4-24-2363/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-24-2363

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.september 2024, Tallinnas

Väärteoasja number

4-24-2363 (kohtueelses menetluses 2315,24,004416)

Kohtukoosseis

kohtunik Kristina Väliste

Kohtuasi

Janek

Kossinski

(isikukood:

39510230846)

väärteokaebus

Vaidlustatud lahend

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-

Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse

kohtuesindusgrupi 03.07.2024. a otsus väärteoasjas nr

2315,24,004416.

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Janek Kossinski kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 03.07.2024. a otsusele väärteoasjas nr

2315,24,004416 rahuldamata.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

menetlustalituse kohtuesindusgrupi 03.07.2024. a otsus väärteoasjas nr 2315,24,004416

osaliselt.

3. Teha uus otsus, millega:

4. Liiklusseaduse (LS) § 205 alusel karistada Janek Kossinskit rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o

summas 80 eurot.

5. Rahatrahv tuleb tasuda 45 päeva jooksul kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele tutvumiseks

kättesaadavaks tegemise päevast, s.o hiljemalt 07.11.2024 Politsei-ja Piirivalveameti

03.07.2024. a otsuses märgitud makserekvisiitide järgi, märkides ära kohustusliku viitenumbri

10220245049955.

Kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses 45 päeva jooksul arvates päevast, kui

kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadavaks, saadab lahendit

täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul

kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

6. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

7. Jätta Janek Kossinski taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord

4-24-2363

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates otsuse kättesaamisest, s.o alates 24.09.2024.

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Karl

Kuulma koostas 11.06.2024 väärteoprotokolli AB 1632652 Janek Kossinskile selle eest, et tema

10.06.2024 kella 23.33 ajal Aasa põik 4 juures, Vana- Tartu mnt-l, liikudes suunaga Assaku suunas

juhtis mootorsõidukit BMW 120D riikliku registreerimismärgiga XXXXXX, mille esiosal lauppinnal

ei olnud kinnitatud riiklikku registreerimismärki. Mootorsõidukil ei paiknenud eesmine

registreerimismärk nõuetekohaselt, vaid oli paigaldatud mootorsõiduki salongi tuuleklaasi juurde

paremale poole juhi poolt vaadatuna. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 76 lg 1,

MKM 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 1 kood 101 ning MKM 21.06.2011 määruse nr 49 § 2 lg 1, lisa 1,

2 nõudeid, pannes toime sellega väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 205 järgi.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

kohtuesindusgrupi uurija Jekaterina Aleinikova karistas 03.07.2024. a koostatud otsusega Janek

Kossinskit väärteoasjas nr 2315,24,004416 LS § 205 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o.

400 euroga.

04.07.2024 Harju Maakohtule esitatud kaebuses vaidlustab kaebaja otsuse terves ulatuses ning palub

tühistada Politsei – ja Piirivalveameti 03.07.2024 otsuse, kuna sõiduki numbrimärgi hoidik oli katki

eelneva avarii tulemusel, käsil oli kindlustuse kahjukäsitluse protsess Lasnamäe City Motorsiga,

mistõttu ei pannud ta sõiduki numbrimärki õigele kohale tagasi.

Kaebusest nähtuvalt toimus Janek Konssinskil 05.04.2024 avarii, mille tulemusel oli numbrimärgi

hoidik katki, esistange kriimustatud. Numbrimärgi pani esiklaasi taha armatuurlauale. Peale

05.04.2024 toimunud avariid valis kindlustuspakkujaga autoparandustöökoja- City Motors, kuhu

pöördus esimesel võimalusel 12.04.2024, kus tehti sõidukist pildid (Lisa 1), vastus venis 15.05.2024

suure töökoormuse tõttu (Lisa 2). Vajaminevate varuosade tarne venis 17.06.2024-ni, mil viis sõiduki

remonti. Kaebusest nähtuvalt Janek Kossinski üritas eelkirjeldatud protsessi kiirendada, helistades

iganädalaselt. Peale politsei poolt peatamist sõitis esimese asjana DEPO- sse, ostis uue numbrimärgi

hoidiku oma raha eest ja pani selle koheselt külge.

Kaebuse kohaselt kasutas Janek Kossinski igapäevaselt sõidukit, mis ootas remonti, sõitis mööda,

vastu ja kõrvalt kümnetest politseipatrullidest, keda selline „korra rikkumine“ kordagi ei häirinud.

Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, mis ei meeldinud 10.06.2024 sõiduki peatanud politseinikele ja

mis õigusega tema suhtes nii kohutavalt käitusid. Politseinikud on ignoreerinud tema selgitusi.

