4-24-2772/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

26. september 2024, Tartu kohtumaja

Väärteoasja number

4-24-2772

Kohtunik

Rutt Teeveer

Väärteoasi

Allar Aareleiu kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 07.08.2024.a otsusele väärteoasjas nr

2780,24,012316

Menetlusalune isik

Allar Aareleid

isikukood 36902222725; elukoht XXX; e-posti aadress

XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur

aadress: Riia 132, Tartu; e-posti aadress:

ppa@politsei.ee

Menetlustoiming

Kaebetähtaja ennistamine, menetlusse võtmine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Allar Aareleiu esitatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.

2. Võtta Allar Aareleiu esitatud kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 7. augusti 2024. a otsusele väärteoasjas nr 2780,24,012316 menetlusse

ning lahendada väärteoasi kirjalikus menetluses.

3. Lahend avalikustada Tartu Maakohtu kantselei kaudu hiljemalt 10. oktoobril

2024.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus

esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule 15 päeva jooksul alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna 7. augusti 2024

kiirmenetluse otsusega määrati Allar Aareleiule rahatrahv summas 180 eurot LS § 227 lg 2

kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest. Otsuse kohaselt juhtis A. Aareleid

mootorsõidukit Škoda Roomster reg numbriga XXX Tartu-Jõgeva-Aravete maantee 13.

kilomeetril kiirusega 132 +/- 8 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul oli 90 km/h. Seega

ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 34 km/h. Sellega rikkus A.

Aareleid LS § 15 lg 1 p 1. Otsuses märgitu kohaselt võis kaebuse esitada Tartu Maakohtule 15

päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, st kaebuse esitamise viimane tähtaeg on

22.08.2024.

2. 14. augustil 2024 esitas A. Aareleid PPA Lõuna prefektuurile avalduse ja süüteoteate,

milles teatab väärteoasjast, mille toimepanemises ta ei ole osalenud. Tema andmeid on

sihilikult kasutatud väärteost kõrvalehiilimiseks. Teadaolevalt viibis ta oma töökohal ja

mingeid dokumente polnud võimalik tema identiteedi vargal ette näidata.

3. 24. augustil 2024 esitas A. Aareleid Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaebuse

kohtuvälise menetleja otsuse peale. Kaebuses märgib, et ta on teinud Tartu politseimajas

avalduse, mille kohaselt ei ole ta nimetatud väärteo toime pannud, ta ei ole nimetatud auto

roolis kunagi sõitnud. Keegi kolmas isik on pahatahtlikult kasutanud tema isikuandmeid ning

esitanud need politseile. Ta viibis väärteo toimepanemise hetkel töökohal.

4. Pärnu Maakohtu 26. augusti 2024 määrusega edastati A. Aareleiu kaebus kohtualluvuse

järgi lahendamiseks Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale.

5. 3. septembril 2024 esitas A. Aareleid Rapla kohtumaja aadressil kaebuse täiendavad

põhjendused ning kaebetähtaja ennistamise taotluse. Taotluse kohaselt palub A. Aareleid

ennistada kaebetähtaja ja tühistada tema nimel koostatud kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr

278024012316 ja lõpetada väärteomenetluse. A. Aareleid taotleb asja menetlemist kirjalikust

menetluses ja palub PPA-lt küsida kirjalikku seisukohta toimunud eksituse kohta. A. Aareleid

selgitab, et tema rikkumise toimepanemise ajal mootorsõidukis ei viibinud, ta viibis rikkumise

toimepanemise ajal oma kodus XXX. Politsei sõnul kinnitas auto omanik A. V., et temale

kuuluvat mootorsõidukit Škoda reg numbriga XXX kasutab A. K., kes on A. Aareleiu XXX.

A. on ka varasemalt kasutanud A. Aareleiu andmeid, et karistusest pääseda, seega on

võimalik, et ta esitas ka sel korral A. Aareleiu andmed politseile. Kui A. Aareleid sai teada, et

tema suhtes on koostatud kiirmenetluse otsus ja määratud rahatrahv, kirjutas ta avalduse

päringuga politseile. Avalduse peale helistati politseist ja täpsustati üksikasju, misjärel võeti

uuesti ühendust ja selgitati, et tõepoolest on toimunud eksitus ja keegi temale väga sarnane

isik A. on ilmselt kasutanud tema andmeid pahatahtlikult. Kuna kiirmenetluse otsust saab

tühistada vaid kohus, siis esitas ta kaebuse Tartu Maakohtule. Kaebus on koostatud koostöös

PPA-ga, et eksimus saaks kõrvaldatud seaduses sätestatud korras.

6. Kohtuväline menetleja esitas Tartu Maakohtule kirjaliku seisukoha 13. septembril 2024,

milles märgib, et nõustub kaebaja poolt esitatud taotlusega otsuse tühistamiseks. Kohtuvälise

menetleja hinnangul ei ole menetlusaluse isiku süü teo toimepanemisel leidnud tõendamist.

