3-24-92/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.09.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-92

Haldusasi

X kaebus Eesti Töötukassa 13.10.2023 otsuse nr TA23-

0157751 ning 12.12.2023 vaideotsuse nr 183

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: X, volitatud esindaja vandeadvokaat R.I

Vastustaja: Eesti Töötukassa, seaduslikud esindajad

Meelis Paavel ja Reelika Leetmaa

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus. Tühistada Eesti Töötukassa 13.10.2023 otsus nr TA23-0157751 ning

Eesti Töötukassa 12.12.2023 vaideotsus nr 183.

2. Mõista Eesti Töötukassalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 1317,60 eurot.

3. Kohtuotsuse avaldamisel asendada B nimi tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.10.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

1(11)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 06.07.2022 avalduse töötuna arvele võtmiseks. Eesti Töötukassa (ETK)

06.07.2022 otsusega nr TA22-0094983 võeti kaebaja samal päeval töötuna arvele.

2. ETK lõpetas 13.10.2023 otsusega nr TA23-0157751 kaebaja töötuna arveloleku

tagasiulatuvalt alates 23.11.2022 otsuse tegemise ajal kehtinud tööturuteenuste- ja toetuste

seaduse (TTTS)1 § 7 lg 1 p 11 ja § 4² lg 2 alusel, kuna tema ajutise töötamise aeg kokku ületas

lubatud kaheksat päeva kalendrikuus.

3. Kaebaja 16.10.2023 esitatud vaide jättis ETK 12.12.2023 vaideotsusega nr 183 rahuldamata.

4. Kaebaja esitas 10.01.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse ETK 13.10.2023 otsuse nr TA23-

0157751 ning 12.12.2023 vaideotsuse nr 183 tühistamiseks.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

5. Kaebaja nõuab ETK 13.10.2023 otsuse ning 12.12.2023 vaideotsuse tühistamist.

6. Kaebajale on ette heidetud seda, et töötuna olles on ta rikkunud kuni 01.01.2024 kehtinud

tööturuteenuste ja toetuste seaduse (TTTS) § 7 lg 1 p 11. ETK tuvastas 06.10.2023, et kaebaja

töötas Edilon OÜ-s ETK koolituspartnerina ja koolitajana 03.11.2022–04.11.2022, 09.11.2022–

11.11.2022, 21.11.2022–22.11.2022, 23.11.2022–24.11.2022. Sellest johtuvalt otsustas ETK

lõpetada kaebaja töötuna arveloleku alates 23.11.2022.

7. Kaebaja on seisukohal, et ta tegi kaebaja 2022. a novembris tööampse kuue päeva ulatuses,

mille kohta on ta esitanud ka nõutavad teavitused.

8. Kaebaja selgitas vaides, et 09.11.2022–11.11.2022 viis koolitust läbi Edilon OÜ töötaja A.

Kaebaja allkirjastas koolitusasutuse esindajana toimunud koolituse kohta õpilase osavõtulehe.

23-24.11.2022 osteti koolitusteenust sisse koolitajalt Y.

9. Otsuses on väidetud, et esitatud teavitusi oli vaid ühe töötamise kohta, mis on ilmselgelt

ebaõige ning ümber lükatud vaidele lisatud tõenditega. 12.12.2023 tegi vastustaja vaideotsuse,

mille sisust võid aru saada, et vastustaja on võtnud omaks eksituse ning asunud seisukohale, et

töötamisest on teda siiski teavitatud kuue päeva kohta. Samas on vastustaja leidnud, et kaebaja

töötas lisaks ajavahemikel 09.11.2022–11.11.2022 ja 23.–24.11.2022. Vastustaja on käsitlenud

töötamisena mh kaebaja poolt nimetatud koolitustel koolituse osavõtulehe allkirjastamist ja

edastamist, samuti koolituse toimumiskohas viibimist.

10. Kaebaja hinnangul on vaidlustatud otsus ning vaideotsus ebaõiged ja puudulikult

põhjendatud. Vaideotsustest ei nähtu, et ETK oleks otsuse tegemisel arvesse võtnud kõiki

kaebaja poolt esitatud tõendeid. Kaebaja ei nõustu ETK-ga, et koolituslehtede allkirjastamine ja

edastamine on töötamine, kuna kaebaja ei saanud nimetatud päevadel töötasu. Edilon OÜ ei ole

juhatuse liikmetele tasu määranud ja vaidlust ei ole ka selle üle, et sellist tasu ei ole kaebajale

makstud. Ainuke tasu, mida kaebaja sai, oli töötasu 6 päeva eest (vt vastustaja vastuse lk 3).

Praegu reguleerib vastavaid küsimusi tööturumeetmete seadus.

2(11)

11. 09.11.2022–11.11.2022 toimus koolitus Tallinnas Suur-Sõjamäe 10A, koolituse sisu oli

„Kodulehe loomine ja haldamine WordPressiga“. Koolituse viis läbi Edilon OÜ töötaja A.