04.09.2024 Harju Maakohtu määrusega jäeti Janek Kossinski kaebus käiguta.

05.09.2024 kõrvaldas Janek Kossinski kaebuses puudused ja nõustus kaebuse lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 17.09.2024. Kohtuväline

menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.

Puudub vaidlus selle üle, et Janek Kossinski juhtis mootorsõidukit BMW 120D (XXXXXX)

10.06.2024 kell 23.33 ajal Harju maakonnas, Rae vallas, Vana-Tartu maanteel, Aasa põik 4 juures.

Samuti puudub vaidlus selle üle, et sõiduki BMW 120D (XXXXXX) esimene numbrimärk ei olnud

kinnitatud sõiduki esiosale vaid asetses esiklaasi taga.

Nõuded riiklike registreerimismärkide valmistamisele ja sõiduki tunnusmärkidele kehtestab Majandus-

ja kommunikatsiooniminister (edaspidi MKM) oma määrustega. MKM 13. juuni 2011. a määruse nr

42 „mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 „nõuded alates 1.

jaanuarist 1997. a liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile, välja arvatud 30-aastased ja

4-24-2363

vanemad sõidukid“ kood 101 p 3 kohaselt peab M kategooria sõidukil üks registreerimismärk olema

kinnitatud sõiduki ette esimesele lauppinnale ja teine sõiduki taha (vastavalt direktiivi 70/222/EMÜ

nõuetele). Eesmise märgi asukoha valikul tuleb märk kinnitada tulenevalt sõiduki kujust võimalikult

risti sõiduki pikisümmeetriatasandiga ja vertikaalsuunaline kalle ei tohi olla üle 15°.

Menetluse käigus on leidnud tuvastamist, et kontrollimise hetkel oli M kategooria sõiduki BMW 120D

(XXXXXX) esimene registreerimismärk paigutatud esiklaasi alla (nimetatud asjaolu on leidnud

kinnitust fotode ja tunnistaja ütlustega). Selline numbrimärgi asukoht aga ei vasta MKM 13. juuni

2011. a määruse nr 42 „mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1

„nõuded alates 1. jaanuarist 1997. a liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile, välja arvatud 30-

aastased ja vanemad sõidukid“ kood 101 p 3 nõuetele, mis omakorda tähendab, et Janek Kossinski

rikkus oma tegevusega LS 76 lg 1 nõudeid.

Kohtuvälise menetleja seisukohast ei oma asjas tähtsust, et kaebajal oli pooleli vaidlus City Motorsiga

ja auto parandamine võttis aega. Liiklusõnnetus, milles sõiduk BMW 120D (XXXXXX) sai vigastada

toimus 05.04.2024 so. 2 kuud enne käesoleva rikkumise toimepanemist. Riikliku järelevalve

teostamise seisukohast ei saa olla mõeldav olukord, et sõiduk millel puudub esiosal numbrimärk osaleb

liikluses mitmeid kuid lihtsalt sellel põhjusel, et sõiduki valdaja eeldab, et numbrimärgi tagasi panek

võib häirida tsiviilvaidlust.

Asjaolu, et numbrimärgi õigele kohale paigutamine oli lihtne ja kiire protsess ning ei takistanud ka

tsiviilvaidlust on menetlusalune isik ka oma kaebuses kinnitanud selgitades, et esimese asjana peale

politsei poolse menetluse läbiviimist sõitis ta ehituspoodi Depo, ostis sealt uue numbrimärgi aluse,

paigutas numbrimärgi sõiduki esiosale tagasi ja viis sõiduki seaduse nõuetega kooskõlla.

Menetlusalune isik rikkus LS § 76 lg 1 ja MKM 13. juuni 2011. a määruse nr 42 kood 101 nõudeid

ning talle etteheidetav rikkumine kuulub karistamisele LS § 205 alusel.

Määratud karistus on sanktsiooni keskmises määras. Arvesse on võetud kergendavate ja raskendavate

asjaolude puudumist, isikut ei ole varasemalt väärteokorras karistatud. Kohtuväline menetleja leiab, et

rahatrahv sanktsiooni keskmises määras suudab teda mõjutada edaspidi liikluses hoolsamalt ja

tähelepanelikumalt käituma ning sellega seoses ka uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma.

