2-21-17980/73 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv (eesistuja), Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.09.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-17980

Tsiviilasi

I.A hagi Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse vastu kahju

hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.11.2023 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

I.A apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

132 328,77 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I.A (endine perekonnanimi X, isikukood XXX)

Kostja Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (registrikood

12016207), lepinguline esindaja vandeadvokaat Veikko

Puolakainen

1(11)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda I.A apellatsioonimenetluses esitatud tõendite asja juurde võtmisest ja

eemaldada need toimikust.

2. Parandada Harju Maakohtu otsuse kirjeldava osa esimese punkti seitsmendas

lõigus ilmne viga korteriomandi väärtuse 42 000 eurot kohta ja lugeda õigeks

järgmine sõnastus: „Hageja oli tellinud 2015. aasta aprillis eksperthinnangu, mille

kohaselt oli hageja omandis oleva korteriomandi väärtus koos esimese järjekoha, s.o

Swedbank AS hüpoteegiga, 142 000 eurot.“

3. Jätta Harju Maakohtu 29.11.2023

kohtuotsus

tsiviilasjas nr 2-21-17980

lõppjärelduses muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.

4. Jätta I.A apellatsioonkaebus rahuldamata.

5. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta I.A kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu

taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. I.A (hageja) esitas 15.11.2021 Harju Maakohtule hagi Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse

(kostja) vastu kahju 100 000 euro (või kohtu õiglasel äranägemisel) hüvitamise ja seadusjärgses

määras viivise nõudes alates 01.11.2018 kuni kohustuse täitmiseni.

1.1. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele:

- hagejale kuulus korteriomand asukohaga XXX (kinnisasi);

- kinnisasjale olid seatud hüpoteegid, vastavalt esimesele järjekohale Swedbank AS (pank)

kasuks ja teisele ja kolmandale järjekohale AB Kreditex AS ja Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu

(laenuandjad) kasuks;

- Rävala Õigusbüroo OÜ (kehtiva ärinimega Renovum OÜ, Renovum) omandas teise ja

kolmanda järjekoha hüpoteegid ja esitas täitmisavalduse hageja suhtes võlgnevuse

sissenõudmiseks;

- kostja algatas Renovumi avalduse alusel täitemenetluse nr 022/2017/3175;

2(11)

- 17.08.2017 kinnisasja arestimisaktis märkis kostja, et kinnisasja väärtus on 60 000 eurot ja

kehtima jääb esimesele järjekohale seatud hüpoteek panga kasuks hüpoteegihinnaga 91 110

eurot;

- 2015. a aprillis oli kinnisasja väärtus koos esimese järjekoha hüpoteegiga 142 000 eurot ja

2018. a septembris 160 000 eurot;

- 2018. a septembris toimunud enampakkumine toimus alghinnaga 60 000 eurot;

- enampakkumise nurjumisel alandas kostja vara hinda 25% võrra 45 000 euroni ja määras

enampakkumise sammuks 100 eurot;

- 04.10.2018 enampakkumisel osutus edukaks Stix KV OÜ (kehtiva ärinimega Arvila OÜ,

Arvila), kes omandas kinnisasja hinnaga 45 200 eurot;

- hageja võlgnevus panga ees oli septembris 2017 66 437,44 eurot ning seisuga 04.10.2018 63

179,84 eurot;

- 10.10.2018 kanti Arvila kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse;

- Arvila on seotud laenuandjatega ja osaleb nende poolt finantseeritud ning Renovumi

ennetähtaegselt ülesöeldud laenulepingute tagatiseks olevate hüpoteekide enampakkumistel

eduka pakkujana;

- Arvilale oli eelnevalt teada, milline on laenu tegelik rahaline jääk;

- 18.10.2018 kaebusega vaidlustas hageja kaebusega kohtutäituri otsusele enampakkumise

alghinna ja sammu 100 eurot, kuid kostja jättis kaebuse 12.11.2018 tehtud otsusega rahuldamata;

- kostja selgitades otsuses, et kui uus omanik hüpoteegiga tagatud nõude tasub ja esitab võlgniku

vastu nõude, siis on võlgnikul võimalik esitada antud nõude osas vastuväide, et hüpoteegiga

koormatud kinnisasja müüdi enampakkumisel hüpoteegi võrra odavamalt;

- pärast kinnisasja omandi üleminekut Arvilale hageja pangaga sõlmitud laenulepingust

tulenevaid kohustusi ei täitnud;

- Arvila esitas hageja vastu Harju Maakohtule hagi tsiviilasjas nr 2-20-7825, milles nõudis

pangaga sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist;

- 30.09.2021 rahuldas maakohus Arvila hagi ja mõistis hagejalt Arvila kasuks välja põhivõla

4468,32 eurot, viivise 479,30 eurot ja edasiulatuva viivise alates 01.10.2021 kuni põhinõude

tasumiseni, menetluskulud 1960 eurot ja viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.

