3-24-2509/38 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

25.09.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2509

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus anda luba paigutada

E.Z kinnipidamiskeskusesse

Menetlusosalised ja esindajad

Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad

Y.C ja Y.Q

Puudutatud isik E.Z , riigi õigusabi korras määratud

esindaja v.adv Aleksei Ratnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 06.09.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

E.Z määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta E.Z määruskaebus menetlusse.

2. Jätta Tallinna Halduskohtu 06.09.2024 määrus muutmata ning E.Z

määruskaebus rahuldamata.

3. Tõlkida määrus saksa keelde, v.a osa „Asjaolud ja menetluse käik“.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Iraani Islamivabariigi kodanik E.Z tuli Eestisse 04.09.2024 reisibussiga. Ta tuli

Saksamaalt ning läbis Poola, Leedu ja Läti. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis

Tallinna-Pärnu-Ikla mnt 143. km-l reisibussis puudutatud isiku reisi- ja muid dokumente.

Puudutatud isik esitas Iraani kodaniku passi (kehtib 13.06.2023–12.06.2028), Saksamaa

elamisloakaardi (kehtis 28.06.2022–25.07.2024) ja Saksamaa tähtajalise elamisloa taotlemise

tõendi. Isik selgitas, et ta soovis sõita Soome, eesmärgiga seal elama asuda. PPA tegi päringu

Saksamaale, millele saadud vastusest selgus, et isik on esitanud seal tähtajalise elamisloa

taotluse, aga tõend selle kohta ei ole kehtiv väljaspool Saksamaad.

2. PPA pidas isiku 04.09.2024 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg

1 alusel 48 tunniks kinni. Isikul puudub seaduslik alus Eestis viibida. Isik rõhutas temaga

korraldatud vestluse käigus korduvalt, et ei soovi minna Saksamaale ning tema eesmärk on

jõuda Soome ja kaaluda ka teisi riike oma elukohana. 05.09.2024 koostas PPA isikule kohe

sundtäidetava ettekirjutuse nr 1052281769 Eestist lahkumiseks ning seadis sissesõidukeelu

3-24-2509

Eestisse viieks aastaks. Isiku lahkumiskohustus sundtäidetakse tema kinnipidamise ja Eestist

väljasaatmise teel VSS § 73 lg 2 alusel.

3. Politsei- ja Piirivalveamet esitas 05.09.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba

pidada E.Z kinni ja paigutada ta VSS § 15 lg 1, § 23 lg 1 p 1 ning § 68 p-de 6 ja 9 alusel

kinnipidamiskeskusesse (KPK).

1) PPA-l on vaja koostada ja edastada Saksamaa ametivõimudele tagasivõtupalve, et hakata

korraldama puudutatud isiku väljasaatmist ja Saksamaale üleandmist. See võtab aega rohkem

kui 48 tundi. Lisaks sõltub väljasaatmine lennupiletite olemasolust, sõidu ettevalmistamisest

ja lennufirma kinnitusest, et nad võtavad väljasaadetava lennule.

2) Isiku kinnipidamine KPK-s on vajalik, sest esineb tema põgenemise oht, mida pole

võimalik leevendada leebemate järelevalvemeetmetega. Isikul puudub Eestiga igasugune side,

tal ei ole siin tuttavaid, sugulasi ega majanduslikke sidemeid. PPA hinnangul ei ole välistatud,

et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib

omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki. Schengeni alal puudub riikidevaheline

piirikontroll ja isiku liikumine ei ole raskendatud (mida näitab isiku seadusliku aluseta

liikumine Saksamaalt Eestisse). Samuti on isikul olemas vajalikud finantsvahendid, et

korraldada reisimist teistesse riikidesse. Isiku käitumisest ja oma eesmärkide saavutamiseks

valitud viisist järeldub, et isik peab enda eesmärgi saavutamist olulisemaks talle pandud

kohustuste täitmisest. Isik on selgelt väljendanud, et ta ei soovinud Eestisse tulla ega siia

jääda. Isik on korduvalt väljendanud soovimatust naasta Saksamaale, mistõttu võib ta ka sel

põhjusel soovida vältida enda Saksamaale väljasaatmist. Isik oli teadlik Saksamaalt lahkumise

keelust, kuid ei pidanud oluliseks seda järgida ning on lahkunud loata Saksamaalt. Ekslik on

isiku väide, et Saksamaa elamisloa taotlemise tõendil märgitud väljasaatmise keeld annab

talle õiguse viibida väljaspool Saksamaad. Puudutatud isiku paigutamine KPK-sse on

proportsionaalne, kohane ja vajalik, kuna on alust arvata, et ta hakkab

väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma.

