2-24-112546/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Otsuse tegemise aeg

25.09.2024.a.

Tsiviilasja number

2-24-112546

Tsiviilasi

Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi V M vastu

võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (10625474)

Lepinguline esindaja: Kristjan Vahar

Kostja:

V M (xxxx)

Hagihind

2196,51 eurot

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON:

Rahuldada Era Liisingu Inkassoteenused AS-i hagi V Mi vastu.

Välja mõista kostjalt V Milt hageja Era Liisingu Inkassoteenused AS-i kasuks

põhivõlgnevus summas 1866,87 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 96,28

eurot.

Välja mõista kostjalt V Milt hageja Era Liisingu Inkassoteenused AS-i kasuks viivis

alates 31.05.2024 kuni põhinõude (1866,87 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras tagastamata põhivõlgnevuselt.

Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

Välja mõista kostjalt V Milt hageja Era Liisingu Inkassoteenused AS-i kasuks

menetluskulud summas 530.- eurot.

Välja mõista kostjalt V Milt hageja Era Liisingu Inkassoteenused AS-i kasuks viivis

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (530.- eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud määras.

Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

EDASIKAEBAMISE KORD

1 (7)

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

ASJAOLUD

Hageja nõue

Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostjale ei

õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohtu 26.04.2024 määrusega jäeti hagi käiguta ja

anti hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg. Hageja esitas 30.05.2024 hagiavalduse,

mida on Viru Maakohtu 04.06.2024 määruse alusel täpsustanud 18.06.2024.

Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 1963,15 eurot, millest laenu põhiosa

on 1866,87 eurot, viivis 96,28 eurot; samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates

31.05.2024.a kuni põhinõude summa 1866,87 eurot täitmiseni viivise võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tagastamata laenu summalt päevas.

Juhul, kui kohus peaks leidma, et esialgne võlausaldaja ja kostja vahel ei ole sõlmitud

kehtivat laenulepingut või laenuleping on tühine ja kohus ei rahulda hageja nõuet kostja

vastu, mis tuleneb laenulepingust, siis alternatiivse nõudena esitab hageja kostja vastu

alusetust rikastumisest tuleneva nõude summas 1963,15 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt

välja mõista alates 31.05.2024.a, kuni põhinõude 1866,87 euro täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid esialgne võlausaldaja ja kostja interneti vahendusel

17.12.2020.a lepingu. Lepingu sõlmimisel avati kostjale krediidilimiit ja esialgne

võlausaldaja võimaldas kostjale võtta kiirlaenu avatud krediidilimiidi ulatuses. Kostja on

taotlenud laenu neli korda ja esialgne võlausaldaja on kandnud kostjale neli laenumakset,

kokku 2000.- eurot: 18.12.2020.a 1000.- eurot; 20.12.2020.a 350.- eurot; 23.12.2020.a

350.- eurot; 31.12.2020.a 300.- eurot. Viimase laenuosamakse taotluse esitas kostja

26.12.2020 ja esialgne võlausaldaja rahuldas kostja taotluse 31.12.2020.a. Kostja esitas

laenutaotluse antud summa kasutamiseks 1080 päevaks, ehk kostja kohustus laenusumma

tagastama hiljemalt 31.12.2023.a. Peale kostjale laenu ülekandmist saadeti esialgse

võlausaldaja poolt kostjale arve, et kostjat veelkord teavitada laenu tagasimakse tähtajast.

Kostja kohustus laenusumma koos laenukasutamise tasuga tasuma hiljemalt 31.12.2023.a.

Kostja isik on tuvastatud peale laenulepingu sõlmimist ja esimese laenutaotluse esitamist

digitaalselt Rahvastikuregistri ja kostja SMART-ID alusel. Krediidisummaks on 2000 eurot

ja lepingu perioodiks on 36 kuud. Tasumisele kuulus laenu põhiosa tagasimaksest ja

intressist koosnev makse – makse suurus maksimaalselt kokku 102,50 eurot. Kokku kuni

36 makset. Intress on arvestatud osamakse sisse. Intress makstakse järgmiselt: Arvestatud

intress kuulub tasumisele igakuiselt laenu põhiosa tagasimaksmise tähtpäeval. Intressimäär

on 45.30% aastas ja tegemist on fikseeritud intressimääraga. Krediidi kulukuse määr on

55,99% aastas. Kostja poolt taotletud laenusumma kanti kostja arveldusarvele üle

31.12.2020.a.

Hageja on seisukohal, et kostjaga lepingu sõlmimisel ei ole rikutud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Kuid arvestades kehtivat kohtupraktikat ja seda, et esialgne

laenuandja ei saa ärisaladuse kaitse ja pangasaladuse kaitse põhimõttest tulenevalt

väljastada kõiki andmeid, mida kohus ilmselt soovib näha, siis hageja loobub täielikult

intressi nõude nõudmiselt kostjalt ja nõuab tagasi ainult laenuks saadud põhisumma jääki.

2 (7)

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu

tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes

juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast.

Kostja kõigi esialgne võlausaldajaga sõlmitud laenulepingu laenutagastamise osamaksete

tähtaeg saabunud 31.12.2023.a. Seega on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud ja

ümberarvestust ei tule esitada.

