2-23-3403/77 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Anneli Roonet, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. september 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-3403

Tsiviilasi

B.I hagi D.Q vastu elatise vähendamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1381,50 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 13. septembri 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

D.Q apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

2. aprillil 2024

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): D.Q (isikukood XXX), seaduslik

esindaja O.V

Vastustaja (hageja): B.I (isikukood XXX), lepinguline

esindaja L.W

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 13. septembri 2023 otsus tühistada elatise vähendamise ulatuse

osas. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada B.I hagi osaliselt, muuta Tartu

Maakohtu 29. septembri 2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-16856 M.P. D.Q

kasuks välja mõistetud elatise suurust ja mõista M.P. D.Q kasuks välja elatis

230 eurot kuus alates 25. septembrist 2024 kuni D.Q täisealiseks saamiseni.

2. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

2.1.

Hagi rahuldada osaliselt. Muuta Tartu Maakohtu 29. septembri 2020

määrusega tsiviilasjas nr 2-19-16856 D.Q kasuks välja mõistetud elatise suurust.

2.2.

Mõista M.P. D.Q kasuks välja alates 25. septembrist 2024 igakuine elatis

230 eurot kuus kuni D.Q täisealiseks saamiseni XXXXXXXXXXX.

3. D.Q apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

5. Jätta vastu võtmata ja lugeda B.I-le tagastatuks tõendid: Tartu Maakohtu 17.

oktoobri 2019 ja 28. veebruari 2024 kohtumäärused tsiviilasjas nr 2-19-

11136.

6. Võtta tsiviilasja juurde ringkonnakohtu menetluses esitatud ja kogutud tõendid:

B.I

pangakonto väljavõte, väljavõte Transpordiameti e-teenindusest,

kinnistusraamatu väljavõte (kinnistu nr XXXXXXXX), XXXXXXX talu

facebook´i konto ekraanitõmmis, D.Q pangakonto väljavõte, J.J. töötamise

väljavõte Maksu- ja Tolliametist, B.I ja D.Q ühisvara jagamise kokkulepe,

Enefit arve nr 123750522362, maksuteade B.I-le 2024. aasta maamaksu kohta,

BTA liikluskindlustuse poliis, ravimiretsept, väljavõte terviseportaalist B.I

kohta, Go3 arve, Maksu- ja Tolliameti 22. mai 2024 tõend B.I-le tehtud

väljamaksete kohta, X OÜ 2022. aasta majandusaasta aruanne, Tartu Maakohtu

16. juuni 2022 ja 17. mai 2023 määrused tsiviilasjas nr 2-18-4102, väljavõte Tartu

haridusteenuste haldamise süsteemist R. D.Q kohta, tsiviilasja nr 2-24-10483

menetlusdokument kompromissi sõlmimise kohta, Sotsiaalkindlustusameti

9. augusti 2024 vastus ringkonnakohtu päringule.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. B.I (hageja) esitas 1. märtsil 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse D.Q (kostja) vastu

elatise vähendamise nõudes. Hageja palus vähendada Tartu Maakohtu 29. septembri 2020

määrusega hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatist 40%-ni perekonnaseaduses (PKS) §

101 lg-s 1 sätestatud suurusest. Hageja palus lahendis märkida, et kohtuotsuse täitmisel tuleb

arvestada hageja poolt alates 1. jaanuarist 2022 kostjale ülalpidamiseks tasutud summadega.

Hagiavalduse kohaselt on hageja ja O.V (kostja ema) kostja vanemad. 29. septembril 2020

kinnitas Tartu Maakohus tsiviilasjas nr 2-19-16856 hageja ja kostja vahelise kompromissi,

mille kohaselt hageja tasub kostjale alates 1. septembrist 2020 elatist 275 eurot kuus kuni

kostja täisealiseks saamiseni.

Pärast 29. septembri 2020 määruse tegemist on hageja perre sündinud laps A. D.Q, kes on

hageja kolmas laps. Seega on hagejal täiendavalt üks ülalpeetav. Lisaks võib hagejal olla

kohustus PKS § 111 lg 2 teise lause kohaselt ülal pidada ka lapse ema kuni lapse

kolmeaastaseks saamiseni. Hageja ülalpidamisel on täisealine laps J. D.Q ning hageja kulud

talle on vähemalt 135 eurot kuus. Alates 1. jaanuarist 2022 on muutunud õiguslik olukord

elatise suuruse arvutamisel. Kostjale väljamõistetud elatist tuleb vähendada

miinimummäärani, et hageja praeguses peres elav alaealine laps ei oleks vähem kindlustatud

kui kostja. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka Tartu Maakohtu 5. oktoobri 2022

kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-24, milles määrati lapsega (kostja) suhtlemise kord.

Hageja vaidles vastu kostja väitele, et kostjal on laktoosi- ja gluteenitalumatus. Digiloost on

näha, et laktoosi- ja gluteenitalumatuse spetsiifilised retseptiravimid ja raviskeem puuduvad.

