2-23-134286/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Konsultant

Kairi Lints

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.09.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-134286

Tsiviilasi

AS SEB Pank hagi A.I vastu tarbijakrediidilepingust

tuleneva põhivõlgnevuse 3868,65 euro, intressi 203,65

euro, sissenõutavaks muutnud viivise 165,89 euro ja

edasiulatuva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

4 779,41 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS SEB Pank (registrikood 10004252), asukoht

Tornimäe 2, 15010 Tallinn;

Hageja volitatud esindaja: Elo Ilumäe, e-post: XXX, xxx;

Dagne Niit; e-post: XXX

Kostja: A.I (isikukood XXX), elukoht xxx; e-post: XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS SEB Pank hagi A.I vastu osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt A.I-lt hageja AS SEB Pank kasuks 22.11.2022 sõlmitud

laenulepingust nr 2022017300 tulenev 25.08.2024 sissenõutavaks muutunud

põhivõlgnevus summas 999,52 eurot.

3. Jätta menetluskulud 21% ulatuses A.I ja 79% ulatuses SEB Pank AS kanda.

4. Määrata kindlaks SEB Pank AS menetluskulud 560 eurot ja mõista A.I-lt välja 21%

ehk 117,60 eurot SEB Pank AS kasuks. A.I-l rahaliselt kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

5. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. AS SEB Pank esitas 25.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 4072,80 euro saamiseks. Kohus tegi 29.08.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis

on kätte toimetatud 04.09.2023 aadressil XXX. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas

kohtunikuabi 27.09.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 22.06.2007 krediitkaardi lepingu nr.

A070018955, lepingu krediidilimiidiga 10 000 Eesti krooni ja kohustusliku tagasimaksega

416 Eesti krooni kuus. 27.09.2007 sõlmisid hageja ja kostja arvelduslaenu lepingu nr

A070028804, krediidilimiidiga 10 000 Eesti krooni. Kuna kostjal tekkisid makseraskused,

esitas kostja 16.11.2020 hagejale väikelaenu taotluse, mille sihtotstarve oli varasemate

lepingute refinantseerimine.

3. 03.11.2022 sõlmisid hageja ja kostja väikelaenu lepingu nr 2022017300. Lepingu kohaselt oli

intressimääraks 14% aastas, hageja ja kostja kokku viivise määras 14% aastas, krediidi

kulukuse määraga 15,68%, lepingutasuga 35,10 eurot, kontode kuutasu on kokku 0,30 eurot ja

laenusummas 3900 eurot. Laenu tagastamiseks ja kogukulu kandmiseks tehtavate maksete

kogusumma on 6200,35 eurot.

4. 22.11.2022 sõlmisid hageja ja kostja lepingu lisa 2, millega muudeti maksegraafikut ja kostja

sai maksepuhkust alates 25.11.2022 kuni 25.04.2023. Muudetud lepinguga pidi kostja

tagastama laenu igakuiselt alates 25.05.2023 annuiteetmaksetena summas 76,85 eurot. Kokku

78 makset. Kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks

tehtavate maksete kogusumma on 6287,66 eurot.

5. Oma taotluses kinnitas kostja, et tema sissetulek on 640 eurot kuus. Ühtlasi kinnitas kostja, et

tal on kohustusi väljaspool AS-i SEB Pank. Hageja teostas kostja nõusolekul päringu Maksu-

ja Tolliametile, maksuandmete saamiseks. Kostja on hagejale kinnitanud, et töötab ettevõttes

X OÜ. Tehtud analüüsi tulemusel olid kostja maksekohustused kokku ligilaudu 1179 eurot

kuus, milles sisaldusid kostja kohustused hageja ees.

