3-24-2512/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

24. september 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2512

Haldusasi

Eesti Ornitoloogiühingu esialgse õiguskaitse taotlus

Keskkonnaameti 08.08.2024 korralduse nr 1-3/24/488

kehtivuse peatamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja Eesti Ornitoloogiaühing, esindaja Kaarel

Võhandu

Vastustaja Keskkonnaamet, volitatud esindaja Signe

Lehtme

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

Rahuldada Eesti Ornitoloogiaühingu esialgse õiguskaitse taotlus ning peatada

Keskkonnaameti 08.08.2024 korralduse nr 1-3/24/488 täitmine kuni halduskohtule

kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata, või kaebuse

tähtaegse esitamise korral kuni asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni.

SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1).

Sekretäril saata määrus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaameti 08.08.2024 korraldusega nr 1-3/24/488 otsustati anda luba Tartu

Ülikooli Eesti mereinstituudile teaduseesmärgil kormoranide toitumisuuringu (edaspidi

toitumisuuring) läbiviimiseks proovide kogumiseks ühes kalendriaastas kuni 200 kormorani

(Phalacrocorax carbo) surmamiseks Kihnu laidude looduskaitsealal (edaspidi Kihnu laidude

LKA) Kihnu linnulaidude sihtkaitsevööndisse (edaspidi SK) kuuluvatel Umalaiu, Küll-laiu,

Imutlao suardu ja Iedikrava ümbrusse jäävates osades (resolutsiooni p 1.1); lubatud on Kihnu

laidude LKA SKV kuuluvate laidude (Umalaiu, Küll-laiu, Imutlao suardu ja Iedikrava)

ümbrusse jäävates osades koguda toitumisuuringu läbiviimiseks proove perioodil 10. august

kuni 30. november (resolutsiooni punkt 1.2); luba on kehtiv 10.08.2024-30.11.2025

(resolutsiooni p 1.11).

2. Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) esitas 06.09.2024 Keskkonnaameti 08.08.2024

korraldusele nr 1-3/24/488 vaide.

3-24-2512

2(7)

3. EOÜ

esitas

06.09.2024

Tallinna

Halduskohtule

esialgse

õiguskaitse

taotluse

Keskkonnaameti 08.08.2024 korralduse nr 1-3/24/488 kehtivuse peatamiseks. Esialgse

õiguskaitse taotlust põhistatakse kokkuvõtlikult järgmiselt.

Esialgse õiguskaitse rakendamine kormorani letaalse toitumisuuringu läbiviimise vältimiseks

õigusvaidluse ajaks on seotud oluliste avalike huvidega, kuna uuringu näol on sisuliselt tegu

tõendite kogumisega, mida Keskkonnaamet kasutab tulevikus Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (edaspidi linnudirektiiv) artikkel 9

erandi rakendamiseks kormorani arvukuse ohjamisel. Need tõendid peavad olema kogutud

metoodiliselt korrektselt ja õiguspärasel viisil. Vaidlusaluse korraldusega antud õiguste

kasutamine kormoranide laskmiseks Kihnu laidude looduskaitseala sihtkaitsevööndis looks

juba vaidemenetluse ajal olukorra, kus vaide eesmärgi saavutamine (liigi õigusvastasel viisil

kahjustamise vältimine, kormoranide toitumisuuringu läbiviimine uuringukava alusel) ei ole

enam võimalik.

Vaie on perspektiivikas. Kormoranide kaitse ja ohjamise tegevuskavas esimese prioriteedina

ette nähtud kormorani toitumisuuringu aluseks olema pidav uuringukava on koostamata. Selle

puudumine võib sisuliselt mõjutada toitumisuuringu tulemusi, mis saavad olema peamiseks

aluseks liigi arvukuse edasisel ohjamisel. Tegevuskava põhjendamatu eiramine ei ole

õiguspärane.

Uuringukava puudumise tõttu on vaidlustatavaks uuringuks valitud meetodid ning periood

vastuolus tegevuskavas ettenähtuga, kuid hälbimist tegevuskavast ei ole sisuliselt põhjendatud.

