2-24-2671/26 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Margit Jäätma, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

23. september 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-2671

Tsiviilasi

Toci OÜ kaebus kohtutäitur Anne Böckleri 6. veebruari

2024 otsuse peale täiteasjas nr 182/2024/96

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 26. aprilli 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Toci OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Toci OÜ (registrikood

11204119), lepingulised esindajad advokaat Käroli Tiirik ja

vandeadvokaat Ants Nõmper

Puudutatud isikud:

1. kohtutäitur Anne Böckler

2. MDSC Systems OÜ (puudutatud isik I) (registrikood

12765601), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arsi Pavelts

3. AS Maru Metall (puudutatud isik II) (registrikood

10723834), lepinguline esindaja Almar Sehver

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 26. aprilli 2024 määrus osas, milles maakohus jättis

rahuldamata kaebuse kohtutäituri 17. jaanuari 2024 otsusele ja kohtutäituri

6. veebruari 2024 otsusele kaebuse kohta osas, millega kohtutäitur keeldus edastamast

avaldajale täiteasja nr 182/2024/96 toimikut elektroonilises formaadis. Saata Toci OÜ

kaebus nimetatud osas kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks. Täiendada maakohtu

määrust avaldaja ja kohtutäituri menetluskulude jaotusega. Ülejäänud osas jätta

maakohtu määrus muutmata

arvestades ringkonnakohtu määruses esitatud

põhjendusi.

2. Sõnastada kohtumääruse resolutsioon järgmiselt:

2.1. Tühistada kohtutäituri 6. veebruari 2024 otsus osas, milles kohtutäitur jättis

rahuldamata Toci OÜ kaebuse kohtutäituri 17. jaanuari 2024 otsusele keelduda

edastamast Toci OÜ-le täiteasja nr 182/2024/96 toimikut elektroonilises formaadis.

Saata Toci OÜ kaebus nimetatud osas kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks.

2.2. Ülejäänud osas jätta kohtutäituri 6. veebruari 2024 otsus Toci OÜ kaebuse kohta

muutmata.

2.3. Määrata AS-i Maru Metall menetluskulude suuruseks 1740 eurot. Mõista

Toci OÜ-lt välja AS Maru Metall kasuks menetluskuluna õigusabikulu 1740 eurot.

Toci OÜ-l tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2.4. Määrata MDSC Systems OÜ menetluskulude suuruseks 1640 eurot. Mõista Toci

OÜ-lt välja MDSC Systems OÜ kasuks menetluskuluna õigusabikulu 1640 eurot.

Toci OÜ-l tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2.5. Jätta Toci OÜ ja kohtutäituri menetluskulud nende endi kanda.

3. Toci OÜ määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Jätta kõik menetluskulud ringkonnakohtus Toci OÜ kanda, välja arvatud kohtutäituri

menetluskulud, mis jätta tema enda kanda.

5. Määrata ringkonnakohtus AS-i Maru Metall menetluskulu suuruseks 580 eurot ja

MDSC Systems menetluskulu suuruseks 1230 eurot.

6. Mõista Toci OÜ-lt välja menetluskuluna AS-i Maru Metall kasuks 580 eurot ja MDSC

Systems OÜ kasuks 1230 eurot. Toci OÜ-l tuleb hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Toci OÜ (avaldaja) esitas 16. veebruaril 2024 kaebuse kohtutäitur Anne Böckleri 6. veebruari 2024

otsuse peale täiteasjas nr 182/2024/96. Avaldaja palus tühistada kohtutäituri 9. jaanuari 2024

täitetoimingud, 9. jaanuari 2024 täitetoimingu protokolli nr 1, 9. jaanuari 2024 vallasvara arestimise

akti ning 17. jaanuari 2024 otsuse täitetoimiku avaldajale elektroonilises formaadis edastamisest

keeldumise kohta. Alternatiivselt palus avaldaja tühistada eeltoodud kohtutäituri otsused ning saata

kaebus kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus avaldaja jätta kohtutäituri kanda.

Avalduse kohaselt oli kohtutäituri menetluses täiteasi nr 182/2024/96. Täitedokumendiks on Harju

Maakohtu 14. detsembri 2023 määrus eeltõendamismenetluse algatamiseks ja hagi tagamiseks

tsiviilasjas nr 2-23-17142 (dtl 8-15). Harju Maakohus otsustas määruse resolutsiooniga mh järgmist:

-koguda eeltõendamismenetluses tõendid alljärgnevate asjaolude kohta: mobiilse-modulaarse

välihaigla (MMH) ja/või selle moodulite, sh MSR moodul (fotona kujutatud lisatud avalduse lisas

12) tootmiseks kasutatud projektdokumentatsioon, sealhulgas tellija isik, tellimisleping, tootmise

asjaolud ja protsess, transport tellijale ja/või tellija poolt osundatud kolmandale isikule, ladustamine

ja müük, sh kauba või teenuse müügiarved Toci OÜ (11204119) poolt (resolutsiooni p 2);

- kohtutäituril asjatundja Vadim Mastepani (isikukood 38407170349) abiga koguda alljärgnevad Toci

OÜ (11204119) omanduses või valduses olevad tõendid (resolutsiooni p 3);

- fikseerida fotodena mobiilse-modulaarse välihaigla (MMH) valmistamisel olevad või valmis

moodulid, sh ennekõike MSR moodul, mis olulises osas vastab juba valminud MSR moodulile (lisa

12) ja/või projektdokumentatsioonile (lisa 8) ja/või nende komponendid (resolutsiooni p 3.1.);

- punktis 3.1 loetletud toodete juures olev, nende juurde kuuluv või neid puudutava dokumentatsiooni

koopiad (sealhulgas koopiad elektroonilisel kujul olevast infost ja dokumentidest), mis puudutavad

perioodi 01.01.2023 kuni tõendite kogumiseni, sealhulgas mobiilse-modulaarse välihaigla (MMH)

ja/või selle moodulite, sh MSR (lisad 12 ja 8) ja komponentide tootmise projektdokumentatsioon,

töövõtuleping(ud), toote või tööde tellimiskirjad, tootmisprotsessi kirjavahetus tellijaga, müügiarved,

transpordi saatekirjad (resolutsiooni p 3.2);

- tõendid koguda Toci OÜ (11204119) tegevuskohas Kuusisoo tee 4, Tila küla, Tartu vald, 60532

Tartu maakond (kinnistu nr 4669604 omanik Toci Holding OÜ, registrikood 16266838 ) või vastavate

dokumentide asukohas, sh elektroonilised failid arvutites, serverites või teenusepakkujate

keskkondades (resolutsiooni p 4);

- fikseerida kohtutäituri poolt menetlustoimingu protokollis informatsioon punktis 3.1 loetletud

toodete, nende koguste ja asukoha kohta ja punktis 3.2. kogutud dokumentatsioon (resolutsiooni p 5);

- Maru Metall AS lepingulisel esindajal vandeadvokaat Arsi Paveltsil ja MDSC Systems OÜ

lepingulisel esindajal patendivolinik Almar Sehveril on õigus viibida punktis 3.1. ja 3.2. nimetatud

menetlustoimingute juures. Toci OÜ seadusliku esindaja puudumine ei takista tõendite kogumist

(resolutsiooni p 6);

- eeltõendamismenetluse raames tagada hagi ja arestida Toci OÜ omanduses või valduses olevad

mobiilse-modulaarse

välihaigla

(MMH)

ja/või

selle

moodulite,

sh

MSR

moodul

projektdokumentatsioon, s.h toodete joonised ja tootmist puudutavad lepingud ja müügiarved,

sõltumata nende asukohast (resolutsiooni p 10);

- eeltõendamismenetluse algatamise ja hagi tagamise määruse täitmiseks tuleb avaldajatel pöörduda

Tartumaa piirkonna kohtutäituri poole ja lubada avaldajate punktis 6 märgitud lepingulistel

esindajatel ning asjatundjal Vadim Mastepanil viibida täitetoimingute juures (resolutsiooni p 11).

Kohtutäitur asus 9. jaanuaril 2024 kohtumäärust täitma, koostades selle kohta menetlusprotokolli nr 1

(dtl 16-21) ja vallavara arestimise akti (dtl 23-27). 17. jaanuaril 2024 keeldus kohtutäitur avaldajale

täitetoimiku elektroonilise koopia edastamisest, pakkudes avaldajale välja toimikuga tutvumise aja

kohtutäituri büroos 22. jaanuaril 2024, mis oli kohtutäituri toimingute ja otsuste peale kaebuse

esitamise tähtaeg (dtl 28-29). Avaldaja esitas 19. jaanuaril 2024 kohtutäituri toimingute ja otsuste

peale kaebuse (dtl 32-36), mille kohtutäitur jättis 6. veebruari 2024 otsusega rahuldamata (dtl 38-42).

Avaldaja hinnangul on kohtutäitur jätnud kaebuse põhjendamatult 6. veebruari 2024 otsusega

rahuldamata. Kohtutäitur on oma tegevuse õigustamiseks esitanud ebaõigeid faktiväiteid.

Avaldaja leiab, et Harju Maakohtu 14. detsembri 2023 kohtumäärus, mille alusel kohtutäitur

9. jaanuaril 2024 täitetoiminguid tegi, on ebaselge ja ei vastanud täitedokumendi nõuetele.

Kohtutäitur peab iseseisvalt veenduma, et täitedokument on sundtäitmiseks piisavalt selge ning

tagama, et täitetoimingud viiakse läbi seaduslikult ja vastavuses täitedokumendiga.

Täitedokumenti on võimalik täita üksnes võlgniku või võlgniku õigusjärglase suhtes (mitte avaldaja

suhtes).

Ebaõige on kohtutäituri 6. veebruari 2024 otsuse väide, et kohtu poolt allkirjastatud kohtumääruse

digitaalkonteiner sisaldas kohtumääruse resolutsioonis viidatud lisasid nr 8 ja 12. Harju Maakohus

on avaldajale kinnitanud, et kohtumääruse aluseks olevas tsiviilasjas on allkirjastatud vaid üks

kohtumääruse digitaalkonteiner, mis kohtumääruse resolutsioonis viidatud lisasid nr 8 ja 12 ei sisalda.

Ebaõige on kohtutäituri väide, et kohtumäärus oli ilma resolutsioonis viidatud lisadeta

täitedokumendina piisavalt selge, sh avaldajale. Kohtutäitur jättis avaldajale täitetoimingu tegemisel

kohtumääruse resolutsioonis viidatud lisad nr 8 ja 12 tutvustamata. Kuivõrd täitetoimingute

läbiviimise hetkel ei olnud avaldajale tsiviilasja muid materjale vastavalt kohtumääruse resolutsiooni

p-le 13 nähtavaks tehtud, puudus avaldajal täitetoimingute ajal vähimgi arusaam, millistele

asjaoludele on kohtumääruse resolutsiooni lisades nr 8 ja 12 viidatud. Sealjuures kinnitas kohtutäitur,

et eelnimetatud lisad olid vajalikud kohtumäärusest arusaamiseks.

Täitetoiming on läbiviidud vastuolus täitedokumendiga. Vallasvara on arestitud vastuolus

täitedokumendiga. Asjakohatu on kohtutäituri väide, et avaldaja oli teadlik, millised dokumendid

kohtutäiturile täitetoimingute käigus üle anti. Avaldaja ei suuda mäletada igat vähemalt 2905-st

üleantud failist. Samuti ei võimalda puudused protokollis kajastada usaldusväärselt täitetoimingu

käigus kogutud tõendite tegelikku koosseisu.

