3-22-2530/21 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.09.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2530

Haldusasi

B.P kaebus Sotsiaalkindlustusameti otsuse peale jätta

puude raskusaste tuvastamata

Menetlusosalised

Kaebaja B.P, esindaja Erkki Evart

Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Livia

Kask

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.09.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

B.P apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 06.05.2024, edasi kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta B.P apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.09.2023

otsus muutmata.

2. Jätta apellandi apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda.

Selgitused

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 25.10.2024 (halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-22-2530

1. B.P esitas Eesti Töötukassale (töötukassa) ja Sotsiaalkindlustusametile (SKA) 18.03.2021

ühistaotluse hinnata töövõimet ning tuvastada tööealise inimese puude raskusaste.

2. Töötukassa tuvastas 08.04.2021 otsusega, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud ja jättis

talle 09.04.2021 otsusega töövõimetoetuse määramata. SKA tegi 09.04.2021 otsuse, millega

ei tuvastanud kaebajal puude raskusastet ega määranud talle puudega tööealise inimese

toetust.

3. B.P esitas Tallinna Halduskohtule kaebused töötukassa ja SKA otsuste peale (haldusasi nr

3-21-1519).

4. Töötukassa tunnistas oma varasemad otsused kehtetuks ning tegi 23.08.2021 uue töövõime

hindamise otsuse, millega tuvastas kaebajal osalise töövõime ja määras 25.08.2021 otsusega

töövõimetoetuse perioodiks 18.04.2021–17.04.2024.

5. SKA tegi 10.09.2021 otsuse, millega ei tuvastanud kaebajal puude raskusastet ning

tunnistas 09.04.2021 otsuse kehtetuks.

6. Tallinna Halduskohus lõpetas 17.09.2021 määrusega haldusasja nr 3-21-1519 menetluse

töötukassa otsuste osas. 14.10.2021 määrusega lubas kohus kaebust muuta ning luges kaebuse

esitatuks nõuetes tühistada SKA 10.09.2021 otsus ja kohustada SKA-d otsustama uuesti

kaebaja puude raskusastme tuvastamise üle.

7. Tallinna Halduskohus rahuldas 27.01.2022 otsusega kaebuse ning tühistas SKA 10.09.2021

otsuse ja kohustas SKA-d otsustama uuesti kaebaja puude raskusastme tuvastamise üle.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 01.09.2022 otsusega SKA apellatsioonkaebuse rahuldamata.

8. Sotsiaalkindlustusamet tegi 06.10.2022 otsuse nr P26O-2022-71514, millega ei

tuvastanud B.P-l puude raskusastet ja ei määranud puudega tööealise inimese toetust.

SKA vaatas tulenevalt haldusasjas nr 3-21-1519 tehtud otsusest kaebaja 18.03.2021 taotluse

uuesti läbi, võttes aluseks tervise infosüsteemis (TIS) sisalduvad andmed, SKA ekspertarsti

JA 06.10.2022 arvamuse ja töötukassa 23.03.2021 ekspertiisi ID 1206189.

Taotlejal ei esine tema terviseseisundist tulenevalt piiranguid igapäevases tegutsemises või

ühiskonnaelus osalemises.

Taotlejal on diagnoositud astma. Tema kaebuseks on liikumispiirangud, mille põhjuseks on

koormustaluvuse langus. Taotleja saab liikuda rahulikus tempos ja sõita autoga. Kiiremal

liikumisel hakkab hingeldama. Töötukassa visiidipõhisel hindamisel selgus, et taotleja liigub

väljas iseseisvalt, liikumisabivahendit ei kasuta, vahetab vabalt kehaasendit (teeb kükke),

läbib 6 minutiga 364 meetrit, kusjuures olulist õhupuudust ei teki. Puude raskusastme

tuvastamisel hinnatakse soorituspiiranguid igapäevaelu põhitoimingutes (hügieenitoimingutel,

liikumisel, riietumisel, suhtlemisel ja söömisel) tavatingimustes, kus inimene saab valida