Kostja ema ei ole aastate jooksul ostnud kostjale ühtegi retseptiravimit, mida peaks kostja

vajadusel kasutama (Zyrtec, Sibicort, Fusicort). Kostja on hageja juures keskmiselt 8 päeva

kuus (dtl 62). Hageja palus elatist vähendada alates 1. maist 2023 ja oli nõus maksma kostjale

elatist 121,50 eurot kuus.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

Kostja vajadused ei ole vähenenud. Kostja peab tarbima piimatooteid, milles pole laktoosi

ning teraviljatooteid, milles pole nisu. Kostjal on nende vastu tugev allergia. Hageja makstav

elatis vastab miinimumelatise nõuetele. Suhtluskorra määruse kohaselt peaks kostja olema

hageja juures keskmiselt 8 päeva kuus. Tegelikult ei viibi kostja nii palju hageja juures.

Hageja ei ole tõendanud, et tema varaline seisund oleks muutunud halvemaks. Hageja elab

oma uue elukaaslase majas, omab maatükki ja maja ning müüb oma põllult saadud juurvilju.

Hagejal on äriühing, 2022. a detsembris ostis ta oma uuele elukaaslasele uue auto.

Kostja ema käib Põllumajandusmuuseumis tööl, teenib kuus alla 1000 euro ning sõidab vana

autoga.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus muutis Tartu Maakohtu 29. septembri 2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-

16856 kostja kasuks välja mõistetud elatise suurust. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks

välja igakuise elatise, mis on arvutatud järgmiselt: (baassumma + 3% Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast - 50% lapsetoetusest) x 0,466, s.o vanema juures viibitud 8 päeva.

Otsuse tegemise hetkel oli väljamõistetud elatise suurus 121,50 eurot kuus. Kehtiva elatise

suurust on võimalik arvutada https://www.just.ee/elatiskalkulaator/. Maakohus mõistis elatise

välja alates 1. maist 2023 kuni kostja täisealiseks saamiseni. Maakohus märkis otsuse

resolutsioonis, et elatise tasumisel tuleb arvestada Tartu Maakohtu 29. septembri 2020

määruse alusel alates 1. maist 2023 tasutud elatisega. Menetluskulud jättis maakohus poolte

endi kanda.

Maakohus leidis, et elatise maksete suurust mõjutavad asjaolud on muutunud

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1). Hagejale on XXXXXX sündinud laps

A. D.Q. PKS § 102 lg 1 ja 2 kohaselt tuleb kohtul arvestada mitte ainult elatist saava, vaid ka

teiste peres olevate lastega. Lisaks tuleb kohtul arvestada PKS § 2172 lg-ga 1. Hageja on

kompromissi kohaselt kohustatud elatiseks tasuma suurema summa, kui kehtiv seadus ette

näeb. Järelikult on hagejal õigus esitada hagi elatise vähendamiseks nii elatise määramiseks

olevate asjaolude muutumise kui õigusliku olukorra muutumise tõttu.

Pooled ei vaidle, et Tartu Maakohtu 5. oktoobri 2022 määruse kohaselt peaks kostja viibima

hageja juures aasta jooksul keskmiselt 8 päeva kuus (dtl 16-19). Seega tuleb välja mõistetavat

elatist vähendada PKS § 101 lg 6 alusel. PKS § 101 alusel arvestatav elatis on

elatiskalkulaatori järgi hetkel 121,50 eurot.

Kohtul tuleb elatise vähendamisel arvestada ka teiste elatise suurust reguleerivate sätetega, sh

PKS §-ga 102. Kostja ei ole näidanud, et tema vajadused oleksid suuremad kui keskmisel

lapsel. Kostja esindaja väitel on lapsel laktoosi- ja gluteenitalumatus. Maakohus luges

tõendatuks, et kostjal on diagnoositud laktoositalumatus.

Patsiendiportaali väljavõttest ei nähtu, et kostjal oleksid arvestatavad kulud ravimitele (dtl 85-

87). Kulud laktoosivabadele toiduainetele peaksid olema arvestatud keskmise elatise sisse.

Eelduslikult on kostja vajadused hoolimata laktoositalumatusest sama suured kui keskmisel

Eestis elaval lapsel. Kuna kostja laktoositalumatusega tuleb arvestada ka tema isal, mõjutab

see ka isa poolt kulutatava toiduraha suurust. Laps viibib isa juures peaaegu neljandiku kuust.

Kostja ema ei ole näidanud, et ta teeks kostjale kulutusi ka sellel ajal, kui kostja on isa juures.

