3-24-1583/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. september 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1583

Haldusasi

X kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse 25.04.2024 otsuse nr

24270692169 tühistamise ja vastustaja kohustamise

nõuetes

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Tallinna linn, volitatud esindaja B.L

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Xe kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja, Y, Y, Y ja Y nimed tähemärgiga. Jätta

avaldamata aadressid xxxxxxxx, xxxxxxxx ja xxxxxxx, Tallinn.

4. Toimetada kohtuotsus kaebajale kätte elektrooniliselt, saates selle kaebaja avaldatud

e-posti aadressile.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.10.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

3-24-1583

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 22.04.2024 Põhja-Tallinna Valitsusele taotluse toimetulekutoetuse saamiseks

perioodi aprill 2024 eest.

2. Põhja-Tallinna Valitsuse 25.04.2024 otsusega nr 24270692169

jäeti Xle

toimetulekutoetus määramata sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg 2 alusel.

3. Tallinna Halduskohtus registreeriti 27.05.2024 X kaebus, milles on esitatud järgmised

taotlused: 1) tühistada Põhja-Tallinna Valitsuse 25.04.2024 otsus nr 24270692169; 2)

kohustada vastustajat maksma kaebaja 20.04.2024 taotluse alusel toetust; 3) maksta kaebajale

uue kiirabi ostuks summa 60 000 eurot; 4) mõista Tallinna linnalt välja kahju hüvitis Y

tekitatud tervisekahjustuste eest; 5) Tallinna linna kohustamist hüvitama kaebajale Y

hooldamise tarbeks tehtud kulutused; 6) Tallinna linna kohustamist tasuma korteriomandiga

aadressil xxxxxxx, Tallinn seonduvad kulud; 7) kui peaks selguma, et pärast Abikeskuse

korteriomandi rüüstamist, sissemurdmist ning raha, arvuti ja dokumentide vargust, on

kogutud veel mingeid tõendeid vastustaja poolt, mis rikuvad andmekaitse seadusi ja

isikuandmete töötlemist puudutavaid norme, mille eest on kohaldatava trahv ettevõttele üle

100 000 euro, siis mõista see trahvisumma kaebaja kasuks välja; 8) korraldada loenguid

seoses alkoholi kahjulikkusega kaebajaga seotud ettevõtete abiga; 9) eraldada ASHK

Abikeskus Spetsialistide ja Haritlaste kojale katuseraha; 10) eesti-vene keele tõlget kohtus,

kuna kaebaja on võõrdunud suuliselt ennast eesti keeles väljendamast; 11) saata kaebajale

dokumendid elektrooniliselt e-kirjaga aadressile xxxxxxxxxx; 12) kaebaja nõuab, et talle

teatataks, kes oli Elmar Vaheri kohtunik Tallinna Halduskohtu otsus 2023. aastal.

4. Tallinna Halduskohtu 15.07.2024 määrusega tagastati X kaebus järgmistes nõuetes: 1)

Tallinna linna kohustamiseks hüvitada kaebajale kahjutasu Y tekitatud tervisevigastuste eest;

2) Tallinna linna kohustamiseks tasuma korteriomandiga aadressil xxxxxxx, Tallinn

seonduvad kulud; 3) andmekaitse seaduste ja isikuandmete töötlemise seaduste rikkumise eest

trahvi määramiseks; 4) Tallinna linna kohustamiseks korraldama Tallinna linna ametnikele

alkoholi kahjulikkust teavitavaid loenguid; 5) katuseraha eraldamiseks Abikeskuse

Spetsialistide ja Haritlaste Koja haldusfirmale või liikmele; 6) maksta kaebajale uue

kiirabiauto ostuks summa 60 000 eurot (resolutsiooni p 1) ning võeti menetlusse X kaebus

Põhja-Tallinna Valitsuse 25.04.2024 otsuse nr 24270692169 tühistamisnõudes ning Tallinna

linna kohustamise nõudes (resolutsiooni p 2).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja leiab, et vaidlusalune otsus on õigusvastane.

5.1. Vaidlusalune korteriomand, mille eest kaebajale ei tasutud kommunaalkulude eest,

kuulub ettevõttele Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Koda. Vastustaja esitatud asjaolud ei

ole asjakohased kaebaja elamiskulude arvestuses. Kaebaja ei saa hooldatava toetust, vaid

toetust saab eestkostja ning nüüd ei tasutud ka hooldatavale ravimite kompensatsiooni.

Kaebajal koos hooldatavaga puudub ligipääs eestkostetava toetusele.

5.2. Vastustaja väidab, et kaebaja peab deklareerima ka hooldatava endaga seotud

eluruumidesse, kui taotleb toetust. Hooldatav on aga Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste

Koja patsient ja ei ole kaebaja sugulane. Harju Maakohtu 2023. aasta otsusega on

hooldatavale määratud eestkostja ning otsuses on ka hooldatava aadress teine.

2(7)

3-24-1583

5.3. Kaebaja oli mingi hetk sunnitud veetma öid ka kütmata ruumis aadressil xxxxxx, kus

tervislik seisund halvenes.

5.4. Kaebaja soovib, et kohus otsustaks ise kaebaja taotluse üle ega kohustaks vastustajat

kaebaja taotlust uuesti lahendama.

5.5. Vaidlusalune otsus rikub kaebaja õigust osta endale süüa ja maksta elamiskulude eest.

Kaebajal on õigus saada toetust vastavalt Sotsiaalministeeriumi poolt kehtestatud

toimetulekupiirile, kuna kaebaja toimetulekutoetuse taotluses oli näidatud kommunaalkulude

võlgnevusi üle 109 174 euro.

5.6. Kaebaja on veendumusel, et toimetulekutoetuse maksmisest keeldumise ajendiks on

kaebaja kaebus haldusasjas nr 3-22-2001.

6. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

6.1. Kaebaja esitas 22.04.202 Põhja-Tallinna Valitsusele taotluse koos lisadokumentidega

toimetulekutoetuse saamiseks perioodi aprill 2024 eest. Toimetuleku taotluse esitamisel esitas

taotleja enda kohta järgmised olulised andmed, et ta elab aadressil xxxxxxx, Tallinn, xxxxxxx

, Tallinn või xxxxxxxx, Tallinn ning toimetuleku määramisel arvesse võetavaid teisi isikuid ei

ole.

6.2. Kaebaja poolt taotluses esitatud andmeid kontrollisid Põhja-Tallinna Valitsuse

sotsiaalhoolekande osakonna töötajad enne otsuse koostamist ja on teinud seda ka varasemalt,

varasemaid otsuseid tehes (esitatud haldusasjades nr 3-23-98, 3-23-363, 3-23-733, 3-23-1416,

3-23-1623, 3-23-1884, 3-23-1972, 3-23-2644, 3-23-2970, 3-24-237 jne) ja kinnitamist on

leidnud asjaolu, et taotluses esitatud andmed on ebatäpsed, ebausaldusväärsed ja eksitavad.

Eelpool väljatoodut kinnitavad järgmised asjaolud: 1) Põhja-Tallinna Valitsuse

sotsiaalhoolekande osakonna sotsiaalteenuste talituse juhata Kai Keller 05.01.2023 e-kiri (lisa

3) Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna sotsiaaltoetuste talituse juhatajale ja

sama talituse töötajale kus ilmnes, et viies läbi kodukülastusi X elukohta selgus, et X elab

aadressil xxxxxxx, Tallinn koos Y`iga (isikukood XXXXXXXXXXX). Kodukülastuses

toimusid seoses X avaldusega politseisse; 2) 04.01.2023 Põhja-Tallinna Valitsuse

sotsiaalhoolekande sotsiaalteenuste talituse poolt koostatud hindamisakt (lisa 4) ja 17.01.2023

Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande sotsiaalteenuste talituse poolt koostatud

kodukülastusakt (lisa 5). 17.01.2023 koostatud kodukülastusakt koostati Y`i ema Y`i

elukohas, kuid selles leidub kajastamist asjaolu, et X ja Y elavad koos aadressil xxxxxxx,

Tallinn; 3) 26.04.2023 Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande sotsiaalteenuste talituse

poolt koostatud hindamisakt. Hindamisakt koostatud Y`i ema Y`i elukohas xxxxxxx, Tallinn.

Hindamisakti tulemusel selgitati välja, et X ja Y elavad jätkuvalt koos aadressil xxxxxxx,

Tallinn. Samuti selgitati välja, et nii hooldajatoetus kui ka Y`i pension laekub Y

arveldusarvele. Y võtab Y seotud pensioni ja toetused välja ning annab need allkirja vastu üle

Xele; 4) fakti, et X elab aadressil xxxxxx, Tallinn koos Y`iga kinnitab ka Kristiine Linnaosa

Valitsuse otsus nr 5-10.3-1/1474.2, millisega X on määratud Y hooldajaks; 5) 27.10.2023

Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande sotsiaalteenuste talituse poolt koostatud

hindamisakt. Hindamisakti allkirjastas ka kaebaja ja kinnitamist leidis asjaolu, et Y elab koos

kaebajaga aadressil xxxxxxx, Tallinn asuvas korteris; 6) täiendavalt tõendab fakti, et X ja Y

elavad koos aadressil xxxxxxx, Tallinn Kristiine Linnaosa Valitsuse 17.04.2024 vastus

järelepärimisele nr 10.3-4/255-2.

6.3. Vastustaja kontrollis täiendavalt ka nii kaebuses kui taotluses esitatud andmeid aadresside

ja ettevõtete kohta: 1) e-äriregistri andmetel on MTÜ Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste

Koda (80282886) tegelik kasusaaja ja esindusõigus ainult kaebajal; 2) e-äriregistri andmetel

on UÜ WISTARE (10843876) tegelik kasusaaja ja esindusõigus ainult kaebajal; 3) e-

äriregistri andmetel on UÜ Global Management Services (14570669) tegelik kasusaaja ja

3(7)

3-24-1583

esindusõigus ainult kaebajal; 4) kaebajaga on e-äriregistri andmetel otseselt seotud veel ka

UÜ Unbroken (10992209), MTÜ Arengufondi Ühisrahastuse Investorite Föderatsioon

(80567092), OÜ Wisteria (10525011 - kustutatud) ja UÜ Veirtec (14967295-kustutatud); 5)

e-kinnistusregistri andmetel on Harju maakonnas, Tallinna linnas, Põhja-Tallinna linnaosas,

xxxxxx asuva korteriomandi omanikuks alates 14.11.2009 Abikeskuse Spetsialistide ja

Haritlaste Koda (registrikood 80282886). Varasemalt oli eelpool väljatoodud korteriomandi

omanikus kaebaja; 6) e-kinnistusregistri andmetel on Harju maakonnas, Tallinna linnas,

Põhja-Tallinna linnaosas, xxxxxxxx asuva korteriomandi ühisomanikeks Y (isikukood

XXXXXXXXXXX, kaebaja ema) ja Y (isikukood XXXXXXXXXXX, kaebaja ema

abikaasa); 7) e-kinnistusregistri ja ehitisregistri andmetel on Harju maakonnas, Tallinna

linnas, Põhja-Tallinna linnaosa, xxxxxx näol tegemist garaažiga (10 boksi) millise omanikuks

on xxxxxx Garaažiühistu (registrikood 80141246).

6.4. Kui tutvuda kaebaja poolt toimetuleku taotlusele lisatud arvetega (näiteks Enefit AS arve

nr 336081466296, KÜ xxxxxx arve nr 11/03), siis mitte üheski ametlikes arvetes ei ole

tuvastatav asjaolu, et kaebaja oleks võlgu või ta oleks jätnud varasemalt arved maksmata (vt

lisa 2). Küll aga on võimalik tuvastada, et kaebaja esitab temale endale kuuluvate ettevõtte

kaudu iseendale arveid (näiteks käesoleval juhul UÜ Wistare arve nr 05042024 jne).

6.5. Asjakohatu on kaebaja poolt taotlusele lisatud Swedbank AS muutumatu seisuga konto

väljavõte. Sarnaseid, muutumatu seisuga konto väljavõtteid on kaebaja esitanud ka

varasemalt. Vastustaja poolt varasemalt suuliselt tehtud päringutest selgus, et kaebaja tasub

oma arved alati tähtaegselt ja neid on tasutud nii kaebaja vanemate poolt kui ka kaebaja

endaga seotud ettevõtete kontode kaudu (näiteks UÜ Wistare kaudu). kaebaja hoiab teadlikult

tema enda nimel olevat Swedbank AS kontot tühjana/muutumatuna ja seda selleks, et esitada

tühja/muutumatut kontot näiteks toimetuleku toetuste taotlemisel, näidates, et taotlejal endal

puuduvad toimetulekuks vahendid.

