2-24-8817/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-24-8817

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg

26. september 2024, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasi

J.B hagi U.G vastu elatise nõudes

Hagihind

5175 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: J.B (ik XXX)

Hageja seaduslik esindaja: Y.H (ik XXX, aadress xxx e-

post: xxx)

Kostja: U.G (ik XXX, aadress xxx)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista U.G`ilt J.B kasuks elatis 350 eurot kuus alates 04.06.2024 kuni J.B

täisealiseks saamiseni.

3. Elatis tasuda iga kuu 5-ks kuupäevaks Y.H arvelduskontole.

4. Otsuse täitmisel arvestada U.G poolt alates 04.06.2024 J.Ble elatisena makstud

summasid.

Menetluskulud

5. Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt lõppesid vanemate vahelised suhted peale lapse sündi. Laps on

erivajadustega (diabeet). Laps elab emaga, kes igapäevaselt lapse eest hoolitseb. Lapse ise

väldib kohtumist lapsega ja ei aita ema lapse kasvatamisel. Hageja ema ei tööta, kuna ta

kasvatab ja hooldab alla 3-aastast erivajadustega last. Emal puudub sissetulek alates

08.01.2024. Ema saab lapsetoetusest, lapse puude toetust (ei kata tervishoiu kulutusi). Kostja

maksis hagejale 290 eurot kuus. See on ebapiisav. Kostja omab alalist töökohta ja head

sissetulekut. Korteri majandamiskulud on keskmiselt 177,46 eurot kuus. Hageja osa kuludest

on ca 91,28 eurot (273,83/3) eurot.). Lapse hügieenitarvikute kulud 97,61 eurot + 202,21 eurot

tervishoiukulud (sensorid, reservuaarid, kanüülid, testid, insuliin).

2. Laps vajab igapäevaselt mitmekesist ja rikkaliku toitu, kulu keskmiselt on 200 eurot kuus,

riided ja jalanõud 150 eurot. Vaba aeg ja kirjatarbed 50 eurot, mänguasjad 50 eurot. Igakuine

tasu 2 eriarsti külastuse eest, sõidukulud eriarsti külastuste eest, lapse tervise jälgimine. Bolti

taksode kasutamine. Meelelahutuse kulud keskmiselt 50€ kuus. Igakuine tasu 4 ujula

külastuse eest 28 eurot kuus. Igakuine tasu 2 massaažisessiooni eest lapsele: -28 eurot kuus,

arengutegevused spetsialistiga 2 korda kuus 50 eurot, transpordikulud 120 eurot, muud kulud

(juuksur, kasvamise käigus vajalikud vahendid rattad, kärud jne.). Kokku on lapse teenuste

maksumus on 994.60 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 575 eurot kuus alates

04.06.2024 kuni täisealiseks saamiseni, so. 13.07.2040.

KOSTJA VASTUS

3. Kostja ei tunnista hagi. Lapse ema saab toetuseid 531 eurot kuus. Kostja tasub lapsele elatist

290 eurot kuus. Hageja esindaja poolt taotletav summa on ebamõistlik suur ja tõendamata.

Hageja toob välja, et lapse igakuised kulud moodustavad 994,60 eurot. Isegi kui jagada see

summa pooleks, siis tuleb välja 497 eurot, mitte aga 575 eurot, nagu hageja esindaja taotleb.

Ravimite osas peaks lapse ema esitama kulutuste arved, mis jagatakse pooleks. Lapse ema

valib enda jaoks mugava transpordiviisi (taksode kasutamine), mille kulud tahab nüüd kostja

peale panna. Eesti maakondades käivad liinibussid, sh ka xxx. Seoses lapse avastatud

haigusega pakun tõsta minu poolt makstava elatise summat 350 - 400 euroni alates järgmisest

kuust. Last külastasin paar korda kuus, hiljem ühe korra kuus. Alates hetkest, kui ma hakkasin

üks kord kuus käima, siis lapse ema oli väga tige. Samuti on mind ähvardanud lapse ema vend.

Viimane kord olin lapse juures märtsis 2024. Peale seda ema lapsega kohtuda ei võimalda.

Kostja hoolitseb täielikult oma vanavanemate eest.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul

lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid,

leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja elab oma ema

juures. Tuvastatud on, et lapsel esineb suhkurtõbi tüsistusteta. Perekonnaseaduse (PKS) §-de

96 ja 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Hageja palub kostjalt

välja mõista elatise 575 eurot kuus. Kostja väitel on kulud tõendamata ning kostja on nõus

tasuma elatist 350-400 eurot kuus. Riigikohus on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste

rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud

tuleb tõendada (RKTKo 3-2-1-120-14 p14).

5. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja välja toodud kulud on osaliselt tõendamata ja

põhjendamatud. Lapse ema vajalike ravimite alla toonud püksmähkmed, niisked salvrätikud,

haavakreemi, laste šampooni, kreemid, tampoonid, plaastrieemaldaja, antiseptikud, vitamiinid,

palaviku ja valu vastase ravimi, köhasiirupi. Kohtu hinnangul ei ole tegemist kulutustega, mis

kaasneksid lapse erivajadustega, vaid tavapäraste ravimite ja tarvikutega. Kohus nõustub

kostja seisukohaga, et transpordikulud taksole ei ole vajalikud ning kasutada on võimalik ka

teisi transpordiviise ja võimalusi. Nõustuda ei saa lapse ema seisukohaga, et lapse riietele ja

jalanõudele kulud igas kuus 150 eurot. Hagile lisatud AboutYou ostuarvetest nähtub, et

lapsele on selle aasta jaanuaris ostetud riideid 31, 88 euro ja mais 28, 72 euro eest. Lisatud on

lapse arengutegevuse arve juuni kuu eest summas 50 eurot, mille põhjal ei saa asuda

seisukohale, et see summa kulub lapse arengutegevusele iga kuu. Tõendeid iga kuu 4 korda

ujula ja 2 korda arengutegevuse spetsialistide külastuse eest, esitatud ei ole.

6. Samuti ei ole hagis esitatud väiteid seostatud konkreetsete tõenditega. Hagis on osaliselt

viidatud lisade numbritele, kui lisade nummerdus puudub. Hagis on välja toodud, et korteri

majandamiskulud on keskmiselt 177, 46 eurot kuus ja hageja osa kuludest on ca 91,28 eurot

(273,83/3) eurot.). Arusaamatuks jääb miks on korteri majandamiskulude arvutuse aluseks

võetud summa 273, 83 eurot, mitte 177, 46 eurot nagu on hagis välja toodud. Kui korteri

majandamiskulud on 177, 46 eurot kuus ja need on jagatud 3-ga, siis oleks hageja osaks 59,15

eurot, mitte 91,28 eurot. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagis välja toodud kulud on suuremas

osas üle paisutatud ja tõendamata, sh. on tõendamata asjaolu, et tulenevalt lapse tervisest on

igakuised täiendavad tervishoiukulud (sensorid, reservuaarid, kanüülid, testid, insuliin) 202,21

eurot. Arusaadavalt toob lapse haigus kaasa lisakulutusi, kuid mitte hagis toodud ulatuses.

Kohtu hinnangul on seaduses sätestatud miinimumist suurem, mõistlik summa kostja pakutud

350 eurot, mis peaks katma võimalikud lisakulutused lapsele.

Menetluskulud

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

(TsMS § 173 lg 1). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses

TsMS § 174 lg 1 ja 2).

TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Kohus jätab poolte menetluskulud poolte enda kanda ja seetõttu ei määra kindlaks

menetluskulude rahalist suurust.

Tarmo Tina

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/