Poolte istungil antud selgitustest võib järeldada, et kostjale ostavad riideid jms vajalikku

mõlemad vanemad. Kostja ema selgitustest nähtuvalt on hageja varasemalt andnud raha kostja

sünnipäeva pidamiseks ning suuremateks ostudeks (dtl 145). Kostja ei ole väitnud, et hageja

ei kanna kostja igapäevaseid kulutusi. Järelikult ei suurenda kohus elatist põhjusel, et kuigi

kostja on 8 päeva kuus isa juures, kannab kõik kulud ikkagi ema.

Maakohus selgitas vastuseks kostja sünnipäevakulude ja suuremate ostude kohta käivale

taotlusele, et kohus saab otsuse resolutsioonis lahendada ainult hagis või vastuhagis esitatud

nõudeid. Kostja ei ole hagi/vastuhagi esitanud. Maakohus ei saaks kostja taotlust rahuldada ka

selle esitamise korral vastuhagina, sest taotlus on liiga ebamäärane ega ole täitemenetluse

korras täidetav. Maakohus saab elatise välja mõista kindla summana.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta

hageja kanda.

Maakohus ei ole selgitanud välja ja hinnanud TsMS 459 lg 1 p 1 kohaldamise asjaolusid.

Elatise muutmise eeldused ei ole täidetud. Maakohus ei ole tuvastanud kompromissi

kinnitamise aluseks olnud asjaolusid ega kostjale tasutava elatise suurust mõjutavate

asjaolude olulist muutumist võrreldes 2020. a septembriga. Viide sellele, et elatise suuruse

määramisel tuleb arvestada ka teiste lastega, ei ole piisav.

Elatise automaatseks vähendamiseks ei anna alust see, et hagejal sündis pärast

kompromissimääruse tegemist veel üks laps. Maakohus ei ole tuvastanud, kas ja millises

ulatuses on lapse sünd mõjutanud hageja majanduslikke võimalusi kostjale 275 euro elatise

maksmiseks. Maakohus ei ole välja selgitanud, kas kostjale senises ulatuses elatise tasumine

jätaks hageja lapse A. D.Q võrreldes kostjaga halvemasse olukorda.

Elatise muutmist põhjustavate asjaolude tõendamise kohustus on tulenevalt TsMS § 230 lg-st

1 hagejal (apellatsioonkaebuses on ekslikult märgitud, et kostjal).

Õigusliku olukorra muutumine pole aluseks elatise vähendamiseks. PKS § 2172 lg 1

reguleerib olukorda, kus lapse kasuks on välja mõistetud elatis seadusega kehtestatud

miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses. Rakendussäte puudutab neid elatise

lahendeid, milles on elatis välja mõistetud muutuva suurusena, mitte fikseeritud summana.

Isegi, kui esineb alus elatise suuruse muutmiseks, on maakohus jätnud elatise suuruse

määramisel kostja vajadustega arvestamata. Ambulatoorses epikriisis nr 1007656471 on

uuringute vastustes kirjas, et tsöliaakia – HLA antigeenide paneeli tulemus ei ole piisav

tsöliaaklia diganoosimiseks, kuid kinnitab selle võimalikkust. Maakohus on ekslikult jätnud

sellega arvestamata.

Samuti on maakohtu seisukoht, mille kohaselt on laktoosivaba dieediga lapse kulud toidule

sama suured, kui lapsel, kes ei pea eridieeti järgima, ebaõige ja meelevaldne. Maakohus ei ole

kostja esitatud andmetega arvestanud ega põhjendanud, miks ta nendega ei arvesta. Lisaks on

maakohus jätnud ebaõigesti arvestamata sellega, et kostja järgib ka gluteenivaba dieeti. Kuna

kostja viibib hageja juures märkimisväärselt vähem aega kui ema juures, siis ei jaotu

eridieedist suuremad kulud toidule vanemate vahel võrdselt.

Maakohus järeldas, et patsiendiportaalist ei nähtu, et kostjal oleksid arvestatavad kulud

ravimitele. Maakohus ei ole märkinud, milline on kostja ravimite ja kreemide kulude suurus,

et lugeda vastavaid kulutusi mittearvestatavateks tema vajaduste hindamisel ja elatise suuruse

määramisel.

Kompromissimäärusega pidi hageja tasuma kostjale 275 eurot ja kostja õele 200 eurot kuus.

Elatise suuruste erinevuse tingis kostja tervislik seisund, mis ei ole muutunud. Arvestades

muuhulgas inflatsiooni ja elukalliduse tõusu kahjustaks kostja ülalpidamiseks seni tasutud

elatise (275 eurot) rohkem kui poole võrra vähendamine (121,50 euroni) kostja huve.

Maakohus jättis PKS § 102 lg 3 ebaõigesti kohaldamata. Kostja tõi korduvalt esile, et ema

kanda on sünnipäeva pidamine, suuremad ostud (arvuti, telefon), kunstikooli tasu, riided,

jalanõud, ravimid, dieedile vastav toit. Seega on alust mõista hagejalt välja suurem elatis.

Vanemate kulud seoses tema ülalpidamisega ei vasta kostja hageja juures viibimise aja

proportsioonile.