1.2. Kinnisasi müüdi hüpoteegiga ja vara hind enampakkumisel oli oluliselt madalam selle

tegelikust väärtusest. Hariliku hinna määramisel tulnuks arvestada laenulepingu rahaliste

kohustuste jääki, mitte hüpoteegisummat. Panga selgitust hüpoteegiga tagatud nõuete summa

kohta (17.08.2017 seisuga 86 720 eurot) tulnuks mõista selliselt, et summa hulka on arvestatud

võimalike täitemenetluse vms kulude katteks 30%. Kuna pank ei ühinenud täitemenetlusega,

oleks pidanud võtma kinnisasja hariliku hinna määramisel aluseks selle hindamisaktis kajastatud

väärtuse.

Kohtutäituri 12.11.2018 otsuses antud soovitus oli vale ja seda ei olnud võimalik

kohtumenetluses realiseerida.

Hagejale tekitatud varalise kahju suuruseks on kinnisasja arestimise ajal selle hariliku väärtuse ja

enampakkumise alghinna, s.o 60 000 euro vahe ehk 100 000 eurot. Kui kohus ei pea seda õigeks

kahju suuruseks, siis palub hageja tekitatud kahju suuruse määrata kohtul.

1.3. Hagi ei ole aegunud. Kahju realiseerus 04.10.2018 (hagis ilmselt ekslikult 02.10.2018)

pärast kinnisasja enampakkumisel müümist. Kostja jättis hageja kaebuse enampakkumise hinna

vaidlustamise osas rahuldamata ja sellekohase 12.11.2018 otsuse sai hageja kätte 13.11.2018.

Alates 14.11.2018 hakkas kahjunõue aeguma ja hagi aegus 13.11.2021, mis langes laupäevale.

3(11)

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg 8 kohaselt saabus tähtpäev 15.11.2021 kell

24:00. Hageja esitas hagi kohtusse 4 minutit varem ehk 23.56.

Nõudele kohaldub 10-aastane aegumistähtaeg, kuna kostja rikkus oma kohustusi süüliselt ja

tahtlikult. Kostja on jätnud järgimata hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte, mille tagajärjel on

tekkinud hagejale varaline kahju.

1.5. Kohtutäituril oli võimalik tekkivat võimalikku kahju vähendada alghinna väiksemas määras

langetamisega või enampakkumise sammu suurendamisega. Selle tegemata jätmisega sai

võimalikuks, et enampakkumiselt omandas kinnisasja isik, kes oli teadlik nii laenulepingu jäägist

kui ka kinnisasja olukorrast.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus selle jätta rahuldamata.

2.1. Kostja tugines peamiselt järgmistele vastuväidetele:

- hagejale ei ole kahju tekkinud, sest hageja korteriomand müüdi 2. ja 3. järjekoha hüpoteegiga

tagatud nõude katteks ning kostja pidi vara väärtuse määramisel arvesse võtma 1. järjekoha

hüpoteeki ja selle kinnistusraamatust nähtuvat suurust 91 110 eurot;

- pank vastas kostja päringule, et hüpoteegiga tagatud nõuete summa on 17.08.2017 seisuga 86 720

eurot;

- vara hindaja ei arvestanud veebruaris 2015 esimese järjekoha hüpoteegiga, kuna hindamisakt

koostati panga tarbeks enne laenuvõtmist ja hüpoteegi seadmist;

- kui vara väärtus oli 142 000 eurot, siis arvestades panga hüpoteegiga tagatud nõude suurust, oligi

vara harilikuks väärtuseks algselt kohtutäituri poolt vara arestimise hetkel märgitud 60 000 eurot;

- selle hinnaga ühtki ostjat varale ei leidunud;

- kohtutäituri kommentaarid arestimisaktis ei ole määrava tähendusega, kuid kommentaar ei olnud

ka ebaõige ja viide lõppenud tsiviilasjale nr 2-20-7825 ei ole asjakohane.