endale sobiva tempo ja intensiivsuse ning vajadusel puhata. Töötukassa hindas

liikumispiirangu eri tasapindadel liikumisel mõõdukaks, kuid igapäevatoimingute

sooritamisel on piirangud kerged; taotleja sooritab igapäevatoiminguid iseseisvalt. Ohutul

ringiliikumisel arvestatakse nägemise ja kuulmise piiranguid, mida terviseandmete järgi

taotlejal ei esine. Töötukassa hindamisel ohtu liikumisel ei tuvastatud. Puude raskusastme

tuvastamisel saab selles osas nõustuda töötukassa hinnanguga. Seismisel ja istumisel

hinnatakse võimet säilitada püstiasendit ning võimekust asendit vajadusel iseseisvalt muuta.

Taotlejal esinev tervisehäire seda ei takista. Arvestades taotleja kaebusi kiirele väsimusele, on

piirang hinnatud kergeks. Taotleja haigus on ravimitega kompenseeritav, kuid allergoloog-

immunoloogi 16.01.2019 sissekande järgi jäi raviarstile arusaamatuks, kas taotleja kasutab

2(8)

3-22-2530

talle määratud ravi korrektselt, sest välja on ostetud vähem ravimeid, kui jätkuks regulaarseks

raviks. Kui Eestis on taotleja tervisehäireid leevendav ravi kättesaadav, siis hinnatakse

piiranguid ravi saamise kontekstis, sõltumata sellest, kas taotleja ravi saab või mitte.

Ükski arsti sissekanne ei kinnita taotlejal ülajäsemete funktsiooni langust. Töötukassa

hindamisest selgub, et taotleja käeline võimekus on keskmisest nõrgem, kuid ta on võimeline

tõstma ja hoidma 5 kg hantlit mõnda aega ja tema käte pigistusjõud on küll erinev, kuid piisav

igapäevaste põhitoimingute sooritamiseks.

Töötukassa ekspertarsti hinnangul ei esinenud taotlejal ärevust raskusastmes, mis võiks piirata

igapäevaelus osalemist. Arst kirjeldab taotlejat kui head suhtlejat. Taotleja oli vastuvõtul

naeratav, jutukas ja heatujuline. Ärevus on diagnoositud 2019. aastal, perearsti 26.04.2019

sissekande järgi sai taotleja selle tõttu ravi. Seisundist tingitud piiranguid sissekanne ei

kinnita. Ärevus ei piiranud taotlejal 22.08.2019 mootorsõidukijuhi tervisetõendi uuendamist,

mis kinnitab ravi efektiivsust. Psühhiaatri konsultatsiooni vajadust ei ole esinenud.

Töötukassa hinnangu koostamise ajal ei ole taotleja vajanud psühhiaatrilist ravi. Võõrad

kohad tekitavad taotlejas ärevust, mis terviseandmete järgi ei takista tegevusi. Taotleja on

taotluse kohaselt võimeline üksinda osalema liikluses. Mootorsõiduki, mis on kõrgema ohu

allikas (sh kaasliiklejatele), juhtimine on keerukate otsuste kiire langetamise kompleks, mis

nõuab nii motoorsete kui ka vaimsete funktsioonide heal tasemel toimimist. Seda olukorras,

kus on vaja kiiresti ja adekvaatselt reageerida äkilistele muutustele nii enda kui ka teiste

juhtide ohutust silmas pidades. Seega ei saa taotlejal olla olulisi piiranguid vaimsete ega

motoorsete funktsioonide valdkonnas. Taotleja eelistab, et muutused oleksid ette teada.

Igapäevaseid toiminguid saab ette planeerida, mistõttu on taotleja piirangud hinnatud

puuduvaks.

Puude raskusastme tuvastamiseks erijuhtumina ei ole alust. Taotlejal diagnoositud astma on

tänapäevase raviga reeglina kontrolli all hoitav haigus. Ükski arsti sissekanne ei kinnita, et

ravi oleks ebaefektiivne. Raviskeemi ei ole tõhustatud. Retseptikeskuse andmetel ei ole

taotleja vajanud sagedast hooravi (13.10.2020 kuni töötukassa hindamiseni 23.03.2021 on

taotleja välja ostnud ühe ühekordse retsepti Salbutamoli). Taotleja ei ole astma ägenemiste

tõttu vajanud erakorralist abi ega haiglaravi. Taotleja kaebab ärevust, kuid töötukassa

ekspertiis ega ükski raviarsti sissekanne ei kinnita astma ning ärevuse koosmõju ega ärevusest

tingitud püsivate piirangute esinemist. Mõlemad seisundid on ravimitega kontrollitavad.