Lähtudes eeltoodust leiab kohtuväline menetleja, et otsuse tühistamine ja muutmine pole põhjendatud,

mistõttu palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, et Janek Kossinski juhtis 10.06.2024 kella

23.33 ajal Aasa põik 4, Peetri alevikus, Rae vallas, Harju maakonnas mootorsõidukit BMW 120D

riikliku registreerimismärgiga XXXXXX, millise esinumbrimärk ei olnud kinnitatud sõiduki esiosale,

vaid asetses sõiduki salongis esiklaasi taga. Märgitud asjaolud on tõendatud menetlusaluse isiku

selgitustega kaebuses ja tunnistaja X ütlustega. Numbrimärgi puudumist sõiduki esiosal ja selle

paiknemist sõiduki salongis armatuurlaual tõendavad ka väärteoasja juures olevad kaks fotot.

Vaidlus on selles, kas sõiduki juhtimisega, kui ees esimesel lauppinnal ei ole registreerimismärki, vaid

see on eelneva liiklusõnnetusega seoses sõiduki salongis esiklaasi taha paigutatud, täidetakse LS §

205 koosseis.

LS § 76 lg 1 kohaselt peavad olema mootorsõiduk ja selle haagis kehtestatud korras registreeritud

ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid.

Nõuded riiklike registreerimismärkide valmistamisele ja sõiduki tunnusmärkidele kehtestab Majandus-

ja kommunikatsiooniminister (edaspidi MKM) oma määrustega (LS § 76 lg 13).

MKM 21.juuni.2011 määruse nr 49 § 2 lg 1 kohaselt on üldkasutatava autode ja haagiste

registreerimismärgi tüübiks A1. Nimetatud määruse lisa 1 kohaselt on registreerimismärgi tüüp A1

sõiduki kategooriateks M, N, O. Nõuded registreerimismärkidele on kehtestatud MKM 13. juuni 2011.

4-24-2363

a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 „nõuded

alates 1. jaanuarist 1997. a liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile, välja arvatud 30-aastased

ja vanemad sõidukid“ koodis 101. Nendest nõuetest tuleneb, et M kategooria sõidukil peab üks

registreerimismärk olema kinnitatud sõiduki ette esimesele lauppinnale ja teine sõiduki taha (vastavalt

direktiivi 70/222/EMÜ nõuetele). Eesmise märgi asukoha valikul tuleb märk kinnitada tulenevalt

sõiduki kujust võimalikult risti sõiduki pikisümmeetriatasandiga ja vertikaalsuunaline kalle ei tohi olla

üle 15° (p 3). Samuti ei tohi registreerimismärk olla katte all (p 5).

Transpordiameti liiklusregistri väljatrüki kohaselt kuulub Janek Kossinski juhitud sõiduk kategooriasse

M, millel peab olema kaks registreerimismärki. Eelpool viidatud nõuded määratlevad selgelt

registreerimismärkide asukoha ning välistavad kohtu hinnangul mistahes muu paigutusviisi, sh

paigutamise armatuurlauale esiklaasi taha nagu seda oli teinud Janek Kossinski. Seega, kui sõiduki

registreerimismärgid ei ole kinnitatud nõudeid järgides selleks ettenähtud kohale, tuleb sellise sõiduki

juhtimist käsitada registreerimismärgita mootorsõiduki juhtimisena.

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et Janek Kossinski põhjendused registreerimismärgi

paigutamiseks sõiduki salongi armatuurlauale esiklaasi taha, ei oma asjas tähtsust. Siinjuures on

oluline, et liiklusõnnetus, milles sõiduk BMW 120D (XXXXXX) sai vigastada toimus 05.04.2024,

seega üle kahe kuu enne väärteo etteheites rikkumise toimepanemist. Ühtegi erisust, mis annaks

võimaluse jätta registreerimismärk nõuetele vastavasse asukohta paigaldamata, ei ole ette nähtud. Seda

ka antud juhul, kui menetlusalune isik kindlustusjuhtumiga seoses ootas lahendust, sh

numbrimärgihoidikut. Kaebuse esitaja juhtis sõidukit, millel puudus sõiduki esiosa lauppinnal

registreerimismärk, st esines selline puudus, mis takistab selle sõiduki edasise liiklemise kuni riikliku

registreerimismärgi sõidukile kinnitamiseni. Menetlusaluse isiku tegevus peale politsei poolt

menetluse läbiviimist näitas ilmekalt, et numbrimärgi tagasi panek oli lihtne ja kiire protsess ning ei

takistanud kindlustusjuhtumi protsessi, sest alles 17.06.2024 viis menetlusalune isik sõiduki City

Motorsisse remonti. Registreerimismärgi asukoha nõuded on kehtestatud põhjendatult, sest nõuetele

vastavas kohas asuv registreerimismärk võimaldab sõidukit ning ka sageli selle juhti tuvastada.