2.2. Hageja jättis oma õigused täitemenetluses kohasel viisil kaitsmata ja ei saa enam kostja

väidetavale rikkumisele tugineda. Vara arestimise järgselt vaidlustas hageja vara arestimise hinna

Harju Maakohtule esitatud kaebusega tsiviilasjas nr 2-17-13731. Kostja taotles asjas hageja kulul

ekspertiisi määramist kinnisasja uue hindamise korraldamiseks, kuid hageja ei tasunud

ekspertiisitasu ja maakohus jättis seetõttu 30.10.2017 määrusega hageja avalduse hinna

vaidlustamiseks läbi vaatamata. Hageja seda määrust ei vaidlustanud ja tegemist on jõustunud

kohtulahendiga. Sellisel juhul loetakse, et võlgnik ei ole hindamist vaidlustanud.

2.3. Puudub põhjuslik seos väidetava kahju ja kostja väidetava kohustuse rikkumise vahel. Kostja

ei oleks saanud hagejat vabastada tema laenukohustuste täitmisest panga ees.

2.4. Puudub kostja süü ja kostja tegevus ei olnud hooletu, raskelt hooletu ega tahtlik. Täitemenetlus

algatati formaalsetele nõuetele vastava täitedokumendi alusel.

2.5. Hageja viivisenõue on põhjendamatu, kuna kohtutäituri suhtes pole jõustunud kohtulahendit

kahju väljamõistmise kohta riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lg 1 järgi.

2.6. Kostja taotles aegumise kohaldamist. Hagi on esitatud aegunult. Kohtutäituri seaduse (KTS) §

9 lg 9, RvastS § 17 lg 3 ja TsÜS § 150 lg 1 järgi on kahjunõude aegumise tähtajaks 3 aastat kahjust

4(11)

teadasaamisest või teada saama pidamisest. TSÜS §-s 149 sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg ei

kohaldu ja asjas ei ole rakendatav ka TsÜS §-s 146 sisalduv eriregulatsioon.

Kui hinnavahe on õiguslikus mõttes käsitletav kahjuna, siis pidi selle kandmine olema kindel juba

arestimise hetkel. Vara arestimise aktid koostati 17.08.2017 ja 07.12.2017. Hageja sai hiljemalt

2017 teada sellest, et kostja kavatseb müüa vara arestimisaktis märgitud hinnaga 60 000 eurot või

ümberhindamisaktis märgitud hinnaga 45 000 eurot. Hagi esitati 15.11.2021. Vähemalt 04.10.2018

kinnisasja enampakkumisel müümisel pidi hageja teada saama talle tekkivast kahjust.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Maakohus tegi 29.11.2023 otsuse, millega jättis hagi aegumise tõttu rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

3.1. Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud:

- kostja määras 17.08.2017 arestimisaktis hagejale kuulunud kinnisasja väärtuseks 60 000 eurot;

- 02.11.2017 avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded (AT) täitemenetluses kinnisasja

enampakkumise teade, mille kohaselt on vara alghind 60 000 eurot ning vara jääb koormama 1.

järjekoha hüpoteek panga kasuks;

- 29.11.2017 kuulutati enampakkumine nurjunuks osalejate mitteilmumise tõttu;

- 05.12.2017 hinnati vara ümber ja vara uueks hinnaks määrati 45 000 eurot;

- 05.12.2017 avaldati AT-s täitemenetluses kinnisasja enampakkumise teade, mille kohaselt on

vara alghind 45 000 eurot ning seda jääb koormama 1. järjekoha hüpoteek panga kasuks;

- 04.09.2018 avaldati AT-s täitemenetluses kinnisasja enampakkumise teade, mille kohaselt on

vara alghind 45 000 eurot ning seda jääb koormama 1. järjekoha hüpoteek panga kasuks;

- 04.10.2018 kordusenampakkumisel müüdi kinnisasi Arvilale 45 200 euroga;

- Arvila kanti kinnistusraamatusse omanikuna 19.10.2018.

3.2. Nõude rahuldamise õigusliku alusena viitas maakohus KTS § 9 lg 1 esimese lausele (nii

enne 01.01.2021 kui hetkel kehtivas redaktsioonis), mille järgi vastutab kohtutäitur oma

ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja

ulatuses. RVastS § 7 lg 4 järgi kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju

hüvitamisel lisaks riigivastutuse seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui seadusega

ei ole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega.

KTS § 9 lg 9 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenev nõue aegub kolme aasta

möödumisel päevast, millal kannatanu sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust,

ning hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju tekitamisest arvates.