Kostja ei tasunud esialgsele võlausaldajale laenu tagasi vastavalt kokkuleppele, mistõttu

esialgne võlausaldaja loovutas nõude kostja vastu hagejale.

Esialgne võlausaldaja kandis kostja kontole neli laenumakset, kokku 2000 eurot. Kostja on

sooritanud laenu tagastamiseks järgnevad maksed: 20.12.2020 summas 3.78 eurot,

23.12.2020 summas 6.79 eurot, 26.12.2020 summas 8.56 eurot, 09.01.2021 summas 76

eurot, 18.02.2021 summas 38 eurot. Kokku on kostja sooritanud laenu tagastamiseks

makseid kokku summas (3,78 + 6,79 + 8,56 + 76 + 38 =133,13) 133,13 eurot. Kostja

kohustus laenu tagasi maksma hiljemalt 31.12.2023.a. Seega kostja võlgnevus hagejale

seisuga 30.05.2024.a tagastamata laenupõhiosa eest on (2000 – 133,13 = 1866,87) 1866,87

eurot.

Seadusjärgne viivis põhivõlgnevuselt 1866,87 eurot perioodil 01.01.2024 kuni 30.05.2024

on 96,28 eurot (1866,87x 151 p x VÕS § 113 lg 1 toodud määras viivise protsent). Samuti

palub hageja kostjalt välja mõista viivis alates 31.05.2024.a, kuni põhinõude 1866,87 euro

täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Juhul, kui kohus peaks leidma, et esialgne võlausaldaja ja kostja vahel ei ole sõlmitud

laenulepingut ja kohus ei rahulda hageja nõuet kostja vastu, mis tuleneb laenulepingust,

siis alternatiivse nõudena esitab hageja kostja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude.

Kostja arveldusarvele on kantud 2000 eurot. Kostja on olnud teadlik, et summa, mis on

esialgne võlausaldaja poolt kostja arveldusarvele kantud on alusetult saadud ja kostja ei ole

2000 eurot tagasi kandnud. 30.05.2024.a seisuga on tagastamata laenu jääk 1866,87 eurot.

Samuti tuleb kostjalt välja mõista alates 01.01.2024 (päev peale laenu tagastamise tähtaja

lõppu) kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Seadusjärgne viivis põhivõlgnevuselt 1866,87 eurot perioodil

01.01.2024 kuni 30.05.2024 on 96,28 eurot. Seega tagastamiseks kuuluv alusetult saadud

summa koos intressiga seisuga 30.05.2024 on: 1866,87 + 96,28 = 1963,15 eurot. Samuti

palub hageja kostjalt välja mõista alates 31.05.2024.a, kuni põhinõude summa 1866,87

eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Hageja palub kostja vastase alusetust rikastumisest tuleneva alternatiivse nõude

rahuldada üksnes juhul kui kohus ei rahulda hageja nõuet kostja vastu, mis tuleneb

sõlmitud laenulepingust.

Kostja vastus

Viru Maakohtu 19.06.2024 määrusega võeti hagi menetlusse ja edastati kostjale

vastamiseks 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kostja on hagimaterjali koos vastuse

nõudega saanud kätte isiklikult allkirja vastu 02.08.2024. Seega oli hagile vastuse esitamise

tähtajaks 16.08.2024. Kostja ei esitanud kohtule nõuetekohast vastust ega taotlenud tähtaja

pikendamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud

09.01.2024) p-s 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele

asumisel hinnata nõude aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist,

ei tohi maakohus tehingu tühisuse korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi

3 (7)

juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist

diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada

kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või kehtiv. Seega on kohtul sellises

olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt lahendab kohus asja sisulise

otsusega.

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Hageja on esitanud kostja vastu lepingust tuleneva nõude ja alternatiivselt alusetust

rikastumisest tuleneva nõude.

Kohus hindab esmalt laenulepingust tulenevat nõuet. Hageja ja kostja on sõlminud

17.12.2020 kliendilepingu (dtl 87-96), mis oma olemuselt on tarbijakrediidileping. VÕS §

402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu.

Lepingu sõlmimisele eelnes kostja poolt lepingu tingimustega nõustumine (dtl 97) ning

isiku tuvastamine (dtl 117 jj). Hageja on tõendanud, et kostjale on üle kantud laen

kogusummas 2000.- eurot (maksekorraldused, dtl 98-101). Esialgne võlausaldaja loovutas

nõude hagejale (dtl 102).

Tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kulukuse määr on 55.99% aastas. Lepingu järgsete

osamaksete tasumise tähtaeg on saabunud. Viimase osamakse tähtaeg oli 31.12.2023 (dtl

120-121).

Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise

põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020

otsus asjas nr C-679/18). Riigikohus on oma praktikas korduvalt selgitanud, et tehingu

tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest,

kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad.

VÕS § 406 lg 1 kohaselt on krediidi kulukuse määr krediidi kogukulu tarbijale, mis on

väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi

ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et

krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud

tingimustel ja tähtaegadel.

VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud

keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra

arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi

kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma

veebilehel.

Käesoleval juhul on krediidi kulukuse määraks 55.99% aastas, mille kohus leiab olevat

kooskõlas seaduses sätestatud määraga.

Kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud

tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija

krediidivõimelisust. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab krediidiandja toimima

tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija

4 (7)

krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad

asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud

tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised

kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute

ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele

andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse

täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.

Vastavalt KAVS § 49 lg-le 1 peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise

nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja

esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel

arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse

sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete

finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning

muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4)

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6)

krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise

kohustuse suurus. Krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks peab

krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 1. lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja

kasutama asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg-st 4 tulenevalt ei saa tarbija

krediidivõimelisuse hindamine toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid

krediidiandja peab KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil

kontrollima. Eelkõige tuleb seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõte ja hinnata

seda, kui muud andmed ei ole piisavad.

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist peab VÕS § 4034 lg 13 järgi

vaidluse korral tõendama krediidiandja.

Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20-106661) p-s 55

osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna

Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu

28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna

sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.

Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja

krediidivõimelisust hinnanud“.

Hageja ei ole välja toonud vastutustundlikku laenamist põhistavaid asjaolusid ega tõendeid.

Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei

ole kostja puhul järgitud.

VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid

5 (7)

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud

esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust

valesti.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 24. novembri 2023 kohtumääruse nr 2-21-13098 p-s 25

märkinud, et ,,kuivõrd tehingu tühisuse aluseid peab kohus asja lahendamisel arvestama

sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad, ja intressikokkuleppe kehtivuse

eelduseks on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine, siis peab krediidiandja oma

nõude eeldusena vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendama. /…/ See

tähendab, et kohtul on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimise

kohustus sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud.

Krediidiandja peab oma kohustuste täitmist tõendama igal juhul, kui ta nõuab tarbijalt

intressi, mille määr on kõrgem seadusjärgsest intressimäärast, või muid kulusid, mis ei ole

tarbijale antud laenusumma. Kui krediidiandja ei ole kohtule esitatud hagiavalduses välja

toonud ega tõendanud, mida ta tegi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalike kohustuste täitmiseks, siis peab kohus talle selgitama, et hagi on muude nõuete kui

hagetava laenusumma ja seadusjärgse intressi osas õiguslikult põhjendamatu, ja andma

TsMS § 3401 lg 1 järgi talle tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui krediidiandja kohtu

määratud tähtaja jooksul ei selgita, millised sammud ta tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks astus, või kui ta ei suuda oma kohustuste täitmist tõendada, siis tuleb selline

hagi jätta vastavalt asjaoludele kas täielikult või osaliselt rahuldamata. Sealjuures tuleb

silmas pidada, et kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale

raha, siis tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks.’’

Juba viidatud riigikohtu lahendi nr 2-21-13098 punktist 24 tuleneb, et ,,vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid

krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui

kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast.’’

Kohus leiab, et hagejal on vaatamata vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele

õigus nõuda krediidilepingust tulenevalt tagastamata krediidisummat ning viivist

seadusjärgses määras.

Seega rahuldab kohus hageja nõude tagastamata laenu põhiosa ja viivise väljamõistmiseks.

Hageja on tõendanud, et kostjale tehti laenu väljamakseid kogusummas 2000.- eurot.

Kostja tegi tagasimakseid summas 133,13 eurot (dtl 103-106). Seega on põhjendatud

hageja põhinõue summas 1866,87 eurot.

Hageja nõuab põhinõudelt viivist seadusjärgses määras. Sissenõutavaks muutunud viivis

perioodi 01.01.2024 - 30.05.2024 eest on põhjendatud, kuna kostja kohustus lepingust

tuleneva viimase osamakse tasuma hiljemalt 31.12.2023.

Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis alates 31.05.2024 kuni

põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras.

Eeltoodust tulenevalt ei asu kohus analüüsima hageja alternatiivset nõuet.

Menetluskulud

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

6 (7)

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad poolte menetluskulud kostja kanda.

Hageja menetluskuludeks käesolevas menetluses on riigilõiv summas 350 eurot ja

õigusabikulud 180 eurot. Hageja palub lisaks kostjalt välja mõista viivis

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt leppisid hageja ja tema esindaja kokku, et õigusabi tunnitasuks on

120 eurot pluss käibemaks. Hageja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Maksekäsu kiirmenetluse dokumentidega tutvumisele tsiviilasjas, hagiavalduse aluseks

olevate dokumentidega tutvumisele, hagiavalduse lisaks olevate tõendite

komplekteerimisele ja hagiavalduse koostamisele ja esitamisele kulus 1,5 h x 120 =180

eurot. Hageja on kandnud õigusabikulusid kokku summas 180.- eurot. Hageja kinnitab, et

kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas 2-24-112546.

Kohus loeb hageja õigusabikulud põhjendatuks. Seega on hageja põhjendatud

menetluskuludeks kokku 530.- eurot.

TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus

rahuldab hageja taotluse.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maido Roots

Kohtunik

7 (7)