2-23-149011/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Määruse tegemise aeg ja koht

25. september 2024.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-149011

Tsiviilasi

Hüpoteeklaen AS hagi X.D vastu võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming

Hagi läbi vaatamata jätmine, menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Hüpoteeklaen AS (registrikood 11663703),

lepinguline esindaja Elmer Aros

Kostja: X.D (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata Hüpoteeklaen AS hagi X.D vastu võlgnevuse nõudes.

2. Lõpetada tsiviilasja 2-23-149011 menetlus.

3. Tühistada 24.09.2024 kohtuistungil määratud kohtulahendi menetlusosalistele teatavaks

tegemise aeg.

4. Jätta menetluskulud poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi 2-23-149011, Hüpoteeklaen AS hagi X.D vastu

võlgnevuse nõudes.

2. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kostja 01.07.2024 esitanud Harju Maakohtule

maksejõuetusavalduse, tsiviilasi 2-24-10007. Harju Maakohus kuulutas 11.07.2024

kohtumäärusega tsiviilasjas 2-24-10007 välja kostja X.D pankroti ning nimetas pankrotihalduriks

Ene Ahase. Harju Maakohtu 11.07.2024 kohtumäärus jõustus 27.07.2024.

3. Pankrotihaldur Ene Ahas esitas 24.09.2024 tsiviilasja 2-23-149011 menetluse lõpetamiseks,

tuginedes PankrS § 43 lg-le 2, kuivõrd hageja nõue kuulub rahuldamisele pankrotimenetluses.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi

vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi

kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Sama sätte lõike 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi

vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul.

5. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 kohaselt, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud

kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus

nõude hagimenetluses läbi vaatamata.

6. Kohus on seisukohal, et kuna käesolevas tsiviilasjas on hagi 13.03.2024 menetlusse võetud ning

kohus ei ole tsiviilasjas veel otsust teinud, tuleb hageja poolt esitatud hagiavaldus jätta läbi

vaatamata. Kohus leiab, et käesolevaga esineb alus jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 3 ja

PankrS § 43 lg 2 alusel, s.t kuna 11.07.2024 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-24-10007 on

väljakuulutatud kostja X.D (isikukood XXX) pankrot, mistõttu pole võimalik hagiga taotletavat

eesmärki saavutada.

7. Lõpetada tsiviilasja 2-23-149011 menetlus.

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb

kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma,

välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude

proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

9. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või

kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Tulenevalt eeltoodust tuleks menetluskulud jätta hageja kanda, kuna käesolevas asjas ei esine

TsMS § 168 lõigetes 3-5 sätestatud asjaolusid. Samas aga näeb TsMS § 162 lg 4 ette, et kohus võib

jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt,

kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

10. Kohus leiab, et kuigi käesolevas tsiviilasja jätab kohus hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 3

alusel, tuleb asuda seisukohale, et hageja ei vastuta sellisel juhul hagi läbi vaatamata jätmise eest

ning ta ei saanud enda tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada. Sellest tulenevalt on kohus

seisukohal, et kostja menetluskulude jätmine hageja kanda on käesoleva tsiviilasja asjaolusid

arvestades äärmiselt ebaõiglane ning menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4

alusel. Kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt

kindlaks.

11. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv

kohtunik