TsÜS § 150 lg 1 järgi on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm

aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi

teada saama.

3.3. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et 17.08.2017 arestimisaktist pidi hageja teada saama talle

tekkinud väidetavast kahjust, kuna hageja arvates oli tema vara väärtus 15.02.2015

eksperthinnangu kohaselt 142 000 eurot, aga aktis 60 000 eurot.

Kui hagejale sai teatavaks kostja määratud vara väidetavalt ebamõistlikult väike ja hagejat

kahjustav väärtus, pidi hagejale olema ettenähtav võimalus, et enampakkumise nurjumise korral

vara väärtus veelgi väheneb.

5(11)

Hageja pidi saama kahjust igal juhul teada hiljemalt 18.10.2018, kuna ta esitas siis kaebuse

kohtutäituri tegevuse peale seoses 04.10.2018 kordusenampakkumisega. Sellisel juhul pidi hagi

esitama hiljemalt 18.10.2021. Hagi on esitatud 15.11.2021, seega pärast kolmeaastast

aegumistähtaja möödumist.

3.4. Isegi kui hageja nõue hakkas aeguma alles pärast hageja poolt kohtutäituri 12.11.2018 otsuse

kättesaamist ja tähtpäev saabus 15.11.2021 kell 24.00, on hageja nõue aegunud.

Hagi kohtusse jõudmise aega loetakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 362 järgi hagi

esitamise ajaks üksnes tingimusel, et hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Mittenõuetekohase

hagi kohtusse saabumine ei too üldjuhul kaasa sellega soovitud tagajärge. Hagiavalduse kostjale

kättetoimetamine on keskse tähtsusega, kuna just selle tulemusena saab kostja tema vastu nõude

esitamisest teadlikuks. Kuna hageja esitas 21.12.2021 parandatud hagiavalduse, mille maakohus

menetlusse võttis 08.02.2022 määrusega, oli selleks ajaks hageja kahju hüvitamisele suunatud

nõue aegunud ka siis, kui lugeda aegumise algusajaks 15.11.2018.

3.5. TsÜS §-id 146 ja 149 ei ole käesolevas asjas kohaldatavad, kuna kohtutäituri vastutust

aegumise kontekstis seadusest tuleneva kohustuse rikkumise korral reguleerivad eriseadustena

KTS § 9 lg 9 ning RvastS § 17 lg 3.

Kuna hageja esita kostja vastu kahju hüvitamise nõude pärast aegumistähtaja möödumist, tuleb

hagi jätta rahuldamata. Nõude olemasolu pole vajalik tuvastada ka siis, kui kostja esitab lisaks

aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid (RKTKo 11.12.2002, nr 3-2-1-92-02, p 19).

Kuna hageja põhinõue on aegunud, on aegunud ka viivisenõue, mistõttu jätab kohus hagi täies

ulatuses rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega

hagi rahuldada, alternatiivselt saata asi maakohtule uueks menetlemiseks. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda. Ühtlasi palub hageja parandada maakohtu otsuse esimese punkti 8.

lõigus esinev viga kinnisasja väärtuse osas 42 000 eurot ja lugeda õigeks 142 000 eurot.

4.1. Kohus jättis hageja 06.11.2023 esitatud menetlusdokumendiga esitatud tõendid tähelepanuta

olukorras, kus kohtunik lükkas asjas kohtulahendi tegemise neli korda edasi. Hageja palub võtta

apellatsioonkaebuses esitatud tõendid nr 3-9 kui asjakohased asja juurde. Maakohus jättis esitaud

tõendid tähelepanuta. Hagejal ei olnud võimalik esitada artiklite sarjas „Võla võim“ avaldatud

artiklit varem, sest ta sai eelnimetatud veebilehe kasutajaõigused päeval, kui artikkel on arvutist

välja prinditud.

4.2. Kahju tekkimise ajaks on kinnisasja võõrandamine enampakkumisel, mitte aga kohtutäituri

poolt arestimisakti koostamine. Hageja viitab Riigikohtu praktikale tsiviilasjas nr 3-2-1-64-08.

Aegumistähtaeg algas, kui kinnisasi müüdi 45 200 euroga 04.10.2018 ning hageja selle suhtes

omandiõiguse kaotas ehk siis alates 10.10.2018.

