2-24-113835/8 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista XX-ilt (XX) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks XX ja TKM Finants AS eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 56,23 eurot ja sissenõudekulud 30 eurot.
Legislator headnote
AI generated2-24-113835/8 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: Mõista XX-ilt (XX) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks XX ja TKM Finants AS eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 56,23 eurot ja sissenõudekulud 30 eurot.
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Agle Lauren
Kohtujurist
Kelly Oper
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.09.2024, Kärdla
Tsiviilasja number
2-24-113835
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX vastu
võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
704,86 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood
11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask
Kostja XX (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Mõista XX-ilt (XX) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks XX ja TKM Finants AS
vahel 02.12.2020 sõlmitud ostulimiidi lepingust nr 109384-1 välja võlgnevus 500
eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 56,23 eurot ja sissenõudekulud 30 eurot.
3. Mõista XX-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja sissenõutavaks muutunud
põhivõlalt arvestatud viivis 0,065% päevas põhinõudelt alates 02.07.2024 kuni
põhinõude rahuldamiseni.
4. Jätta maakohtu menetluskulud kostja kanda.
5. Mõista XX-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhjendatud ja vajaliku
maakohtu menetluskuluna 355 eurot, sh riigilõiv 175 eurot, maksekäsu
kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu
160 eurot.
6. Mõista XX-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude hüvitiselt
viivis alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni
täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
1(4)
8. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
9. Toimetada kostjale käesolev tagaseljaotsus avalikult kätte väljaandes Ametlikud
Teadaanded vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõikele 12.
10. Tagaseljaotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel
väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Kaja esitamine ja edasikaebamise kord
Käesoleva tagaseljaotsuse tegemise põhjuseks on asjaolu, et kostja ei ole tähtaegaselt hagile
vastanud. Kohus toimetas hagi menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kostjale kätte
kättetoimetamisportaali kaudu 26.08.2024. Kohus määras kostjale hagivastuse esitamiseks
tähtaja 14 päeva. Kostja ei ole kuni käesoleva ajani hagivastust esitanud. Kohus teeb
tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 alusel põhjusel, et kostja ei vastanud hagile kohtu määratud
aja jooksul. TsMS § 407 lg 1 viimase lause kohaselt loetakse hageja esitatud faktilised väited
kostja poolt omaksvõetuks. Kohus hoiatas kostjat hagi menetlusse võtmise määruses, et hagile
tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Käesolev
tagaseljaotsus on vormistatud kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kohus
täiendab kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga, kui menetlusosaline
teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse
peale apellatsioonkaebus (TsMS § 444 lg 4). Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea
põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt
sellest ei teavitata. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse
esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui
menetlusosaline ei ole kohtule kümne päeva jooksul teatanud soovist kirjeldava ja
põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on
apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 4¹, lg 4²).
Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui
tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates
päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.
Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh
TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse
esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte
rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr
EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is
või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv,
tsiviilasja number, nimi.
Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus
võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle
lahendamist istungil.
Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks
määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude
hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav
menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).
2(4)
Menetluskulud
Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses
või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse
määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja
menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab
menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita
menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või
tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulud jäävad kostja kanda, kuna lahend
tehakse tema kahjuks (TsMS § 162 lg 1). Hageja on taotlenud mõista välja tsiviilasja
menetluskulud, milleks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 65 eurot, maksekäsu kiirmenetluse
avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 427 eurot. Lisaks
palub hageja välja mõista viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises
lauses ettenähtud määras. Hageja on ekslikult riigilõivuna märkinud 65 eurot, tegelikult on
kohus tuvastanud, et hageja on tasunud riigilõivu kokku 175 eurot.
Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 427 eurot ülepaisutatud. Põhjendamatu
on lepingulise esindaja tunnihind 122 eurot (TsMS § 175 lg 1). Kohus peab usutavaks, et
sellise hagi koostamiseks kulus 2 tundi, kuid põhjendamatu on mitte-advokaadist lepingulise
esindaja tunnihind 122 eurot (TsMS § 175 lg 1). Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt
3-2-1-39-16 p 13 ja 3-2-1-115-13, p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks ka 170
eurot ilma käibemaksuta, kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on
kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid
kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei
ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Asjas puudub keeruline õiguslik
vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Tegemist on hageja majandustegevuses esitatavate
tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida tarbijalepingust tulenevaid kohustusi.
Sisuliselt muudetakse erinevate võlgnike puhul peamiselt isiku- ja arvandmeid. Hagis
sisalduvad nõuded tulenevad ühest lepingust ning tõenäoliselt on hagi koostamine ja
dokumentide komplekteerimine võimalik tunni ajaga. Hagile on lisatud tavapärased
dokumendid, millest osa pidi olema hagejal ja/või tema esindajal juba eelnevalt
komplekteeritud (sh maksekäsu kiirmenetluse tarbeks) – lepingud, võlateatised, volikiri,
haridust tõendav dokument, nõude loovutamist tõendav dokument. Põhjendamatu on ka
dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile kulunud 1,5 tundi, sest nende tegevuste kulu
on kaetud ja arvestatakse maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise
kulu juurde. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–
100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (TlnRKm 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60).
Maakohtu hinnangul on põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot, mistõttu kuuluvad hageja
lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes hüvitamisele kokku 160 eurot (2 h x 80
eurot, ei sisalda ega lisandu käibemaksu).
Hageja menetluskulud kokku on 355 eurot (175 eurot riigilõiv + maksekäsu kiirmenetluse
avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot + 160 eurot õigusabikulud). Kohtute
infosüsteemi kohaselt on riigilõiv tasutud ja tegemist on vajaliku kuluga. Maksekäsu
kiirmenetluse kulude hüvitise väljamõistmine ja selle suurus on ette nähtud seaduses (TsMS §
4842). Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub
rahuldamisele (TsMS § 177 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
3(4)
Agle Lauren
kohtunik
4(4)