemisest on

möödunud kaks aastat. See õigust lõpetav tähtaeg kohaldub ka olukorras, kui registrikanne on

tehtud, ilma et juriidilise isiku organ oleks teinud kande aluseks oleva otsustuse. Selle

eesmärk on tagada õiguskindlus, et pärast kaheaastase tähtaja möödumist saaks

registrikandest juhinduda sõltumata sellest, kas kande aluseks on olemas vastav (kehtiv)

otsus. Korteriühistu põhikirja muudatus kanti registrisse 27.02.2018. Seega on TsÜS § 38 lg 7

ls-s 2 sätestatud kaheaastane tähtaeg möödunud, mis tähendab, et avaldaja ei saa enam

põhikirja muutmise otsuse tühisusele või puudumisele tugineda (RKTKm 06.12.2023, 2-21-

15434/22, p-d 12–14).

2.2.

Eelnevast tulenevalt ei saa avaldaja põhikirja muutmise otsuse puudumisele tugineda.

Pärast kaheaastase tähtaja möödumist saab registrikandest juhinduda sõltumata sellest, kas

kande aluseks on olemas vastav (kehtiv) otsus. Avaldajal ei ole võimalik käesoleva

avaldusega muuta 27.02.2018 registrisse kantud 16.10.2017 põhikirja (kannet) olematuks ega

ennistada varasema põhikirja (kande) õiguslikku seisundit. Kohtu hinnangul on avaldus seega

õiguslikult perspektiivitu.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

3. Avaldaja esitas 12.05.2024 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada

ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Ühtlasi palub avaldaja talle

tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu. Maakohus käsitles avaldust ekslikult hagita

asjana, see tulnuks lahendada registriasjana TsMS § 475 lg 1 p 10 tähenduses. Avaldaja esitas

tuvastusnõude ÄRS § 50 alusel, mis KrtS § 63 ja MTÜS § 75 järgi kohaldub ka

korteriühistute registrile. Maakohus tugines ekslikult TsÜS § 38 lg-le 7, mis ei kohaldu

registriasjas. Registrikande saab parandada, kui kohus tuvastab selle ebaõigsuse, vastava

nõude esitamine ei ole ajaliselt piiratud.

4. Maakohus võttis kaebuse menetlusse ja andis korteriühistule võimaluse sellele vastata.

Ühtlasi määras maakohus menetlusosalistele menetluskulu nimekirjadega seotud tähtajad.

Avaldaja esitas kulunimekirja. Korteriühistu vaidles kaebusele vastu, aga ei esitanud oma

menetluskulude nimekirja ega vastust avaldaja nimekirjale. Maakohus avaldaja

määruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu

tsiviilasi saabus 06.06.2024.

2 (3)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata

(TsMS § 657 lg 1 p 1, § 659). Kaebusega seotud kulud jäävad avaldaja kanda ja riigilõivu

tagastamise taotlus jääb rahuldamata.

6. Esmalt ei nõustu kolleegium avaldaja arusaamaga, et avaldust tulnuks lahendada

registriasjana. ÄRS § 50 ls 1 sätestab, et kui registrikanne on ebaõige, võib huvitatud isik

nõuda juriidiliselt isikult ebaõige kande parandamist. Järelikult on sel alusel lahendatav nõue

suunatud juriidilise isiku vastu, kelle registrikaardi kanne on huvitatud isiku hinnangul

ebaõige. Kui asjaomane juriidiline isik on korteriühistu ja huvitatud isik on korteriomanik –

nagu käesoleval juhul, siis tuleb nõue lahendada (TsMS § 475 lg 1 p 13 ja § 613 lg 1 p 1 järgi

hagita asjana.

7. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega vaidlustatud määruses ega korda neid.

Kaebuse väited ei väära tõsiasja, et samade menetlusosaliste vahel on juba lahendatud vaidlus

küsimuses, kas korteriomanik saab tugineda põhikirja muutmise otsuse puudumisele.

Riigikohus on selgelt otsustanud, et sellele korteriomanik enam tugineda ei saa. Koostoimes

eelmises p-s 6 märgitud põhjendustega tähendab see, et maakohus kohaldas TsÜS § 38 lg 7 ls

2 õigesti. See norm välistab käesoleval juhul avalduse rahuldamise võimaluse, st avaldus on

selles märgitud asjaoludel õiguslikult perspektiivitu. Sarnaselt varasema vaidlusega, on ka

käesolevas asjas avalduse esitamise ajaks möödunud enam kui kaks aastat 27.02.2018

registrikande tegemisest. Kolleegium ei tähelda võimalust, et hagita menetluses uurimis-

põhimõtte rakendamisel ilmneks asjaolud, mille alusel saab avalduse rahuldada. Järelikult on

õige maakohtu otsustus, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 477 lg 1 kaudu

kohalduva § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda.

8. Põhjendatud ei ole avaldaja arusaam, et registrikande ebaõigsuse saab alati parandada, kui

kohus selle tuvastab. TsÜS § 38 lg 7 ls 2 eesmärk on tagada õigusselgus. Pärast viidatud

sättes ette nähtud tähtaja möödumist saab juhinduda tehtud kandest, mida ei ole seoses

aluseks oleva otsuse tühisuse või puudumisega enam võimalik muuta (vrd TsÜS komm § 38,

p 3.4.3). Järelikult ei saa ka kohus (sh registripidaja) asjaomast kannet enam parandada.

Korteriomanikud saavad olukorra lahendada nii, et kinnitavad uue põhikirja.

9. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 alusel avaldaja kanda. Resolutsioonis

märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 1 ls 2). Korteriühistu ei

esitanud maakohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja tema kulusid ei

nähtu toimikust. Seetõttu pole vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. Kaebuse

rahuldamata jätmise tõttu puudub alus tagastada kaebuselt tasutud riigilõivu.

10. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise vaidlustamisel tehtud ringkonnakohtu

määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 372 lg 5, § 696 lg 1 ls 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

3 (3)