Maakohus jättis asja lahendamiseks olulised asjaolud, s.o kostja tegelikud vajadused ja

vanemate vahetu ülalpidamiskohustuse täitmise ulatuse, välja selgitamata. Maakohus ei ole

selgitanud välja vanemate varalist olukorda ja kostjale ülalpidamise andmise võimalusi.

5. Hageja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja seadusliku esindaja kanda.

Maakohus on põhjalikult analüüsinud elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid ning

leidnud, et elatise vähendamine on põhjendatud nii elatise määramiseks olevate asjaolude kui

ka õigusliku olukorra muutumise tõttu.

Maakohus on õigesti märkinud, et kohtul tuleb arvestada ka teiste peres olevate lastega.

Muutunud on ka asjaolu, et vanemate teine laps J. D.Q elab alates 8. novembrist 2020 püsivalt

hagejaga ja on tema vahetul ülalpidamisel, kuivõrd omandab veel haridust ning on alla 21-

aastane. Hagejal on PKS § 111 lg 2 kohaselt kohustus anda ülalpidamist ka oma alaealise

lapse emale kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, kuivõrd emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu

võimalik sissetulekut teenida. Need on olulised muutunud asjaolud, mida on arvestatud elatise

suuruse muutmisel.

Arvestades, et 29. septembri 2020 kompromissimääruse tegemisest on möödas kolm aastat,

on kostjaga seonduvad kulutused tõenäoliselt vähenenud. See nähtub Justiitsministeeriumi

poolt läbi viidud ja 2020. a valminud laste reaalsete kulude kohta tehtud uuringu tabelist nr 6.

Samuti viibib kostja hageja juures 8 päeva kuus, mida on maakohus õigesti arvesse võtnud.

Kompromissimäärusega ei tuvastanud kohus ülalpidamisnõude aluseks olevaid asjaolusid.

Sellisel juhul tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises

ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (Riigikohtu lahend nr

3-2-1-124-15, p 11). Kui kostja väidab, et kulutused lapsele on keskmisest suuremad, siis tuli

seda ka tõendada. Maakohtu järeldused kulude tõendamata jätmise kohta on asjakohased.

Kostja ei ole ära näidanud, et tema vajadused oleksid suuremad kui keskmisel lapsel. Väited

gluteenitalumatusest on paljasõnalised. Laktoositalumatuse osas ei ole tõendatud

arvestatavaid lisakulusid.

Hageja ei nõustu, et üksnes kostja ema kannab kostja igapäevaseid kulutusi. Kuna kostja

veedab hageja juures peaaegu neljandiku kuust, on ka hagejal kulutused lapse toidule, riietele,

jalanõudele ning vabaaja tegevustele. Ka hagejal tekivad lapse sünnipäeva pidamisega seotud

kulutused.

Ebaõige on kostja seisukoht, et maakohus on jätnud asja lahendamiseks olulised asjaolud

välja selgitamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt materiaalõiguse ebaõige

kohaldamise ning menetlusnormi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saab teha asjas ise

uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt, muudab Tartu Maakohtu 29. septembri 2020

määrusega tsiviilasjas nr 2-19-16856 hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatise suurust ja

mõistab hagejalt kostja kasuks välja elatise 230 eurot kuus alates ringkonnakohtu otsuse

tegemisest 25. septembrist 2024 kuni kostja täisealiseks saamiseni (TsMS § 657 lg 1 p 2).

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad poolte endi

kanda.

7. Asja materjalide kohaselt tasub hageja kostjale elatist Tartu Maakohtu 29. septembri 2020

kompromissimääruse alusel (tsiviilasi nr 2-19-16856) 275 eurot kuus. Hageja soovib alates

1. maist 2023 tasuda kostjale elatist PKS § 101 järgi arvestatavas summas, mis oli maakohtu

otsuse tegemise ajal 121,50 eurot kuus. Hageja tugineb pärast kompromissimääruse tegemist

muutunud asjaoludele. Hagejal on XXXXXX sündinud kolmas laps R. D.Q, kostja viibib

kohtu määratud suhtluskorra alusel hageja juures 8 päeva kuus, hageja kolmas laps (kostja

täisealine õde) on asunud elama hageja juurde, hageja peab pidama ülal enda elukaaslast (R.

D.Q ema) kuni lapse R. D.Q kolmeaastaseks saamiseni ning hageja varanduslik olukord ei

võimalda enam senises suuruses elatist maksta. Hageja tugineb ka õigusliku olukorra

muutumisele ja PKS § 2172 lg-le 1. Hageja on kohtumenetluse ajal jätkanud kostjale elatise

tasumist 29. septembri 2020 kohtumäärusega kinnitatud kompromissis kokku lepitud ulatuses

275 eurot kuus.

Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kostja vajadused ei ole vähenenud

ning hageja varaline olukord ei ole halvenenud. 20. septembri 2024 menetlusdokumendis

vastates ringkonnakohtu päringule nõustus kostja, et 230 eurot kuus eeldatavasti kataks kostja

kulud kuni kostja saab 18-aastaseks.

8. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse seisukoht, et maakohus on käesolevas asjas ebaõigesti

kohaldanud PKS § 2172 lg-t 1, mille kohaselt, kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud

kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega

kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse,

et alates 1. jaanaurist 2022 on vanem kohtulahendi alusel kohustatud tasuma elatist 292 eurot

kuus. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et kui kohustatud vanem ei nõustu lõikes 1 nimetatud

elatise summaga 292 eurot kuus, siis on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks

kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. 29. septembri 2020 kohtumäärusega ei

ole hagejalt välja mõistetud elatist kostja kasuks muutuva suurusena, st miinimummäära või

poole töötasu alammäära suuruses, vaid kindla summana kuus, mis on samas ka väiksem kui

292 eurot kuus. Seega ei saa hageja tugineda elatise vähendamist taotledes õigusliku olukorra

muutumisele.

9. Nõustuda tuleb maakohtuga, et hagejal on õigus nõuda TsMS § 459 lg 1 alusel 29.

septembri 2020 määrusega kinnitatud kompromissis kokku lepitud elatise suuruse muutmist,

kui hageja tõendab, et maksete suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud. Maakohus

pidas selliseks asjaoluks hagejal XXXXXX lapse R. D.Q sündi, kuid ei ole vaidlustatud

otsuses tuvastanud, kas ja millises ulatuses on R. D.Q ülalpidamise vajadus mõjutanud

võrreldes 29. septembri 2020 kohtumääruse tegemise ajaga hageja majanduslikke võimalusi

kostjale elatise tasumisel. Maakohus arvestas (elatise suuruse arvutamisel PKS § 101 alusel)

Tartu Maakohtu 5. oktoobri 2022 määrusega kehtestatud suhtluskorraga, mille kohaselt peaks

kostja viibima hageja juures keskmiselt 8 päeva kuus. Kostja väidete osas, et ta peab ülal

pidama ka oma kolmandat täisealist last J. D.Q-d (sündinud 10. augustil 2004), samuti R.

D.Q ema kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, maakohus seisukohta ei võtnud.

10. Riigikohus on 9. juuni 2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p-des 36 ja 37 selgitanud,

et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise

kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise

suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks

olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja

millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma. Kui elatise

väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise

aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks

teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need

eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Samuti tuleb eeldada, et

kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud (sh kostja toitumisega seotud

kulutused). Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult

aluseks võetud asjaolu on muutunud.

Käesolevas asjas ei nähtu kompromissimäärusest, millised asjaolud võeti elatise suuruse

kokkuleppimisel aluseks.

Ringkonnakohus nõustub kostja apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus jättis asja

lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata, millega rikkus TsMS § 392 lg-t 1 ja

§-i 401. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 6 ei ole kohus perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude

ja seisukohtadega (vt ka Riigikohtu 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 p 11).

Maakohus jättis tuvastamata, kas hageja majanduslikud võimalused anda kostjale ülalpidamist

on võrreldes 29. septembri 2020 määruse tegemise ajaga muutunud nii oluliselt, et esineb alus

hagi täielikuks või osaliseks rahuldamiseks ning jõustunud kohtulahendiga kostja

ülalpidamiseks välja mõistetud elatise vähendamiseks. Eelkõige on maakohus jätnud välja

selgitamata kostja vanemate varalise olukorra ja hageja majandusliku võimekuse jätkata

kostjale elatise tasumist kokkulepitud ulatuses.

11. Vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek,

millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral

arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb

vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt ka Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16).

TsMS § 230 lg 4 järgi võib kohus ülalpidamisasjas kohustada pooli esitama andmeid ja

dokumente oma sissetulekute ja varalise seisundi kohta ning TsMS § 230 lg 5 järgi nõuda ka

ise asjakohast teavet asjakohastelt asutustelt.

Vastuseks ringkonnakohtu 8. mai 2024 päringule avaldas hageja, et 29. septembri 2020

määrusega kinnitatud kompromissi sõlmimise ajal oli tema sissetulekuks netopalgana 678,40

eurot ja tema enda kulutuste suuruseks keskmiselt 550 eurot kuus (II kd lk 41). Hageja ei ole

kohtule mõistlikult selgitanud, kuidas sai hageja kompromissi sõlmimise ajal sellisest

sissetulekust lisaks enda kulude katmisele tasuda elatist ka kahele lapsele: kostjale 275 eurot

kuus ja kostja õele J. D.Q-le 200 eurot kuus. Hageja arvestuste kohaselt kulus tal

kompromissi sõlmimise ajal enda ja kahe lapse ülalpidamiseks kokku 1025 eurot, mis ületas

oluliselt hageja netosissetulekut 678,40 eurot kuus. Sellest saab ringkonnakohus järeldada, et

hagejal oli kompromissi täitmiseks ka muud vara, mille arvel lastele (sh kostjale) elatist

tasuda.