6.6. Asja materjalidest nähtuvalt elas kaebaja ning Y toimetulekutoetuse taotluse esitamise

hetkel koos ja seda aadressil xxxxxxx, Tallinn. Seega tuli vastustajal taotluse lahendamisel

lähtuda tegelikust faktilisest olukorrast.

6.7. Seoses asjaoluga, et kaebaja jättis esitamata vajalikud andmed, dokumendid ja muud

tõendid mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu

väljaselgitamiseks, sealhulgas seaduses sätestatud juhul andmed kolmandate isikute kohta,

tegi Põhja-Tallinna Valitsus 25.04.2024 menetlusotsuse nr 24270692169, juhindudes SHS §

131 lg 2, jätta toimetulekutoetus määramata.

6.8. Toimetulekutoetuse taotlejal on kohustus märkida esitatavasse taotlusesse tema ning

temaga koos elavad isikud ning nende sissetulekud (sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS)

§ 5 lg 2, § 21 lg 1; SHS § 131 lg-d 2, 4 ja 7; § 133 lg-d 1, 3, 5 ja 6). Nimetatu võetakse

aluseks toimetulekutoetuse määramisel. Asja materjalidest nähtuvalt elasid kaebaja ning Y,

toimetulekutoetuse taotluse esitamise hetkel koos aadressil xxxxxxx, Tallinn. Kõik eelpool

väljatoodud asjaolud pidid olema kaebajale teada ja ta pidi ka teadma, et tal tuleb esitada

tõeseid andmeid kogu leibkonna kohta ja seda juba 29.05.2015 aastast alates, kui Tallinna

Halduskohus tegi kaebaja kaebuse alusel kohtuotsuse nr 3-14-51230, sarnastel asjaoludel.

Täpselt samadel asjaoludel on Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu menetluses

käesoleval ajal haldusasjad nr 3-23-363, 3-23-733, 3-23-1623 jne. Haldusasjad nr 3-23-98, 3-

23-1884 ja 3-23-1416 on läbinud juba ka Riigikohtu menetluse.

KOHTU PÕHJENDUSED

4(7)

3-24-1583

7. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd tõendatud on, et kaebaja ja Y elasid

vaidlusaluse otsuse tegemise ajal koos aadressil xxxxxx, Tallinn ning neid sidus ühine kodune

majapidamine. Samuti on tõendatud, et perekonnaliikmete kuu netosissetulek on üle

kehtestatud toimetulekupiiri.

8. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on jätnud

õiguspäraselt kaebajale toimetuleku toetuse aprillikuu 2024 eest määramata. Täpsemalt on

vaidluse all, kas kaebaja leibkond on üheliikmeline või kuulub sinna ka hooldatav Y ning

millises korteriomandis kaebaja ja Y toimetuleku toetuse taotlemise ning vaidlusaluse otsuse

tegemise ajal elasid.

9. Toimetulekutoetuse eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise

abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades

minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks (SHS § 131 lg 1). Toimetulekutoetust on

õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast SHS § 133 lg-tes

5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud

toimetulekupiiri (SHS § 131 lg 2). Toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna

esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega (SHS § 131 lg 3).

Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonnaliikmeteks samas eluruumis elavad ühise

majapidamisega muud isikud, keda seob ühine kodune majapidamine (SHS § 131 lg 7 p 3).

10. Toimetulekutoetuse taotleja esitab jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks taotluse

hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle

haldusterritooriumil asub tema tegelik elukoht (SHS § 132 lg 1). SHS § 132 lg 1 tähenduses

loetakse isiku tegelikuks elukohaks: 1) rahvastikuregistrisse kantud elukoht; 2)

rahvastikuregistrisse kantud lisa-aadressi järgne elukoht; 3) rahvastikuregistrisse kantud

viibimiskoht või 4) muu elukoht (SHS § 132 lg 11). Toimetuleku toetuse taotlusele lisatakse

dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul

saadud netosissetulekuid, makstud elatise suurust ja täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132

kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summad suurust (SHS § 132 lg 3).

11. Vaidlust ei ole selles, et rahvastikuregistris on märgitud kaebaja elukohaks aadress

xxxxxx, Tallinn ning lisa-aadressidena xxxxxxx, Tallinn ja xxxxxxx, Tallinn.

