2-24-116383/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. september 2024.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-116383

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi M. R. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

198,97 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finance Group, registrikood

10746479 asukoht Toompuiestee 35, Tallinn;

esindaja

Sigrid

Rahkema,

e-post:

jurist@julianus.ee;

Kostja: M. R., isikukood xxxx, tegelik viibimiskoht

teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud

Ametlike Teadaannete kaudu

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt M. R. hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks põhivõlgnevus

141,57 eurot, intress 3,87 eurot, haldustasu 4 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 5,51 eurot ning viivised alates 18.06.2024 kuni

põhinõude summas 141,57 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses

määras 9,9% aastas.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt M. R. hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks

menetluskuludena 320 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb M. R.l tasuda OÜ-le Aktiva Finance Group

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.

7. Toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu.

8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

I AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 23.05.2023 tarbijakrediidilepingu nr.

xxxx, mille alusel sai kostja krediiti summas 209 eurot. Lepingu nr. xxxx kohaselt on

krediidi kulukuse määr 22,28% aastas ja intressimäär 9,9% aastas. Kostja kohustus laenu

tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjalt on toimunud laekumisi

laenuandjale põhiosa katteks summas 67,43 eurot, seega on tasumata põhiosa summas

141,57 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 9,9% aastas. Kostjal

on intressivõlgnevus alates 5. osamaksest, s.o 20.10.2023 kuni ülesütlemiseni eelnenud

8. osamakseni s.o 20.01.2024 summas 3,87 eurot (1,17+1,06+0,88+0,76). Kostja intressi

tasunud ei ole. Vastavalt 23.05.2023 sõlmitud laenulepingu p 4.1. ja maksegraafikule on

laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 1,00

eurot kuus. 25.01.2024.a. laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata

20.10.2023-20.01.2024 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 4,00 eurot (4 x 1,00).

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 4.01.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 25.01.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale

teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava

tähtaja jooksul. I AS loovutas 30.01.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance

Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid, mis saadeti kostja poolt lepingu sõlmimisel

antud aadressile.

Hageja sissenõudekulude summa 30,00 eurot kujunemine: 12.03.2024. a esimese tasulise

kirja saatmine 15 eurot, 10.04.2024. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 19.04.2024. a

kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 5

eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 141,57 eurot lepingu

ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates s.o 26.01.2024 kuni hagiavalduse

esitamise kuupäevani 17.06.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga

võrdses määras s.o 9,9% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. ja VÕS §

113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 5,51 eurot. Edaspidi nõuab

hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 141,57 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates

18.06.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 9,9% aastas.

Hageja palub mõista kostjalt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja

põhivõlgnevus 141,57 eurot, intress 3,87 eurot, haldustasu 4 eurot, sissenõudmiskulud 30

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 5,51 eurot; viivised alates 18.06.2024 kuni

põhinõude summas 141,57 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses

määras 9,9% aastas; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 100,00 eurot ja hageja

õigusabikulud 358 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtu selgitused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 07.07.24.a ja

menetluskulude nimekiri 14.08.24.a avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei

ole tänaseni vastust esitanud.

Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt

ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise

põhimõtteid ning 23.05.23.a sõlmitud krediidikontolepingu nr. xxxx lepingujärgne

krediidi kulukuse määr (22,28%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1

kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi

kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.22.a määratud eraisikutele

antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 15,31%. Seega vastas 23.05.23.a

sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale

(15,31*3=45,93%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik,

vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool

lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 280 eurot

ja esindustasu 358 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule

esitamise kulu (TsMS § 484.2) 20 eurot ning välja mõistetud menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 100 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 100 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku

leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile

sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks

põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud

teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda

ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes

kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja

tunnitasuga. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas

peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi

tunnitasud on pigem erandlikud ning peetud põhjendatuks advokaadi/vandeadvokaadi

puhul. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva

vaidluse sisu ei saanud olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on tarbijakrediidist

tuleneva võlavaidlusega, mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud

tunnitasuks 100 eurot.

Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule,

kokku: 2 tundi ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise kulu 20

eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja

mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on

esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist

on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 2 tundi,

kokku summas 200 eurot (2*100). Tulenevalt TsMS § 484.2 peab kohus põhjendatuks

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu 20 eurot.

Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 320 eurot

(100+20+200), mis tuleb kostjalt välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (320

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik