2-18-6019/140 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Üllar Roostoja ja Margit Jäätma

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 23. september 2024

Tsiviilasja number

2-18-6019

Tsiviilasi

Renita Kure hagi Anne Hestnesi ja Ole Johan Hestnesi

vastu kahju hüvitamiseks ning X ja X-X kinnistute

piirile rajatud tiigi likvideerimiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 5. detsembri 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Renita Kure määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Renita Kurg (isikukood

XXXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Rene Varul, volitatud esindaja Peeter

Kurg

Vastustajad (kostjad):

1. Anne Hestnes (isikukood XXXXXXXXXXXX)

2. Ole Johan Hestnes (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Lepinguline esindaja vandeadvokaat Meree Punab

RESOLUTSIOON

1. Tühistada tsiviilasjas nr 2-18-6019 Tartu Maakohtu 5. detsembri 2023. a määruse

resolutsiooni punktid 1–3 ja saata tsiviilasi tagasi Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks eelmenetluse staadiumis.

2. Rahuldada Renita Kure määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu menetluses oli Anne Hestnesi ja Ole Johan Hestnesi hagi Renita Kure vastu

servituudiala kasutamise takistuste kõrvaldamiseks ja teeniva kinnisasja omaniku kohustuste

tuvastamiseks, tsiviilasi nr 2-15-17526. Renita Kurg esitas 12. aprillil 2018 Tartu Maakohtule

samas tsiviilasjas Anne Hestnesi ja Ole Johan Hestnesi vastu vastuhagi kahju hüvitamiseks ning

X kinnistu ja X-X kinnistu piirile rajatud tiigi likvideerimiseks. Maakohus jättis Renita Kure

vastuhagi Anne Hestnesi ja Ole Johan Hestnesi vastu kahju hüvitamiseks ning X kinnistu ja X-

X kinnistu piirile rajatud tiigi likvideerimiseks vastuhagina menetlusse võtmata ning määras

menetleda Renita Kure hagi Anne Hestnesi ja Ole Johan Hestnesi vastu kahju hüvitamiseks

ning X kinnistu ja X-X kinnistu piirile rajatud tiigi likvideerimiseks iseseisva asjana. Vastuhagi

menetletakse Tartu Maakohtus tsiviilasjana nr 2-18-6019.

Renita Kurg (hageja) täpsustas 12. aprilli 2018. a hagiavaldust 14. mail 2018 ja 29. mail 2018.

Hageja märkis, et tema nõuded on järgmised: (1) mõista Anne Hestnesilt ja Ole Johan Hestnesilt

(kostjatelt) solidaarselt hageja kasuks välja kahju hüvitis 11 500 eurot; (2) kohustada kostjaid

likvideerima X kinnistu ja X-X kinnistu piirile rajatud tiik selle kinniajamise läbi 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt avastas hageja 2015. aasta mais, et kostjad on raiunud

hagejale kuuluval X-X kinnistul metsa, rajanud omavoliliselt kraave ja koorinud hageja põllult

märkimisväärse koguse mulda, mida on ilmselt kasutatud kostjatele kuuluva X kinnistu

haljastuse rajamiseks. Kostjad on hagejale seoses metsa ebaseadusliku raiega tekitatud kahju

500 eurot. Kostjad on toimetanud hageja kinnistult minema kokku 1450 m3 mulda/maa-ainest.

Esmalt on kostjad X juurdepääsutee rajamise käigus eemaldanud mulda 1200 m3 (314 m

pikkuse tee kohta, mis on 4 meetrit lai ja 1 meeter sügav). Hageja kinnistult on lisaks tee alusele

mullale viidud veel ära ca 250 m3 kasvupinnast. Tuginedes OÜ Karimek müügikuulutusele,

hindas hageja mulla väärtuseks 9 eurot 60 senti kuupmeetri kohta. Hageja selgitas, et mulla

äravedamisega on tekitatud hagejale kahju 13 920 eurot (9,60 eurot x 1450 m3). Hageja märkis,

et esitab selles osas nõude 11 000 euro hüvitamiseks, säilitades endale õiguse nõuet vastavas

osas suurendada.

Samuti on kostjad rajanud hageja kinnistule X juurdepääsutee kõrvale mitmeid sügavaid

kraave, mille rajamise eesmärk võis olla kasvupinnase äravedu hageja kinnistult, kuna kraavide

rajamisest tekkivat täidet (valle) enamusel kraavidest ei ole. Hageja hindas kraavide täitmise

(s.o likvideerimise) maksumuseks ligikaudu 1000 eurot. Hageja selgitas, et soovib selles osas

koguda täiendavaid tõendeid ja oma nõuet menetluse jooksul suurendada.

Hageja märkis, et tema kahjunõue on hagiavalduse esitamise hetkel 11 500 eurot (500 +

11 000).

Kostjad on rajanud hagejale kuuluva X-X kinnistu ja kostjate X kinnistu piiriala vahetusse

lähedusse ligikaudu 1500 m3 suuruse pindalaga tiigi läbi maapinna kõrgendamise ehk valli

rajamisega. Kuna rajatud vallil puudub vee läbilaskmist takistav kiht, valgub tiigist liigvesi

püsivalt hageja kinnistule, tuues kaasa hagejale kuuluva X-X kinnistu soostumise ligikaudu

2500 m3 suurusel alal ja muutes selle kinnistu sihtotstarbekohase kasutamise sisuliselt

võimatuks. Soostumine jätkub iga-aastaselt, mistõttu on kahjulik mõju kestev ja arenev. Hageja

eesmärgiks on tiigist lähtuvate kahjulike mõjude lõppemine. Kuivõrd kostjate vallale antud

lubadus tiigi ümberehitamiseks ei ole tulemust andnud, siis nõuab hageja tiigi likvideerimist

ehk tiigi kinniajamist.

Hageja märkis, et tiigi rajamine on tekitatud hageja omandile ühtlasi kahju, kuna see ala vajab

taastamist. Vastava kulusumma kokku arvestamisega hageja veel tegeleb.

2. Maakohus võttis hageja hagi 31. mai 2018. a määrusega menetlusse.

3. Maakohus selgitas 7. novembril 2023 menetlusosalistele tõendamiskoormist ja määras

lõplike taotluste ja nõuete esitamiseks tähtaja ning määras eelmenetluse lõpptähtajaks

7. detsembri 2023.

4. Hageja esitas 21. novembri 2023. a menetlusdokumendis järgmised taotlused:

(1) lõpetada menetlus tiigi likvideerimise nõudes, kuna hageja võtab selle nõudeosa tagasi.

Mõista sellega seotud menetluskulud välja kostjatelt (hageja saab täpsustada tiigiga seotud

nõude menetluskulusid);

(2) mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 24 384 eurot;

(3) mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivis alates hagiavalduse esitamisest

seadusjärgses määras (8% + Euroopa Keskpanga intressimäär) põhinõudelt iga tasumisega

viivitatud päeva eest kuni põhivõla tasumiseni;

(4) pikendada eelmenetluse tähtaega, sh hageja õigust tõendite, taotluste esitamiseks kuni

22. detsembrini 2023.

Hageja selgitas, et suurendab oma kahjuhüvitise nõuet ning see moodustub järgnevalt:

ebaseaduslik metsaraie 500 eurot; teealuse muldkeha eemaldamine 2700 eurot; teevälise

muldkeha eemaldamine 2400 eurot; rajatud kraavide eemaldamine 1054 eurot; tiigist lähtuvate

kahjude likvideerimine 17 730 eurot.

Hageja lisas, et soovib haginõuet suurendada ka kraavidest väljakaevatud mulla osas. Samas

vajab hageja selleks veel täiendavat aega, sh võimaliku asjatundja arvamuse tellimiseks (mulla

koguse ja hinna väljaarvestamiseks).

5. Kostjad on seisukohal, et hageja on esitanud täiesti uue nõude, mis seondub väidetavate tiigist

lähtuvate kahjude likvideerimisega summas 17 730 eurot. Taolise täiesti uue nõude esitamine

ei ole käsitletav ei hageja põhinõude ega kõrvalnõuete suurendamise ega laiendamisena

(tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 376 lg 4 p 2) ega faktiliste väidete täiendamisena

(TsMS § 376 lg 4 p 1). TsMS § 376 lg 1 sätestab sõnaselgelt, et hagi eseme ja aluse samaaegne

muutmine ei ole lubatud (RKTKo, 15.05.2006, 3-2-1-43-06, p 12). Kostjad vaidlevad hagi

muutmisele vastu ja puudub ka alus kohtupoolse nõusoleku andmiseks hagi muutmisele, sest

hagi muutmiseks pole mõjuvat põhjust TsMS § 376 lg 2 tähenduses.

Kostjad ei anna oma nõusolekut ka hagi muutmiseks kraavidest väljakaevatud mulla osas. Hagi

eseme ja aluse samaaegne muutmine lubatud ei ole. 29. mai 2018. a hagiavalduse täpsustuses

KEKK OÜ hinnapakkumise esitamine ei ole käsitletav nõude esitamisena, kuna viidatud

menetlusdokumendist nähtub, et hageja nõue oli piiratud jätkuvalt 11 500 euroga ja seondub

väidetava metsaraie ja mullamaterjaliga, kuid mitte kraavidega. Seega ei nõustu kostjad ka hagi

muutmisega viis aastat hiljem selliselt, et hageja nõuab kostjatelt mh kraavide likvideerimise

maksumuse hüvitisena 1054 eurot. Igal juhul aegus ka selline nõue juba 2021. a.

MAAKOHTU LAHEND

6. Tartu Maakohus keeldus 5. detsembri 2023. a määrusega tsiviilasja nr 2-18-6019 raames

menetlemast hageja kahjuhüvitise nõudeid teevälise muldkeha eemaldamiseks, rajatud kraavide

eemaldamiseks ja tiigist lähtuvate kahjude likvideerimiseks kogusummas 21 184 eurot

(2400+1054+17730) (resolutsiooni p 1). Maakohus jättis tähelepanuta ja tagastas hageja

21. novembri 2023. a menetlusdokumendile lisatud tõendid (resolutsiooni p 2). Maakohus

märkis, et jätkab menetlust hageja vähendatud kahjuhüvitise nõudes seonduvalt väidetava

ebaseadusliku metsaraiega ja teealuse muldkeha eemaldamisega kogusummas 3200 eurot

(2700+500) (resolutsiooni p 3).

TsMS § 376 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist

võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut

eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Kohus nõustub hagi

muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja

tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt.

Määruse

kohaselt

nõustus

maakohus

kostjatega

selles,

et

21. novembri 2023. a

menetlusdokumendis soovib hageja sisuliselt oma nõuet täiendavate faktiliste asjaolude

esitamisega muuta, mitte täpsustada. Kohtu menetluses on seni olnud hagejate kahjuhüvitise

nõue 11 500 eurot ja kohustamisnõue tiigi kinniajamiseks. Esimene nõue koosneb hüvitisest

500 eurot, s.o väidetav ebaseaduslik metsaraie hageja kinnisasjal (eraldis nr 8), ja hüvitisest

11 000 eurot, s.o X juurdepääsutee rajamise käigus väidetavalt eemaldatud mullamaterjal.

Täpsustuses on aga esitatud suurendatud kahjuhüvitise nõude kolm täiendavat uut alust –

teevälise muldkeha eemaldamine, rajatud kraavide eemaldamine ja tiigist lähtuvate kahjude

likvideerimine. Kostjad hagi muutmisega ei nõustu ja ka maakohus on menetluse senist kestust

arvestades seisukohal, et hagi sellise muutmisega ei kaasneks hageja nõuete kiiremat ja

säästlikumat lahendamist TsMS § 376 lg 2 tähenduses. Samuti on kraavide eemaldamise

nõudega seonduvalt tsiviilasjas nr 2-15-17526 teise astme kohtus menetlus juba pooleli; sama

nõuet ei saa aga paralleelselt kahes kohtumenetluses menetleda (TsMS § 371 lg 1 p 5; § 423 lg

1 p 4).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 5. detsembri 2023. a määruse

punktide 1, 2 ja 3 tühistamist.

Hageja ei nõustu maakohtu järeldustega. Teevälise muldkeha eemaldamine, rajatud kraavide

eemaldamine ja tiigist lähtuvate kahjude likvideerimine on kahju hüvitamise asjaoludena

toodud välja juba 12. aprilli 2018. a (vastu)hagiavalduses.

Teevälise muldkeha eemaldamise kahju suurus sisaldus juba esialgses haginõudes, rajatud

kraavide eemaldamise kahju suuruse on hageja esile toonud 29. mai 2018. a hagiavalduse

täienduses ja tiigist lähtuva kahjunumbri kohta on hageja esitanud tõendid koos

21. novembri 2023. a hagi täpsustamise avaldusega. Asjaolu, et tiigist lähtub kahju, on ekspert

põhistanud oma arvamuses alles 2023. a mais.