Kuna kormorani kalatarbimine Eesti vetes on kõige suurem pesitsusperioodil ja ajakohased

andmed puuduvad, on vajalik teha ennekõike just pesitsusaegne toitumisuuring, mis hõlmaks

nii Väinamerd, Soome lahte kui ka Liivi lahte. Sügisese uuringu tulemusi ei saa

pesitsusperioodile laiendada, mistõttu on küsitav selle eesmärgi kohasus tegevuskava eesmärgi

suhtes saada teaduslikult adekvaatne teadmine kormorani toiutmise mõjust rannikumere

kalavarudele, sh töönduskala varule.

Kormorane plaanitakse surmata Kihnu LKA Kihnu linnulaidude SK, kus jaht (v.a

väikekiskjatele) on keelatud. Keeluga vastuollu minekut, selle õiguslikku võimalikkust ei ole

vaidlusaluses korralduses analüüsitud.

Kormorani toitumise uurimiseks on olemas teaduslikult usaldusväärsed mitteletaalsed

meetodid. Otsustamine letaalsete meetodite kasuks läheb vastuollu linnudirektiivi ja

looduskaitseseaduse (LKS) nõuetega. Letaalsete meetodite eelistamine on toimunud sisulise

kaalumiseta.

Kormoran on Eestis jahiliik, keda toiduks ei tarbita. Tema sügisene jahiperiood kattub

kavandatud letaalse uuringu ajaga. Põhjendamata on, miks ei ole võimalik koguda uuringuks

vajalikku materjali koostöös jahimeestega sadadelt sügisperioodil väljaspool jahikeelualasid

kütitavatelt kormoranidelt.

EOÜ on mittetulunduslik valitsusväline keskkonnaühendus (keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse (KeÜS) § 31 lg 1 p 1), mille eesmärgiks on põhikirja p 2.1 kohaselt Eesti linnustiku

uurimine, kaitse ja tutvustamine. Kormoranide uurimise ja kaitsega seonduv on seotud otseselt

EOÜ põhikirjaliste eesmärkidega (KeÜS § 30 lg 2). Kormoranide linnudirektiiviga vastuollu

minev surmamine Kihnu looduskaitseala sihtkaitsevööndis võib leida aset juba käesoleval ajal.

4. Tallinna Halduskohtu 06.09.2024 määrusega kohaldati ajutiselt esialgset õiguskaitset ning

peatati Keskkonnaameti 08.08.2024 korralduse nr 1-3/24/488 täitmine kuni 04.10.2024 (kaasa

arvatud) (resolutsiooni p 1) ning kohustati vastustajat esitama esialgse õiguskaitse taotlusele

seisukoht hiljemalt 16.09.2024 (kaasa arvatud) (resolutsiooni p 2).

3-24-2512

3(7)

5. Keskkonnaamet palub oma 16.09.2024 seisukohas tühistada 06.09.2024 määrusega

kohaldatud ajutine õiguskaitse või alternatiivselt mitte kohaldada esialgset õiguskaitset pärast

kohtu määratud tähtaja lõppu (04.10.2024) ja mitte peatada Keskkonnaameti 08.08.2024

korralduse nr 1-3/24/488 „Luba kormoranide surmamiseks teaduslikul eesmärgil“ täitmist.

Oma seisukohti põhjendab Keskkonnaamet kokkuvõtlikult järgmiselt.

Esialgse õiguskaitse eeldused ei ole täidetud. Vaidlusaluse korralduse peatamine on

ebaproportsionaalne ja vastuolus avaliku huviga. Keskkonnaameti poolt 01.04.2024

korraldusega nr 1-3/24/134 kinnitatud Kormorani kaitse ja ohjamise tegevuskavas (edaspidi

tegevuskava) seatud eesmärkide saavutamiseks on selles välja toodud prioriteetsed tegevused.