Avaldaja täitetoimingu käigus esitatud väited ei muuda ega saagi muuta täitetoiminguid

täitedokumendile vastavaks. Ostutellimus ei saa olla korraga käsitatav tellijaga sõlmitud

tootmislepinguna ja müügiarvena – arved ei ole käsitatavad lepingutena ja lepingud ei ole käsitatavad

arvetena. Kui ostutellimused oleksid olnud tootmislepingud või müügiarved, siis tulnuks kohtutäituril

neid vastava ning kohtumääruses väljendatud märksõna all kajastada.

Ebaõige ning otsitud on kohtutäituri väide, et talle jäi arusaamatuks, millisele elektroonilisele

täitetoimikule

soovis

avaldaja

juurdepääsu.

Kohtutäitur

jättis

õigusvastaselt

avaldajale

elektroonilisele täitetoimikule juurdepääsu võimaldamata.

2. Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kohtutäitur hindas täitemenetluse algatamisel täitedokumendi täidetavust ning leidis, et kohtumäärus

on täidetav.

Kohtutäitur viis läbi kõik menetlustoimingud toimingud Toci OÜ suhtes. Kinnisasjal viibimine ei ole

menetlustoiming.

Kohtutäitur viis läbi kõik menetlustoimingud vastavalt Harju Maakohtu määrusele ja selle lisadele.

Kohtutäituri kohustus oli „fikseerida kohtutäituri poolt menetlustoimingu protokollis informatsioon

punktis 3.1. loeteletud toodete, nende koguste ja asukoha kohta ja punktis 3.2. kogutud

dokumentatsioon“. Avaldaja esindajate hilisem nõue, nagu oleks kohtutäitur pidanud kõikide

menetlusosaliste juures avaldaja esindaja kopeeritud tuhanded dokumendid ükshaaval käsitsi

kirjutama failinimedena menetlustoimingu protokolli, ei ole kooskõlas mõistlikkuse põhimõttega.

Avaldaja ei ole menetlustoimingu protokollile vastuväiteid esitanud.

Kohtutäitur edastas 11. jaanuaril 2024 Harju Maakohtule vastuse hagi tagamise määruse täitmise

kohta, menetlustoimingu protokolli ja arestimise akti. Samuti laadis kohtutäitur üles e-toimikusse

kõik kogutud tõendid ja fotod.

Kohtutäitur ei ole piiranud täitetoimikule juurdepääsu. Kohtutäituril puudus võimalus tagada

elektrooniline juurdepääs avaldaja soovitud toimikule ning seega oligi avaldajale ette nähtud

seadusest tulenevalt õigus tutvuda täitetoimikuga kohtutäituri büroos. Kohtutäituri vastuvõtuajad on

esmaspäeviti ja kolmapäeviti ning 22. jaanuar 2024 oli esimene tööpäev, mil kohtutäituril oli

vastuvõtupäev.

3. MDSC Systems OÜ (puudutatud isik I) leidis, et kaebus kohtutäituri otsuste ja tegevuse peale on

alusetu. Avaldaja tegelik eesmärk on varjata puudutatud isikute eest rikkumisi, mis seisneb viimaste

intellektuaalomandi kuritarvitamises ning õiguste ulatuslikus rikkumises.

Kohtumääruse p-d 2 ja 3 hõlmavad selgesõnaliselt piiritletud esemeid, asjaolusid ja tõendeid,

nt projektdokumentatsiooni, tellija isikut, tellimislepingut, tootmise asjaolusid ja protsessi, transporti

tellijale ja/või tellija poolt osundatud kolmandale isikule, ladustamist ja müüki, sh kauba või teenuse

müügiarveid Toci OÜ poolt jne.

Eeltõendamismenetluse regulatsioon põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivil 2004/48/EÜ

intellektuaalse omandi õiguste jõustamise kohta. Kohtumääruse eesmärgi tõlgendamisel kui ka selle

alusel tehtavate eeltõendamismenetluse toimingute (sh tõendite kogumise, asjaolude väljaselgitamise

jms) ja arestimistoimingute tegemisel tuleb võtta arvesse direktiivi sisu ja eesmärgid, samuti

arvestada direktiivi puudutava Euroopa Kohtu praktikaga.

See, kas eeltõendamismenetlusega kogutud asjaolud ja tõendid edastatakse puudutatud isikutele,

otsustatakse tsiviilasjas nr 2-23-17142. Harju Maakohus tegi määruse 14. detsembril 2023 ning

15. detsembril 2023 täiendas määrust, lisades digikonteinerisse lisad 8 ja 12. Avaldajate väide, et

toimingute läbiviimiseks puudus täitedokument, on sisult ebaõige. Avaldajale tutvustati nii

kohtumäärust kui ka selle lisasid.

Arestitud failid on fikseeritud. Iga faili kohta ei pidanud eraldi arestimisakti koostama. Kohus

otsustab, millised dokumendid puudutatud isikutele üle antakse.

4. AS Maru Metall (puudutatud isik II) nõustus puudutatud isiku I seisukohtadega.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5. Maakohus jättis avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevuse ja 6. veebruari 2024 otsuse peale

rahuldamata. Maakohus jättis puudutatud isikute menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus mõistis

avaldajalt puudutatud isiku I kasuks menetluskulude katteks välja 1640 eurot koos lisanduva

viivisega. Maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku II kasuks menetluskulude katteks välja

1740 eurot koos lisanduva viivisega.

Maakohus ei nõustunud avaldajaga, et kohtumääruse täitmiseks pidi see olema jõustunud. Tegemist

oli eeltõendamismenetluse algatamise ja tõendite kogumise määrusega, määrus oli selge.

Eeltõendamismenetluse keskseks eesmärgiks on järgnevaks kohtumenetluseks vajalike asjaolude

väljaselgitamine, tõendite kogumine ja tõendite säilimise tagamine. Maakohus selgitas, et direktiivi

nr 2004/48 EÜ (intellektuaalomandi õiguste direktiiv) artikli 7 lg-st 1 tuleneb, et ka enne kohtuasja

sisulise menetlemise alustamist võivad pädevad kohtuasutused osapoole palvel, kes on esitanud

piisavalt tõendeid, et tema intellektuaalomandi õigusi on rikutud või rikutakse, nõuda kiireid ja

tõhusaid ajutisi meetmeid väidetava rikkumise olulise tõendusmaterjali säilitamiseks, mis on kaitse

all konfidentsiaalse teabena.

Ebaõige on avaldaja väide, et eeltõendamismenetluse raames teostatavad toimingud ja kogutavad

asjaolud, tõendid, dokumendid tulenevad üksnes kohtumääruse p-st 3. Kohtumääruse p-des 2 ja 3 on

nimetatud dokumendid, materjalid, tõendid ning asjaolud, mida kohus on otsustanud

eeltõendamismenetluse raames koguda. Kohtumäärusest nähtub piisavalt selgelt, milliseid

dokumente peab kohtutäitur koguma. Euroopa Kohus on 18. jaanuari 2017 otsuses C-427/15

selgitanud, et alati ei saa esitada taotlust kogu teabe saamiseks. See tähendab ka seda, et

eeltõendamismenetluse algatanud isikud, kes tuginevad enda autoriõiguse rikkumisele, ei saa teada

avaldaja soovitud täpsusega, milliste konkreetsete tõendite kogumiseks neil kohtu abi vaja läheb.

Samuti oli kohtumääruses piisavalt selgelt piiritletud arestitav vara. Kohtutäitur kirjutas arestimise

akti üles täpselt kohtumääruses nimetatud esemed. Kui avaldaja esitas kohtutäiturile müügiarvetena

failikausta, nimetusega „ostutellimused“, oli ilmne, et avaldaja samastas ostutellimused ja

müügiarved. Kuna kohus oli täiendavalt määranud toimingute juurde eksperdi, siis olukorras, kus

tõendite kogumise menetluse raames nii kaasatud ekspert kui kohustatud isik olid üksmeelel, ei olnud

kohtutäituril põhjust kahelda, et tegemist on kohtumääruses nimetatud dokumentidega. Avaldaja ise

andis kõigi menetlustoimingu juures olnud isikute juuresolekul üle kõik dokumendid, mida ta pidas

kohtumääruses

nimetatutele

vastavaks.

Üleantud

dokumentide

asjakohasuse

otsustab

eeltõendamismenetluse käigus Harju Maakohus.

Maakohus selgitas, et kui kohtumääruse resolutsioonis puuduvad selgitused, millise täpsusastmega

peab kohtutäitur tõendite kogumise dokumenteerima, tuleb kohtutäituril lähtuda ametiõigust

reguleerivatest sätetest. Dokumentide vormistamist reguleerivad kohtutäiturimäärustiku § 20 lg-d 1-

6. Kohtutäitur ei ole protokolli ja vallasvara arestimise akti koostamisel nimetatud nõudeid rikkunud.

Kohtutäiturile tehti ülesandeks “fikseerida kohtutäituri poolt menetlustoimingu protokollis

informatsioon punktis 3.1 loetletud toodete, nende koguste ja asukoha kohta ja punktis 3.2. kogutud

dokumentatsioon.” Kuivõrd tõendite kogumise dokumenteerimise täpsusastet täitedokument ei

sisaldanud ning seda ei sätesta ka õigusaktid, võis kohtutäitur lähtuda enda diskretsioonist. Kogutud

tõendite eripärast tulenevalt ei ole kohtutäiturile ette heidetav, et ta tegi arestimisaktis nende

hoiustamise asukohale viited. Kohtutäitur salvestas kogutud materjalid välisele kõvakettale ja nimetas

protokollis kogutud tõendite üldnimetuse ning kaustad, milles olevad failid on arestitud. Avaldaja

juurdepääs kohtutäituri dokumentidele on tagatud kohtutäiturimäärustiku § 21 lg 1 p 1 alusel.

Kohtutäituri koostatud aktist on arusaadav, millisest asukohast mida koguti ning kuhu informatsioon

salvestati, mistõttu on kohtutäitur täitnud täitedokumendi resolutsiooni p-des 2 ja 3 sätestatud

kohustuse ega ole käitunud õigusvastaselt.

Kohtutäituri menetlustoimingute läbiviimine, toimingute protokoll ja vallasvara arestimise akt

vastavad kohtumääruse juhistele ning seaduse nõuetele. Harju Maakohus ei kohustanud kohtutäiturit

kohapeal üles loetlema kõiki faile, mille avaldaja esindaja kopeeris välisele kõvakettale. Kohtutäituri

kohustus oli fikseerida dokumentatsioon. Avaldaja nõue, nagu oleks kohtutäitur pidanud kõikide

menetlusosaliste juures avaldaja esindaja poolt kopeeritud tuhanded dokumendid ükshaaval käsitsi

kirjutama failinimedena menetlustoimingu protokolli ei ole kooskõlas mõistlikkuse põhimõttega.

Maakohus nõustus kohtutäituriga selles, et avaldaja sai ka ise kohapeal menetlustoimingu juures

viibides aru, et sellise nõudmise esitamine ei ole ratsionaalne ning protokolli kohta kohapeal

vastuväiteid ei esitatud.

Menetlustoimingu protokoll on koostatud lähtudes kohtumääruse sõnastusest. Protokollist nähtuvalt

on avaldaja esindajad kinnitanud, et on sellega tutvunud ja omakäeliselt selle allkirjastanud.

Protokollis puuduvad avaldaja esindajate märkused või pretensioonid, sh selle kohta, et neile ei

selgitatud nende õigusi (mh õigust advokaadile) või tehti seda ebapiisavalt või et neid survestati

kohtutäituri poolt.