Hageja on haginõude osas 21. novembri 2023. a hagi täpsustamise avalduses võtnud

väiksemaks teealuse muldkeha eemaldamisest tekkinud kahju suurust ja asendanud selle tiigist

lähtuva kahjuga. Iseenesest ei ole hageja kahjunõuet vähendanud.

Eelnevast tulenevat ei ole hageja täiendanud hagi aluseid, mistõttu ei pidanud olema kohtu või

kostjate nõusolekut. Asjaolu, et hageja on toonud hagi esemesse tiigist lähtuva kahju suuruse,

ei ole hagi muutmine (TsMS § 376 lg 4 p-d 2 ja 3) ja kohus ei olegi seda ette heitnud. Kohus

on järeldanud ebaõigesti hagi aluse muutmist.

Tsiviilasjas nr 2-15-1756 ei ole esitatud kraavide eemaldamisest tulenevat kahjude hüvitamise

nõuet. Tsiviilasjas nr 2-15-1756 on esitatud kostjate nõue seoses X tee juurdepääsuga,

servituudiga, samuti OÜ Orupesa vastuhagi tee eemaldamiseks. Kohtu järeldus on selles osas

arusaamatu.

Hageja ei ole oma kahjude hüvitamise nõuet vähendanud – kohus ei saa käsutada

(vähendada/suurendada) hageja nõuet, mistõttu vaidlustab hageja ka selle määruse osa.

Hageja on seisukohal, et isegi juhul, kui hageja oleks alles 21. novembri 2023. a hagi

täpsustamise avalduses toonud esile uued kahju hüvitamise alused (teeväline muldkeha,

kraavid, tiigist lähtuv), ei takistaks see kuidagi asja lahendamist kiiresti ja säästlikult. Asjas on

ees tunnistajate ülekuulamine ja muu selline menetlus. Uue kohtukoosseisuga ei ole seni veel

istungilegi jõutud. Kostjatel oli taotlusi seoses valminud ekspertiisidega, võib-olla tuleb hakata

eksperte istungil üle kuulama jne.

Hageja ei pea õigeks ega ökonoomseks seda, et kohus suunab sisuliselt hageja nõudeid seoses

tiigiga, teevälise muldkehaga ja kraavide kinniajamisega uude hagimenetlusse, ja seda

olukorras, kus need momendid on kõik omavahel geograafiliselt ja isikuliselt seotud ning seega

mõistlikum lahendada ära ühes menetluses.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

8. Kostjad vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta selle tervikuna rahuldamata.

Maakohtu määruse muutmiseks puudub alus. Määruskaebuse väited ei anna alust

määruskaebuse rahuldamiseks. Senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid ei võimaldaks

muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Hageja esile toodud nõuded

on aegunud.

Vastuväidete kohaselt on senini kohtu menetluses olnud vaid kaks 2018. a esitatud nõuet: 1)

hageja kahjuhüvitise nõue kogusummas 11 500 eurot (mis tulenes väidetavast ebaseaduslikust

metsaraiest (500 eurot) ja X juurdepääsutee rajamise käigus väidetavalt tee alt eemaldatud

mullamaterjalist (11 000 eurot)); 2) kohustamisnõue tiigi kinni ajamiseks. Hageja ei ole kuni

2023. aastani esitanud kahjunõudeid seoses väidetava teevälise muldkeha eemaldamisega,

kraavide rajamisega ja tiigist väidetavalt tulenevate mõjutustega – viidatud nõuded jättis kohus

seega õigustatult menetlusse võtmata.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja määruskaebusega, leiab, et maakohtu

määruse resolutsiooni punktid 1–3 tuleb tühistada TsMS § 667 lg 2 alusel. Ringkonnakohus ei

saa ise vaidlustatud osas uut määrust teha, mistõttu saadab ringkonnakohus tühistatud osas

hageja taotlused maakohtule uuesti läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Määruskaebus

rahuldatakse.