Tegevuskava kohaselt on esimese prioriteetsusega tegevusteks kormorani mõju uuring

rannikumere kalavarudele. Korralduste täitmisega kaasneva toitumisuuringu läbiviimisega ja

korralduses märgitud aruandluskohustuse kaudu täienevad riigi kasutada olevad andmed, mis

võimaldavad kormorani ohjamiseks teha tulevikus kõige värskematele andmetele tuginevaid

liiki puudutvaid otsuseid. Seega on toitumisuuringu vastu suur avalik huvi. Järelikult on

esialgse õiguskaitse kohaldamine avalike huvidega vastuolus, kuna ei võimalda lõpuni ellu viia

tegevuskavas märgitud prioriteetset tegevust. Lisaks on korraldus juba osaliselt täidetud, st

Keskkonnaametile teadaolevalt on korralduse alusel kütitud 125 kormorani. Sellises olukorras

ei tohiks esialgset õiguskaitset ilma absoluutse vajaduseta kohaldada.

Esialgne õiguskaitse ei tohiks muuta haldusakti täitmist lõplikult võimatuks. Esialgset

õiguskaitset tuleb kohaldada niipalju, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks (vrdl

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 4). Kaebaja õiguste kõrval tuleb samaväärselt

arvestada ka avalike huvidega ja võimalike kolmandate isikute õigustega (vt Riigikohtu lahend

nr 3-3-1-32-15, p 11). Korralduse andmisel piisas ka teadusasutuse poolt toitumisuuringu

läbiviimiseks esitatud põhjendatud taotlusest (vt Riigikohtu lahend nr 3-20-2368).

Keskkonnaametil puudus ja puudub igasugune põhjus kahelda selles, et toitumisuuring viiakse

teadusasutuse poolt läbi viisil, mis võimaldab teaduslikult adekvaatsete järelduste tegemist.

Vaide eduperspektiive ei saa vaides toodud asjaoludel pidada ülemäära kõrgeks. Korraldusest

ei nähtu ilmselgelt asjassepuutumatutele asjaoludele tuginemist või oluliste huvide ja

alternatiivsete meetmete kaalumata jätmist, vastupidi vaidlusaluse korralduse p-s 3.18 on

selgelt näha erinevate alternatiivide kaalumist. Halduskohus ei saa esialgse õiguskaitse

vajaduse hindamisel asuda haldusorgani eest vaiet lahendama ega hindama vaidlusaluses

korralduses olevate kaalutluste õiguspärasust. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamisel ei uuri

kohus asjas tähtsust omavaid tõendeid.

Vaidlusaluses korralduses näidatud arvu isendite küttimist (kokku 400 kormorani) ei saa pidada

looduskaitselisest seisukohast pöördumatuks tagajärjeks. Kormoran on hetkel soodsas seisus

nii Euroopas kui ka Eestis. Tegevuskava kohaselt pesitseb Eestis üle 40 000 kormorani paari.

Halduskohtu määruse tegemise ajal oli juba kütitud 125 lindu 200-st sel kalendriaastal lubatud

mahust. Järelikult esialgse õiguskaitse kohaldamine ei saa enam täielikult ära hoida

toitumisuuringu läbiviimiseks vajalikke tegevusi ning toitumisuuring jääb lõpetamata, sh ei

oleks teadusasutusel ka kohustust esitada Keskkonnaametile vaidlusaluses korralduses

nimetatud andmeid. Toitumisuuringu lõpetamata jätmine tähendab lisaks muule ka avaliku

ressursi asjatut raiskamist, arvestades, et korraldus on juba suures mahus täidetud. Kaebajal

esialgse õiguskaitse vajadust ei esine või isegi kui möönda selle olemasolu, siis ei saa seda

ülemäära suureks pidada. Seetõttu kaalub avalik huvi toitumisuuringu jätkamiseks üle kaebaja

huvi.

Esialgset õiguskaitset ei saa kohaldada ainuüksi põhjusel, et vaide esitaja hinnangul on vaie

perspektiivikas. See läheks vastuollu üldpõhimõttega, et lahenda täidetakse pärast selle

jõustumist (HKMS § 246 lg 1). Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise vältimatu eeldus on

3-24-2512

4(7)

esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2022 määrus nr

3-21-2139, p 13). Kaebaja selgitused seoses võimaliku kahjuga kormoranile kui liigile, mis

võib esialgse õiguskaitse kohaldamiseta kaasneda, jäävad liialt umbmääraseks ja

paljasõnaliseks selleks, et nende alusel kaebajaale mingisuguseid pöördumatute ja kahjulike

tagajärgede kaasnemist möönda. Esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks selgelt vastuolus

avaliku huviga.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel

teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul

võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui

seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks,

võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse võib

esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2).