4.3. Hagi aegumistähtaeg peatus, kui hageja esitas menetlusabi taotluse, mis rahuldati. Hagi

esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses ning

ka samas asjas esmakordse avalduse esitamine menetluseks menetlusabi saamiseks enne

6(11)

kohtumenetluse alustamist, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus

(TsÜS § 160 lg 2 p 4). Aegumistähtaja kulgemise juures on oluline hageja kostjale 18.10.2018

täiteasjas esitatud kaebus, mille kostja jättis 12.11.2023 otsusega rahuldamata.

Täitemenetlus oli täiteasjas nr 02/2017/3175 alates 03.01.2018 Harju Maakohtu otsusega

tsiviilasjas nr 2-18-69 peatunud kuni 28.08.2018. Seda aega ei arvestata aegumistähtaja hulka

(TsÜS § 168 lg 1). TsÜS § 160 lõike 3 kohaselt lõpeb nõude aegumise peatumine, kui peatumise

aluseks olnud menetlus lõpeb jõustunud lahendiga. Ts asjas nr 2-18-69 tehtud ringkonnalahend

jõustus 28.08.2023. Lisaks ei arvestata aegumistähtaja hulka ka täiteasjas nr 022/2017/3175

esitatud mitmeid kaebusi kohtutäituri tegevusele.

Maakohus on ebaõigesti tõlgendanud aegumise peatumist seoses hagi esitamisega. TsÜS § 160 lg

1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või

tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 1 ja TsMS § 362 lg 3 järgi loetakse aegumistähtaeg peatunuks

alates hagi kohtule esitamisest. Aegumise kohaldamine on hageja suhtes ülekohtune.

4.4. Hageja kordab maakohtus esitatud väiteid, et 12.11.2023 kohtutäituri otsuses antud soovitus

oli ebaõige. Harju Maakohus mõistis hagejalt kinnisasja uue omaniku poolt makstud

hüpoteegikande aluseks oleva laenulepingu alusel tehtud osamaksed koos menetluskuludega välja.

Seega tekitas kostja oma 12.11.2023 otsuses esitatud ebaõige soovitusega hagejale otsest varalist

kahju üle 8000 euro. Ebamõistlik ja hea usu vastane on olukord, kus kostja avaliku võimu

esindajana ei vastuta enda poolt ametitoimingute raames antud soovituste või juhiste tagajärgedega

tekitatud kahju eest. Kostja oli valesoovituse andmisel raskelt hooletu.

Kui kostja müüs hageja omandis oleva kinnisasja koos kehtiva hüpoteegiga, on kostja süüliselt

hagejale tekkinud kahju eest vastutav.

4.5. Pank ütles hagejaga sõlmitud laenulepingu enampakkumiselt kinnisasja ostnud Arvila taotlusel

ennetähtaegselt üles. Laenuleping lõpetati 21.04.2023 ja pangale kanti notar Jaan Hargi kontolt 48

104,50 eurot. Arvila võõrandas vara uuele omanikule. Müügitehingu hind ei ole hagejale teada.

Eelduslikult toimus võõrandamine seoses asjaoluga, et hageja, Arvila, Kreditex jt vahel oli samal

ajal menetlus Harju Maakohtus laenulepingu tühisuse tuvastamise jm nõuetes (tsiviilasi nr 2-19-

12059). Ei olnud veel teada, kas ja millise tulemusega vaidlus jätkub Tallinna Ringkonnakohtus.

Hagejal ei olnud võimalik tasuda igakuiselt ringkonnakohtu määratud 756 eurot, mistõttu

ringkonnakohus keeldus hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tsiviilasjas nr 2-19-

12059 Harju Maakohtu poolt 08.09.2022 tehtud lahend jõustus 04.07.2023. Arvila saab esitada

hageja vastu uue hagi, mis on koos riigilõivu, viivise ja menetluskuludega suurusjärgus üle 50 000

euro.

4.6. Seoses kohtutäituri süüga viitab hageja Riigikohtu praktikale tsiviilasjas nr nr 2-17-19459.

Hageja esitas täiteasjas mitmeid kaebusi kostja tegevusele, kuid need jäid rahuldamata. Hagejal ei

olnud enam materiaalset ega vaimset ressurssi täiendava kohtuvaidluse alustamiseks.

4.7. Kostja on sõlminud vastutuskindlustuslepingu, mille alusel tuleks hagejale tekitatud kahju

hüvitada.

4.8. 26.12.2022 Delfis avaldatud artiklite sarjas „Võla võim“ on kajastatud Maarika nime all ka

hageja juhtumit. Avaldatud artiklis õigustas kostja oma tegevust. Kostja ei teinud mitte ühtegi

toimingut selleks, et hageja vara oleks müüdud turuhinnale ligilähedase väärtusega.