6. Tulenevalt eeltoodust soovis hageja kostja kohustuste mahtu vähendada, st võlgnevuste, mis

tulenesid lepingutest 1 ja 2 refinantseerimise eesmärk oli kostjale anda võimalus

maksevõimekohasemaks maksmiseks ning leevendada kostja igakuiseid kohustusi –

leevenduslaen makseraskustes kliendile. Lisaks vähendas hageja ka intressi määra võrreldes

varasemalt sõlmitud lepingutega. Ennem refinantseerimise lepingu sõlmimist oli kostja

maksekohustus hageja ees igakuiselt ligikaudu 141 eurot, millest krediitkaardi lepingu

põhiosa- ja intressimakse kokku 131 eurot ning arvelduslaenu lepingu intressimakse

igakuiselt ligikaudu 10 eurot. Peale lepingu sõlmimisest vähenes igakuine makse ning uueks

makseks oli 73 eurot. Intressi määraks leppisid hageja ja kostja kokku 14%. Seega vähendas

hageja refinantseerimise lepingu sõlmimisega kostja kohustusi igakuiselt 68 eurot võrra ning

laenu kogu summa ei suurenenud. Kokku koos kõikide kohustustega sh väliste kohustustega

vähenes kostja maksekoormus. hageja seisukohal, et ei ole rikkunud vastutustundliku

laenamise nõudeid.

7. Kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi. Kostja maksekohustuse rikkumise tõttu

saatis hageja kostjale 28.07.2023 laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate, nõudes kõigi

maksete tasumist hiljemalt 23.08.203. Kostja nimetatud kuupäevaks võlgnevust ei tasunud

ega võtnud hagejaga ühendust võimalike läbirääkimiste pidamise osas, seega ütles hageja

lepingu erakorraliselt üles 24.08.2023.

8. Kostjale on menetlusse võtmise määrus ja hagiavaldus kätte toimetatud 24.01.2024 kohtute

infosüsteemi e-toimiku kaudu, kuid kostja hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei

esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus asub seisukohale, et hagi on osaliselt põhjendatud põhinõude osas. Kohus rahuldab

seetõttu hagi osaliselt. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.

10. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule

õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja

lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu

lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05. märtsi 2020.a otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

11. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

12. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

13. Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hagiavalduse punktis 3 ning hagiavalduse täpsustuse punktis 2 on esitatud kostja

krediidivõimelisuse analüüs (dtl 43-49, dtl 99-102). Kohus, tutvudes tõendiga, asub

seisukohale, et krediidiandjale kättesaadavate andmete alusel ei saanud krediidiandjal tekkida

veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

14. Analüüsist nähtub, et kostja esitas 16.11.2020 hagejale väikelaenu taotluse, mille sihtotstarve

oli laenu refinantseerimine. Oma taotluses kinnitas kostja, et omab sissetulekut summas 640

eurot. Ühtlasi kinnitas kostja, et omab kohustusi väljaspool AS-i SEB Pank. Lisaks teostas

hageja kostja nõusolekult päringu Maksu- ja Tolliametile (dtl 62-63), maksuandmete

saamiseks. Kostja on hagejale kinnitanud, et töötab ettevõttes X OÜ. Hageja teostas kostja

poolt esitatud andmete alusel maksevõime analüüsi, mille kohaselt olid kostja

maksekohustused kokku ligilaudu 1179 eurot, milles sisaldusid kostja kohustused hageja ees.

15. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja

taotluses esitatud andmetest, mille kohaselt on kostja kinnitanud, et omab sissetulekut

summas 640 eurot kuus ja Maksu- ja Tollameti maksutõendist. Hageja ei ole kontrollinud

krediidiandja maksehäireregistrit, kas kostjal on kehtivad maksehäireid. Hageja on koostanud

kostja maksekohustuste koondtabeli koos kohustustega teiste krediidiandjate ees, mille

kohaselt on maksekohustused kokku ligilaudu 1179 eurot kuus. Kohtu hinnangul ei ole

hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte

on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kohus selgitas,

et üksnes kostja täidetud laenutaotluses esitatud andmed ja maksutõend ei ole piisavad

veendumaks laenusaaja krediidivõimelisuses. Hageja pole esitanud andmeid selle kohta, et

krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud

kostja sissetulekuid ja kohustusi. Kohus selgitas ka, et laenuvõtja krediidivõimelisuse, sh

sissetulekute ja kohustuste tasakaalu kirjeldab muuhulgas näiteks laenuvõtja pangakonto

väljavõte laenu saamisele eelneval ajal, andmed Ametlikes Teadaannetes, maksuameti

andmed maksehäirete kohta jms. Hageja hagiavalduses esitatud maksevõime analüüsi

kohaselt on kostja sissetulek 615 eurot kuus, elamiskulud kokku 547 eurot kuus. Kohustused

erinevate laenuandjate ees 1179 eurot. Analüüsi tulemusel on kostja maksevõime vaba raha

peale arvestatud makseid ja elamiskulusid -980 eurot kuus.

16. Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6

tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

17. Hageja väitel on tegemist varasemate (22.06.2007 sõlmitud lepingu nr. A070018955,

krediidilimiidiga 10 000 Eesti krooni ja 27.09.2007 sõlmitud lepingu nr A070028804,

laenusummas 10 000 Eesti krooni) laenude refinantseerimisega. Kohtu arvutuste kohaselt

ületab 2022 sõlmitud lepingute laenusumma kolmekordselt 17 aastat tagasi võetud laenude

summat ning võrrelda ei ole võimalik 2007 sõlmitud lepingute tagasimaksete suurust

refinantseeritud laenude tagasimaksetega. Samuti ei ole võimalik võrrelda aastal 2007

sõlmitud laenulepingute kogukulu tarbijale aastal 2022 sõlmitud lepingute kogukulule kuivõrd

hageja ei ole varasemaid andmeid kohtule esitanud. Küll aga on suurenenud 25.11.2022 kuni

25.04.2023 maksepuhkusega laenu kogukulu kostjale 6200,35 eurolt 6287,66 euroni.

18. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud,

et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja

ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb

kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

19. Kuivõrd hageja ei tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, kohustas kohus

01.04.2024 hagejat täpsustama haginõuet ja esitama kohtule teave krediidiandja poolt uuesti

määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Hageja esitas

haginõude täpsustuse, milles kordas varasemat seisukohta vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimise kohta ning juhuks kui kohus jääb siiski arvamusele, et hageja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, esitas hageja alternatiivselt lepingu

nr 2022017300 ümberarvestuse (lisa 9, dtl 167-180). Tabelist on näha hageja poolset

ümberarvestust tuginedes VÕS § 4034 lg-le 7. Lepingu ümberarvestuse kohaselt oleks kostja

ka ülesütlemise ajal olnud võlgnevuses hageja ees (tähistatud tabelis kollasega). Hageja on

seisukohal, et leping on kehtivalt üles öeldud.

20. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

21. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal

õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. Kuni 31.12.2022 oli VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär 0%. Hageja on esitanud ümberarvestuse, mille kohaselt on intressimäär 2,5%

kuni 4%. Kuivõrd hageja ja kostja sõlmisid viimase laenulepingu 22.11.2022, on intressimäär

Eesti Panga võlasuhete intressimäära järgi 0%. Kostja ei võlgne VÕS 4034 lg 7 ka muid

tasusid.

22. Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud krediiti kokku 3900 euro ulatuses ja kostja on

teinud tagasimakseid vahemikus 03.11.2022 kuni 25.05.2023 kokku 306,93 euro ulatuses (lisa

3, dtl 51-52). VÕS § 4034 lg 7 alusel on hageja oma nõude ümberarvestuses märkinud

laekumistest 35,10 eurot teenustasu katteks, 53,99 eurot intressi katteks ning 217,84 eurot

põhiosa tagasimaksete katteks (dtl 167-180).

23. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud.

Krediidiandja edastas kostjale 28.07.2023 meeldetuletuskirja hoiatusega, et kostja on

võlgnevuses summas 221,43 eurot (laenu põhisumma 62,25 eurot, intress 125,58 eurot ja

viivis 0,33 eurot). Järgmine lepingujärgne maksepäev on 25.08.2023 ning makse suurus 76,85

eurot. Hageja hoiatas, et tähtajaks 23.08.2023 võlgnevuse tasumata jätmisel ütleb laenuandja

lepingu 24.08.2023 üles.

24. Kostja on lepingu kohaselt saanud laenu 3900 eurot. 24.08.2023 seisuga oli kostja teinud

tagasimakseid kokku summas 306,93 eurot (dtl 51-52). Lepingutingimuste p 2 kohaselt tuli

kostjal tagastada laenu igakuiselt alates 25.05.2023 annuiteetmaksetena (laenumakse koos

intressiga) summas 76,85 eurot (dtl 68). Kokku tuleb tasuda 78 makset. Kostjale väljastati

laenulimiiti kokku 3900 eurot 22.11.2022, seega alates 25.05.2023 oli igakuiseks tasumiseks

kindlaksmääratud summaks 76,85 eurot (iga kuu 25. päeval). 24.08.2023 seisuga oli kostjal

kohustus tasuda mai, juuni ja juuli osamaksed kokku summas 230,55 eurot (3*76,85) ning

kostja oli tasunud 306,93 eurot. Seega ei olnud kostja veel lepingu erakorralise ülesütlemise

päeval 24.08.2023 veel tasumisega võlgnevuses. Kohus märgib, et võlgnevus 0,47 eurot

tekkis alles 25.08.2023 seisuga, mil oli neljanda lepingujärgse annuiteetmakse summas 76,85

eurot tähtaeg ning kostja oli tasunud selleks päevaks neljanda makse arvestusena 76,38 eurot