7. Vaidemenetluse ajal esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused on järgmised: 1)

vaidemenetlus ei ole veel lõppenud; 2) taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus; 3) vaie ja

võimalik tulevikus esitatav kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitud ning 4) ei esine ülekaalukaid

avalikke ega kolmanda isiku huve.

8. Kaebaja on keskkonnaorganisatsioon KeÜS § 31 lg 1 p 1 tähenduses ning esitas esialgse

õiguskaitse taotluse loodus- ja keskkonnakaitse eesmärgil. Seega tuleb esialgse õiguskaitse

vajaduse üle otsustamisel teha kindlaks, kas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib

kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks

(HKMS § 249 lg 1 teine lause). Esialgse õiguskaitse eesmärgiks on vältida kormoranide

surmamist juba vaidemenetluse ajal. Sisuliselt tähendab see, et olukorras, kus vaidlusaluse

korralduse täitmist vaidemenetluse ajaks ei peatata, on hilisemalt võimatu kõrvaldada sellega

keskkonnale kaasnevaid negatiivseid tagajärgi. Seetõttu puudub kahtlus, et taotlejal on esialgse

õiguskaitse vajadus.

9. Õige on vastustaja seisukoht, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ei saa halduskohus

asuda haldusorgani eest vaiet lahendama. Küll aga tuleb kohtul hinnata vaide ja võimaliku

tulevikus esitatava kaebuse eduväljavaateid. Üksnes juhul, kui vaie või tulevikus esitatav

kaebus on ilmselgelt perspektiivitud, on õigus jätta esialgse õiguskaitse taotlus pelgalt sel

argumendil rahuldamata.

10. Kohtu hinnangul ei saa vaiet ega tulevikus esitatavat võimalikku kaebust ilmselgelt

perspektiivituks pidada. Käesoleval juhul on menetlusosaliste vahel vaidlus, kas

Keskkonnaameti 08.08.2024 korraldus nr 1-3/24/488 on õiguspärane. Taotleja hinnangul on

vaidlusalune korraldus vastuolus nii tegevuskavaga, kuivõrd koostamata on uuringukava, kui

ka linnudirektiivi ja LKS-ga, sest toitumisuuringu läbiviimiseks on ka teisi alternatiive.

Vaidlust ei ole selles, et kormoranidele kehtivad looduskaitseseadusest tulenevad üldised

looduslikule linnustikule kehtivad kaitseprintsiibid. Vastavalt LKS § 55 lg 61 punktile 2 on

keelatud looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade

üleskasvatamise ajal, välja arvatud LKS § 55 lg 3 p-s 1 sätestatud juhul, millal häirimisest tuleb

kirjalikult teatada Keskkonnaametile hiljemalt üks tööpäev pärast häirimist, LKS § 55 lg 3

punktides 2-5 sätestatud juhul Keskkonnaameti loa alusel ja LKS § 58 lg-s 7 sätestatud juhul.

Isendi surmamine on lubatud õppe- või teadusotstarbel (LKS § 55 lg 3 p 5). Loomaliigi isendi

jälitamine, surmamine, püüdmine ja märgistamine teaduslikul eesmärgil on lubatud

Keskkonnaameti loal (LKS § 582 lg 1). Vastavalt Keskkonnaameti 01.04.2024 korraldusega nr

1-3/24/134 kinnitatud „Kormorani (Phalacrocorax carbo sinensis) kaitse ja ohjamise

3-24-2512

5(7)

tegevuskava“ (edaspidi tegevuskava) kohaselt on eesmärkide saavutamiseks perioodil 2024-

2034 kavandatud esimese prioriteetsusega tegevusteks kormorani mõju uuring rannikumere

kalavarudele (vt tegevuskava p 14.1). Seejuures on tegevuskavas toodud kirjeldus järgmine:

„vajalik selguse saamiseks, sest praegustes teadmistes kormorani mõjust kalavarudele on lünk,

mis võimaldab huvirühmadel spekuleerida ja üldsust mõjutada. Uuringukava täpne koostamine

toimub koostöös teadlastega, et võimaldada teaduslikult adekvaatsete järelduste tegemist.