7(11)

4.9. Täitemenetluse tagajärjel on hageja sisuliselt varatu. Täitemenetluse eesmärk ei peaks olema

võlgniku täiesti varatuks muutmine ja võlaorjusesse suunamine. Hageja erialast tulenevalt ei ole

pankrotiavalduse esitamine tööalase tegevuse jätkumise seisukohast mõeldav. Seetõttu sõlmib

hageja jätkuvalt maksegraafikuid kinnisasja omandanud laenuandjaga, tasudes talle ja

kohtutäiturile kokku igakuiselt 400 eurot.

4.10. Kinnisasja väärtust ei määra ainuüksi hüpoteegisumma suurus. Kinnisasja väärtuse

hindamiseks tuleb välja selgitada, kas ja kui suurt nõuet hüpoteek tagab. Vastasel juhul võib see

viia kinnistu ostja põhjendamatule rikastumisele võlgniku arvelt.

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda. Kostja vaidleb vastu tõendite asja juurde võtmisele ja vea parandamisele maakohtu

otsuses.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, aga osaliselt tuleb selle

põhjendusi muuta (TsMS § 657 lg 1 p 21).

7. Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-s 3.1 nimetatud asjaolud, mille üle pooled ei vaidle

apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu õigusliku kvalifikatsiooniga nõude aluse osas, samuti

lõppjäreldusega, et hagi on aegunud.

8. Maakohus märkis õigesti, et hageja kahjunõue muutus sissenõutavaks hetkel, kui hageja sai

teada või pidi teada saama, et talle on tekkinud kahju. Hageja käsitab temale tekkinud kahjuna

täitemenetluses kinnisasja müümist liiga odavalt. Kahju suuruse arvestamisel võtab hageja

aluseks vara arestimisel arestimisaktis märgitud hinna (60 000 eurot ja 45 000 eurot) ja vara

2015 hindamisaktis märgitud hinna (142 000 eurot) hinnavahe.

8.1. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et väidetav kahju tekkis temale omandist ilmajäämisega

varale ehk kinnisasja täitemenetluses müümisega 04.10.2018.

8.2. Hageja ei ole hagis täpsustanud, millal ta vara müügist Arvilale täitemenetluses teada sai,

kuid on esile toonud ja tõendanud, et esitas kostjale 18.10.2018 kaebuse seoses arestimisaktis

vara liiga madala hinna määramisega ja enampakkumise sammuga 100 eurot kaebuse. Kaebuses

(I kd, tl 60–61) palub hageja tühistada 04.10.2018 enampakkumise tulemuse ja viia läbi uus

enampakkumine viisil, et alghinnaga 40 000 eurot juures oleks enampakkumise samm vähemalt

1000 eurot. Vaatamata sellele, et enampakkumist pole võimalik kaebusega kohtutäituri

tegevusele kehtetuks tunnistada (täitemenetluse seadustik (TMS) § 223), saab kaebuse alusel

tuvastada, et hiljemalt selle esitamise ajal, 18.10.2018, oli hageja teadlik kinnisasja müümisest

enampakkumisel. Seega hakkas hagi aeguma vähemalt alates 19.10.2018 ja hageja nõue aegus

19.10.2021.

Maakohtu otsusest tuleb välja jätta põhjendused, mis puudutavad hagi aegumist seoses vara

hinna märkimisega arestimisaktis ja kohtutäituri otsuse kättetoimetamisega 12.11.2021.

8(11)

8.3. Hageja viide Riigikohtu praktikale toetab eelnimetatud seisukohta, kuna ka selles vaidluses

leiti, et hagi kahju hüvitamiseks hakkas aeguma järgmisel päeval sellest päevast, millal oli hageja

saanud teada kinnistu ning selle olulisteks osades olevate hoonete müügilepingust (RKTKo

01.10.2008, nr 3-2-1-64-08, p 13).

9. Hagi aegumine ei ole menetlusabi taotluse esitamisega peatunud. Siinses vaidluses puudub

alus kohaldada TsÜS § 160 lg 2 p-s 8 sätestatut, sest hageja esitas menetlusabi taotluse praeguses

menetluses 21.11.2021 (I kd, tl 71–75), mitte enne kohtumenetluse alustamist.