11. Ringkonnakohus selgitab, et hagi (nõude) menetlusse võtmisest keeldumise alused on

sätestatud TsMS §-s 371. Nimetatud aluste puudumisel ei saa kohus nõude menetlemisest

keelduda. Maakohus oleks pidanud otsustama uute nõuete menetlusse võtmise ja liitmise või

uute nõuete eraldiseisva tsiviilasjana registreerimise.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asunud ebaõigesti seisukohale, et suurendatud

kahjuhüvitise nõude esitamisel esitas hageja uute alustena teevälise muldkeha eemaldamise ja

rajatud kraavide eemaldamise. Maakohus on menetlusnorme rikkudes keeldunud hageja tiigist

lähtuva kahjunõude menetlusse võtmisest ning tagastanud 21. novembri 2023. a

menetlusdokumendile lisatud tõendid. Maakohus on jätnud viivisenõude osas seisukoha

võtmata. Samuti on maakohus ebaõigesti määranud, milliste nõuete osas menetlus jätkub.

Arvestades maakohtu määruse resolutsiooni punktide omavahelist seotust, tuleb maakohtu

5. detsembri 2023. a määruse resolutsiooni punktid 1–3 tühistada.

12. Ringkonnakohus selgitab, et pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist

võib hageja TsMS § 376 lg 1 järgi muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul.

Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet.

TsMS § 376 lg 4 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks: 1) esitatud faktiliste või õiguslike väidete

täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid;

2) hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või

kitsendamist; 3) esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu

hüve nõudmist. TsMS § 376 ei reguleeri olukorda, mis puudutab uue nõude esitamist kõrvuti

algsega, vaid üksnes olemasolevate nõuete muutmist või asendamist.

Kui hageja esitab menetluses uue nõude, on tegemist haginõude esitamisega ja taotlusega

menetleda seda TsMS § 374 alusel koos põhiasjaga. Selliselt on hagejale tagatud, et tema nõuet

menetletakse muude eelduste täitmisel eraldi nõudena ka juhul, kui kohtu arvates ei ole alust

liita menetlemist põhiasjaga TsMS § 374 alusel. TsMS § 374 sätestab, et kui kohtu menetluses

on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled või mille on esitanud üks hageja

erinevate kostjate vastu või mille on esitanud mitu hagejat sama kostja vastu, võib kohus liita

hagid ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks

võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat

lahendamist või lihtsustab nende menetlemist. Sellise nõude menetlusse võtmiseks ega selle

liitmiseks n-ö põhiasjaga ei ole kostja nõusolek vajalik. Uue nõude menetlusse võtmisest saab

keelduda TsMS § 371 lg 1 sätestatud alustel. Kuna hagide liitmist kohaldatakse ka haginõudele

hilisema nõude lisamisel, saab sellisel viisil menetlusse võetud nõudeid vajadusel samuti

TsMS § 375 lg 1 alusel eraldada.

13. Praeguses asjas on nii kohus kui menetlusosalised erinevatel arvamustel, millised nõuded

on menetlusse võetud ja kuidas käsitleda hageja 21. novembri 2023. a menetlusdokumendis

esitatud nõude täpsustust.

Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esitanud menetlusse võetud hagiavalduses selged

nõuded: (1) mõista kostjatelt välja kahju hüvitis 11 500 eurot ja (2) kohustada kostjaid ajama

kinni tiik. Samas ei ole hageja kahju hüvitamise nõude suuruse kujunemine selgelt arusaadav

ja jälgitav.

Hageja on hagiavalduses märkinud, et metsa ebaseadusliku raiega tekitatud kahju on 500 eurot.

Hageja hinnangul on kostjad toimetanud hageja kinnistult minema kokku 1450 m3 mulda/ maa-

ainest (millest 1200 m3 on X juurepääsutee rajamise käigus eemaldatud muld ja 250 m3

kasvupinnast). Hageja lähtus nõude esitamisel mulla väärtusest 9 eurot 60 senti ning tõi välja,

et kui arvestada kogu mulla/ maa-ainese kogust, siis on hagejale tekkinud kahju 13 920 eurot

(9,60 eurot x 1450 m3). Hageja märkis, et ta esitab selles osas nõude 11 000 euro hüvitamiseks,

säilitades endale õiguse nõuet vastavas osas suurendada. Vaatamata sellele, et hageja ei ole

selgitanud, kuidas tema nõue teealuse ja teevälise mulla äraveost tekkinud kahju osas jaguneb,

ei nõustu ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et nõue puudutab vaid teealuse mulla

äraveoga seotud kahju. Hageja on lisaks toonud hagiavalduses välja ka kraavide täitmise/

likvideerimisega seotud nõude, mille suuruseks märkis 1000 eurot. Hageja selgitas, et soovib

selles osas koguda täiendavaid tõendeid ja oma nõuet menetluse jooksul suurendada. Hageja

samas oma selleks hetkeks märgitud kahjunõuet 11 500 eurot kraavide täitmise nõude võrra ei

suurendanud ega selgitanud, kuidas see nõue kahjuhüvitises kajastub. Maakohus võttis

hagiavalduse tervikuna menetlusse.

