1-23-3785/119 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25. september 2024, Tallinn

Kriminaalasja number

1-23-3785 (23230100096)

Kohtukoosseis

Markus Kärner, Orvi Koik, Janika Kallin

Kriminaalasi ja menetluse liik

Nikoloz Pipia süüdistuses KarS § 1411 lg 2 p 1 järgi

lühimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12. juuni 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kaitsja vandeadvokaat Alar Neiland, apellatsioon

Süüdistatav

Nikoloz Pipia

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Nikoloz Pipia kaitsja vandeadvokaat Alar Neilandi apellatsioon Harju

Maakohtu 12. juuni 2024. a otsuse peale läbi vaatamata.

2. Määrata

Osaühingule

ADVOKAADIBÜROO

AE

CONSULT

apellatsioonimenetluses Nikoloz Pipiale osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu

suuruseks 131 eurot ja 76 senti (sh käibemaks). Mõista see menetluskulu Nikoloz

Pipialt Eesti Vabariigi kasuks välja.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse

peale

saab

esitada

määruskaebuse.

Määruskaebus

esitatakse

Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse saab esitada vaid advokaadi

vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud

kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks,

edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 12. juuni 2024. a otsusega tunnistati Nikoloz Pipia süüdi

karistusseadustiku (KarS) KarS § 1411 lg 1 järgi. Tema kandmisele kuuluvaks karistuseks

jäi üks aasta vangistust, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui N. Pipia ei pane kahe

1-23-3785

2(2)

aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisakaristusena mõisteti N.

Pipiale Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga viieks aastaks.

2. N. Pipia kaitsja esitas otsuse peale apellatsiooni. Apellant leiab, et ei ole eluliselt usutav, et

kannatanu magas ja ei saanud aru tema rinnahoidja ja pükste kinnituse avamisest ning

süüdistatava käe pistmine kannatanu suguelunditele. Juhul kui kannatanu oli ärkvel, kui

süüdistuses kirjeldatud teod toime pandi, siis süüteokoosseisu ei esineks. Kannatanu oli

öösel kaua üleval olnud ja alkoholi tarvitanud. Ei ole välistatud, et kannatanu oli

süüdistatavaga mingil viisil suhelnud, mis ajendas süüdistatavat tulema tema kõrvale. Ei ole

eluliselt usutav, et taksojuht peaks sõidu lõppedes tulema autost välja, istuma kliendi

kõrvale ja hakkama teda lahti riietama. Süüdistatava ja kannatanu ütlused on vastuolulised.

Vastuolu ei kõrvalda tuginemine teiste tunnistajate ütlustele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Asja lahendav kolmeliikmeline koosseis leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt

põhjendamatu. Seega jääb apellatsioon kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 326 lg 3

alusel läbi vaatamata.

4. Apellatsioonis korratakse maakohtu menetluses esitatud väiteid süüdistusversiooni elulise

usutavuse kohta. Riigikohus on selgitanud, et faktiliste asjaolude vaidlustamisel võib anda

aluse apellatsiooni ilmselt põhjendamatuks lugemiseks see, kui maakohus on tuginenud

isiku süüküsimuse lahendamisel küllaldasele ja laiapindsele tõendusteabele ning on

apellatsioonis taasesitatud väidetele juba ammendavalt ja nõustumisväärselt vastanud.

Apellatsiooni võib lugeda ilmselt põhjendamatuks ka siis, kui vaidlustatakse maakohtu

tuvastatud fakte ega osutata ühelegi selgepiirilisele kaitseväitele, mida ringkonnakohtul

oleks võimalik apellatsiooni menetledes lahendada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.

detsembri 2022. a määrus asjas nr 1-22-510, p 11). Nii on ka praegu.

5. Maakohus on otsust tehes tuginenud mh kannatanu ütlustele, DNA ekspertiisile, kannatanu

reaktsioonile vahetult taksost väljumise järel ja kannatanu ütluste usaldusväärsust

kinnitavate tunnistajate ütlustele. Maakohus on korduvalt ja läbivalt ning tõendikogumile

tuginedes hinnanud süüdistusversiooni vastavust elulise usutavuse kriteeriumile ja

põhjendanud, miks tõendid ei toeta süüdistatava versiooni juhtunust (vt eriti nt maakohtu

otsuse p-d 12, 13, 19, 20-21). Sealjuures on maakohus põhjendanud, miks on eluliselt

usutav, et kannatanu magas (vt maakohtu otsuse p-d 18-19 ja 22-23). Kõrvutades maakohtu

põhjendusi apellatsiooniga on kolleegium eelmenetluses üksmeelel, et apellatsioonil

puudub edulootus. Seega jätab ringkonnakohus apellatsiooni KrMS § 326 lg 3 alusel läbi

vaatamata.

6. Kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse

kindlaksmääramiseks. Apellatsioonimenetluses osutati õigusabi 90 minutit, tasu on 108

eurot, millele lisandub käibemaks. Lõplik summa on 131,76 eurot (108 × 1,22 = 131,76).

Ringkonnakohus rahuldab selle taotluse. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsiooni läbi

vaatamata, jäävad menetluskulud süüdistatava kanda (KrMS § 185 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)