10. Hageja apellatsioonkaebust mõistab ringkonnakohus viisil, et Harju Maakohus menetles

tsiviilasja nr 2-18-69, milles tegi hagi tagamise määruse ja peatas täitemenetluse nr

02/2017/3175. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et seoses sellega peatus hageja kohtutäituri

vastu esitatud nõude aegumine TsÜS § 160 lg 2 p 4 alusel.

Selles normis nimetatud avaldusena peetakse silmas kohtueelses menetluses konkreetse

tsiviilnõude osas esitatud avaldust kindla isiku vastu. Selliseks nõudeks on näiteks kriminaalasjas

tsiviilhagi esitamine konkreetse isiku vastu. Hageja ei ole tuginenud maakohtus ega

apellatsioonimenetluses asjaolule, et tsiviilasjas nr 2-18-69 oleks ta esitanud kohtutäituri vastu

kahju hüvitamise nõude. Samal põhjusel ei peata täitemenetluses kaebuste esitamine

kohtutäiturile viimase tegevuse osas hageja nõude aegumist. Seetõttu ei saanud hageja siinses

asjas esitatud nõue peatuda hagi tagamise korras täitemenetluse peatamise tõttu. Vaidluse

lahendamisel ei oma tähtsust, mis põhjusel ei pöördunud hageja kohtutäituri otsuse

vaidlustamiseks kohtusse.

11. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohtu põhjendus hagi aegumise peatumisest

seoses hagi esitamisega on vale ja hagi aegumise kontekstis on oluline mitte hagi menetlusse

võtmine, vaid selle esitamise aeg (TsMS § 160 lg 1). Seega, kui hageja hagi siinses asjas

menetlusse võeti, on hagi esitamise ajaks selle kohtusse jõudmise aeg ehk 15.11.2021. Hagi

aegumise peatumist nimetatu siiski ei mõjuta, sest selleks kuupäevaks oli hagi juba aegunud.

12. Seoses hagi aegumisega ei tule menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt vastata

küsimusele, kas kahju sai tekkida sellest, et kohtutäitur märkis arestimisaktis hüpoteegiga

tagatud nõudesumma valesti, määras alghinna liiga madala, rakendas enampakkumisel liiga

madalat sammu või andis hagejale 12.11.2018 (apellatsioonkaebuses ilmselt ekslikult 2023)

kaebuse lahendamisel vale soovituse. Nimetatu omaks tähtsust põhjusliku seose ja kohtutäituri

süüküsimuse tuvastamisel. Ringkonnakohus ei anna seoses nõude aegumisega hinnangut

kohtutäituri tegevuse õiguspärasusele, tema tegevuse põhjuslikule seosele hagejal tekkinud

kahjuga ega süüle. Seetõttu ei ole vaja vastata apellatsioonkaebuse sellesisulistele väidetele.

13. Esmakordselt apellatsioonimenetluses esitab hageja väite, et kandis seoses kostja ebaõige

soovitusega kahju, sest Harju Maakohus mõistis talt välja Arvila hageja eest pangale tehtud

laenumaksed koos kohtukuludega 8000 euro ulatuses. Ringkonnakohus jätab need väited

tähelepanuta, kuna maakohtus ei tuginenud hageja sellele, et tema kahjunõue on tekkinud Arvila

teises tsiviilasjas rahuldatud nõudest koos kohtukuludega (TsMS § 652 lg 4).

14. Vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust ka see, kas pank ütles Arvila taotlusel pangaga

sõlmitud laenulepingu üles ja kas hageja peab tasuma veel täiendavalt 50 000 eurot. Hageja

etteheited menetluses Arvilale seoses võla tegeliku suuruse teadmisega, kinnisasja

edasivõõrandamisega ja tsiviilasja nr 2-19-12059 menetlusega ei seondu kostja tegevusega.

9(11)

15. Hageja ei ole tuginenud asjaoludele, mis võimaldaksid järeldada, et kostja tuginemine

aegumisele oleks vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6 lg 2 ja TsÜS § 138 lg 2). Kostja ei ole

käitunud hageja suhtes vastuoluliselt ega oma õigusi kuritarvitanud. Üksnes asjaolu, et kostja on

riigivõimu esindaja ja tal on vastutuskindlustus, ei anna alust jätta aegumist kostja nõude suhtes

kohaldamata.

16. Maakohus jättis hageja esitatud tõendid põhjendatult vastu võtmata, kuna need olid esitatud

hilinemisega.