Toimetulekutoetuse taotlusele on märgitud tegeliku elukohana xxxxxxx, Tallinn ja xxxxxxx,

Tallinn ning lisatud, et Tallinna kodanikuks vajalik registreerimise aadress on xxxxxxx,

Tallinn (vt digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 94). Kuigi SHS § 132 lg 11 kohaselt võib

tegelikuks elukohaks olla ka rahvastikuregistrisse märgitud lisa-aadressi järgne elukoht, siiski

on selge, et tegelikuks elukohaks saab olla taotlejal ainult üks elukoht. Lisaks SHS § 132 lg 1

ja lg 3 süstemaatilisel tõlgendamisel tuleb mõista eluasemekuludena taotleja tegeliku

eluaseme kulusid. Toimetulekutoetuse taotlusest nähtub, et eluasemekulud on esitatud seoses

korteriomandiga aadressil xxxxxxx, Tallinn, sh lisatud järgmised kuludokumendid: 1)

elektrienergia eest esitatud Enefit AS arve nr 336081466296 seoses korteriomandiga

xxxxxxxx, Tallinn (dtl 97) ning 2) xxxxxxx korteriühistu arve nr 11/03 seoses

korteriomandiga aadressil xxxxxxx, Tallinn (dtl 96). Järelikult kinnitab eelnev, et kaebaja

tegelik elukoht on xxxxxxx, Tallinn.

12. Lisaks on vastustaja esitanud tõendid, mis seda seisukohta kinnitavad: 1) Põhja-Tallinna

Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna sotsiaalteenuste talituse juhataja K. Keller 05.01.2023

e-kiri, millest nähtub, et kodukülastust läbiviies oli kaebaja tegelik elukoht xxxxxxx, Tallinn

(dtl 101); 2) 04.01.2022 Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande sotsiaalteenuste talituse

poolt koostatud hindamisakt ja 17.01.2023 Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande

sotsiaalteenuste talituse poolt koostatud kodukülastusakt, mille kohaselt on kaebaja elukohaks

xxxxxxx, Tallinn (dtl-d 102-103); 3) 26.04.2023 Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande

5(7)

3-24-1583

sotsiaalteenuste talituse poolt koostatud hindamisakt, milles leiab kinnitust, et kaebaja ja Y

elavad jätkuvalt koos aadressil xxxxxxx, Tallinn (dtl 104); 4) Kristiine Linnaosa Valitsuse

otsus nr 5-10.3-1/1474.2, mille kohaselt elab kaebaja aadressil xxxxxxx, Tallinn (dtl 107); 5)

Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande sotsiaalteenuste talituse poolt 27.10.2023

koostatud hindamisakt, millele on märgitud kaebaja rahvastikuregistri järgseks ja tegelikuks

elukohaks xxxxxxx, Tallinn (dtl 109); 6) Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsuse 17.04.2024

vastus järelepärimisele nr 10.3-4/255-2, milles kinnitatakse, et kaebaja ja Y elavad koos

aadressil xxxxxxxx, Tallinn (dtl 111). Viimati nimetatud kirjas on selgitatud mh järgmist:

„22.01.2024 tehtud kodukülastusel Xe Y elukohana avaldatud aadressile xxxxxx kinnitasid

korteris elavad Y ja Y, et X ja Y ei ela nimetatud aadressil, kuid käivad seal külas. Samal

kodukülastusel avaldas Y, et tema elukoht on aadressil xxxxxxx. 31.01.2024 kokkulepitud

kodukülastus aadressil xxxxxxx. Kodus olid X ja Y. X rõhutas korduvalt, et tema antud

aadressil ei ela, selles korteris teostatakse ainult Y hooldust, ta näitas töötajatele Y isiklike

asjade olemasolu ja voodit, kus Y ööbib. Y kinnitas, et elab selles korteris ja X on ka seal.

05.03.2024 kodukülastuse ajal aadressil xxxxxxx näitas Y osakonna töötajatele enda asju ja

voodit ning kinnitas töötajatele, et teises voodis magab X.“ (dtl-d 111-112).