Hageja avaldas ringkonnakohtule, et tema netopalk käesoleval ajal on 950,20 eurot. Seega on

hageja enda väidete kohaselt tema kuu netosissetulek võrreldes elatise kompromissi

sõlmimise ajaga kasvanud ca 40 %.

Hageja väidab, et tema enda väljaminekud on võrreldes eelmise perioodiga kahanenud 550-lt

eurolt 478-le eurole. Lisanduvad kulutused lastele: elatis kostjale vastavalt 29. septembri

2020 määrusele 275 eurot kuus, 135 eurot täisealise lapse J. D.Q ülalpidamiseks ja 135 eurot

A. D.Q ülalpidamiseks. 9. septembri 2024 menetlusdokumendis avaldas hageja, et laps A.

D.Q on saanud 2. septembrist 2024 lasteaia koha ja lasteaias käimisega lisanduvad kulud 81

eurot kuus (lasteaia kohatasu). Seda asjaolu tõendab hageja väljavõttega Tartu haridusteenuste

haldamise süsteemist.

Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et tema väljaminekud on võrreldes 2020. aastaga

oluliselt tõusnud. Lähtudes hageja enda poolt avaldatust on tema kulutused endale ja kolmele

lapsele kokku 1023 eurot, mis on samas suurusjärgus hageja 2020. aasta väljaminekutega.

Sarnaselt varasemaga ei ole ka käesoleval ajal võimalik kulutusi 1023 eurot kuus (ja

lisanduvat R. D.Q lasteaia kohatasu) katta 950, 20 eurosest netosissetulekust. Lapse A. D.Q

lasteaia kohatasu on selles vanuses lapse tavapärane kulu, mille kandmise kohustus on A. D.Q

mõlemal vanemal ning ei muuda oluliselt hageja avaldatud kulude kogusuurust.

12. Hageja väiteid tema väljaminekute ja sissetulekute suuruse kohta ei tõenda asjas kogutud

tõendid, sh hageja pangakonto väljavõtted. Asja materjalide kohaselt on hagejal pangakonto

Coop pangas (väljavõte perioodil 1. jaanuar 2023- 26. veebruar 2024, I kd lk 133- 152).

Samale kontole laekub hageja töötasu. 14 kuu laekumiste kogusuurus hageja kontole oli 22

316 eurot (kuu keskmine 1594 eurot) ja väljaminekute kogusuurus 22 508, 43 eurot (kuu

keskmine 1607 eurot), mis ületab oluliselt hageja väidetavate sissetulekute ja väljaminekute

suurust.

Hageja väitel on tema ainsaks sissetulekuks töötasu X OÜ-st. Äriregistri andmetel on hageja

X OÜ ainuosanik ja juhatuse liige. See asjaolu ei ole võrreldes kompromissimääruse tegemise

ajaga muutunud. Ühingu peamiseks tegevusalaks on veetorustiku ja sanitaarseadmete

paigaldus ning ehitiste viimistlus ja lõpetamine. Äriühingu müügitulu oli 2022. aastal 81853

eurot ja ärikahjum 3219 eurot. Hageja kinnitas, et ühingul maksuvõlg puudub. Hageja

esitatud andmetest ja tõenditest X OÜ majandustegevuse kohta ei nähtu, et ühingu

majanduslik olukord on võrreldes 2020. aastaga oluliselt muutunud.

Ringkonnakohus ei pea asjakohaseks tõendiks X OÜ võlausaldaja XXXXX OÜ

saneerimismenetluse dokumente (tsiviilasi nr 2-19-11136). XXXXX OÜ saneerimismenetlus

algatati juba 2019. aastal, seega oli see asjaolu hagejale teada juba enne 29. septembri 2020

kompromissi sõlmimist. Hageja ei ole selgitanud, milline seos on XXXXX OÜ

saneerimiskava täitmise tähtaja pikendamisel 6 kuu võrra ja hageja võimekusel tasuda kostjale

elatist 29. septembri 2020 kompromissis kokkulepitud summas. XXXXX OÜ

saneerimismenetluses tehtud kohtumäärustega ei saa tõendada elatise maksete suurust

mõjutavate asjaolude muutumist TsMS § 459 lg 1 p 1 tähenduses.

TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ja arvestab ainult sellist tõendit, millel on asjas

tähtsust. Ringkonnakohus loeb hagejale tagastatuks Tartu Maakohtu 17. oktoobri 2019 ja

28. veebruari 2024 kohtumäärused tsiviilasjas nr 2-19-11136 ( TsMS § 238 lg 4).