4. Tallinna Halduskohus rahuldas 06.09.2024 määrusega PPA taotluse ning andis loa

pidada E.Z kinni ja paigutada ta KPK-sse kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte

kauemaks kui 06.11.2024 (k.a).

1) E.Z on välismaalane, kellel puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus ja kellele on

05.09.2024 koostatud sundtäidetav lahkumisettekirjutus. Tema väljasaatmine 48 tunni jooksul

ei ole võimalik, sest enne tuleb Saksamaaga kooskõlastada tema tagasisaatmine. Lisaks võtab

aega väljasaatmiseks lennupiletite ning vajalike kooskõlastuste hankimine. Isiku väljasaatmist

ei ole praeguseks selgunud asjaolude pinnalt alust pidada perspektiivituks. PPA-l tuleb

korraldada isiku väljasaatmine Saksamaale viivitamata esimesel võimalusel.

2) KPK-sse paigutamiseks esmakordse loa andmine on põhjendatud, kui loa andmise hetkel

teadaolevatest asjaoludest nähtub, et see on vajalik ega ole ilmselgelt mittemõõdukas. PPA on

õigesti leidnud, et esineb isiku põgenemise oht. Isik on saabunud Eestisse, omamata selleks

seaduslikku alust. Tal on olnud Saksamaal elamisluba, mille kehtivusaeg on lõppenud. Ehkki

ta on esitanud elamisloa pikendamise taotluse, ei olnud tal selle menetlemise ajal õigust

lahkuda Saksamaalt. Isik on korduvalt väljendanud, et soovib liikuda Soome või mõnda teise

Euroopa Liidu liikmesriiki, eesmärgiga seal elama asuda, ning ei soovi tagasi pöörduda

Saksamaale. Sellest tulenevalt on isiku KPK-sse paigutamine vajalik, et vältida olukorda, kus

ta hoidub kõrvale väljasaatmisest. Isik ei ole oma käitumisega tekitanud usaldust sellisel

määral, et põhjendatud oleks kohaldada tema suhtes leebemaid järelevalvemeetmeid (VSS §

10 lg 2).

2(4)

3-24-2509

3) Isiku kinnipidamine KPK-s ei ole vastuolus tema turvalisuse või tervise kaitse

kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). KPK-s on tagatud toitlustus ja võimalus liikuda värskes õhus

ning vajadusel arstiabi.

5. E.Z palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 06.09.2024 määrus ning teha

uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta KPK-st.

VSS § 68 näeb ette üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu sedastamiseks vältimatult

esinema, kuid ohu kindlakstegemiseks tuleb hinnata ka muid välismaalast ning juhtumit

iseloomustavaid asjaolusid. PPA ega kohus ei ole kaebaja põgenemisohtu põhjendanud.

Puudutatud isik ei ole enda käitumisega väljendanud soovimatust täita lahkumiskohustust.

Jääb arusaamatuks, miks arvab kohus, et on tõenäoline, et vabaduses viibides ei pruugi

puudutatud isik olla PPA-le kättesaadav väljasaatmistoiminguteks. PPA ega kohus ei ole

arvestanud isiku ütlustega ega teinud kindlaks asjaolusid, miks ta oli sunnitud käituma nii,

nagu ta seda tegi. Puudutatud isik kinnitab jätkuvalt, et ta ei kavatse menetlusest kõrvale

hoida. Puudutatud isik ei nõustu, et tema suhtes ei ole võimalik leebemaid

järelevalvemeetmeid tõhusalt kohaldada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb HKMS § 207 lg 1 alusel võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5). Määruskaebus vastab HKMS §-des 52–54 ja

205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-d 6 ja 9).

7. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust

selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ning HKMS § 201

lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes ei pea vajalikuks neid korrata.

8. VSS § 2 lg 1 sätestab, et Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. VSS § 2 lg 2 kohaselt

sätestab välismaalase Eestis viibimise seaduslikud alused välismaalaste seadus (VMS). VMS

§ 43 lg 1 p 6 kohaselt on viibimisaluseks mh Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva

asutuse antud elamisluba. Puudutatud isikul ei ole õigust Eestis viibida. Tema Saksamaa

elamisluba kaotas kehtivuse 25.07.2024. Ehkki ta on taotlenud Saksamaal uut tähtajalist

elamisluba, ei kehti selle taotlemise kohta Saksamaal väljastatud tõend teistes riikides (vt

Saksa politsei 04.09.2024 vastus PPA-le). Tema Saksamaa elamisloa taotlemise tõendilt

nähtub, et Saksamaa välismaalaste seaduse1 § 81 lg 4 kohaselt kehtib tema varasem

elamisluba kuni tema elamisloa taotluse kohta otsuse tegemiseni ja seniks kehtib ka tema

Saksamaalt väljasaatmise keeld. Samas on tõendil märgitud, et see ei anna isikule õigust piiri

ületada. Eeltoodust tulenevalt on uue tähtajalise elamisloa taotluse esitamisel tähendus vaid

Saksamaa riigisiseste menetluste jaoks ning Eesti riik ei saa teda käsitada isikuna, kellel on

seaduslik alus Eestisse saabuda ja Eestis ajutiselt viibida. Seadusele ei tugine puudutatud isiku

halduskohtu istungil esitatud väide, et elamisloa taotlemise tõend on sisuliselt käsitatav

viisana.