Nendel põhjustel peab registreerimismärk olema igas olukorras selgelt märgatav ja loetav. Selleks, et

see oleks märgatav ja loetav peabki numbrimärk asetsema nõuetele vastavalt selleks ettenähtud kohal,

mitte lähtuda isiku enda silmis parimast variandist.

Kohus asub seisukohale, et Janek Kossinski rikkus LS § 76 lg 1 ja MKM 13. juuni 2011. a määruse nr

42 kood 101 nõudeid ning talle etteheidetav rikkumine kuulub karistamisele LS § 205 alusel.

Kohus leiab, et LS § 205 järgi kvalifitseeritava teo on Janek Kossinski toime pannud tahtlikult.

Menetlusalune isik on ise selgitanud, et numbrimärgi pani salongi armatuurlaua peale esiklaasi taha,

kuna oli toimunud avarii ning ootas kindlustusjuhtumi lahendust. Tema hinnangul oli see parim

variant.

LS § 205 näeb ette karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on isikut

karistanud 100 trahviühiku ulatuses, s.o rahatrahviga 400 eurot. Kohtuväline menetleja on oma otsuses

leidnud, et Janek Kossinski käitumises karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid menetluse

käigus ei tuvastatud.

Janek Kossinski süü suurus LS § 205 mõistes on väike. Kuigi Janek Kossinksi enda süüd ei tunnista

ega ole avaldanud juhtunu suhtes puhtsüdamlikku kahetsust, arvestab kohus kergendava asjaoluna

seda, et kaebuse esitaja koheselt esimesel võimalusel pärast politsei poolse menetluse läbiviimist

kinnitas numbrimärgi nõuetekohaselt. Seega kõrvaldas isik peale politsei sekkumist kuid kestnud

õigusrikkumise. Raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et

Janek Kossinskil puuduvad kehtivad karistused. Eri- ja üldpreventiivsed kaalutlused karistuse

suurendamiseks puuduvad. Eeltoodust tulenevalt on kohane mõista Janek Kossinskile karistus

sanktsiooni miinimummäära lähedane, s.o 20 trahviühikut ehk 80 eurot, mis tuleb tasuda 45 päeva

jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehakse kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadavaks.

4-24-2363

Kaebuses taotletakse lisaks väärteo tühistamisele ka ametlikku vabandust ja selgitust politseilt. Kohus

selleks alust ei näe. Kohus ei tuvastanud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Tunnistajana ütlusi

andnud patrullpolitseiniku ütluste kohaselt oli 10.06.2024 sõiduki BMWriikliku

registreerimisnumbriga XXXXXX peatamise põhjuseks sõiduki esiosal ettenähtud kohas numbrimärgi

puudumine. Kohus on eelnevalt leidnud, et Janek Kossinski on toime pannud LS § 205 järgi

kvalifitseeritava väärteo. Seega asjaolu, millist marki sõidukiga tegu oli ei olnud sõiduki peatamise

põhjuseks, vaid selleks põhjuseks oli nõuetekohases asukohas numbrimärgi puudumine. See, et teised

politseiametnikud kaebaja sõnul eelnevalt ei ole rikkumisele reageerinud, ei ole omistatav praegusel

juhul Janek Kossinski sõiduki peatanud politseinikele. Nemad käitusi õiguspäraselt.

Samuti taotleb kaebuse esitaja kahjutasu vaimselt tekitatud kahju eest. Kaebuses ei ole täpsemalt

selgitatud mille eest on isikule kahju tekitatud. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses

(SKHS) sätestab süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra (SKHS § 1 lg 1).

Kaebuses väljendatust saab kohus aru, et taotletakse mittevaralise kahju hüvitamist. Kohtu hinnangul

puuduvad alused Janek Kossinskile mittevaralise kahju hüvitamiseks. Janek Kossinski suhtes ei

lõpetata väärteomenetlust, teda ei ole kinni peetud ega ole rikutud tema õigust mõistlikule

menetlusajale (SKHS § 11 lg 1). Samuti ei ole kohus tuvastanud, et menetleja on süüliselt rikkunud

menetlusõigust ja põhjustanud seeläbi isikule kahju, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus;

teda on piinatud või ebainimlikult või alandavalt koheldud; kahjustatud tema tervist, kodu või eraelu

puutumatust; rikutud tema sõnumi saladust või teotatud tema au või head nime (SKHS § 11 lg 2).

Seega jätab kohus taotluse kahju hüvitamiseks rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Väliste

kohtunik