Oluline on silmas pidada ka kormorani võimalikku mõju kalade kude- või taasasustamisaladele.

On sobilik ametkondade ja ülikooli vaheliseks doktoritööprojektiks.“ (vt tegevuskava p 14.1).

Tegevust on kirjeldatud järgmiselt: „kormorani räppetompude ja väljaheidete kogumine,

vajadusel kalade märgistamine PIT-märgistega, et selgitada piirkondlik mõju ühele/mõnele

kalaliigile. Meetodid võimaldavad hinnata saaki nii morfomeetria põhjal kuid ka

molekulaarselt. Toitumisanalüüsi võib asendada ka erinevate samalaadsete uuringute käigus

kogutud teadmistega, kui nende alusel on võimalik hinnata mõju varule, lähtudes seirepüükidel

saadud andmetest kalastiku liigilise koosseisu, vanuselise ja pikkuselise jaotuse kohta.“ (vt

tegevuskava p 14.1). Seejuures on tegevuskava koostamisel osalenud mh Tartu Ülikooli

mereinstituudi rannikumere kalanduse töörühm ihtüoloogia ja kalanduse kaasprofessor PhD

Lauri Saks (vt tegevuskava, lk 8).

11. Vastustaja on õigesti märkinud, et tegevuskava ei ole õiguslikult siduv. Tegemist on

mittesiduva arengukavaga, milles võetud seisukohtade õiguspärasust on võimalik

tegevuskavadele tuginevate haldusaktide peale esitatud kaebuste lahendamisel kontrollida (vt

Riigikohtu halduskolleegiumi 13.10.2023 määrus nr 3-20-2368, p 17). Seetõttu küsimus, kas

valitud uuringumeetod on põhjendatud, kuulub lahendamisele asja sisulise läbivaatamise

käigus. Kuigi küsitavusi tekitab, miks tegevuskavas ei ole kajastatud I prioriteedina

toitumisuuringu läbiviimisel ühe meetodina letaalset meetodit, vaid käsitletud on just nimelt

teisi võimalikke meetodeid. Veelgi enam, kohtu hinnangul ei saa tegevuskava ka täiesti kõrvale

jätta, kuivõrd uuendatud kormorani kaitse ja ohjamise tegevuskava on koostatud uusimate

teadmiste põhjal, et tagada kormorani alaliigi soodne seisund, hinnata liigi mõju keskkonnale

ja anda ülevaade võimalikest ohjamismeetmetest (vt tegevuskava, lk 5). Ka Euroopa Kohtu

pretsedendiõigus toonitab parima kättesaadava teadusliku teabe kasutamise tähtsust

linnudirektiivi rakendamisel (vt Euroopa Kohtu 17.01.1991 otsus kohtuasjas C-157/89, p 15).

12. Samas ei ole vaidlusaluses korralduses vastustaja põhjendanud, miks on juhindutud pelgalt

taotleja väidetest, et Kihnu piirkond on ainuke ala, kus TÜ Eesti mereinstituudil on olemas

proovide kogumise võimekus ning väitest, et surmatud lindude maosisu analüüs on kõige

täpsem ja kiirem ning samas ka kordades odavam meetod, kui kaks eelpool nimetatut

[räppetompude analüüs ja väljaheidetest saadava DNA analüüs]1.

13. Kaebuse heade eduväljavaadetele viitab ka asjaolu, et tulenevalt linnudirektiivi art-st 9 on

lubatud teha erandeid artiklites 5, 6, 7 ja 8 sätestatud põhilistest keeldudest, eeldusel, et täidetud

on kolm tingimust: 1) teist rahuldavat lahendust pole; 2) kehtib üks art 9 lg 1 p-s a, b või c

loetletud tingimustest ning 3) täidetud on art 9 lg 2 tehnilised nõuded2. Tegevuskava kohaselt

esineb alternatiivseid meetodeid ning vaidlusaluses korralduses ei ole põhjendusi, miks

tegevuskavas toitumisuuringu läbiviimiseks kirjeldatud meetodid ei ole alternatiiviks surmatud

lindude maosisu analüüsi meetodile. Ainuüksi meetodi kiirus ei saa olla põhjenduseks, et

alternatiivid puuduvad. Kuigi avalike ressursside säästlik kasutamine on avalikuks huviks, siis

ei saa ka see olla piisavaks argumendiks, et alternatiivid puuduvad toitumisuuringu

läbiviimiseks.

Vt

Tartu

Ülikooli

18.07.2024

taotlus

nr

6-7/MI/19971.

Kättesaadav

elektrooniliselt:

https://adr.envir.ee/et/document.html?id=c654b935-a55c-4d51-8982-a1dc40af6349

2 Vt Euroopa Komisjon „Nõukogu direktiivil 79/409/EMÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta) põhinev

jahipidamist käsitlev juhenddokument“, veebruar 2008, p 1.7.6.

3-24-2512

6(7)

14. Sõltumata asjaolust, et vastustaja väitel on kormorani seisund soodne, on linnudirektiivi art

9 lg 1 kohaselt üheks eelduseks tingimus, et puuduvad teised alternatiivid. See tähendab, et

linnudirektiivi art 9 lg 1 p-s b nimetatud erandi rakendamiseks on vajalik tuvastada, et letaalse

meetodi kasutamiseks alternatiivid puuduvad. Asjaolu, et sobiv alternatiivne lahendus puudub,

tuleb tõendada haldusorganil. Käesoleval juhul aga on vaidlusaluses korralduses üksnes

märgitud, et uuringu tegemine on vajalik ajakohaste teadmiste hankimiseks /…/, kavas esitatud

metoodikat on suunisteks tegevuste planeerimisteks ning lähteülesannete koostamiseks, kuid ei

välista muid metoodikate kasutamist tegevuste rakendamisel (vt vaidlusaluse korralduse p 3.4.);

Liivi lahe osas puudub toitumisuuring (vt vaidlusaluse korralduse p 3.6) ning teadusuuringuks

vajalik surmatavate kormoranide arv ei sea ohtu liigi soodsat seisundit (vt vaidlusaluse

korralduse p 3.7). Analüüsitud aga pole, kas esineb sobivaid alternatiivseid lahendusi, mis on

esimene eeldus linnudirektiivi art 9 lg 1 p-s b nimetatud erandi rakendamiseks. See on

raamtingimus, millele peavad vastama kõik erandid3. Euroopa Komisjoni koostatud juhendis

„Great cormorant. Applying derogations under Article 9 of the Birds Directive 2009/147/EC“

on selgitatud, et tuvastamaks asjaolu, kas esineb sobivaid alternatiivseid lahendusi, tuleb esmalt

analüüsida, kas on teisi meetodeid (st lahendusi, mis ei ole keelatud linnudirektiivi artiklite 5-

8 kohaselt) ning teiseks, juhul, kui on, siis kas need lahendavad probleemi või konkreetse

olukorra, mille jaoks erandit taotletakse4. Sellised põhjendused vaidlusalusest korraldusest

puuduvad,

mistõttu

on

tegemist

oluliste

põhjendamispuudustega

haldusaktiga

(haldusmenetluse seaduse § 56 lg-d 1 ja 2 ).

15. Euroopa Komisjon on selgitanud, et mõne teise lahenduse mitterahuldavuse

kindlakstegemine peaks põhinema objektiivselt kontrollitavatel teguritel ning et erilist

tähelepanu tuleks pöörata lahenduste teaduslikule ja tehnilisele hindamisele5. Nii näiteks nähtub

2021. a läbiviidud Võrtsjärve kormoraniasurkonna toitumisuuringust, et kasutatud on

kombineerituna kolme erinevat meetodit: 1) ööbimispaigalt kogutud räppetompude analüüs; 2)

välja oksendatud maosisu analüüs ning 3) otsesed toitumisvaatlused6. Haldusasjas nr 3-23-744

pole kohus leidnud, et Võrtsjärve toitumisuuringu tulemused oleksid ebatäpsed, vaid märkinud,

et Võrtsjärve kormoraniuuringust ei saa teha laiapõhjalisi järeldusi (vt Tallinna Halduskohtu

07.12.2023 otsus nr 3-23-744, p 21). Veelgi enam, Tallinna Halduskohus on viidatud

kohtuotsuses selgesõnaliselt leidnud, et „[k]ohus ei eelda, et kõik kalad, kelle kormoranid

söövad või keda kahjustavad, oleksid loendatud ning et kahju suurus oleks täpne, kuid hinnang

tekitatud kahjule peaks siiski põhinema kaasaegsel teabel (uuringul, teadlaste arvamusel, tehtud

kulutuste kalkulatsioonil vms).“ (Tallinna Halduskohtu 07.12.2023 otsus nr 3-23-744, p 19).

Eelnevast tulenevalt, ka juhul, kui lugeda usutavaks väidet, et letaalne meetod annab kõige

täpsemaid tulemusi, siis ei tõenda see vaieldamatult asjaolu, et ükski teine meetod kormoranide

toitumisuuringuks ei sobi. Ülaltoodu kokkuvõtteks peab kohus vaide või tulevikus esitatava

kaebuse eduväljavaateid väga heaks. Täiendavalt selgitab kohus, et ka vaidemenetluses on

võimalik vastustajal põhjendamispuudused kõrvaldada.

16. Vastustaja hinnangul esineb ülekaalukas avalik huvi toitumisuuringu läbiviimiseks. Kohus

nõustub, et kormoranide toitumisuuringu teostamine on oluline avalik huvi ja selle vastu ei

3 Euroopa Komisjoni juhend „Nõukogu direktiivil 79/409/EMÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta) põhinev

jahipidamist

käsitlev

juhenddokument“,

p

3.4.1.

Kättesaadav

elektrooniliselt:

https://circabc.europa.eu/ui/group/3f466d71-92a7-49eb-9c63-6cb0fadf29dc/library/fef0589c-e341-4d3e-b5a3-

065fe593ce4e/details

4 Vt Euroopa Komisjoni juhis „Great cormorant. Applying derogations under Article 9 of the Birds Directive

2009/147/EC“, lk 8.

5 Vt Euroopa Komisjoni juhend “Nõukogu direktiivil 79/409/EMÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta) põhinev

jahipidamist käsitlev juhenddokument“, p 3.4.12.

6 P. Zingel, A. Tuvikene ja T. Feldmann. Kormoranide toitumise mõju Võrtsjärve kalavarudele, lk 5. Kättesaadav

elektrooniliselt:

https://kalateave.ee/et/teadus-ja-arendustegevus/uurimused/2021-uurimused/uuring-

kormoranide-toitumise-moju-vortsjarve-kalavarudele-eesti-maaulikool-2021

3-24-2512

7(7)

vaidle ka taotleja. Küll aga ei nõustu taotleja vastustajaga osas, et ainuke sobiv meetod

toitumisuuringu läbiviimiseks on lindude surmamine. Seega käesoleval juhul konkureerivad

avalikud huvid – üheltpoolt keskkonnakaitselised huvid (kormoranide surmamise keeld) ning

teiselt poolt toitumisuuringu raames teaduslike andmete kogumine, mida saab kasutada

kormoranide kaitse- ja ohjamistegevuse korraldamiseks ning eesmärkide täitmiseks (vt

vaidlusaluse korralduse p 3.7). Arvestades, et eelnevalt on kohus hinnanud vaide või tulevikus

esitatava võimaliku kaebuse eduväljavaateid väga heaks ning võttes arvesse vaidlusaluse

korralduse täitmisega kaasnevaid pöördumatuid tagajärgi, on põhjendatud esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamine.

17. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus esialgse õiguskaitse taotluse ning peatab

Keskkonnaameti 08.08.2024 korralduse nr 1-3/24/488 täitmise kuni halduskohtule kaebuse

esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata, või kaebuse tähtaegse

esitamise korral kuni asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)