Sagedased viirusinfektsioonid võivad ajutiselt ägestada astmat, kuid see on tavapärane

haiguse kulg ning tegemist ei ole püsiva koosmõjuga – viirushaigusest paranemisel paraneb

ka kontroll astma üle. Taotleja kaebuseks on 4–5 päeva kuus kestvad viirushaiguse

sümptomid, millest tingituna on töötukassa hinnanud isiku töövõime osaliseks, toetudes arsti

22.03.2021 sissekandele. Taotleja seisund on puude raskusastme tuvastamise kontekstis

(hinnatakse igapäevatoimingute sooritamisel esinevaid püsivaid piiranguid) hinnatud kergeks,

sest tegemist ei ole püsivate ega ravile mittealluvate piirangutega. Toimetulekuraskused ei

kesta vähemalt enamuse ajast ega avaldu kõigis elulistes situatsioonides. Töötukassa hindab

erijuhtumi all nii olemasolevaid piiranguid töötamisel kui ka riski, et taotleja tervislik seisund

halveneb töötamise jätkamisel. Seevastu puude raskusastme tuvastamisel hinnatakse juba

väljakujunenud püsivaid piiranguid igapäevatoimingute sooritamisel ning tulevikuriskid ei ole

puude raskusastme tuvastamise aluseks.

9. B.P esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada SKA 06.10.2022 otsus

nr P26O-2022-71514 ning kohustada SKA-d otsustama uuesti kaebaja puude raskusastme

tuvastamise üle ja tegema uus otsus, millega määratakse talle vähemalt keskmine puue.

10. Tallinna Halduskohus jättis 13.09.2023 otsusega kaebuse rahuldamata.

3(8)

3-22-2530

SKA küsis konkureeriva arvamuse SKA ekspertarst JAlt, kes asus mõne liikumise valdkonna

võtmetegevuse nn skooride määramisel erinevale arvamusele võrreldes töötukassa kaasatud

eksperdiga. Kuid kokkuvõttes olid eksperdid seisukohal, et liikumise valdkonnas ei ole

kaebaja piirangud nii suured, et tal saaks tuvastada liikumispuude raskusastme puuetega

inimeste sotsiaaltoetuse seaduse (PISTS) § 2 lg 2¹ alusel – tegemist on mõõduka piiranguga,

mille põhjuseks on alumiste hingamisteede kroonilised haigused ja mis on raviga kontrolli all.

Taotlejal on diagnoositud ärevust ja rahutust, mis on töötukassa eksperthinnangus hinnatud

kergeks piiranguks. SKA ekspertarst leidis, et töötukassa ekspertiis ega ühegi raviarsti

sissekanne ei kinnita astma ja ärevuse koosmõju ega ärevusest tingitud püsivate piirangute

esinemist ning mõlemad seisundid on ravimitega kontrollitavad. Töötukassa

ekspertarvamuses leiti, et taotleja tegutsemine on piiratud erijuhtumi tõttu, kuna

immuunsüsteemi nõrgenemise tõttu põeb taotleja iga kuu viirussümptomitega haigusi, millega

pulmonoloogi epikriisi kohaselt kaasneb sageli ka astma ägenemine koos hormoonravi

kasutamise vajadusega. Tegemist on kroonilise kuluga haigusega. SKA ekspertarst aga leidis,

et puude raskusastme tuvastamiseks erijuhtumina ei ole alust. Taotlejal diagnoositud astma on

tänapäevase raviga reeglina kontrolli all hoitav haigus. Ükski arsti sissekanne ei kinnita

arvamust, et ravi ei oleks efektiivne, taotleja raviskeemi ei ole tõhustatud, retseptikeskuse

andmete järgi ei ole taotleja vajanud sagedast hooravi, taotleja ei ole astma ägenemiste tõttu

vajanud erakorralist abi ega haiglaravi.

SKA ekspertarst on selgitanud, et töötukassa hindab erijuhtumi all nii olemasolevaid

piiranguid töötamisel kui ka riski, et taotleja tervislik seisund halveneb töötamise jätkamisel.

Puude raskusastme hindamisel aga hinnatakse juba väljakujunenud püsivaid piiranguid

igapäevaste toimingute sooritamisel ning tulevikuriskid ei ole puude raskusastme tuvastamise

aluseks. Töövõime hindamine ja puude raskusastme tuvastamine on seega kaks erinevat

menetlust ning töötukassa hinnang kaebaja vähenenud töövõime kohta ei saa automaatselt

kaasa tuua puude raskusastme tuvastamist. Kohtupraktikas on leitud, et kuigi nii töötukassa

kui ka SKA võtavad üldisemalt arvesse taotleja terviseseisundit, isiku hinnangut oma

tegutsemisvõimele ja sellest tulenevaid piiranguid, on menetluste eesmärk ning nendes

otsuseni jõudmise metoodika erinev. Töötukassa hindab tegutsemispiirangute esinemist

töökeskkonnas. SKA hindab üldisemalt seda, kas inimesel on piiranguid, mis takistavad tal

igapäevast tegutsemist ja ühiskonnaelus osalemist võrdselt teiste samaealiste inimestega.

Sõltuvalt asjaoludest võivad inimese terviseseisundist tulenevad piirangud takistada tal

tavatingimustes ja täiskoormusega töötamist, kuid siiski mitte olla piisavalt rasked, et oluliselt

piirata igapäevast tegutsemist või ühiskonnaelus osalemist. Erineva metoodika tõttu võidakse

jõuda neis menetlustes erinevale tulemusele. Kui ekspertarstid annavad isiku terviseandmetele

erinevaid hinnanguid, lasub SKA-l siiski kõrgendatud põhjendamiskohustus, miks on asutud

töötukassa eksperdihinnangust erinevale seisukohale.

Ekspertarstid lähtusid arvamuse andmisel määrusega nr 181 kehtestatud metoodikast, sh

hindasid ettenähtud korras erinevaid valdkondi ja võtmetegevusi ning tuvastasid kaebajal

piirangud liikumise valdkonnas, arvestades võtmetegevusele antud arvväärtusi ning nende

aritmeetilist keskmist.

Kaebaja puhul oli liikumise valdkonna tegevuspiirangute aritmeetiline keskmine töötukassa

eksperthinnangu kohaselt 1 ning SKA ekspertarsti hinnangu kohaselt 0,67. On tõsi, et SKA

kaasatud ekspertarst ja töötukassa ekspertarst andsid liikumise valdkonna hindamisel

erinevaid hindeid (võtmetegevuste „liikumine eri tasapindadel“, „ohutu liikumine“ ning

„seismine ja istumine“ arvväärtused vastavalt 1-0-1 ja 2-0-1; muid liikumise piiranguid ei

tuvastatud). Mõlemad ekspertarstid on jõudnud kokkuvõttes siiski samasugusele tulemusele,

1 Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määrus nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning

puudega tööealise inimese toetuse tingimused“.

4(8)

3-22-2530

et taotleja liikumispiirang on mõõdukas ja põhjustatud segatüüpi astma diagnoosist, kuid on

ravimitega kompenseeritav ning piirang ei anna alust keskmise puude tuvastamiseks.

Töötukassa ekspertarsti hinnangul oli kaebajal muutustega kohanemise ja ohu tajumise

valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste

aritmeetiline keskmine 0,67. Määruse nr 18 § 6 lg 6 p 1 kohaselt peab muutustega

kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema

vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine (keskmise puude

raskusastme tuvastamiseks peab valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema

vahemikus 2–2,75). SKA ekspertarst JA hindas muutustega kohanemise ja ohu tajumise

valdkonna võtmetegevust „väljaskäimine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub),

võtmetegevust „riski või ohu tajumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning

võtmetegevust „toimetulek muudatustega“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub).