Täidetavast kohtumäärusest tuleneb selgelt, et kogutavad asjaolud/tõendid/dokumendid on sellised,

mis asuvad avaldaja omandis või valduses, seejuures toimub asjaolude/tõendite kogumine kas

avaldaja tegevuskohas Kuusisoo tee 4, Tartu vald või vastavate asjaolude/tõendite/dokumentide

asukohas, elektroonilised failid arvutites, serverites või teenusepakkujate keskkondades.

Kohtumäärusest nähtub ka see, et avaldaja tegevuskoha kinnistu omanikuks on Toci Holding OÜ.

Kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et Toci Holding OÜ käest on kohtutäitur kohtumääruses

nimetatud dokumente nõudnud ja kogunud. See, et tõendite ja dokumentide kogumine toimus Toci

Holding OÜ kinnistul, ei tähenda, et Toci Holding OÜ suhtes oleks täitetoiminguid läbi viidud.

Kinnisasjal viibimine ei ole menetlustoiming. Kohtul pole kahtlust, et avaldaja valdab Toci Holding

OÜ kinnistut seaduspäraselt ja täitetoimingu läbiviimise ajal oli kinnistu avaldaja seaduslikus

valduses. Kohtutäituril oli kohtumäärusest tulenevalt õigus viibida Toci Holding OÜ kinnistul ilma

Toci OÜ või Toci Holding OÜ nõusolekuta.

Maakohus leidis, et avaldajal oli õigus saada juurdepääs elektroonilisele täitetoimikule. TMS § 33

lg 2

esimese

lause

järgi

avatakse

täiteasja

kohta

elektrooniline

täitetoimik.

Kohtutäiturimäärustiku § 19 lg 2 järgi peetakse täitetoimikut elektrooniliselt. Samuti on

täitemenetlusregister (TMS § 63) elektrooniline. Seega peab täituril ka praeguse täiteasja kohta olema

elektrooniline täitetoimik. Täitur ei ole mh väitnud, et täiteasjas oleks paberil edastatud

originaaldokumente ja et seetõttu peaks ta toimikut ka paberkandjal.

TMS § 33 lg 2 ja § 35 lg 1 ning kohtutäiturimäärustiku § 19 lg 2 ja § 21 lg 1 p 1 koosmõjust tuleneb,

et täitemenetluse osalisel on õigus tutvuda elektrooniliselt peetava täitetoimikuga. TMS § 35 lg-st 1

ega kohtutäiturimäärustiku § 21 lg-st 3 ei tulene, nagu saaks täitetoimikuga tutvuda üksnes täituri

büroos kohapeal. Need sätted annavad täitemenetluse osalisele täiendava võimaluse tutvuda

täitetoimikuga täituri büroos kohapeal, mitte üksnes elektroonilisel teel. Puudub mõistlik põhjendus,

miks peaks täitemenetluse osaline tutvuma elektrooniliselt peetava täitetoimikuga üksnes täituri

büroos kohapeal.

Kohtutäituri büroo töötaja on vastanud 17. jaanuaril 2024 avaldaja e-kirjale, et avaldajale on edastatud

menetlustoimingu protokoll ja arestimise akt ning, et kogutud tõendid on kohtutäitur edastanud vaid

Harju Maakohtule. Avaldaja viibis ise menetlustoimingute läbiviimise juures ning kõikide kogutud

tõendite originaalfailid jäid avaldaja valdusesse ning avaldaja andis üle kohtutäiturile failide

digitaalsed koopiad. Seega puudub alus kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse rahuldamiseks.

Kohtutäitur on täitetoimikule juurdepääsu tagamisel formaalselt eksinud, kuid sellega ei ole rikutud

avaldaja õigusi.

See, kas eeltõendamismenetlusega kogutud asjaolud ja tõendid puudutatud isikutele edastatakse,

lahendab kohus tsiviilasja nr 2-23-17142 raames (Harju Maakohtu määruse resolutsiooni p 9), seda

küsimust ei saa lahendada kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise teel.

MÄÄRUSKAEBUS ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Avaldaja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada. Menetluskulud palub

avaldaja jätta kohtutäituri kanda.

Avaldaja vaidlustab maakohtu määruse osas, milles kohus leidis, et täitedokument oli sundtäitmiseks

selge. Avaldaja ei vaidlusta maakohtu määrust osas, milles maakohus leidis, et kohtutäitur on

ebaseaduslikult keeldunud täitetoimikut elektrooniliselt tutvustamast. Sellisel juhul tulnuks aga

kohtul kaebus osaliselt rahuldada ning kohtutäituri otsus vastavas osas tühistada.

Menetlusosalised ei vaidle, et täitedokumendi resolutsiooni alusel tuli kohtutäituril täitetoimingud

läbi viia esemete suhtes, mis olid kujutatud eeltõendamismenetluses esitatud avalduse lisadel 8 ja 12.

Vaidlus on selles, kas täitedokument (kohtumäärus) sisaldas eelnimetatud lisasid. Täitedokumendi

resolutsioonis viidatud lisad 8 ja 12 ei sisaldunud täitedokumendi digitaalkonteineris.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik ega täitemenetluseseadustik ei võimalda täitedokumendi osaks

lugeda täitedokumendist eraldiseisvaid dokumente, mis pärinevad muudest allikatest.

Täitetoimingutest (vt kaebuse lisad 2-3) ei nähtu, et kohtutäituri poolt oleksid täitetoimingud läbi

viidud 15. detsembril 2023 kohtuistungi sekretäri poolt digitaalselt allkirjastatud digitaalkonteineri

alusel, millele on lisatud lisad 8 ja 12. Kohtutäitur on alles oma 29. veebruari 2024 vastuses

esmakordselt viidanud, et on täitetoimingud läbi viinud 15. detsembril 2023 allkirjastatud

digitaalkonteineri alusel. Kohtutäitur pole sellise kuupäevaga digitaalkonteinerile tuginenud mh oma

6. veebruari 2024 otsuses. Avaldaja kui täitemenetluse võlgniku jaoks ei saa sundtäidetav dokument

selguda alles kohtumenetluses toimuva edasikaebemenetluse käigus.