16.1. Asjaolu, et maakohus otsuse kuulutamist mitmeid kordi edasi lükkas, ei tähenda, et kohus

polnud alustanud otsuse vormistamist. Sellises olukorras uute tõendite vastuvõtmine oleks

tähendanud kostjale võimaluse andmist nende osas seisukoha võtmiseks ja oleks põhjustanud

menetluse viibimist (TsMS § 331 lg 1).

16.2. Hageja esitatud tõendite vastuvõtmiseks apellatsioonimenetluses puudub ka sisuline alus.

Siinse asja lahendamisel omas aegumise kohaldamisel tähtsust, millal sai hageja teada kahju

tekkimisest. Kahjust teadasaamise seisukohalt ei oma tähtsust, et kohtutäitur on täitemenetluses

teinud 11.10.2023 tasu väljamõistmise otsuse ja saatnud sellekohase täitmisteate hagejale; et

Tallinna Ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja apellatsioonkaebuse tsiviilasjas nr 2-20-7825

Arvila hagis hageja vastu võla nõudes; et hageja hagi Renovumi vastu menetlemisel peatati hagi

tagamise korras täitemenetlus (vt ka siinse otsuse p 10) ja et kohtuotsus on jõustunud selles asjas;

et hageja oli ajavahemikul 22.11.2018–04.08.2019 töötukassas arvele võetud; milline on kostja

haridus ja tema büroo reklaamitavad väärtused või missioon; millal hageja ja panga laenuleping

lõpetati ja milline oli selle jääk; et Arvila on kinnistusraamatust nähtuvalt kinnisasja edasi

võõrandanud; et tsiviilasjas nr 2-19-12059 keeldus ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse

menetlemisest.

16.3. Hageja esitatud Delfis avaldatud artikliseeria „Võla võim“ räägib laenuandjate ja

inkassofirmade kokkumängust. Laenulepingud hagejaga on sõlminud laenuandjad, kes nõuavad

inkassofirmade vahendusel hagejaga sõlmitud laenulepingutest tulenevaid võlgnevusi sisse,

kasutades selleks väidetavalt teatud skeemi. Hageja ei väida menetluses, et kostja oleks selles

skeemis osalenud või et hageja on laenulepingud sõlminud ja seeläbi võlaorjusesse sattunud

kostja tegevuse tulemusena.

16.4. Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-20-7825 on juba toimikus olemas (I kd, tl 64–69), mistõttu

selle uuesti toimikusse lisamiseks puudub vajadus.

16.5. Hageja apellatsioonimenetluses esitatud tõendid ei mõjuta kokkuvõttes asja lahendamist

ega ole asjakohased (TsMS § 238 lg 1 p 1). Kuna tõendid esitati kohtule elektrooniliselt,

eemaldab kohus need toimikust, kuid ei tagasta neid hagejale.

17. Hageja on esitanud taotluse kohtuotsuses vea parandamiseks. Maakohus on otsuse kirjeldava

osa esimeses punktis 7. lõigus (kaebuses ekslikult 8. lõigus) märkinud vara hinnaks 42 000 eurot

142 000 euro asemel. Kostja on taotlusele vastu vaielnud, kuna siduv on pooltele üksnes otsuse

resolutsioon ja tegemist pole apellatsioonkaebusele kohase taotlusega.

Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse, kuna vigade parandamine on lubatud igal ajal ja

seadus ei piira vigade parandamist üksnes otsuse resolutsioonis, samuti võib vea parandada

kõrgema astme kohus (TsMS § 447 lg 2). Maakohtu otsuse kirjeldava osa esimese punkti

seitsmendas lõigus tuleb märkida korteriomandi väärtuseks 42 000 euro asemel 142 000 eurot.

10(11)

18. Lõplike seisukohtadega esitas hageja uusi seisukohti (nt kahju on tekkinud ka tulenevalt

täitemenetluse kestusest) ja kostja kindlustusandja kirja selle kohta, et kindlustusettevõte ei saa

teha otsust hagejale tekkinud kahju hüvitamiseks enne siinses vaidluses otsuse jõustumist.

Hageja ei ole palunud võtta tõendit asja juurde. Isegi kui hageja sellise taotluse esitanud oleks, ei

oma tõend siinse vaidluse seisukohalt tähtsust (TsMS § 238 lg 1 p 1), kuna ei mõjuta asja

lahendamist. Uued väited ja tõendi jätab ringkonnakohus ka kui hilinenud tähelepanuta (TsMS §

652 lg 4).

19. Kokkuvõttes jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad

hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).

21. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust

kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse

lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks

asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS

§ 177 lg-s 2 sätestatud korras.

22. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)