Kaebaja viibis koolituses ruumides, kuid osales samal ajal veebikoolitusel (vt kaebuse lisa 4

veebikoolitusel osalemise kohta). Nimetatud ajavahemikul ja ka 23.11.2022–24.11.2022

toimunud koolituse eest ei saanud kaebaja töötasu (vt kaebuse lisa 5). Olukorras, kus kaebaja

tasu ei saanud, ei saa rääkida töötamist.

12. Kaebaja ei viibinud 23.11.2022–24.11.2022 koolituse läbiviimise kohas (Tallinnas), vaid oli

sel ajal Kadrinas, Lääne-Virumaal.

13. Vaideotsuses leitakse, et kaebaja viis läbi kaks koolitust korraga. Tegelikult viis kaebaja läbi

koolituse „Coaching ja mentorlus“ (veebis) 21.11.2022, 22.11.2022, 23.11.2022. Samal ajal viis

Y 23.11.2022-24.11.2022 läbi koolituse „Väikeettevõtte raamatupidamine Merit Aktiva ja

Merit Palk programme kasutades“. Need on erinevad koolitusega, mis viidi läbi kahe erineva

isiku poolt eri kohtades.

14. Kaebaja kui asutuse esindaja poolt allkirjastatud ja ETK-le edastatud koolituse osavõtuleht

ei tähenda, et ta osales nendel koolitustel. Olles Töötukassa koolituspartneri juhatuse ainuke

liige, täitis ta koostööst tulenevaid kohustusi, kusjuures enamjaolt täitis neid kohustusi volituse

alusel samas äriühingus töötanud A.

15. Tallinna Halduskohus on asunud analoogses haldusasjas järgmisele seisukohale: TTTS § 42

sisustamisel tuleb lähtuda seaduse sõnastusest ning seaduse sätte eesmärgist, milleks on tagada

töötule töötuse perioodil piisav majanduslik toimetulek, mis ei tekita samas töötuslõksu ning

motiveerib töötut tööturule naasma. Samuti ei saa kohelda isikuid erinevalt lähtuvalt sellest, kas

tööamps on vormistatud töötuna registreeritud juhatuse liikme ja temale kuuluva juriidilise isiku

vahel või ettevõtte, mis kuulub kellelegi teisele ja kelle juhatuse liige ei kattu tööampsu tegijaga

(Tallinna Halduskohtu 08.11.2023 otsus asjas nr 3-23-1260). Viidatud kohtuotsusest nähtuvalt

peab töötamisega kaasnema majanduslik kasu ning tööampsudena saab käsitleda neid päevi, kus

töötajale makstakse töö eest tasu.

16. Vastustaja leidis vaideotsuses, et kaebaja viis 03.11.2022-04.11.2022 ja 23.11.2022-

24.11.2022 läbi koolituse „Väikeettevõtte raamatupidamine Merit Aktiva ja Merit Palk

programme kasutades KA VEEBIS“, tuginedes kliendi selgitusele. ETK 16.02.2024 vastusest

kohtule selgub, et selgituse andis B. B on oma vastuse esitanud vaidemenetluse ajal. Seetõttu

jääb arusaamatuks, mille alusel tegi vastustaja 13.10.2023 otsuse lõpetada kaebaja töötuna

arvelolek.

17. Eelnimetatud koolitus toimus kahes osas: 03.11.2022-04.11.2022 toimus teoreetiline

koolitus, mille viis läbi kaebaja ja 23.11.2022-24.11.2022 toimus praktiline koolitus nimetusega

„Merit Aktiva praktiline kasutamine“, mille viis läbi Y. Koolitus toimus kontaktõppes

Tallinnas, mida kinnitavad osavõtulehed.

18. B poolt antud selgitusest järeldub, et arvutitunnid ei toimunud kaebajaga. Seega võib aru

saada, et vastustaja on saanud aru vaideotsuse tehtud veast ning enam ei väida, et 23.11.2022–

24.11.2024 koolituse viis läbi kaebaja.

19. Kaebaja hinnangul on vastustaja jätnud kaebaja menetlusse kaasamata ning ei ole andnud

talle võimalust oma seisukohti esitada. See on kaasa toonud ebaõige otsuse.

20. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17.05.2017 otsusega nr 3-4-1-17-16

tunnistati tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punkt 4 ja töötuskindlustuse seaduse §

6 lõike 1 punkt 1 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles need välistavad

töötuskindlustuse seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud kindlustatule, kellel oleks töötuskindlustuse

seaduse §-st 6 tulenevalt õigus saada töötuskindlustushüvitist, hüvitise maksmise ainuüksi

3(11)

põhjusel, et ta on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud

osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht.

Kohtuotsuse punktis 40 on kohus asunud järgmisele seisukohale: „Seega ei ole otsustavaks

mitte see, kas isikul on töö või tööks loetav tegevus, vaid määravaks on selle tegevuse eest tasu

saamine ehk sissetuleku olemasolu.“ Seega on töötuks olemise staatus seotud tasu saamisega,

mida kaebuse esitaja ei ole saanud ning sellega on nõustunud ka vastustaja.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

21. Kaebaja töötuna arvelolek lõpetati TTTS § 7 lg 1 p 11 ja § 4² lg 2 alusel tagasiulatuvalt

seisuga 23.11.2022, kuna tema ajutise töötamise aeg kokku ületab lubatud kaheksat päeva

kalendrikuus.

22. TTTS ning TKindlS muutmise seaduse eelnõu 206SE seletuskirjas on selgitatud, et töötu

võib teha tööd kuni kaheksa kalendripäeva järjest või üksikute päevade kaupa. Arvestus on

päevapõhine ning töötamise tunde ei loeta. Kui inimene töötab kaheksal kalendripäeval iga päev

kaks tundi, siis arvestatakse töötatud päevi, sõltumata töötamise tundidest. Ühe kuu kohta võib

sõlmida näiteks ühe 8-päevase lepingu või ka 8 ühepäevast lepingut, seadus seda ei piira.

Pikemaajalisema või regulaarse töötamise puhul on tegemist juba täishõivega ja siis on

põhjendatud töötuna arveloleku ja töötushüvitise maksmise lõpetamine.

23. Äriregistri andmetel on Edilon OÜ (16027840) asutatud 12.08.2020 ja kaebaja oli ainuke

juhatuse liige perioodil 12.08.2020 - 31.08.2023. TTTS 6 lg 5 p 41 kohaselt võib juhatuse liige

töötuna arvel olla, kui ta ei saa juhatuse liikme tasu. Juhatuse liige saab töötuna arveloleku ajal

täita enda seadusest tulenevaid juhatuse liikme ülesandeid, kuid ei või teostada selles ühingus

toiminguid või tegevusi, mis ületavad juhatuse liikme tegevuse piire. Sellisel juhul on tegemist

töötamisega. Samas on juhatuse liikmel lubatud arveloleku ajal ajutiselt töötada ning arvelolek

ei lõpe, kui ajutine töötamine vastab tingimustele.

24. Edilon OÜ on töötukassa koolituskaardi partner. ETK poolt on kinnitatud koolituskaardi

koostöö põhimõtted, milles on muuhulgas kirjeldatud kvalifitseeritud täienduskoolitusasutuse

pidaja (koolitaja) ülesanded tema poolt pakutavate koolituste korraldamisel. Nimetatud

põhimõtete kohaselt edastab koolitaja enne (mõistliku tähtaja jooksul) koolituse algust e-

Töötukassa kaudu töötukassale registreerimisteate, samuti peab koolitaja arvestust töötukassa

kliendi koolitusest osavõtu kohta ning täidab koolitusest osavõtu lehe, mille kinnitavad

töötukassa klient ja koolitaja allkirjaga ja mille koolitaja esitab töötukassale. Samuti suhtleb

koolitaja koolituse läbiviimist puudutavates küsimustes vahetult ka töötukassa kliendiga.

Nimetatud tegevused on käsitletavad igapäevaste tööülesannete täitmisena, mida teostab

koolitaja kontaktisik (sh nt koolitaja töötaja või koolitusspetsialist). Ei ole nõutav, et tegemist

peaks olema nt äriühingu juhatuse liikmega.

25. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja töötas Edilon OÜ-s novembrikuus 2022. aastal,

mille osas on tehtud TÖRi kanded ning kaebaja on töötamisest ETK-d ka eelnevalt teavitanud:

-

03.11.2022–04.11.2022, VÕS leping, EDILON OÜ; kaebaja poolt on 02.11.2022 e-

Töötukassa kaudu saadetud teavitus.

-

21.11.2022–23.11.2022, VÕS leping, EDILON OÜ; kaebaja poolt on 17.11.2022 e-

Töötukassa kaudu saadetud teavitus.

-

28.11.2022–28.11.2022 (algne kanne olnud 28.11.2022–30.11.2022), VÕS leping,

EDILON OÜ; kaebaja poolt on 17.11.2022 e-Töötukassa kaudu saadetud teavitus.

4(11)

Eeltoodu alusel on kaebaja töötamisi kokku 6 päeva. Kaebaja teavitas nendest päevadest

igakordselt enne töötamise päeva ning tegi vastavad kanded töötamise registrisse (TÖR-i).

26. Lisaks eeltoodule on perioodil 09.11.2022–11.11.2022 Edilon OÜ poolt läbi viidud koolitus

„Kodulehe loomine ja haldamine WordPressiga KA VEEBIS“. Kaebaja poolt antud selgituste

alusel oli 09.11.2022–11.11.2022 koolitajaks A, kes on TÖR registreeritud Edilon OÜ

töötajana. Kaebaja on esitanud TÖR väljavõte, mille kohaselt töötab A alates 01.09.2022 Edilon

OÜ-s.

27. Koolitusel osalenud ETK kliendi poolt antud selgituste kohaselt viis 09.11.2022–11.11.2022

koolitust läbi A ja kaebaja viibis kogu koolituse vältel samuti ruumis (vastustaja vastuse lisa

„FW Eesti Töötukassa päring“). Selle koolitusega seoses on Edilon OÜ kodulehel koolitajaks

märgitud ainult kaebaja. Lisaks on töötukassa infosüsteemi andmetel kaebaja allkirjastanud ja

töötukassale esitanud koolituse osavõtulehe 29.11.2022, mis on arvestatav töötamisena (Lisa 4,

väljavõte töötukassa infosüsteemist).

28. Kõiki saadud andmeid kogumis arvestades, on vastustaja seisukohal, et viibides kõigil

kolmel koolituse päeval (09.11.2022-11.11.2022) kogu koolituse aja klassiruumis ning

allkirjastades ja esitades osavõtulehe, ei osalenud kaebaja töötukassa hinnangul eraisikuna ja

isiklikust huvist, vaid Edilon OÜ töötajana ning seetõttu tuleb seda arvestada töötamisena.

Sellest tulenevalt loeb vastustaja töötamiseks koolituse päevad perioodil 09.11.2022-11.11.2022

(kokku kolm päeva) ning sama koolituse allkirjastanud ja töötukassale esitanud koolituse

osavõtulehe 29.11.2022, mis on arvestatav töötamisena (üks päev).

29. Perioodil 23.11.2022–24.11.2022 toimus Edilon OÜ koolitus „Praktiline raamatupidamine

Merit tarkvaraga KA VEEBIS“. Nimetatud koolituse osas on ETK-le 07.11.2022 saadetud

koolitusele registreerimise teade. Kaebaja selgituste kohaselt oli koolituse läbiviijaks Y ning

koolitus oli sisse ostetud. Lisaks kajastub Y kajastub ka Edilon OÜ kodulehel koolitajana.

Sellest tulenevalt puudub vaidlus selles, et 23.11.2022-24.11.2022 viis koolitust „Praktiline

raamatupidamine Merit tarkvaraga KA VEEBIS“ läbi Y.

ETK andmetel allkirjastas kaebaja ja edastas töötukassale nimetatud koolituse kohta

osavõtulehe 24.11.2022, mis on töötukassa poolt hinnatav töötamisena (vastustaja vastuse lisa

„Õpilase osavõtuleht“). ETK luges nimetatud koolituse osas kaebaja töötamiseks 07.11.2022

(registreerimise teate esitamine), so ühe päeva.

30. Vastustaja andmetel on toimunud Edilon OÜ koolitus „Väikeettevõtte raamatupidamine

Merit Aktiva ja Merit Palk programme kasutades KA VEEBIS“. Antud koolitus viidi töötukassa

andmetel ja töötukassa kliendi poolt antud selgituste alusel kaebaja enda poolt läbi perioodidel

03.11.2022–04.11.2022 ja 23.11.2022–24.11.2022 (vastustaja vastuse lisa „Re: Eesti töötukassa

selgitustaotlus“).

Kaebaja on allkirjastanud ja esitanud töötukassale nimetatud koolituse osavõtulehe 29.11.2022,

mis on töötukassa poolt hinnatav töötamisena.

31. Nagu eelpool toodud, on kaebaja töötamine perioodil 03.11.2022–04.11.2022 arvestatud,

kuid lisaks sellele tuleb lugeda töötamiseks ka periood 23.11.2022–24.11.2022, millest

eeltoodud perioodidega ei kattu 1 päev (s.o 24.11.2022).

32. Lisaks eeltoodule on ETK infosüsteemi andmetel kaebaja enda poolt:

- 21.11.2022–23.11.2022 läbiviidud koolituse „Coaching ja mentorlus“ osas allkirjastatud ja

töötukassale 23.11.2022 esitatud osavõtuleht, mis on töötukassa poolt hinnatav

töötamisena;

5(11)

- 28.11.2022 läbiviidud koolituse „MS Office töövahendite oskuslik kasutamine VEEBIS“

osas esitanud 10.11.2022 e-Töötukassa kaudu arvutikoolitusele registreerimisteate, mis on

hinnatav töötamisena;

-

11.11.2022 esitatud registreerimise teade koolituskaardi koolitusele „Praktiline

raamatupidamine Merit tarkvaraga KA VEEBIS“, mis on hinnatav töötamisena.

33. Kokkuvõtlikult on kaebajal 2022. a novembrikuus töötamisena arvestatavad järgmised

tegevused:

-

Koolitused 03.11.2022-04.11.2022; 21.11.2022–23.11.2022; 23.11.2022–24.11.2022;

28.11.2022. Lisaks on kaebaja 09.11. –11.11.2022 toimunud koolitusel osalenud

koolitaja töötajana.

-

07.11.2022, 10.11.2022 ja 11.11.2022 koolituskaardi koolitusele registreerimise teated.

-

allkirjastatud ja töötukassale esitatud koolituste osavõtulehed 23.11.2022, 24.11.2022,

29.11.2022.

34. Kõiki asjaolusid kogumis arvesse võttes ületas kaebaja töötamine 2022. a novembrikuus

kaheksat kalendripäeva ning tema arvelolek tuli seetõttu seisuga 23.11.2022 lõpetada.

35. Vastustaja on esitanud kohtule 23.11.2022-24.11.2022 koolitusel osalenud töötukassa

kliendi B selgituse, milles ta kinnitab, et nimetatud kuupäeval viis koolitust läbi just kaebaja.

36. Kaebaja on kaebuse mitmetes punktides rõhutanud, et ei saanud oma tegevuse eest tasu.

Vastustaja osundab, et kuigi töölepingu seaduse § 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping

kirjalikult, siis sama lõike teine lause sätestab, et tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui

töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.

Seejuures ei ole oluline, kas isik selle eest tasu ka tegelikult sai. Töölepingu seaduse § 4 lg 4

sätestab, et lõikes 2 sätestatud vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust.

Tööleping töötaja tööle asumisel on sõlmitud isegi juhul, kui kirjaliku dokumenti selle kohta ei

ole vormistatud. Seega kirjaliku töölepingu sõlmimata jätmine ei too veel kaasa töölepingu

tühisust, vaide esitaja asus tööd tegema, kui see on tõendatud muude asjaoludega. Samuti

tegevused, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest, ei oma tähendust,

kas vaide esitajale on töötamise eest tasu makstud. Töötasu välja maksmata jätmine vms ei anna

alust töötukassa otsuse tühistamiseks ja vaide esitaja töötuna arvel hoidmiseks (vt ka Tallinna

Halduskohtu 06.05.2016 otsus nr 3-15-2798, p 12 ja samas asjas tehtud ringkonnakohtu otsus).

37. Sõltumata sellest, kas teenust osutatakse suulise või kirjaliku lepingu alusel ning kas selle

eest tasu makstakse, on tegemist teenuse osutamisega. Võlaõigusseaduse § 619 kohaselt

kohustub üks isik (käsundisaaja) käsunduslepinguga vastavalt lepingule osutama teisele isikule

(käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui

selles on kokku lepitud. Võlaõigusseaduse § 627 lõike 1 kohaselt, kui käsunduslepinguga ei ole

tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada

üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses.

Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta

vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Võlaõigusseaduse § 635 lõike 1 kohaselt kohustub üks isik

(töövõtja) töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega

muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

Võlaõigusseaduse § 637 lõike 1 alusel, kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses

kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele

mõistlik tasu. Sama paragrahvi lõige 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö

valmimisest.

6(11)

38. Kaebaja on läbi viinud ja korraldanud koolitusi Edilon OÜ töötajana ja need tegevused ei

ole käsitletavad tegevusena, mida teha oma isiklikust huvist ja vabast ajast. Samuti pole põhjust

arvata, et tegemist on tegevusega, mida tehakse reeglina tasuta.

39. Vastustaja hinnangul ei oma tähtsust kaebaja põhjendused Edilon OÜ töötaja A tegevuste

osas, kuna see ei lükka ümber kaebaja poolt eeltoodud konkreetsetel kuupäevadel töötamist.

Vastustaja on olnud teadlik ja ka välja toonud, et A on registreeritud töötajate registris Edilon

OÜ töötajana alates 01.09.2022.

40. Perioodil 23.11.2022-24.11.2022 toimus kaks koolitust: „Praktiline raamatupidamine Merit

tarkvaraga KA VEEBIS“ ning „Väikeettevõtte raamatupidamine Merit Aktiva ja Merit Palk

programme kasutades KA VEEBIS“. Vaidlus puudub selles, et 23.11.2022-24.11.2022 viis

koolitust „Praktiline raamatupidamine Merit tarkvaraga KA VEEBIS“ läbi Y. Selle koolituse

osas luges töötukassa kaebaja töötamiseks 07.11.2022 (registreerimise teate esitamine). Samuti

allkirjastas kaebaja ja edastas töötukassale nimetatud koolituse kohta osavõtulehe 24.11.2022,

mis on töötukassa poolt hinnatav töötamisena.

41. Kaebaja on 03.09.2024 täiendavale seisukohale lisanud Y kinnituse, millest ta kinnitab, et

viis isiklikult läbi perioodil 23.11.2023 - 24.11.2022 toimunud koolituse „Merit Aktiva

praktiline kasutamine“. Vastustaja palub nimetatud kinnituse jätta tähelepanuta, kuna selles

esitaud koolituse nimetus ei kattu ametliku, töötukassa andmetes kajastuva nimetusega ja ei ole

aru saada, millist koolitust silmas peetakse.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

42. Kaebus tuleb tervikuna rahuldada ning vaidlustatud otsus ja vaideotsus tühistada.

43. Poolte vahel on vaidlus, et kas vastustaja on asjasse puutuvaid norme õigesti kohaldanud

ning põhjendatult järeldanud, et kaebaja töötas 2022. aasta novembrikuus töötuna arveloleku

ajal rohkem kui lubatud kaheksal päeval.

44. ETK 13.10.2023 otsuse kohaselt on kaebaja teavitanud, et töötab 28.11.2022 Edilon OÜ-s

koolitajana, kuid hilisema kontrolli käigus selgus, et kaebaja on Edilon OÜ-s Eesti Töötukassa

koolituspartneri ja koolitajana töötanud ka 03.11.2022–04.11.2022; 09.11.2022–11.11.2022;

21.11.2022–22.11.2022 ning 23.11.2022–24.11.2022. Ühtlasi on ETK seisukohal, et Edilon OÜ

esindajana on ta 07.11.2022 esitanud koolituskaardi koolitusele registreerimise teate, mis on

samuti töötamine.

45. Kaebusele lisatud vaidest ning selle lisadest (vt kaebusele lisatud vaide lisa 3) nähtub, et

kaebaja on ETK-d teavitanud, et töötab ajavahemikel 03.11.2022–04.11.2022; 21.11.2022–

23.11.2022 ning 28.11.2022–30.11.2022. Lisaks on kaebaja 28.11.2022 täpsustanud, et viimane

mainitud tööamps piirdus ühe päevaga, s.o üksnes 28.11.2022.

Vaideotsusest nähtuvalt on ETK juba vaideotsuses möönnud (vt vaideotsuse lk 3), et

vastupidiselt esialgses otsuses väidetule on kaebaja teavitanud ETK-d töötamisest ajavahemikel

03.11.2022–04.11.2022; 21.11.2022–23.11.2022 ning 28.11.2022.

46. Arvestades eeltoodut ning poolte poolt nii vaide- kui kohtumenetluses avaldatud seisukohti,

ei vaidle menetlusosalised selle üle, et kaebaja töötas ajutiselt (nn tööampsudena) 03.11.2022 –

04.11.2022 ja 21.11.2022 – 23.11.2022 ja 28.11.2022 (kokku kuus päeva).

Pooled vaidlevad aga selle üle, kas kaebaja tegevust 07.11.2022 ning ajavahemikel 09.11.2022

– 11.11.2022 ja 23.11.2022 – 24.11.2022 saab pidada ajutiseks töötamiseks või mitte. Lisaks

on vastustaja vaide- ja kohtumenetluse raames märkinud, et tema hinnangul on töötamisena

7(11)

hinnatavad ka 10.11.2022 ja 11.11.2022 koolituskaardi koolitusele registreerimise teated ning

23.11.2022, 24.11.2022 ja 29.11.2022 allkirjastatud ja töötukassale esitatud koolituste

osavõtulehed.

47. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 alusel on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud

pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 2 kohaselt tuleb

haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus.

48. Vastavalt HKMS § 158 lõikele 2 hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti tegemise

aja seisuga.

Otsuse tegemise ajal kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 42 kohaselt on

ajutine töötamine TTTS tähenduses töötuna arveloleku ajal töötamine töölepingu või töövõtu-,

käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus

teenistuses olek, mille ühekordne kestus ega kestus ühes kuus ei ületa kaheksat päeva. Töötuna

arveloleku ajal võib isik ajutiselt töötada kuni kaheksa päeva kalendrikuus, kuid kõige rohkem

12 kalendrikuul 24-kuulise ajavahemiku jooksul. 24-kuulise ajavahemikuna arvestatakse igale

ajutisele töötamisele eelnevat 24 kalendrikuud. Ajutise töötamise eest makstav tasu ühes

kalendrikuus kokku ja iga ühekordse töötamise eest ei tohi ületada 40 protsenti töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud käesoleva kalendriaasta kuu töötasu alammäärast (TTTS

§ 42 lg 2 ja 3).

TTTS § 7 lg 1 p 11 kohaselt lõpetatakse isiku töötuna arvelolek, kui töötu ajutise töötamise aeg

ületab TTTSi 4² lg-s 2 sätestatud aega ühes kalendrikuus. TTTS-i 4² lg 2 järgi võib isik töötuna

arveloleku ajal ajutiselt töötada kuni kaheksa päeva kalendrikuus.

49. Vaidlusaluselt otsusest nähtuvalt lõpetas ETK kaebaja töötuna arveloleku alates 23.11.2022.

Seetõttu omab kaebuse lahendamisel ning vaidlustatud otsuse õiguspärasuse hindamisel

määravat tähtsust asjaolu, kas 23.11.2022 seisuga oli kaebaja ületanud lubatud kaheksat

kalendripäeva või mitte. Kui analüüsi tulemusena selgub, et vastustaja on osa 23.11.2022

eelnenud 2022. a novembrikuu päevadest ekslikult ajutiselt töötamise päevadeks lugenud, tuleb

otsus tühistada. Isegi kui asjaoludest nähtuvalt saaks pidada põhjendatuks töötuna arveloleku

lõpetamist mõnel hilisemal päeval, ei saaks kohus otsust jõusse jätta.

Ajavahemikul 09.11.2022 – 11.11.2022 toimunud koolitus

50. Kaebaja on selgitanud, et 09.11.2022 – 11.11.2022 toimunud koolitusel oli koolitajaks

Edilon OÜ töötaja A.

Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kogu koolituse aja viibis kaebaja koolitusruumis.

51. Kaebaja väitel allkirjastas ta koolitusasutuse esindajana osavõtulehe õpilase osalemise

kohta, kuid klassiruumis muid koolitustegevusi ei teinud ning täiendas ise enda teadmisi ja

oskusi kodulehe koostamiseks.

52. Vastustaja on seisukohal, et viibides kõigil kolmel koolituspäeval (09.11.2022–11.11.2022)

kogu koolituse aja klassiruumis ning allkirjastades ja esitades osavõtulehe, ei osalenud kaebaja

koolitusel mitte eraisikuna isiklikust huvist, vaid Edilon OÜ töötajana ning seetõttu tuleb seda

arvestada töötamiseks.

53. Kohus vastustaja seisukohaga ei nõustu. Pelgalt asjaolu, et ETK koolituspartneriks oleva

äriühingu juhatuse liige viibib koolituse ajal samal ruumis ja kuulab koolitust, ei ole käsitatav

töötamisena. Samas ruumis viibimine (isegi kui seda tehakse kogu koolituse aja vältel) ei ole

8(11)

samastatav koolitamisena. Lisaks on kaebaja tõendanud, et vähemalt 09.11.2022 osales ta samal

ajal teisel veebikoolitusel (vt kaebuse lisa 4 veebikoolitusel osalemise kohta).

54. Osavõtulehe allkirjastamist ei ole töötamine. Kaebaja täitis selliselt ETK koostööpartneriks

oleva äriühingu juhataja rolli ning haldusasja materjalist nähtuvalt ei ole ta selle eest tasu

saanud.

55. Asjaolu, et Edilon OÜ kodulehel oli koolitajaks märgitud kaebaja, ei ole praeguse vaidluse

kontekstis asjakohane, sest puudub vaidlus, et tegelikuks koolitajaks oli A.

56. Seoses koolituskaardi koolitusele registreerimise teadete esitamisega on vaidlustatud otsuses

kaebajale ette heitnud üksnes 07.11.2022 esitatud teadet ning leidnud, et tegemist on

töötamisega. Kuivõrd vaidlustatud otsuses ei ole 10.11.2022 ja 11.11.2022 esitatud teadetele

viidatud ning ka haldusasja materjalist ei nähtu, et vastustaja oleks juba otsuse tegemise ajal

neile asjaoludele tuginenud, jätab kohus need tähelepanuta.

57. Olukorras, kus kohtu hinnangul on vastustaja ekslikult lugenud 3 päeva (s.o ajavahemiku

09.11.2022–11.11.2022) kaebaja töötamiseks, puudunuks ETK-l ka juhul, kui kõikide teiste

23.11.2022 eelnenud ja vaidlustatud otsuses välja toodud kuupäevade (03.11.2022–04.11.2022;

07.11.2022; 21.11.2022–23.11.2022) osas vastustajaga nõustuda, õigus lõpetada kaebaja

töötuna arvelolek juba 23.11.2022 seisuga.

Eeltoodut arvestades on vaidlustatud otsus õigusvastane ning tuleb tühistada.

58. Selguse huvides märgib kohus järgmist.

59. Vaidlustatud otsuses ei ole välja toodud, millistel kuupäevadel esitatud osavõtulehtedega

seotud tegevust kaebajale ette heidetakse, vaid üksnes üldsõnaliselt märgitud, et „[k]oolituse

toimumise ajal on X täitunud tööturukoolituse osavõtulehte, kus X ja tööturukoolitusel osalenud

isik on kinnitanud allkirjaga koolituse toimumise päevad“. Vaide- ja kohtumenetluses on

vastustaja välja toonud, et tema hinnangul on osavõtulehtede esitamine 23.11.2022, 24.11.2022

ning 29.11.2022 käsitatav töötamisena.

60. Sarnaselt osavõtulehtede allkirjastamisele ei ole kohtu hinnangul ka osavõtulehtede

esitamine 23.11.2022, 24.11.2022 ning 29.11.2022 käsitatav ajutise töötamisena TTTS mõttes.

Lisaks on 23.11.2022 juba niigi arvestatud kaebaja töötamise (koolitajana 21.11.2022–

23.11.2022 toimunud koolitusel) hulka ning samal päeval tehtav n-ö täiendav tegevus ei anna

alust arvestada seda päeva kaks korda. 29.11.2022 esitatud osavõtuleht (09.11.2022–11.11.2022

toimunud koolituse kohta) ei saaks ka juhul kui seda tegevust pidada töötamiseks, mõjutada

kaebaja töötuna arveloleku lõpetamist juba 23.11.2022 seisuga.

