2-24-9347/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Hannes Olev

Kohtujurist

Katalyn Tähismaa

Määruse tegemise aeg ja koht

25.09.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-9347

Tsiviilasi

Osaühingu Hanval Metall hagi SCM OÜ vastu

müügilepingu täitmise, viivise ja kahjuhüvitise nõudes

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Hanval Metall (registrikood 10206145),

esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas (e-post: XXX)

Kostja: SCM OÜ (registrikood 11453029), esindaja

vandeadvokaat Alo Pormeister

RESOLUTSIOON

1. Võtta hagist loobumine vastu.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-9347, osaühingu Hanval Metall hagis SCM

OÜ vastu müügilepingu täitmise, viivise ja kahjuhüvitise nõudes.

3. Menetluskulud jätta kostja kanda.

4. Mõista SCM OÜ-lt osaühingu Hanval Metall kasuks menetluskulude hüvitis summas

1210 eurot.

5. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb SCM OÜ-l tasuda viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

6. Tagastada hagejale riigilõiv summas 700 eurot ning kanda see osaühingu Hanval

Metall arvelduskontole nr xxxx.

7. Määrus toimetada pooltele kätte.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu

möödumisel määruse tegemisest.

Asjaolud

Osaühing Hanval Metall esitas 14.06.2024 hagi SCM OÜ vastu müügilepingu täitmise,

viivise ja kahjuhüvitise nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 28.06.2024 määrusega.

03.09.2024 esitas hageja kohtule hagist loobumise avalduse, milles märkis, et kostja rahuldas

pärast kohtu poolt hagi menetlusse võtmist so 28.06.2024 hageja võlanõude summas 26

740,04 eurot ja 17.07.2024 tasus 791,27 eurot ning hageja soovib hagist loobuda. Vastavalt

TsMS § 168 lg 5 taotles hageja kostjalt hageja menetluskulude väljamõistmist, kuna hageja

loobus hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Hageja kulud

õigusabile on summas 850 eurot (õigusteenuse maht 5 tundi) hinnaga 170 eurot tund +

käibemaks. Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu summas 1400 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2

alusel taotleb hageja 50% tasutud riigilõivu tagastamist. Hageja kinnitab, et ta on

käibemaksukohuslane, mistõttu palub hageja mõista menetluskulud kostjalt välja ilma

käibemaksuta.

Kostja esitas 20.09.2024 seisukoha hagist loobumise taotlusele ja sellega seonduvatele

menetluskuludele. Kostja on seisukohal, et hagi oli perspektiivitu, sest hagi menetlusse

võtmise määruse allkirjastamise ajal ei olnud põhinõuet kuna nõue sai tasutud 28.06.2024

ning oli alles üksnes seadusjärgne viivisenõue summas 791,27 eurot. Kostja on seisukohal, et

kohtu menetluses ei olnud nõudeid, mida menetleda. Kostja hinnangul ei olnud hageja

käitumine hagi esitamisel hea usu põhimõtetega kooskõlas. Kostja palub enda menetluskulud

hagejalt välja mõista täies ulatuses ning hageja menetluskulud palub jätta hageja enda kanda.

Kostja palub jätta hageja menetluskulude nõuded kostja vastu rahuldamata täies ulatuses.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus leiab, et loobumisavaldus kuulub rahuldamisele ja menetlus lõpetamisele. TsMS

(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust

tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist

loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab

hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku

esindaja hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu

isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Kohus leiab, et hagist loobumine ei kahjusta

avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seetõttu

võtab kohus loobumisavalduse vastu ning lõpetab menetluse.

Kohus leiab, et kostja vastuväited on alusetud ja kohut eksitavad ning seetõttu jätab kohus

kostja vastuväited tähelepanuta. Kostja võlgnevuse algus on 17.02.2024, mil läks üle arve nr

240097 maksetähtaeg ning hagi esitati kohtule 14.06.2024. Hagi menetlusse võtmise kuupäev

ei oma antud asjaoludel õiguslikku tähendust.

TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga

sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist

loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 5 järgi,

kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema

nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kuivõrd hageja loobub hagist

põhjusel, et kostja on tema nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, jätab kohus menetluskulud

kostja kanda.

TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 punktist 1 tulenevalt määrab kohus menetluse lõpetamise

määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

TsMS § 138 kohaselt on menetluskuludeks kohtukulud (riigilõiv, kautsjon ja asja

läbivaatamise kulud) ning kohtuvälised kulud. TsMS § 144 sätestab, et kohtuvälisteks

kuludeks on muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1

kohaselt on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on

06.05.2015 lahendis asjas 3-2-1-4-15 selgitanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega

ja keerukust. Kolleegium on varasemas praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb

arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks

eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite arvu

ja läbitud kohtuastmete arvu.

Kohus, tutvunud hageja menetluskulude taotlusega ja vaadanud läbi asja materjalid, võtnud

arvesse tsiviilasja üldist mahtu ja keerukust, on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja

ajakulu on ülepaisutatud. Sellest tulenevalt hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on

põhjendatud osaliselt.

Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik töömaht selles asjas

kokku 3 tundi. Kohus võtab arvesse, et sisulise vaidluseni asjas ei jõutud, hageja loobus hagist

kuna kostja täitis nõude.

Esindaja tasumäär 170 eurot/tund + km on kohtupraktikas tunnustatud lepingulise esindaja

tasumäär. Seega kokku hageja õigusabikulud lepingulise esindaja 3 tunni tasu näol on 510

eurot. Kohus määrab hüvitatavate põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 1210

eurot (sh pool tasutud riigilõivust ehk 700+510 eurot) ning mõistab selle summa kostjalt

hageja menetluskulude katteks välja.

Hageja taotleb hagist loobumise tõttu hagimenetluseks tasutud poole riigilõivu tagastamist.

Kohtutoimiku andmetel tasus hageja 14.06.2024 hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1400

eurot.

TsMS § 150 lg 2 punkt 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui

hageja loobub hagist.

Eeltoodu alusel tagastab kohus hagejale pool hagimenetluses tasutud 1400 euro suurusest

riigilõivust, s.o 700 eurot osaühingu Hanval Metall arvelduskontole nr xxxx.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hannes Olev

kohtunik