(76,85+76,85+76,85+76,38).

25. Kohus tuvastab, et kostja ei olnud viivituses 3 põhiosa tagasimaksega 24.08.2023 seisuga,

mistõttu ei olnud kostja rikkunud oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust tulenevaid

kohustusi. Järelikult ei ole täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus VÕS § 416

lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega

ei olnud krediidiandjal alust lepingut 24.08.2023 üles öelda ning leping kehtib.

26. TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Hageja on juhuks, kui kohus loeb krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkunuks, esitanud Excel tabeli alternatiivselt lepingu nr 2022017300

ümberarvestuse (lisa 9, dtl 167-180), mille kohaselt oleks lepingu ümberarvestuse kohaselt

kostja ka ülesütlemise ajal olnud võlgnevuses hageja ees (tähistatud tabelis kollasega).

27. Hageja ei ole välja toonud ümberarvestuste kohast põhivõlgnevuse, intressi ega ka viivise

summat. Kuivõrd kohus tuvastas, et lepingu ülesütlemine ei kehti, ei ole hagejal tekkinud

õigust kogu krediidi tagastamist nõuda. Teistsugust nõudearvestust ei ole hageja esitanud.

Kohtuotsuse tegemise seisuga on muutunud sissenõutavaks maksed kuni 25.08.2024. Alates

25.08.2023 on kostja võlgnetav summa kokku 999,52 eurot, mis lepingutingimuste p 2

kohaselt vastab igakuisele maksele 76,85 eurot, lisaks võlgnevus 0,47 eurot.

28. Kohtuotsuse tegemise seisuga 25.08.2024 on muutunud sissenõutavaks maksed perioodil

25.08.2023 kuni 25.08.2024 ehk 0,47 eurot 4. osamakse tasumata osas ja osamaksed 5-17,

kogusummas 999,52 eurot. Seega rahuldab kohus põhivõlgnevuse nõude 25.08.2024 seisuga

sissenõutavaks muutunud summas 999,52 eurot.

29. Juhuks, kui kohtu hinnangul on krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet,

on hageja esitanud küll ümberarvestuse tabeli kuid ei ole esitanud selget intressinõuet kuni

lepingu ülesütlemiseni. Kohus on tuvastanud, et intressimäär oli 0%. Seega kohus jätab

intressinõude rahuldamata.

30. Kuivõrd lepingujärgne viivisemäär on lepingujärgne intressimäär või seadusjärgne

intressimäär olenevalt sellest, mis on kõrgem, kuid hageja on juhuks, kui kohtu hinnangul on

krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, esitanud küll ümberarvestuse

tabeli kuid ei ole esitanud sissenõutavaks muutunud viivisenõuet ega ka edasiulatuva viivise

nõuet. Kohus ei arvuta sissenõutavaks muutunud viiviseid vaid viivisenõuded peavad olema

selged ja tulenema hagiavalduse resolutsioonist. Seega kohus jätab viivise nõude rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

31. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS

§ 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult

või osaliselt poolte endi kanda.

32. Kohus rahuldas hageja nõude 4779,41 eurot 21% ehk 999,52 euro ulatuses, mistõttu kohus

jätab menetluskulud 21% ulatuses kostja ja 79% ulatuses hageja kanda.

33. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

34. Hageja on menetluses tasunud riigilõivu 560 eurot. Muid menetluskulusid hageja esitanud ei

ole.

35. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale

hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud.

36. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 560 eurot. Eeltoodust tulenevalt

tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 21% hageja menetluskuludest ehk

117,60 eurot.

37. Kostja ei ole hagile vastanud, menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude

tekkimist ei nähtu ka toimikust.

38. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik