4-24-2633/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg

24.09.2024

Väärteoasja number

4-24-2633

Kohtunik

Anne PALMISTE

Väärteoasi

Artur STOLOVI väärteoasi Liiklusseaduse §227

lg.2 järgi

Kaebuse esitaja

Kaitsja

Artur STOLOV

sünd. 21.02.1995, isikukood 39502210250, elukoht xxx,

töökoht XXX

Valentin MOTO

Tallinna Ülikool, 2023

Kohtuväline menetleja

Asja MALAHHOVA

Ida Prefektuuri eriasjade uurija

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2,

§156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse

liiklusgrupi eriasjade uurija Asja MALAHHOVA 18.07.2024 otsus väärteoasjas

nr.2440,24,003039 Artur STOLOVI karistamise osas Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 3 (kolm) kuud - jätta muutmata.

Artur STOLOVI kaebus jätta rahuldamata.

Liiklusseaduse §127 alusel on Artur STOLOV kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul

alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse

teatavakstegemisest.

Kohtuotsusega on Viru Maakohtus võimalik tutvuda vahetult peale selle kuulutamist

24.09.2024.

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik

Rainer Lass koostas 19.06.2024 väärteoprotokolli nr. AB 1643224 Artur Stolovi

kohta selles, et viimane juhtis 19.06.2024 kell 10.48 Ida-Virumaal Jõhvi vallas Jõhvi

– Ereda tee 4-ndal kilomeetril mootorsõidukit Fiat Ducato (registreerimismärk

XXXXXX) liiklusmärgi nr.351 (30 km/h) mõjupiirkonnas kiirusega 58 +/- 3 km/h.

Seega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h.

Sellega rikkus Artur Stolov Liiklusseaduse §50 lg.5 p.3 sätteid ja pani toime väärteo

Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse

liiklusgrupi eriasjade uurija Asja Malahhova 18.07.2024 otsusega väärteoasjas

nr.2440,24,003039 määrati Artur Stolovile Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel karistuseks

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 3 kuud.

Otsuse kohaselt on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalune isik on temale

inkrimineeritud väärteo toime pannud, väärteoprotokoll on koostatud õigesti.

Väärteomenetlust välistavad asjaolud ja alused puuduvad.

Väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoprotokolliga, kiirusmõõturi kasutamise

videoprotokolliga, kiirusmõõturi taatlustunnistusega, tunnistaja ID ütlustega, selle

ülekuulamise protokolli juurde lisatud fotodega, menetlusaluse isiku ütlustega.

Karistamise aluseks on isiku süü. Kiiruse ületamine on alati ohtlik. Oma käitumisega

seadis menetlusalune isik reaalsesse ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu, tervise ja

vara.

Karistusregistri andmete kohaselt on menetlusalusel isikul 3 kehtivat väärteokaristust,

kõik need on seotud kiiruse ületamisega. Kaks viimasena määratud rahatrahvi on

tasumata, menetlusalune isik eirab sellist karistuse liiki. Varem määratud, s.h.

maksimaalse suurusega rahatrahv samalaadse väärteo toimepanemise eest oma

eesmärki täitnud ei ole, menetlusalune isik käitub endiselt liiklust ohustaval viisil.

Menetlusalust isikut iseloomustava materjalina on väärteoasja juurde lisatud 4

lühimenetluse otsuste ärakirja, millega on menetlusalusele isikule määratud 4

mõjutustrahvi. Selline menetlusaluse isiku käitumine näitab tema ilmset üleolevat

suhtumist liiklusohutusse ja -reeglitesse ning hoolimatust oma tegudesse nende

toimepanemise ajal. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et sama karistusliigi

(rahatrahvi) jätkamisel ei ole enam mõtet, tulemus jääb saavutamata. Mootorsõiduki

juhtimisõigus on eriõigus, mille omandamiseks tuleb järgida liiklusreegleid.

Menetlusalune isik, kes on läbinud mootorsõiduki juhi koolituse, on teadlik

liiklusreeglitest ja Liiklusseadusega sätestatud sanktsioonidest.

Otsuse kohaselt ei ole menetlusalune isik vastulauset ja täiendavaid tõendeid

esitanud.

Karistust kergendava asjaoluna arvestas kohtuväline menetleja süü tunnistamist

menetlusaluse isiku poolt, raskendavad asjaolud puudusid.

Menetlusaluse isiku Artur Stolovi kaitsja Valentin Moto esitas 05.08.2024 Viru

Maakohtule kaebuse, milles palub asendada juhtimisõiguse äravõtmine rahatrahviga ja

lubada see tasuda ositi. Alternatiivselt palub kaitsja vähendada kohtuvälise menetleja

poolt määratud karistust.

Kaebuse kohaselt on kohtuväline menetleja ekslikult arvestanud faktilisi asjaolusid ja

valesti kohaldanud materiaalõigust ning jätnud arvestamata mitmeid otsust

mõjutavaid tähtsaid asjaolusid.

Kaebuse esitaja viitab kohtupraktikas väljakujunenud seisukohale, mille kohaselt tuleb

karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks Karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kohtuväline menetleja oleks pidanud arvestama

karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist ning raskendavate asjaolude

puudumist. Eeltoodust lähtuvalt oleks kohtuväline menetleja pidanud karistuse

määramisel võtma aluseks Liiklusseaduse §227 lg.2 sanktsiooni keskmise määra 200

€ ning määrama sellest väiksema karistuse. Alternatiivselt oleks kohtuväline

menetleja pidanud juhtimisõiguse äravõtmise osas arvestama keskmise määrana 3

kuud ning kergendava asjaoluna määrama karistuse alla 3 kuu. Lisaks sellele pidi

kohtuväline menetleja arvestama ka muude tähtsust mõjutavate asjaoludega, s.h.

menetlusaluse isiku majanduslikku seisu, ametit ning pidevat hooldust vajava sugulase

terviseseisundit. Kohtuväline menetleja oli teadlik, et menetlusaluse isiku töö nõuab

juhtimisõigust, mis on hädavajalik sissetuleku teenimiseks. Menetlusalune isik

hoolitseb nii enda kui xxx-aastase sugulase eest, kes vajab pidevat hooldust.

Juhtimisõiguse äravõtmine ei mõjuta mitte ainult menetlusaluse isiku toimetulekut,

vaid ka hooldatava elukvaliteeti. Menetlusalusele isikule määratud rahatrahvid ei

olnud täielikult tasumata, vaid menetlusalune isik tasus neid oma rahaliste

võimaluste piires. Kaebuse esitamise hetkeks on kõik rahatrahvid tasutud.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur oma 29.08.2024 kirjalikus vastuses nr.3.1-

1.1/11174-4 nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning palus kaebus

jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kirjaliku vastuse kohaselt on antud väärteo toimepanemine tõendatud väärteo raames

kogutud tõenditega, menetlusalune isik on talle inkrimineeritud väärteo toime pannud

ning puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud. Menetlusalune isik tunnistab

oma süüd.

Kohtuvälise menetleja seisukoha kohaselt ei kuulu kaebus leebema karistuse

(rahatrahvi) määramise osas rahuldamisele. Menetlusaluse isiku poolt kaebuses

märgitud põhjendused ei ole sellised, mille alusel oleks kohtuvälise menetleja otsuse

muutmine põhjendatud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et määratud karistus on

vastavuses KarS §56 lg.1 sätestatuga.

Kiiruse ületamine oli menetlusalusel isikul suur – 25 km/h. Kiiruse ületamine on

äärmiselt ohtlik, sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust kui ka

selle raskusastet. Mootorsõiduki juht peab olema tähelepanelik paigaldatud

liikluskorraldusvahendite suhtes ning neid järgima.

Karistusregistri andmete kohaselt on menetlusalusel isikul 3 kehtivat väärteokaristust,

kõik need on seotud kiiruse ületamisega. Kaks viimast karistusena määratud

rahatrahvi olid kohtuvälise menetleja otsuse tegemise ajal tasumata. Mõlemad

rahatrahvid on tasutud 19.07.2024. Kohtuväline menetleja leiab, et antud asjaoluga

soovib menetlusalune isik mõjutada kohtupoolset lahendit, mitte et selline karistusliik

kuidagi menetlusalusele isikule mõjuks. Varem määratud karistused (s.h. ka

maksimaalne võimalik rahatrahv) samalaadse teo toimepanemise eest oma eesmärki

täitnud ei ole. Lisaks nähtub asja materjalidest, et menetlusalusele isikule on

määratud 4 mõjutustrahvi samuti liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest.

Nimetatud asjaoludele tuginedes ning juhindudes karistuse määramise põhimõtetest

asub kohtuväline menetleja seisukohale, et sama karistusliigi (rahatrahvi) määramise

jätkamisel ei ole enam mõtet, tulemus jääb saavutamata.

Menetlusalune isik on läbinud mootorsõiduki juhi koolituse, on teadlik

liiklusreeglitest ja Liiklusseadusega sätestatud sanktsioonidest, seega oli tal võimalik

ette näha, millised negatiivsed tagajärjed tema õigusvastase käitumisega kaasnevad.

See oli juba neljas kiiruse ületamine.

Otsuse tegemisel arvestati kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku poolt süü

tunnistamist, raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et määratud karistuse viis ja määr on

vastavuses nii teo raskusega kui ka isiku süüga. Määratud karistus on eesmärki

täitev ning vastavuses õiguskorra kaitsmise huvidega.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et Artur Stolovi

kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit

korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse

seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia

kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning

kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi

kohtuistungist osa võtta.

Käesolevas väärteoasjas nähtub menetlusaluse isiku kaitsja poolt maakohtule esitatud

kaebusest, et menetlusalune isik on nõus kirjaliku menetlusega.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 29.08.2024 kirjalikust vastusest nr.3.1-

1.1/11174-4 Viru Maakohtu 21.08.2024 päringule nr.4-24-2633 nähtub, et

kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad

küsimused.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus

määratud Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel.

Liiklusseaduse §227 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima

sõidukiiruse ületamise eest 21 - 40 kilomeetrit tunnis.

Seega tuleb käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis

mootorsõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas lubatud suurimat

sõidukiirust ületades, kas lubatud suurima sõidukiiruse ületamine oli kindlaks tehtud

seaduse kohaselt ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja

toimepandud väärteole.

Nagu nähtub 19.06.2024 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1643224, on

menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §50 lg.5 p.3 nõudeid.

Liiklusseaduse §50 lg.5 p.3 sätestab, et juht ei tohi sõita kiiremini

liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusaluse isiku suhtes 19.06.2024

koostatud väärteoprotokolli nr. AB 1643224 kohaselt juhtis ta samal päeval kell

10.48 Jõhvi – Ereda tee 4-ndal kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 58 +/- 3 km/h

liiklusmärgi nr.351 (30 km/h) mõjupiirkonnas.

Käesolevas väärteoasjas ei ole eelneva üle vaidlust. Nimetatud asjaolu on

menetlusalune isik ise ja koheselt tunnistanud kohapeal, märkides selle omakäeliselt

ülekuulamise protokolli.

Käesolevale väärteoasjale on lisatud kiirusmõõturiga LaserCam 4 nr.LE0829 tehtud

videosalvestis, mis vastavalt VTMS §31 lg.1-1 on iseseisev tõend.

Eesti Akrediteerimiskeskuse volitatud asutuse Metrosert taatlustunnistuse nr.TTRS-

23/00227 kohaselt oli kiirusmõõtur LaserCam 4 nr.LE0829 taadeldud 10.10.2023,

mõõtevahend läbis kordustaatluse ning vastab esitatud nõuetele, taatluskehtivuse

lõppkuupäev on 31.10.2024.

Maakohus leiab, et eeltooduga on lubatud suurima sõidukiiruse ületamine

menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõidukil kindlaks tehtud seaduse kohaselt.

Asjaolusid, et menetlusalune isik ei juhtinud mootorsõidukit väärteoprotokollis

nimetatud ajal ja kohas ning et lubatud suurima sõidukiiruse ületamine ei olnud

tema suhtes tuvastatud seaduse kohaselt, ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik

ise.

Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab maakohus, et menetlusalust

isikut on põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel, kuna ta rikkus

Liiklusseaduse §50 lg.5 p.3 nõudeid. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses

toodud seisukohtadega väärteo toimepanemise osas ja leiab, et kuna antud

väärteoasjas on usaldusväärselt ka maakohtule esitatud tõendite kontrollimisega

tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit lubatud suurimat

sõidukiirust ületades, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust

ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et

väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse

isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud

käesolevas väärteoasjas puuduvad. Sõiduki juhtimist lubatud suurimat sõidukiirust

ületades ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik korduvalt ise.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamise

osas jätta muutmata.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses

kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti

ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse

mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §227 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele

isikule karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 3 kuud.

Nagu nähtub Liiklusseaduse §227 lg.2 sanktsioonist, on kohtuvälise menetleja poolt

menetlusalusele isikule karistusena kohaldatud põhikaristusena rahatrahvist rangemat

karistuse liiki – sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine.

Maakohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja otsustusega karistuse liigi osas ja

leiab, et leebema karistuse liigi – rahatrahvi – määramine ei ole käesolevas

väärteoasjas antud menetlusaluse isiku puhul põhjendatud. Nagu maakohus juba

eespool märkis, tuleb lisaks isiku süüle vastavalt Karistusseadustiku §56 arvestada eri- ja

üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt. ka Riigikohtu 17.05.2013 lahend

kohtuasjas nr.3-1-1-52-13).

Käesoleva väärteoasja materjalides olevast Karistusregistri väljavõttest nähtub, et

menetlusalusel isikul on 4 kehtivat väärteokaristust, neist kõik on liiklusalaste

väärtegude toimepanemise eest ja neist 3 on kiiruse ületamise eest. Kiiruse

ületamised on menetlusalune isik toime pannud 11.09.2019, 18.06.2022 ja

06.05.2023, käesolevas väärteoasjas 19.06.2024. Nimetatud eelmiste väärtegude eest

määrati menetlusalusele isikule karistusteks rahatrahvid vastavalt 40, 53 ja 100

trahviühiku ulatuses. 11.09.2019 määratud rahatrahvi 40 trahviühiku ulatuses tasus

menetlusalune isik ära alles 29.02.2024, ülejäänud rahatrahvid olid Karistusregistri

andmetel kohtuvälise menetleja otsuse tegemise ajaks tasumata. Kaebuse kohaselt on

rahatrahvid käesolevaks ajaks tasutud, kohtuvälise menetleja kirjalikule vastusele

lisatud värske Karistusregistri väljavõtte kohaselt tasus menetlusalune isik need ära

19.07.2024. Maakohus nendib, et menetlusaluse isiku puhul on tegemist sellise kiiruse

ületajaga, kes oma varasematest karistustest ei tee mingeid järeldusi, jättes rahatrahvi

aastaid tasumata. Lisaks sellel on menetlusalusele isikule taaskord liiklusalaste

rikkumiste eest määratud mõjutustrahv erinevates summades 21.03.2024, 02.12.2023,

10.10.2023 ja 02.08.2023. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja selles osas, et

menetlusaluse isiku varasem käitumine annab alust arvata, et karistuseks taaskord

rahatrahvi määramine ei ole enam piisav meede, vältimaks uute süütegude

toimepanemist tema poolt. Rahatrahvi näol on antud menetlusaluse isiku puhul

tegemist karistusega, mis ei avalda talle mingit karistuslikku ega eripreventiivset

mõju. Põhikaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine on antud menetlusaluse isiku

puhul vajalik, et tagada tema ajutine mitteosalemine liikluses. Menetlusaluse isiku

suhtumist liiklusreeglitesse ilmestab ka tema omakäeline seletus ülekuulamise

protokollis: (tsitaadi algus) Sõitsin Jõhvi suunast Sompa poole, ringil seisis märk 30,

mida ma ei märganud, hakkasin kiirendama (tsitaadi lõpp). Ilmselgelt ei olnud

tegemist eluohtliku ja kiiruse ületamist vältimatult vajava olukorraga. Vastupidi, kui

menetlusalune isik suudab kiiruse ületamise ajal oma mõtteid mujal hoida, tuleb tal

liikluses eriti tähelepanelik olla. Asudes juhtima mootorsõidukit, tuleb lisaks

statsionaarsetele liiklusmärkidele märgata ka ajutisi liikluskorraldusvahendeid.

Mootorsõiduki juhtimine lubatud suurima sõidukiiruse piirmäära ületades on alati

tahtlik tegu, mille puhul on sõiduk liikluses kõrgendatud ohu allikas. Juhtides

sõidukit lubatud suurimat sõidukiiruse piirmäära ületades, on igal juhul tegemist

ohuga nii enda kui teiste elule, tervisele ja varale. Lubatud suurima sõidukiiruse

ületamine on igati taunitav, lubamatu ja ohtlik ning see mõjutab nii liiklusõnnetusse

sattumise tõenäosust kui selle raskusastet. Tegemist on otsese tahtlusega

toimepandud väärteoga. Arvestades menetlusaluse isiku varasemat liiklusalast

käitumist leiab maakohus, et menetlusaluse isiku süü on keskmisest suurem.

Sõidukiiruse valik on alati juhi enda otsustada.