Harju Maakohus kinnitas avaldajale, et täitedokument eksisteerib vaid ühes versioonis ning selle

digikonteiner sisaldab täitedokumendina üksnes kohtumäärust.

Avaldaja jäi oma seisukohtade juurde, et täitedokument ei olnud selge ja täidetav ning selle alusel

täitetoimingute läbiviimine oli õigusvastane. Täitedokumendil lisasid ei olnud. Kuivõrd

täitedokument viitas lisadele, mida ei olnud, ei olnud täitedokument nimetatud resolutsiooni p-de osas

täidetav. Maakohus on jätnud kohtumääruses tuvastamata, kas täitedokumendile oli lisatud selle

resolutsioonis viidatud lisad või mitte.

PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD

5. Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluskulud palub kohtutäitur jätta avaldaja

kanda.

Maakohus tuvastas õigesti, et kohtumäärusest nähtus piisavalt selgelt, milliseid dokumente

kohtutäitur koguma pidi. Ebaõige ja lihtsustatud on avaldaja väide, et täitedokumendi resolutsiooni

alusel tuli kohtutäituril täitetoimingud läbi viia esemete suhtes, mida oli nimetatud

eeltõendamismenetluse avalduse lisadel 8 ja 12. Harju Maakohtu määruse resolutsioon oli sõnastatud

väga detailselt ning sulgudes toodud viited lisadele 8 ja 12 on üksnes kiilmärkused. Lisad ei olnud

määruse täitmiseks määrava tähtsusega, vaid täiendasid visuaalselt kohtumäärust ja selles kirja

pandut. Maakohtu määruse resolutsioon oleks täidetav ka ilma sulgudes olevate viideteta lisadele 8

ja 12.

Maakohus on määruse p-des 16.3 ja 16.4 õigesti selgitanud, et avaldajale elektrooniliselt kõikide

toimiku materjalide e-posti teel edastamata jätmine ei ole toonud kaasa avaldaja õiguste rikkumist.

6. Puudutatud isik I palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Puudutatud isik I leiab, et need asjaolud ja tõendid, mis tuli vaidlusaluse kohtumääruse alusel

kindlaks teha ja koguda, olid üheselt kohtumääruse resolutsioonist mõistetavad ka ilma lisadeta.

Teiseks oli kohtumäärus kohtuametniku poolt täiendavalt digitaalselt allkirjastatud koos lisadega,

mistõttu on väide lisade puudumisest sisuliselt ebaõige.

Avaldajate etteheited on formaalsed ja otsitud ega sisalda ühtegi sisulist argumenti. Avaldaja tegelik

eesmärk on varjata puudutatud isikute eest rikkumisi.

7. Puudutatud isik II palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Ebaõige on avaldaja väide, et eeltõendamismenetluse raames teostatavad toimingud ja kogutavad

asjaolud/tõendid/dokumendid tulenevad üksnes määruses viidatud lisadest 8 ja 12. Määruse p 2 ja 3

sätestavad seega, millised dokumendid kuuluvad eeltõendamismenetluse raames läbi viidava hagi

tagamise raames kogumisele, välja selgitamisele ja fikseerimisele. Lisad ei ole vajalikud, et

täitetoimingute eset piiritleda.

Eeltõendamismenetluse määruse resolutsioon vastab seaduse nõuetele. Täitedokument on

eeltõendamismenetluse ülesannete piiritlemiseks ja täitmiseks selge, kuna see määratleb toote

mobiilne-modulaarne välihaigla (MMH) ja/või selle moodulid, sh MSR moodul. Lisaks sõnalisele

kirjeldusele sisaldas määrus ka fotosid (lisad 8 ja 12). Samuti tulenes kohtumäärusest üheselt, mis

laadi dokumente pidi kohtutäitur koguma.

Harju Maakohtust 15. detsembril 2023 edastatud e-kirjast nähtub, et algne määrus on omakorda

lisatud kohtuametniku Karel Õitspuu poolt allkirjastatud digikonteinerisse koos kõnealuste lisadega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis

rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri 6. veebruari 2024 otsusele osas, milles kohtutäitur keeldus

17. jaanuari 2024 otsusega edastamast avaldajale täiteasja nr 182/2024/96 toimikut elektroonilises

formaadis. Avaldaja kaebus tuleb selles ulatuses saata kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks.

Ülejäänud osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata arvestades ka ringkonnakohtu määruses

toodud põhjendusi. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määrust ka menetluskulude jaotuse osas.

Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt (TsMS § 667 lg 2). Menetluskulud jäävad avaldaja kanda, v.a

kohtutäituri kulud, mis jäävad tema enda kanda.

8. Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust põhjendusega, et kohtutäituri poolt täidetud Harju

Maakohtu 14. detsembri 2023 määruse resolutsioon ei olnud täitmiseks selge, kuivõrd kohtumääruse

juurde ja samasse digikonteinerisse ei olnud lisatud kohtumääruse resolutsiooni p-des 2 ja 3 viidatud

lisasid 8 ja 12. Muid maakohtu põhjendusi kaebuse rahuldamata jätmisel ei ole avaldaja vaidlustanud

ning ringkonnakohus ei hakka neid kordama.

Täitmiseks on kohustuslik üksnes kohtumääruse resolutsioon ning selle lahutamatud lisad

(TsMS § 442 lg 5 ja § 463 lg 2 koosmõjus). Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et

tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda lugeda kohtumääruse kui täitedokumendi osaks

määrusest eraldiseisvaid dokumente isegi siis, kui neile on määruse resolutsioonis viidatud.