13. Kaebaja võib aeg-ajalt viibida ka rahvastikuregistrisse kantud lisa-aadressidel, kuid see ei

väära fakti, et tema tegelik elukoht on xxxxxxx, Tallinn, nagu on eelnevalt tõendamist

leidnud. Vastupidiseid tõendeid ei ole kaebaja kohtule esitanud. Kohus märgib, et kuigi

vaidlusaluses otsuses puuduvad põhjendused, miks vastustaja on lugenud kaebaja elukohaks

xxxxxxx, Tallinn, mitte aga toimetulekutaotluses märgitud tegeliku elukohana toodud

xxxxxx, Tallinn või xxxxxxx, Tallinn, ei ole nimetatud puudus mõjutanud otsust sisuliselt

(haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58).

14. Kaebaja on viidanud Harju Maakohtu 10.11.2022 määrusele nr 2-09-49574, milles on Y

elukohaks märgitud xxxxxxx, Tallinn (dtl 26). Nimetatud tõend ei lükka ümber vastustaja

esitatud hilisemaid tõendid, mis kinnitavad, et Y elab kaebajaga koos aadressil xxxxxx,

Tallinn. Nii nähtub Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsuse 17.04.2024 vastusest

järelepärimisele nr 10.3-4/255-2, et Y ja X elavad aadressil xxxxxxx, Tallinn (vt dtl-d 111-

112).

15. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et kaebaja ja Y elavad koos aadressil xxxxxx, Tallinn

ning moodustavad ühtse leibkonna, kuivõrd neid seob ühine majapidamine (SHS § 131 lg 7 p

3). Sellest johtuvalt on vastustaja õigesti võtnud arvesse ka Y sissetulekut.

16. Vaidlusaluse otsuse kohaselt on kaebaja sissetulek 100 eurot ning Y sissetulek 539,40

eurot. Paljasõnaline on kaebaja väide, et tema Y toetust kasutada ei saa. 26.04.2023

hindamisakti kohaselt annab Y nii Y pensioni kui ka hooldaja toetuse Xele allkirja vastu (vt

dtl 105). Vaidlusaluses otsuses on toodud, et eluasemekulud on kokku 142,50 eurot. Kohus

nõustub vastustajaga, et toimetulekutaotlusele lisatud kommunaalarvelt ja arvelt elektrienergia

eest ei nähtu, et kaebaja oleks võlgu või ta oleks jätnud varasemalt arved maksmata. Küll aga

on võimalik tuvastada, et kaebaja esitab temale endale kuuluvate ettevõtete kaudu iseendale

arveid. Seetõttu ei ole asjakohased kaebaja väited, et tal on tekkinud üürivõlg. Kaebaja

esitatud Swedbank AS konto väljavõte küll kinnitab, et kontol puuduvad rahalised vahendid.

Samas on vastustaja toimetulekutoetuse taotluse lahendamisel võtnud arvesse kogu

perekonnaliikmete netosissetulekut ning leidnud põhjendatult, et perekonna sissetulek ületab

toimetulekupiiri.

17. Tulenevalt 2024. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 6 punktist 2 on SHS § 131 lg 3 alusel

kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 200 eurot

kalendrikuus. SHS § 131 lg 4 kohaselt on perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme

toimetulekupiir 80 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist, s.o 160 eurot. Seega

6(7)

3-24-1583

on vaidlusaluses otsuses õigesti märgitud, et perekonna toimetulekupiir on 200 + 160 = 360

eurot. Eelnevast nähtuvalt ületab perekonna sissetulek toimetulekupiiri (639,40-142,50-

360=139,90). Kaebaja subjektiivne õigus toimetulekutoetusele on olukorras, kus seaduses

sätestatud eeldused selle maksmiseks on täidetud. Käesoleval juhul see nii ei ole, mistõttu ei

riku vaidlusalune otsus kaebaja õigusi.

18. Asjasse puutumatud on kaebaja väited seoses ravimite kompensatsiooni maksmata

jätmisega hooldajale, poolelioleva tsiviilasjaga ning haldusasjaga nr 3-22-2001. Kohus jätab

need väited tähelepanuta.

19. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et vaidlusalune otsus on õiguspärane ning kaebus tuleb

jätta rahuldamata.

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja

kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad vastustaja

võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

21. Kohus asendab avaldatavas otsuses kaebaja, Y, Y, Y ja Y nimed tähemärgiga (HKMS §

175 lg 3). Kohus jätab avaldamata aadressid xxxxxxx, xxxxxxx ja xxxxxxx (HKMS § 175 lg

3).

22. Kohus toimetab kaebaja soovil kohtuotsuse talle kätte kaebaja avaldatud e-posti aadressil.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)