Käesolevas väärteoasjas ei tohi tähelepanuta jätta asjaolu, et isikut on varem

väärteokorras karistatud. Karistuse mõistmise loogika kohaselt peaksid karistused

minema ikka järjest rangemaks ja seda põhjusel, et eelnevad karistused ei ole olnud

järelikult piisavad, mõjutamaks isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma.

Kohus ei saa nõustuda sellise karistuspraktikaga, kus isikut, kes paneb järjepidevalt

toime süütegusid, koheldakse iga korraga leebemalt või ei ole temale kohaldatav

karistus oluliselt rangem. Selline karistusõiguslik kohtlemine pigem tekitab isikus

karistamatusetunde, kui tahtmise edaspidi süütegude toimepanemisest loobuda.

Seetõttu on oluline, et menetlusalune isik saaks aru, et edasine samalaadne käitumine ja

väärtegude toimepanemine on lubamatu. Tegemist ei ole tema esimese Liiklusseaduse

nõuete rikkumisega. Käesolevas väärteoasjas oli ületatud kiiruse määr suur, mille

puhul on reaalne oht, et juht ei suuda õigeaegselt ja adekvaatselt erinevates

olukordades reageerida. Põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on antud

menetlusaluse isiku puhul vajalik, et tagada tema ajutine mitteosalemine liikluses.

Eelduslikult välistab sellise põhikaristuse kohaldamine vähemalt liiklusalaste

väärtegude edaspidise toimepanemise antud menetlusaluse isiku poolt. Oma elu tuleb

korraldada selliselt, et ei tekiks vajadust ja soovi panna toime õiguserikkumisi.

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras

ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse

karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis seda keskmist

määra ületavana. Iga järgnev karistus peab tavaolukorras olema suurem ja rangem

eelnevast. Karistus peab olema selline, mis ei ole mugav ning mis piirab

menetlusaluse isiku igapäevast elu ja tegevust. Kergema karistusliigi ammendumisel

tuleb kohaldada raskemat karistusliiki.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt karistust raskendavad asjaolud puudusid ning

karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud süü tunnistamist.

Selle teistkordne arvestamine maakohtu poolt ei ole seadusekohane.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on

menetlusalusele isikule määranud karistuse sanktsiooni keskmises määras. Maakohus

nõustub, et käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja arvestanud kõiki

asjaolusid, s.h. menetlusaluse isiku süü suurust ja ühe karistust kergendava asjaolu

esinemist.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusalusele isikule määratud

karistuse liigi ja määra osas jätta muutmata. Maakohus nõustub igati kohtuvälise

menetleja otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid siinkohal uuesti korrata.

Kaebuse kohaselt pidi kohtuväline menetleja karistuse määramisel arvestama

kergendava asjaoluna süü tunnistamist ning raskendavate asjaolude puudumist,

mistõttu pidanuks karistus olema määratud alla 200 € või juhtimisõiguse äravõtmine

alla 3 kuu. Maakohus nõustub kaebuse seisukohaga, et kohtupraktika kohaselt

võetakse aluseks sanktsiooni keskmine määr ja seejärel arvestatakse isiku süü

suurust ning kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Küll aga ei nõustu

maakohus asjaoluga, et tulenevalt eeltoodust pidi kohtuväline menetleja määrama

karistuse alla sanktsiooni keskmise määra. Maakohus viitas juba käesolevas

kohtuotsuses eespool, et tulenevalt menetlusaluse isiku varasemast liiklusalasest

käitumisest on tema süü käesolevas väärteoasjas keskmisest suurem. Arvestades

siinkohal ühe karistust kergendava asjaolu olemasolu (süü tunnistamine), on igati

põhjendatud määrata karistus sanktsiooni keskmises määras, mitte seda ületavana.

Kaebuse kohaselt pidi kohtuväline menetleja arvestama ka muude tähtsust omavate

asjaoludega, s.h. menetlusaluse isiku majandusliku seisuga, ametiga ning pidevat

hooldust vajava sugulase terviseseisundiga. Maakohus möönab, et selline kaebuse

seisukoht on õige, kuid seda vaid tingimusel, et otsuse tegemisel olid kohtuvälisel

menetlejal nimetatud asjaolud teada. Käesolevas väärteoasjas see niiviisi ei olnud.

Kohtuvälise menetleja vaidlustatud otsusest nähtub üheselt arusaadavalt, et vastulauset

ja täiendavaid tõendeid ei ole menetlusalune isik esitanud. Seega ei olnud

menetlusaluse isiku majanduslik seisukord ja pidevat hooldust vajava sugulase

andmed kohtuvälisele menetlejale teada.

Siinkohal peab maakohus vajalikuks märkida, et kuigi kaebusele on lisatud nii

Täisealise isiku hoolduse lepingu kui ka Töölepingu ärakirjad, ei anna need ka

maakohtule alust kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks. Esmalt märgib maakohus,

et tegemist on kinnitamata ärakirjadega. Teiseks ei nähtu Täisealise isiku hoolduse

lepingust LV nr.11-17/ mitte mingeid kuupäevi. Nimetatud lepingu pealdisest nähtub,

et see jõustub digitaalselt allkirjastamise kuupäeval, sellise kuupäevaga lehte ei ole

maakohtule esitatud. Lisaks nähtub samast lepingust, et see kehtib perioodil

01.07.2024 – 30.06.2027. Väärtegu käesolevas asjas on toime pandud 19.06.2024,

seega jäävad maakohtule nimetatud lepingu osalise ja kinnitamata ärakirja esitamise

põhjendused täiesti arusaamatuks. Kolmandaks on maakohtule esitatud Töölepingu

nr.11 kinnitamata ärakiri. Sellest nähtub tõepoolest, kus ja kellena menetlusalune isik

töötab, kuid selline dokument ei anna kuidagi alust kohtuvälise menetleja otsuse

muutmiseks. Nimetatud kinnitamata ärakirjast nähtub üheselt, et menetlusalune isik

asus kullerina tööle 13.03.2023. Vaatamata sellele pani ta toime väärteod 06.05.2023

ja 19.06.2024, lisaks sellele on talle määratud mõjutustrahvid 21.03.2023, 02.12.2023,

10.10.2023 ja 02.08.2023. Seega – asudes 13.03.2023 tööle kullerina, pidi

menetlusalune isik aru saama, et väärtegude toimepanemine võib muuhulgas

mõjutada ka tema töökohta ja ametit. Seda ei ole menetlusalune isik aga arvestanud.

Neljandaks – nimetatud kinnitamata ärakiri töölepingust ei näita kuidagi menetlusaluse

isiku head/halba majanduslikku seisukorda. Vastupidi – arvestades sellega, et

menetlusalune isik töötab juba alates 13.03.2023, näitab tema poolt varasemalt

määratud rahatrahvide õigeaegselt tasumata jätmine tema ükskõikset suhtumist

määratud karistustesse. Kõikide määratud rahatrahvide üheaegne tasumine 19.07.2024,

s.o. 1 päev pärast kohtuvälise menetleja otsuse tegemist käesolevas väärteoasjas,

näitab pigem seda, et menetlusalusel isikul on olemas võimalused rahatrahvide

koheseks tasumiseks.

Kaebuse kohaselt ei olnud varasemad rahatrahvid täielikult tasumata, vaid

menetlusalune isik tasus neid oma rahaliste võimaluste piires. Maakohus ei nõustu

selle seisukohaga, kuna maakohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et

menetlusalune isik tasus rahatrahve ositi. Menetlusalune isik jättis tahtlikult tasumata

varasemad liiklusalased rahatrahvid ja vaatamata sellele pani 19.06.2024 toime uue

liiklusalase väärteo. Maakohtu hinnangul näitab selline käitumine ilmselgelt

menetlusaluse isiku üleolevat suhtumist varasematesse karistustesse.

Kaebuse kohaselt seab sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine menetlusaluse isiku

raskesse olukorda. Oma kaebuses viitas menetlusalune isik pidevat hooldust vajava

sugulase aitamisele. Nimetatud lepingu kinnitamata ärakirja mittearvestamise

põhjustele viitas maakohus juba eespool. Siinkohal peab maakohus vajalikuks

rõhutada, et ei sea sellise aitamise vajadust menetlusalusel isikul kuidagi kahtluse

alla, kuid nagu maakohus juba eelpool viitas, peab karistus olema selline, mis ei ole

mugav ning mis piirab menetlusaluse isiku igapäevast elu ja tegevust. Mis puudutab

hooldust vajava sugulase abistamise kohustust, siis on üksielaval isikul õigus ja

võimalus vajadusel pöörduda igasuguse abi saamiseks kohaliku omavalitsuse poole.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku Artur Stolovi

karistamise osas Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi jätta muutmata.

Menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne PALMISTE

kohtunik