13. Kostja väitis, et hageja varaline olukord ei ole võrreldes 2020. aastaga halvemaks

muutunud. Hageja saab lisatulu juurvilja müügist ning on ostnud uuele elukaaslasele 2022.

aasta jõuludeks uue auto, mida kostja tõendab XXXXXXX talu ja J.J. Facebooki konto

väljavõtetega (I kd lk 32-33). Hageja ei ole neid kostja väiteid ja tõendeid vaidlustanud.

Hageja kinnitab, et talle kuulub Põlvamaal XXXXXXX kinnistu (II kd lk 42) ja see asjaolu on

tõendatud ka kinnistusraamatu väljavõttega. Ringkonnakohus loeb kostja väidetud asjaolud

tõendatuks.

14. Oluline on märkida, et hageja jättis kohtule avaldamata, et kohtumenetluse ajal 1. aprillist

2023 kuni 31. augustini 2023 on hageja elukaaslasele J.J.le makstud lasterikka pere toetust

igakuiselt 650 eurot, sh kostja laste J. D.Q ja A. D.Q eest. Perioodil 1. septembrist kuni 31.

detsembrini 2023 on A. D.Q eest makstud lasterikka pere toetust 216,67 eurot kuus. Makstud

toetuste suurused on tõendatud Sotsiaalkindlustusameti 9. augusti 2024 vastusega. Asja

materjalidest ei nähtu, et hageja oleks lasterikka pere toetusega A. D.Q ülalpidamisvajadust

kirjeldades arvestanud.

15. Hagejal on küll kolm last, kuid kõige vanem laps J. D.Q, kes elab koos hagejaga, sai

täisealiseks enne hagi esitamist 10. augustil 2022. PKS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist

õigustatud saama ka laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib

kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Samas tuleb

ülalpidamiskohustuse täitmisel eelistada alaealist last täisealisele lapsele (PKS § 98 lg 1).

Seega oli hageja ülalpidamisel hagi esitamise ajal 1. märtsil 2023 kaks alaealist last, mis on

samaväärne olukorraga, mis esines kompromissimääruse tegemise ajal.

9. septembri 2024 menetlusdokumendis avaldas hageja, et J. D.Q elab jätkuvalt hageja juures

ja on tema ülalpidamisel, samas on J. D.Q sõlmimas kostja emaga kompromissi, et lõpetada J.

D.Q-le elatise maksmine. Kostja väidab 20. septembri 2024 menetlusdokumendis

vastupidiselt hagejale, et J. D.Q suhtleb nüüd emaga jälle tihedamalt, samuti ööbib teatud

päevadel ema juures. J. D.Q koolis ei käi ning ema soovib aidata tütart töökoha leidmisel.

Hageja väide, et tema peab üksi oma täisealist tütart ülal pidama, on kohut eksitavad.

Tõendatud ei ole J. D.Q ülalpidamise vajadus. Ringkonnakohus leiab, et hageja väited

täisealise lapse J. D.Q ülalpidamise osas ei ole aluseks hagi rahuldamisele ja kostjale tasutava

elatise vähendamisele.

Hageja tugineb hagi põhjendustes ka kohustusele pidada ülal oma elukaaslast J.J. kuni R. D.Q

kolmeaastaseks saamiseni (XXXXXXX). Hageja on viidanud PKS § 111 lg-le 2, mille

kohaselt on lapse isa kohustatud andma lapse emale ülalpidamist kuni lapse kolmeaastaseks

saamiseni kui lapse emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada.

Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et lapse eest hoolitsemise tõttu ei ole J.J.l

võimalik sissetulekut saada. Samuti ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid J.J.

ülalpidamisvajaduse suuruse kohta. Hageja esitas ringkonnakohtu ettepanekul ülevaate oma

väljaminekutest (II kd lk 41-42), millest ei nähtu väljaminekuid J.J. ülalpidamiseks (vt ka

käesoleva otsuse p 11). Kuivõrd R. D.Q sai septembrist 2024 lasteaiakoha, ei ole

hageja elukaaslasel takistusi endale ülalpidamist teenida.

16. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et hageja ei ole täitnud enda tõendamiskoormist ega

tõendanud enda väiteid, et võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga muutunud hageja

leibkonna koosseis ja majanduslik olukord ei võimalda hagejal jätkata kostjale elatise tasumist

29. septembri 2020 määrusega kinnitatud kompromissi alusel 275 eurot kuus. Hageja ei ole

tõendanud, et tema XXXXXXXX sündinud poeg A. D.Q jääb võrreldes kostjaga halvemasse

olukorda, kui hageja jätkaks kostjale elatise tasumist senises ulatuses.