Vaidlusaluse Harju Maakohtu 14. detsembri 2023 kohtumääruse digitaalsel allkirjastamisel ei ole

„lisasid 8 ja 12“ digikonteinerisse lisatud. Samuti puudub kohtumääruse resolutsioonis kohtu otsustus

lugeda lisad kohtumääruse lahutamatuks osaks. Kohtumääruse resolutsioonist ei nähtu ka see, milliste

lisadega (või millise konkreetse menetlusdokumendi lisadega) on tegemist (v.a resolutsiooni p 2, kus

on viidatud „avaldusele“). Menetlusosaliste selgituste kohaselt on tegemist eeltõendamismenetluse

avalduse lisadega 8 (joonised) ja 12 (fotod).

Seega on õige avaldaja seisukoht, et lisad 8 ja 12 ei ole muutunud kohtumääruse kui täitedokumendi

lahutamatuks osaks ega saa olla kohtutäiturile menetlustoimingute läbiviimise aluseks.

9. Kohtutäitur on oma 6. veebruari 2024 otsuses (dtl 40) ekslikult leidnud, et kohtu poolt digitaalselt

allkirjastatud digitaalkonteiner sisaldas kohtumääruses viidatud lisasid 8 ja 12 ning et seda ei pidanud

tegema kohtunik 14. detsembri 2023 määrust allkirjastades.

Kohtutäitur on viidanud, et viis menetlustoimingud läbi vastavalt kohtumäärusele ja selle lisadele

(dtl 72). Kohtutäitur ja puudutatud isik II esitasid mh 15. detsembril 2023 kohtuametniku allkirjaga

(dtl 50, dtl 234) digitaalkonteineri. Kohtuametniku allkirjaga digitaalkonteiner sisaldab 14. detsembri

2023 määrust ning lisasid 8 ja 12. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et tegemist ei ole

täitedokumendiga ning kohtuametniku allkiri ei muutnud eeltõendamisavalduse lisasid 8 ja 12 Harju

Maakohtu 14. detsembri 2023 määruse lahutamatuks osaks. Seda on avaldajale kinnitanud ka Harju

Maakohus 8. mail 2024 (dtl 270-271). Asja materjalidest nähtub, et puudutatud isik II palus Harju

Maakohtul „täitmise huvides“ panna lisad 8 ja 12 määrusega samasse digitaalkonteinerisse

põhjendusega, et „ muidu täitur ei tea, mis need lisad on“ (dtl 232). Sellest on järeldatav, et lisad 8 ja

12 koos kohtuametniku allkirjaga edastati kohtutäiturile mitte Harju Maakohtu, vaid sissenõudjate

poolt.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Harju Maakohtu 14. detsembri 2023 määruse

resolutsioonist nähtub piisavalt selgelt, milliseid tõendeid pidi kohtutäitur asjas koguma ja millist vara

arestima. Määruse resolutsiooni p-s 2 (mis sisaldab viidet lisale 12) on kirjeldatud piisavalt detailselt

asjaolusid, mille kohta tuleb eeltõendamismenetluses kohtutäituril tõendeid koguda. Määruse

resolutsiooni p-s 3 (mis sisaldab viidet lisadele 8 ja 12) on nimetatud detailselt tõendid, mis tuleb

kohtutäituril koos asjatundja abiga koguda. Määruse põhjenduste kohaselt oli asjatundja kaasamine

vajalik, et tuvastada asjakohased dokumendid.

Menetlustoimingute tegemise juures võisid viibida ka puudutatud isikute lepingulised esindajad, kes

on täitemenetluse osalised (TMS § 5 lg 1). Täitemenetluse osalistel oli õigus anda kohtutäiturile

täitetoimingute tegemisel selgitusi. Ringkonnakohus leiab, et nii asjatundja kui ka puudutatud isikud

võivad oma selgitusi asjakohaste tõendite jm dokumentide tuvastamiseks esitada kohtutäiturile

fotodena ka siis, kui need fotod ei ole täitedokumendi lahutamatuks lisaks. Samuti saab kohtutäitur

täitetoimingu tegemisel tugineda oma üldisele teabe nõudmise õigusele (TMS § 26).

Kokkuvõtvalt jõudis maakohus õigele seisukohale, et Harju Maakohtu 14. detsembri 2023 määruse

resolutsioonis oli kogutavaid tõendeid piisavalt kirjeldatud (mobiilne-modulaarne välihaigla või

valmismoodulid, sh MSR moodul ja/või selle projektdokumentatsioon ja/või nende komponendid),

kohtutäituril oli kohustus kasutada kogutavate dokumentide tuvastamiseks asjatundja abi. Harju

Maakohtu 14. detsembri 2023 määruse resolutsioon vastas TsMS § 442 lg 5 nõuetele ja oli

täitedokumendina piisavalt selge ka ilma lisadeta 8 ja 12. Kohtutäitur ei ole kohtumääruse täitmisel

rikkunud täitemenetluses kehtivat formaliseerituse põhimõtet. Määruskaebus tuleb jätta selles osas

rahuldamata.

11. Maakohus tuvastas, et kohtutäitur on ebaseaduslikult keeldunud avaldajale täitetoimiku

elektrooniliselt tutvustamisest, mis kujutab endast TMS § 33 lg 2, § 35 lg 1 ning

kohtutäiturimäärustiku § 19 lg 2 ja § 21 lg 1 p 1 rikkumist (maakohtu otsuse p 16.2). Õigusaktidest

ei tulene menetlusosalise õigust tutvuda täitetoimikuga üksnes kohtutäituri büroos kohapeal.

Kohtutäitur ei ole maakohtu määrust selles osas vaidlustanud. Maakohus käsitles rikkumist formaalse

eksimusena, mis ei ole rikkunud avaldaja õigusi ning ei ole määruse resolutsiooniga kaebust selles

osas rahuldanud. Avaldaja leiab, et sellisel juhul tulnuks kohtul avaldaja kaebus osaliselt rahuldada

ning kohtumäärusega kohtutäituri otsus vastavas osas tühistada.

Avaldaja taotles 16. veebruari 2024 kaebuses kohtutäiturile iseseisva nõudena tühistada kohtutäituri

17. jaanuari 2024 otsus keelduda täitetoimiku avaldajale elektroonilises formaadis edastamisest.

Kohtutäitur jättis 6. veebruari 2024 otsusega avaldaja kaebuse selles osas rahuldamata. Avaldaja on

maakohtule esitatud kaebuses vaidlustanud kohtutäituri 6. veebruari 2024 otsuse ka selles osas.

TsMS § 442 lg 5 kohaselt peab kohus lahendama poolte nõuded selgelt ja ühemõtteliselt lahendi

resolutsioonis. Maakohus on seda nõuet rikkunud. Ringkonnakohus rahuldab avaldaja kaebuse

kohtutäituri 6. veebruari 2024 otsuse peale osaliselt ja saadab avaldaja kaebuse kohtutäituri

17. jaanuari 2024 otsusele, millega kohtutäitur keeldus edastamast avaldajale täiteasja nr 182/2024/96

toimikut elektroonilises formaadis, kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks (TMS § 217 lg 7).

12. Menetluskulude jaotuse osas maakohtus märgib ringkonnakohus järgmist.

Avaldaja kaebuse osaline rahuldamine puudutab üksnes avaldaja õigusi täitetoimikuga tutvuda,

mistõttu maakohtu määrust ei tule muuta osas, milles maakohus jättis puudutatud isikute

menetluskulud avaldaja kanda ning määras kindlaks nende menetluskulude rahalise suuruse.

Avaldaja ei ole määruskaebuses temalt puudutatud isikute kasuks välja mõistetud menetluskulude

rahalist suurust vaidlustanud.

Avaldaja enda ning kohtutäituri menetluskulude osas ei ole maakohus kohtumääruse resolutsioonis

seisukohta võtnud. Mitme menetlusosalisega hagita asjas peab kohus lähtuma menetluskulude

jaotamisel õigluse põhimõttest (TsMS § 172 lg 1). Kuivõrd läbivaadatav kaebus keskendus eelkõige

kohtutäituri toimingute vaidlustamisele Harju Maakohtu 14. detsembri 2023 määruse täitmisel ja

selles osas jääb kaebus rahuldamata, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks panna kaebuse osalise

rahuldamise tõttu (kohtutäitur võimaldas küll täitetoimikuga tutvuda, kuid mitte elektroonilisel viisil)

avaldaja menetluskulusid osaliselt kohtutäituri kanda. Ringkonnakohus täiendab selles osas

maakohtu määratud menetluskulude jaotust ja jätab avaldaja ja kohtutäituri menetluskulud maakohtus

nende endi kanda.

13. Ringkonnakohus määrab kindlaks ka menetluskulude jaotuse ringkonnakohtus.

Kaebuse rahuldamata jätmise korral kannab kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse

esitaja (TsMS § 171 lg 1). Kuivõrd avaldaja kaebuse osaline rahuldamine puudutab üksnes avaldaja

õigusi täitetoimikuga tutvumise viisi osas ning ei puuduta puudutatud isikute I ja II õigusi, tuleb

üldreegli alusel avaldaja kaebuse ülejäänud osas rahuldamata jätmise tõttu jätta puudutatud isikute

menetluskulud ringkonnakohtus avaldaja kanda. Avaldaja ja kohtutäituri menetluskulud jäävad nende

endi kanda. Kohtutäituril menetluskulud ka puuduvad. Kaebuse osalise rahuldamise tõttu ei pea

ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 alusel õiglaseks jätta osa avaldaja menetluskulusid ringkonnakohtus

kohtutäituri kanda, kuivõrd kaebuse rahuldatud osa moodustas avaldaja määruskaebusest väga

väikese osa.

Menetluskulude nimekirjade kohaselt on puudutatud isiku I menetluskuluks ringkonnakohtus

õigusabikulu 2665 eurot (13h x 205 eurot (ilma käibemaksuta)). Puudutatud isikule I osutatud

õigusabi teenuseks on määruskaebusele vastuse ja menetluskulude nimekirja koostamine.

Menetluskulude nimekirjade kohaselt on puudutatud isiku II menetluskuluks ringkonnakohtus

õigusabikulu 870 eurot (6 h x 145 eurot (ilma käibemaksuta)). Puudutatud isikule II osutatud õigusabi

teenuseks on määruskaebusele vastuse ja menetluskulude nimekirja koostamine.

TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud

menetluskulusid kandma kohustatud isikult välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus

leiab, et puudutatud isikute lepinguliste esindajate tunnitasud on põhjendatud ning kooskõlas

kohtupraktikaga. Puudutatud isiku I määruskaebuse vastuse sisuline osa on 6 ja pool lehekülge ja

puudutatud isiku II määruskaebuse vastuse sisuline osa on 3 lehekülge. Vastusele lisandub

menetluskulude nimekiri. Ringkonnakohus peab arvestades asja olemust ning tehtud töö mahtu

põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks õigusabile määruskaebemenetluses puudutatud isikul I 6 h ja

puudutatud isikul II 4 h. Vastustes määruskaebusele on puudutatud isikud korranud eelkõige oma

maakohtu menetluses esitatud seisukohti. Kohtulahendi järgi menetluskulusid kandma kohustatud

isik ei pea hüvitama kogu ajakulu, mis kulus õigusabi osutajal suhtlemisele esindatavaga.

Ringkonnakohus määrab puudutatud isikule I hüvitatava menetluskulu suuruseks 1230 eurot ja

puudutatud isikule II 580 eurot, mis tuleb avaldajalt välja mõista. Vastavalt puudutatud isikute

taotlusele tuleb hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult avaldajalt välja mõista ka viivis VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

(allkirjastatud digitaalselt)