61. Kaebaja on ETK-le esitatud vaides väitnud, et 07.10.2022 koolituskaardi koolitusele

registreerimise teate edastas volituse alusel A ettevõtte nimel, kes oli selle ajal Edilon OÜ

töötaja. Vastustaja on nii vaidemenetluses (vt vaideotsuse lk 5) kui kohtumenetluses

järjepidevalt kinnitanud, et 2022. a novembrikuus ei ole A esitanud ETK-le ühtegi kirja.

Kaebaja on vaidemenetluse käigus esitanud vastustajale volikirja (vaide lisa 2), millest nähtub,

et A on antud volitus esindada kaebajat ETK iseteenindusportaalis tehtavates toimingutes.

62. Kohus jätab nimetatud tõendi tähelepanuta. Kohtu hinnangul ei oma selline volikiri

käesoleval juhul tõendusväärtust, kuna selle olemasolu või puudumine ei tõenda, kes

tegelikkuses e-Töötukassas vastavaid toiminguid tegi. Olukorras, kus üks isik võimaldab teisel

isikul enda ID-kaardiga ETK iseteenindusportaali sisse logida ning enda nimel toiminguid teha,

ei ole tagantjärele võimalik tuvastada, kes tegelikult neid toiminguid tegi. Sellisel juhul tuleb

(juhul, kui ei ilmne kaalukaid tõendeid, millest nähtuks vastupidine) eeldada, et neid toiminguid

tegi isik, kellele kuulub ID-kaart. Tõendamiskoormus tegeliku kasutaja osas lasub isikul, kes

9(11)

võimaldab vabatahtlikult oma ID-kaarti ning selle paroole kasutada. Vaatamata eeltoodule anna

see alust pidada vaidlustatud otsust õiguspäraseks.

63. Vaide- ja kohtumenetluses on vastustaja lisaks 07.11.2022 esitatud registreerimisteatele ette

heitnud teadete esitamist ka 10.11.2022 ja 11.11.2022 ning leidnud, et tegemist on ajutise

töötamisega TTTS mõttes.

64. Kohtu hinnangul on vastustaja seisukoht ebaõige. Kohus nõustub küll vastustaja väitega, et

ei ole nõutud, et koolitusele registreerimise teadete saatmisega tegeleks äriühingu juhtorgani

liige. Siiski ei tähenda see, et olukorras, kus ETK koolituspartnerist äriühingu juhatuse liige

teated ETK-le saadab, tuleks see lugeda töötamiseks.

65. Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib

osaühingut. Kohtu hinnangul ei ole välistatud, et koolitusega tegeleva äriühingu puhul saab

ETK-le kui koolituspartnerile dokumentide esitamist lugeda hõlmatuks juhatuse liikme

esindamis- ja juhtimisfunktsiooniga. Pelgalt asjaolu, et teateid võiks esitada ka mõni teine isik

(nt äriühingu töötaja), ei tähenda, et neid ei võiks (tasu saamata) esitada osanikust juhatuse liige.

66. Seoses 23.11.2022–24.11.2022 toimunud koolitusega selgitab kohus järgmist. Vastupidiselt

vastustaja järeldusele leiab kohus, et B selgitusest (vt vastusta vastuse lisa „Re: Eesti töötukassa

selgitustaotlus“ ning sellele lisatud fail „Haldusmenetluse vastused“) järeldub, et viimasel

koolituspäeval, s.o 24.11.2022 kaebaja ei osalenud („Koolitusest ei võtnud rohkem osa keegi,

v.a viimasel koolituse päeval kus juba toimusid arvutitunnid aga mitte Xga“). Seega ei saa

24.11.2022 koolituspäeva töötamise hulka arvestada.

Kuivõrd 23.11.2022 osas on kaebaja ETK-d teavitanud ning menetlusosalised ei vaidle, et seda

päeva on töötamisena arvestatud, ei oma käesoleva vaidluse kontekstis tähtsust, millist

konkreetset koolitust kaebaja sel päeval läbi viis. Seetõttu puudub selles osas kaebaja ja

vastustaja väidete täpsemaks analüüsimiseks ning tõendite hindamiseks vajadus.

67. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsus on õigusvastane ning tuleb

tühistada. Otsuse tühistamise tõttu ning õigusliku selguse huvides tuleb ka selle kohta tehtud

vaideotsus tühistada.

Menetluskulud

68. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Kaebaja taotleb 1679,94 euro suuruste menetluskulude väljamõistmist.

69. HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kohus leiab, et õigusabile kulunud aeg (kokku 7,65 tundi) ning sellega seotud menetluskulud on

mõnevõrra ülepaisutatud. Kõiki asjaolusid (sh esitatud dokumentide sisu ja mahtu, vaidluse

keerukust jm) kogumis arvestades saab õigusabile kulunud aega pidada vajalikuks ja

põhjendatuks 6 tunni ulatuses. Seega on õigusabi osutamisega seotud menetluskulud

põhjendatud 1317,60 euro ulatuses ning tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.

70. Kohtuotsuse avaldamisel asendada koolitustel osalenud ning vastustaja päringutele vastanud

ETK klientide nimed tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tristan Ploom

10(11)

11(11)