9. PPA taotles puudutatud isiku kinnipidamiseks luba VSS § 23 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt

taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja

1 Gesetz über den Aufenthalt, die Erwerbstätigkeit und die Integration von Ausländern im Bundesgebiet, tõlge

inglise keelde kättesaadav:

https://www.gesetze-im-internet.de/englisch_aufenthg/englisch_aufenthg.html#p1732.

3(4)

3-24-2509

paigutada ta KPK-sse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete

kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või

lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning see on eelkõige lubatud juhul, kui esineb

välismaalase põgenemise oht. VSS § 23 lg 11 sätestab: „Halduskohus annab loa välismaalase

kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, kui käesolevas

seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine

peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal

üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.“ VSS § 68 järgi hinnatakse

lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise

ohtu ning see oht esineb, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab

tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6), samuti kui

välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või

Euroopa Liidu liikmesriigist (p 9). Tulenevalt VSS §-st 23 näeb VSS § 68 ette üksnes

asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid sellise ohu

lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit

iseloomustavaid asjaolusid. Põgenemisohu jäik sidumine ainuüksi VSS §-s 68 loetletud

asjaoludega ei oleks proportsionaalne ega kooskõlas direktiivi 2008/115 art 15 lg-ga 1, mille

kohaselt tuleb liikmesriigil kinnipidamist kaaluda "konkreetsel juhul" ehk igat juhtumit eraldi

hinnates, kui leebemaid sunnimeetmeid ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada (vt ka

Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-601/15 PPU, p 61 ja Riigikohtu 31.05.2017 määrus asjas nr

3-3-1-93-16, p 13). Isiku pakku mineku tõenäosusele tuleb esialgsel kinnipidamisel anda

hinnang vähemalt esialgsel kujul – olemasolevate ja võimalusel kiiresti kontrollitavate

andmete põhjal (Riigikohtu 12.04.2024 määrus asjas nr 3-23-2204, p 19). Kinnipidamiseks

pole alust, kui puudutatud isiku põgenemisohtu ei saa täielikult välistada, kuid tema

kinnipidamiseks pole oht piisavalt suur. Kohus ja PPA peavad ära näitama, miks ei piisa

lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmetest,

ennekõike kindlaksmääratud elukohas elamise ja PPA-s enda registreerimise kohustusest

(Riigikohtu 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13).

10. PPA ja halduskohus on asjakohaselt põhjendanud hinnangut, et puudutatud isik võib

vabadusse jäädes asuda väljasaatmisest kõrvale hoidma ning ta ei pruugi olla Saksamaale

üleandmiseks kättesaadav. Isik on sõna ja teoga juba näidanud, et ta ei hooli Schengeni alal

rändamisel reeglitest, vaid liigub õigusliku aluseta sinna, kuhu ise õigeks peab. Isik on selgelt

väljendanud, et ta ei soovi jääda Eestisse ega naasta Saksamaale, kus olevat keeruline saada

uut elamisluba, vaid liikuda Soome või muusse riiki, kus olevat elamisluba lihtsam saada.

Pole alust arvata, et ta muudab oma käitumismustrit juhul, kui ta jäetaks KPK-sse

paigutamata. Isikul pole mistahes sidemeid ega muud pidepunkti Eestis, mis võimaldaks

prognoosida, et ta leiab endale Eestis Saksamaale väljasaatmise ootamise ajaks elukoha ja on

seal PPA-le vajalikul ajal kättesaadav.

11. Puudutatud isiku kinnipidamine kuni kaheks kuuks ei ole ebaproportsionaalne. VSS § 10

lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamiseks puudub siinsel juhul prognoos, et isik

tõepoolest järgiks talle seatavaid nõudeid. Reisidokumendi puudumine ei ole varem

takistanud isikul läbi Euroopa reisimist. Kuna puudutatud isiku Saksamaale väljasaatmise

korraldamine ei ole eeldatavasti keeruline, siis ei ole alust arvata, et isiku kinnipidamine võiks

kujuneda ülemäära pikaks.

12. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)