Maakohus andis 24. augustil 2021 toimunud maakohtu istungil hagis esitatud nõuetest järgmise

ülevaate: „Esitatud on kaks nõuet – kostja kinnistult metsa raiumise ja mulla eemaldamisega

tekitatud kahju hüvitamine ja selle maksumuseks hinnatud praegu kohtule tõendamata faktide

alusel 11 000 eurot. Omakorda läheb see summa kaheks – 1200 kuupmeetrit mulda, 250

kuupmeetrit mulda ja kraavid. Siis tuleb nõue, et kui on 19 tihumeetrit puitu, seda hinnatud

500 euroga, muld ja kraavid kõik kokku 11 000 eurot. /---/“. Hageja esindaja vastas: „/---/

Hageja on piiranud siin oma kahjuhüvitamise nõuet konkreetse summani. Räägime ikkagi

11 500 eurost.“ Ringkonnakohtu hinnangul oli menetlusse võetud hagiavaldus puudustega, sest

ei olnud selge kahjunõude kujunemine. Hageja võib nõuda kohustuse osalist täitmist, kuid

hagiavaldusest peab olema sellisel juhul selge, millises osas hageja nõude esitab. Vaatamata

hagis esinevatele puudustele on ringkonnakohtu hinnangul arusaadav, et hageja nõue sisaldas

ebaseaduslikku metsaraiet, teealuse muldkeha eemaldamist, teevälise muldkeha eemaldamist ja

rajatud kraavide eemaldamist.

Hageja täpsustas oma nõudeid 21. novembril 2023 ning tõi välja, kuidas kahjunõue

ebaseadusliku metsaraie, teealuse ja -välise muldkeha ning rajatud kraavide eemaldamise vahel

jaguneb. Seega maakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et hageja esitas täpsustuses

teevälise muldkeha ja rajatud kraavide eemaldamise kahjuhüvitise nõude uute alustena. TsMS

§ 376 lg 4 p 2 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks hageja põhinõude või kõrvalnõuete

suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Hageja võib TsMS § 376 lg 4 p 2

kohaselt kohtu ja kostja nõusolekuta muuta oma põhi- ja kõrvalnõuete ulatust. Tegemist on

olukorraga, kus hageja ei esita kohtule ühtegi uut nõuet, mille menetlusse võtmisele peaks

kohaldama hagide liitmise sätteid, vaid jääb oma esialgse nõude juurde, kuid muudetud

ulatuses. Nõude suurendamisest ja vähendamisest saab rääkida eelkõige rahaliste nõuete puhul,

kui hageja muudab nõude summat. Näiteks kui hageja on kõigepealt pannud oma rahalise nõude

maksma osaliselt ning soovib menetluse käigus suurema või väiksema osa väljamõistmist, on

tegemist nõude suurendamise või vähendamisega, milleks kohtu ega kostja nõusolekut vaja ei

ole.

Hageja märkis 21. novembri 2023. a menetlusdokumendis, et tema kahju hüvitamise nõue

arvestades ebaseaduslikku metsaraiet, teealuse ja -välise muldkeha ning rajatud kraavide

eemaldamist kujuneb järgmiselt: ebaseaduslik metsaraie 500 eurot, teealuse muldkeha

eemaldamine 2700 eurot, teevälise muldkeha eemaldamine 2400 eurot ja rajatud kraavide

eemaldamine 1054 eurot, kokku 6654 eurot. Hagejal ei olnud vaja kostja ega kohtu nõusolekut

nõude vähendamiseks. Seega keeldus maakohus ebaõigesti tsiviilasja raames menetlemast

hageja kahjuhüvitise nõudeid seoses teevälise muldkeha ja rajatud kraavide eemaldamisega

ning jätkas menetlust vaid hageja vähendatud kahjuhüvitise nõudes seonduvalt väidetava

ebaseadusliku metsaraiega ja teealuse muldkeha eemaldamisega.

14. Maakohus on lahendis üldsõnaliselt ka märkinud, et kraavide eemaldamise nõudega

seonduvalt on tsiviilasjas nr 2-15-17526 teise astme kohtus menetlus juba pooleli; sama nõuet

ei saa aga paralleelselt kahes kohtumenetluses menetleda (TsMS § 371 lg 1 p 5; § 423 lg 1 p

4), kuid on jätnud selle seisukoha kujunemise põhjendamata.

15. Ringkonnakohtu hinnangul on tiigist lähtuvate kahjude likvideerimise nõue 17 730 eurot

uus nõue.

Vaidluse eseme moodustavad võrdsete elementidena hageja nõue (hagi ese) ja selle aluseks

olevad faktilised asjaolud elusündmuse kohta (hagi alus). Asjaolusid arvestamata ei ole

haginõue eristatav teistest samaliigilistest nõuetest, mis võivad poolte vahel tekkida. Eluliste

asjaolude kirjeldus selgelt väljendatud nõudeta ei ole omakorda vaidluse eseme määratlemiseks

piisavalt konkreetne, sest samade asjaolude põhjal võib ka menetluslikus mõttes tekkida mitu

erinevat nõuet. Järelikult on hagiavaldus nõuetekohane ainult juhul, kui seal on välja toodud nii

hagi alus kui ese. Hagi ese TsMS § 363 lg 1 p 1 tähenduses on hageja protsessuaalne taotlus,

milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab

kohus hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis.

Hageja ei ole varasemalt tiigist lähtuva kahju likvideerimise nõuet esitanud, sellelt riigilõivu

tasunud ja maakohus ei ole sellist nõuet ka menetlusse võtnud. Seega tegemist ei ole hagi

muutmisega TsMS § 376 tähenduses. Samuti ei ole tegemist hageja põhinõude suurendamisega

ega esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve

nõudmisega TsMS § 376 lg 4 p 3 tähenduses. Varasemalt esitatud kahjunõude vähendamise

arvelt ei saa niisama uut kahjunõuet esitada.

16. Hageja uut (hilisemat) kahjunõuet tuleb käsitleda uue hagina ja selle menetlusse võtmise

saab kohus otsustada sama tsiviilasja raames ja selle põhiasja menetlemisega liita üksnes juhul,

kui uus nõue (hagi) vastab nõuetele, kohus peab seda mõistlikuks ja on täidetud TsMS §-s 374

sätestatud eeldused. Uue nõude menetlusse võtmiseks ega selle liitmiseks käesoleva

menetlusega ei ole kostja nõusolek vajalik. Kui maakohus leiab, et uue nõude menetlemine

sama tsiviilasja raames ei ole põhjendatud, saab kohus otsustada, et uut nõuet menetletakse

eraldiseisva asjana ja sellele määratakse uus tsiviilasja number. Hilisema nõude sama ajas

raames saaks jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg-s 1 toodud alustel. Maakohus ei ole tiigist

lähtuva kahju likvideerimise nõude menetlusse võtmisest keeldumisel TsMS § 371 lg-s 1

nimetatud alustele tuginenud. Seega on maakohus alusetult tagastanud 21. novembri 2023. a

menetlusdokumendile lisatud tõendid.

Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu määruse punktid 1–3 tühistada ja saata tsiviilasi tagasi

eelmenetluse jätkamiseks.

17. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on jätnud tähelepanuta hageja 21. novembri 2023. a

menetlusdokumendis esitatud viivisenõude. Olukorras, kus hageja esitab kõigepealt

kahjunõude ja menetluse käigus lisaks viivisenõude või muid kõrvalnõudeid, et ole tegemist

rahalise nõude suurendamisega TsMS § 376 lg 4 p 2 tähenduses. Maakohtul tuleb võtta

seisukoht ka hageja viivisenõude menetlemise osas.

18. Hageja tõi 21. novembri 2023. a menetlusdokumendis välja ka soovi kahju hüvitamise nõuet

kraavidest väljakaevatud mulla osas suurendada. Tegemist on ebaselge taotlusega.

19. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus jätkab asja menetlust. Menetluskulude suuruse

määrab maakohus kindlaks asja lahendamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)