On selgunud, et menetlusalune isik ei viibinud sel ajahetkel sõiduki roolis ning rikkumist

toime ei pannud. Mootorsõiduki Škoda reg.nr XXX kuulub A. V.. A. V. kinnitas, et ta ei

tunne sellist isikut nagu A. Aareleid ning temale teadaolevalt kasutab sõidukit A. K., kes on

mh A. Aareleiu XXX. Kuna A. K. on varasemalt kasutanud õigusrikkumiste

toimepanemisel A. Aareleiu isikukoodi ja andmeid, et karistusest pääseda, on võimalik, et ta

2 (4)

tegi seda uuesti. A. Aareleid viibis rikkumise toimepanemise ajal XXX. Kohtuväline

menetleja kõrvutas XXX fotosid politsei andmebaasis ja veendus, et isikud on piisavalt

sarnased, et tänaval tööd teinud ametnik neil väga hästi vahet ei teeks. Kuna roolis istunud

isik väitis, et tal pole dokumente kaasas ja teadis isikukoodi peast, oli ametnik veendunud, et

tegemist on A. Aareleiuga.

KOHTU SEISUKOHT

7. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel kontrollib maakohtunik

eelmenetluses asja kohtualluvust ning käesoleva seadustiku §-de 114 ja 115 nõuete täitmist.

8. VTMS § 14 lg 2 kohaselt saab väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust arutada

see maakohus, kelle tööpiirkonnas on tegu toime pandud. Nähtuvalt 7. augusti 2024

kiirmenetluse otsusest on väärteo toimepanemise kohaks Tartu vald, Tartu maakond (Tartu-

Jõgeva-Aravete maantee 13. kilomeeter). Seega on Tartu Maakohus pädev nimetatud kaebust

lahendama.

9. VTMS § 114 lg 1 p 1 ning lg 3 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule

kaebus kiirmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul alates menetlusaluse isiku poolt

kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest. Käesoleval juhul on kiirmenetluse otsuses

märgitud, et kaebetähtaja viimane päev on 22. august 2024. Arvesse tuleb võtta aga asjaolu, et

kohtule esitatud kaebuses on menetlusaluse isiku põhitees, et tema ei ole väärteo toimepanija

ja ei viibinud sündmuskohal, mistõttu ei ole tema allkiri kiirmenetluse otsusel (allkirjastatud

sündmuskohal 7. augustil 2024). Väärteo materjalidest ei nähtu üheselt, millisel kuupäeval A.

Aareleid on nimetatud väärteoasjast väidetavalt teada saanud. Ta on PPA Lõuna prefektuuris

esitanud 14. augustil 2024 süüteoteate ja avalduse ning alles 24. augustil 2024 kaebuse

maakohtule (Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale) ning täiendava kaebuse 3. septembril 2024,

mil on kohtule esitanud ka taotluse kaebetähtaja ennistamiseks.

10. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel

kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud

kaebetähtaeg kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lõike 2

kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjusteks 1) äraolek, mis ei seondu

kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega; 2) muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur

või kohus peab mõjuvaks. Lõike 3 kohaselt võib ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates

päevast, mil takistus ära langes. Mõjuv põhjus KrMS § 172 tähenduses eeldab seda, et tähtaja

möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on sündmus, mille

tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (mutatis mutandis RKTK 3-2-1-40-11

p 16).

11. Kohtu hinnangul, võttes arvesse erandlikke asjaolusid, mille tõttu kaebus kiirmenetluse

otsuse peale on esitatud – A. Aareleiu väitel ei ole tema väärtegu toime pannud isikuks, on

põhjendatud kaebetähtaeg ennistada ja A. Aareleiu kaebus menetlusse võtta. A. Aareleid ei

viibinud tema esitatud kaebuse kohaselt kiirmenetluse otsuse koostamise juures. A. Aareleid

on pärast rahatrahvi määramisest teadasaamist esitanud PPA-le süüteoteate 14. augustil 2024

ning esitanud seejärel kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele maakohtule. Kaebuse

täiendavast selgitusest nähtub, et kohtuväline menetleja on abistanud A. Aareleidu kaebuse

koostamisel ning selgitanud, et otsust on võimalik tühistada vaid maakohtus. Seega on

usutav, et isegi, kui A. Aareleid sai kiirmenetluse otsusest teada 7. augustil 2024

3 (4)

(kiirmenetluse otsuse koostamise kuupäeval), ootas ta juhiseid otsuse tühistamise osas

kohtuväliselt menetlejalt ning seetõttu ületas endast sõltumatutel asjaoludel kaebetähtaega.

12. Kohus määrab asja lahendamise kirjalikus menetluses. A. Aareleid on nõustunud asja

lahendamisega kirjalikus menetluses, kohtuväline menetleja ei ole samuti taotlenud

kohtuistungi korraldamist ning on kohtule esitanud kirjaliku seisukoha. VTMS § 120 lg 1

kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus

menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia

kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning

kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist

osa võtta. Kohus teeb lahendi teatavaks Tartu Maakohtu kantselei vahendusel hiljemalt 10.

oktoobril 2024.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rutt Teeveer

kohtunik

4 (4)