17. Ringkonnakohus möönab, et muutunud asjaoluks võrreldes 2020. aastaga on see, et

vastavalt Tartu Maakohtu 5. oktoobri 2022 määrusele tsiviilasjas nr 2-22-24 viibib kostja

hageja juures aasta jooksul keskmiselt 8 päeva kuus ning selle asjaoluga peaks kohus elatise

muutmisel arvestama. Olukorras, kus hageja ei ole oma sissetulekute ja varandusliku olukorra

kohta andnud kohtule selgeid ja usutavaid andmeid, ei pea ringkonnakohus erinevalt

maakohtust põhjendatuks üksnes suhtluskorra muutumise tõttu asendada 29. septembri 2020

määrusega kostja kasuks välja mõistetud elatise suurus PKS § 101 lg-te 3-6 alusel arvestatud

elatisega, mis vähendaks poolte vahel kokkulepitud ja hageja poolt kostjale makstavat elatist

oluliselt.

Lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga, samas vanematele on lapsega

suhtlemine nii õigus kui ka kohustus (PKS § 143 lg 1). Suhtluskorra kohaselt viibib kostja

hageja juures nädalavahetustel ja koolivaheaegadel, kostjal ei ole vahelduvat elukohta, mis

mõjutaks suuremal määral ülalpidamiskohustuse jaotust vanemate vahel. Kuigi kehtiva PKS §

101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvestatud

summa (arvestades lõike 6 järgi ka lapse viibimise aega kohustatud vanema juures), ei saa

sellest järeldada, et elatist ei või välja mõista kindla summana või et kindla summana välja

mõistetud elatist tuleks muuta eelistatult muutuvaks suuruseks. Kohus võis ja võib ka PKS §

101 lg 2 järgi elatise välja mõista kindla summana.

18. Ringkonnakohus leiab siiski, et elatise vähendamiseks on võimalik kaaluda järgnevat

valemit. Jagades kompromissimäärusega hagejalt välja mõistetud elatise 275 eurot kuus

keskmise päevade arvuga ühes kuus (30 päeva), kujuneb ühe päeva elatise suuruseks 9,17

eurot kuus. Kui arvestada, et käesoleval ajal viibib kostja hageja juures keskmiselt 8 päeva

kuus, tuleks hagejal selle arvestuse kohaselt tasuda kostjale elatist 22 päeva eest, st 201,74

eurot kuus. Hageja on ise avaldanud, et perioodil 2020–2024 on elukallidus tõusnud ja

tarbijahinnaindeks muutunud 38, 9 % (II kd lk 41 pöördel), seega tuleks elatise vähendamisel

arvestada teatud ulatuses ka elukalliduse tõusuga. Sellises olukorras ei saa eeldada, et kostja

vajadused on samal perioodil vähenenud. Kostja nõustus 20. septembri 2024

menetlusdokumendis, et kohus vähendab elatise 230 euroni kuus. Arvestades eeltoodut ja

kostja seisukohta vähendab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 29. septembri 2020 määrusega

kostja kasuks välja mõistetud elatise suurust 230 euroni kuus.

Ringkonnakohus mõistab vähendatud suuruses elatise välja alates ringkonnakohtu otsuse

tegemisest 25. septembril 2024 kuni kostja täisealiseks saamiseni. Asja materjalide kohaselt

on hageja kostjale käesoleva ajani elatist tasunud 29. septembri 2020 määrusega ettenähtud

suuruses. Elatis on mõeldud katma lapse igapäevaseid jooksvaid kulusid ning elatist

makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). Elatise suuruse vähendamine ei või

kaasa tuua olukorda, kus pärast elatise vähendamise kohtuotsust laps pikema aja vältel elatist

jooksvate kulude katteks nn ettemaksu tõttu ei saa. Igapäevaseks ülalpidamiseks vajalike

vahendite tagamiseks on keelatud ka ülalpidamisnõuete tasaarvestamine (VÕS § 200 lg 1 p

1).

Ringkonnakohus leiab, arvestades asjas kogutud tõendeid, et hageja varaline olukord

võimaldab temal tasuda kostjale elatist 230 eurot kuus. Hageja nõustus 20. septembri 2024

menetlusdokumendis maksma kostjale elatist perioodil 1. aprill 2024 kuni 31. detsember 2024

150 eurot kuus ning alates 1. jaanuarist 2025 kuni kostja täisealiseks saamiseni 175 eurot

kuus, mis indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026) vastavalt PKS §

101 lg-tele 3 ja 4. Kostja ei ole hageja pakutud ulatuses elatise vähendamisega nõustunud.

Hageja seisukoht, et tegemist on keskmise lapse vajadustest suurema elatise välja

mõistmisega, on ekslik. Tegemist on jõustunud kohtumäärusega hagejalt välja mõistetud

elatise suuruse muutmisega ning seda saab teha üksnes juhul, kui oluliselt on muutunud

maksete suurust mõjutavad asjaolud (TsMS § 459 lg 1 p 1). Hageja väidetud ulatuses ei ole

maksete suurust mõjutavad asjaolud muutunud.

Ringkonnakohus rahuldab hagi ja apellatsioonkaebuse osaliselt.

19. Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel poolte

endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)