Ekspertarst JA leidis, et muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevustes

taotlejal tegevuspiirangud puuduvad, ega nõustunud seega töötukassa hinnanguga. Samas ei

oleks eelnevalt kirjeldatud põhjusel alust kaebajal keskmise puude tuvastamiseks ka ainuüksi

töötukassa hinnangut arvestades (piirangu aritmeetiline keskmine on 0,67, mis on alla

arvväärtuse 2).

SKA on õigesti leidnud, et tööealise inimese puude tuvastamisel omab tähtsust mitte asjaolu,

mitu haigust on tal diagnoositud ja kas need on kroonilised või mitte, vaid hoopis see, kas tal

esinevad tervislikust seisundist tulenevalt igapäevased tegutsemise ja ühiskonnaelus

osalemise piirangud määruses nr 18 loetletud seitsme valdkonna võtmetegevustes ning seda

sellises raskusastmes, mis võimaldab määrata puude raskusastme. Määruse nr 18 järgi ei ole

võimalik kombineerida kahe ekspertarsti antud kõrgemaid arvväärtusi ja arvestada nende

aritmeetilist keskmist. Isegi kui lähtuda mõlema eksperdi kõrgeimatest skooridest igale

võtmetegevusele (2 ja 1), jääks kaebaja keskmine ikkagi alla 2 ega annaks alust tuvastada

keskmist puude raskusastet. Taotleja seisund on puude raskusastme tuvastamise kontekstis

hinnatud kergeks, sest SKA hinnangul ei ole tegemist püsivate ja ravile mittealluvate

piirangutega. Kaebajal on küll kroonilised haigused, ta võtab pidevalt ravimeid ja esinevad

mõõdukad piirangud liikumise valdkonnas, kuid tema toimetulekuraskused ei kesta vähemalt

enamuse ajast ega avaldu kõigis elulistes olukordades ning on paljuski raviga

kompenseeritavad.

SKA on selgitanud, et töötukassa poolt erijuhtumina osalise töövõime tuvastamine ei tähenda,

et ka SKA-l on alust tuvastada puude raskusaste erijuhtumina. Töötukassa hindab erijuhtumi

all nii olemasolevaid piiranguid töötamisel kui ka riski, et taotleja tervislik seisund töötamise

jätkamisel halveneb. Puude raskusastme hindamisel hinnatakse juba väljakujunenud püsivaid

piiranguid igapäevatoimingute sooritamisel ning tulevikuriskid ei ole puude raskusastme

tuvastamise aluseks. SKA on õigesti lähtunud ekspertarst JA eksperthinnangus toodud

järeldustest ja tuvastanud, et puudub alus pidada kaebaja seisundit erijuhtumiks puude

hindamise kontekstis.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

11. B.P palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega

kaebus rahuldada.

Töötukassa on tuvastanud kaebajal töövõime puudumise ja SKA on varem tuvastanud

kaebajal puude. Sellises olukorras on SKA-l kohustus rohkem põhjendada, miks kaebajal,

kelle tervis on veel halvemaks läinud, puuet ei tuvastata. SKA on viidanud töötukassa

5(8)

3-22-2530

23.03.2021, mitte 16.08.2021 eksperthinnangule, kuigi viimase mittearvestamine oli üheks

peamiseks põhjuseks, miks kohus haldusasjas nr 3-21-1519 SKA eelmise otsuse tühistas.

Ekspertarst JA 06.10.2022 ekspertarvamust ei tehtud kaebajale teatavaks. Arvamus ei vasta ka

haldusakti vormistamise nõuetele, see on üldsõnaline ja kaebaja terviseandmetega seostamata.

Ekspertarst ei ole tuvastanud uusi olulisi asjaolusid, mis õigustaks puude määramata jätmist.

Kohus oleks pidanud tõendeid põhjalikumalt hindama ning arvestama eelmiste kohtuotsuste

suunistega. Ekspertarvamus pole kohtule siduv. Tõele ei vasta väide, et kaebaja raviskeemi

pole muudetud.

Kuna töötukassa oli tuvastanud töövõime vähenemise erijuhtumi alusel, oleks SKA pidanud

tuvastama erijuhtumi alusel ka puude raskusastme. Selgusetuks jääb, milles seisneb

töötukassa ning SKA metoodikate erinevus, kui taotleja terviseandmed on samad. Pole

loogiline, et riigi arvates ei ole kaebaja oma terviseseisundist tulenevalt võimeline töötama,

kuid ühiskonnaelus osalemises esineb tal pelgalt raskusi, mitte piiranguid. SKA ekspertarst ei

saanud alandada töötukassa eksperdi tuvastatud valdkondade võtmetegevuste hindeid. SKA

eesmärk on olnud pisendada kaebaja piiranguid, et vältida erijuhtumi tuvastamist. See, et

kaebajale on väljastatud juhiloa omamist lubav tervisetõend, on asjakohatu ja

asjassepuutumatu.

SKA oleks pidanud välja maksma toetuse perioodi eest, milles SKA otsus on eelmiste

kohtuotsustega tühistatud.

Isegi kui kohus peaks jätma kaebuse rahuldamata, siis tuleks menetluskulud jätta vaidlustatud

haldusakti vormiliste puuduste tõttu vastustaja kanda.

12. Sotsiaalkindlustusamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

SKA järgis eelmises kohtuasjas kohtu antud suuniseid. Kohus ei andnud eelmises asjas

suunist, et SKA peab tuvastama kaebajal puude raskusastme. Selle tuvastamine on SKA

pädevuses.

SKA näeb Eesti Töötukassa ekspertiisi tulemust MISP2 süsteemi kaudu ja seal on 16.08.2021

ekspertiisi kajastatud ekspertiisidokumendis, mis kannab 23.03.2021 kuupäeva. Eksimus

ekspertiisiakti kuupäevas on vormiline viga.

Töötukassa hindab erijuhtumi all nii olemasolevaid piiranguid töötamisel kui ka riski, et

taotleja tervislik seisund töötamise jätkamisel halveneb. Puude raskusastme puhul hinnatakse

aga juba välja kujunenud püsivaid piiranguid igapäevatoimingute sooritamisel. Tulevikuriskid

ei ole puude raskusastme tuvastamise aluseks. SKA on arvestanud töötukassa ekspertiisiga ja

sellega, et töövõime vähenemine on erijuhtumina tuvastatud, aga see ei tähenda, et alust on

tuvastada erijuhtumina ka puude raskusastet. Ekspertarst JA on selgitanud, miks ei esine

erijuhtumit puude raskusastme tuvastamise kontekstis. Ekspertiis analüüsib kõiki

terviseseisundit kirjeldavaid raviarstide sissekandeid ja viidete puudumine nendele ei ole

käsitatav põhjendamispuudusena. Ekspertarsti arvamus ei viita taotleja tervise paranemisele

või halvenemisele, arvesse võetakse kirjeldatud funktsioonipiiranguid ja nendest lähtuvaid

tegutsemise ja osaluse raskusi (eeskätt igapäevastes põhitoimingutes) ekspertiisi teostamise

seisuga. Raviskeemi muutmine on kliiniline otsus, mis ei oma seost puude raskusastme

tuvastamisega. Kaebaja enda hinnang oma tervise kohta ei ole samastatav objektiiviseeritud

meditsiinilise hinnanguga funktsioonipiirangute süvenemisele. Puude raskusastme

tuvastamata jätmine ei tähenda, et inimest peetakse terveks ning tal ei ole üldse puuet. Piirang

võib olla ka kerge. SKA ei välista terviseandmetes hilisemate sissekannetega arvestamist, kui

need on kliiniliselt hinnates (ekspertiisi käigus) sellised, mille alusel võib eeldada, et

kirjeldatud piirangud esinesid ka enne eelmise arvamuse andmist. Kui kaebaja leiab, et tema

seisund on halvenenud ning ta soovib, et tema puude raskusastme tuvastamisel kasutataks

6(8)

3-22-2530

uuemaid andmeid aastatest 2022 ja 2023, siis tuleb tal esitada puude raskusastme

tuvastamiseks uus taotlus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust seda tühistada. Halduskohus ei ole tõendite

hindamisel ja asjaolude kindlakstegemisel eksinud. Apellandi enamiku väidete kohta on

halduskohus juba seisukoha võtnud, ringkonnakohus nõustub nendega ega pea seetõttu

vajalikuks neid täies mahus korrata (HKMS § 201 lg 4).

14. Tulenevalt haldusasjas nr 3-21-1519 tehtud kohtuotsusest pidi SKA asja uuel

läbivaatamisel kujundama seisukoha, kuidas mõjutavad töötukassa 23.08.2021 otsuses ning

sellele eelnenud eksperthinnangus tuvastatud asjaolud hinnangut kaebaja puude raskusastmele

ja võimalusele tuvastada see sarnaselt töövõime hindamisega erijuhtumina, ning

nõuetekohaselt põhjendama oma seisukohti. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus

jõudnud õigele järeldusele, et SKA on varasema olulise põhjendamispuuduse kõrvaldanud

ning ei ole eksinud asjaolude tuvastamisel ja erijuhtumi kohaldamise otsustamisel.

15. Vastustaja on nii halduskohtus kui ka apellatsiooniastmes selgitanud segadust töötukassa

ekspertiisi kuupäevaga: töötukassa on MISP2 infosüsteemi kandnud 23.03.2021 kuupäeva

kandva ekspertiisidokumendi, mis sisaldab 10.05.2021 visiidipõhise hindamise ja 16.08.2021

ekspertiisi järeldusi. Sellepärast on hiljem osades dokumentides viidatud töötukassa

23.03.2021 hindamisele, mis on eksitav. Oluline on see, et SKA käsutuses oli asja uuel

läbivaatamisel töötukassa töövõime hindamise menetluses tehtud järeldused ning nende

asjassepuutuvust ja kohaldatavust puude raskusastme tuvastamise kontekstis on põhjendanud

nii ekspertarst JA 06.10.2022 ekspertarvamuses kui ka SKA vaidlustatud otsuses. Seega ei ole

õige apellandi etteheide, et SKA on asja uuel läbivaatamisel jätnud kõrvaldamata ühe

keskseima puuduse, millega kohtud põhjendasid SKA eelmise otsuse tühistamist.

16. Kohtupraktikas on leitud, et kuigi nii töövõime hindamine kui ka puude raskusastme

tuvastamine lähtuvad taotleja terviseseisundist, on nende menetluste eesmärk ning seetõttu ka

rakendatav metoodika erinev (nt Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2022 otsus nr 3-20-1141, p

12, 03.06.2021 otsus nr 3-20-1281, p 17). Seetõttu on mõistetav, miks võib mõnel juhul

inimesel töövõime puududa osaliselt või täielikult, kuid puude raskusastet temal ei tuvastata.

Nii arvestatakse töövõime hindamisel riski, et töötamisel halveneb inimese tervislik seisund,

puude raskusastme tuvastamisel lähtutakse aga üksnes olemasolevast olukorrast (takistused,

piirangud). Hinnata tuleb, kas raskused igapäevatoimingutes kestavad enamuse ajast ja

avalduvad suures osas elulistes olukordades. Inimesel võib sõltuvalt asjaoludest esineda

takistus või piirang töötamisel, kuid see ei pruugi alati tähendada ühiskonnaelus, tavaelus

osalemise takistatust. Töövõime hindamise korral vaadeldakse inimese võimet töötada

tavatingimustes, mis võib tähendada füüsilist koormust, psüühilise survet, ajalisi piiranguid

puhkamisele, ravimite manustamisele jne. Inimese igapäevatoimingud on aga teistsugused,

nende puhul saab inimene vabamalt planeerida oma tegevusi, nende intensiivsust, tempot jne.

Terviseseisundist tulenevad piirangud, takistused igapäevaelus võivad inimesel küll esineda,

kuid need võivad olla kerged, s.o oma olemuselt sellised, mis ei ületa teatud künnist, et

küündida vähemalt keskmise puude raskusastmeni.

17. Siinses asjas on SKA ekspertarst ja SKA oma otsuses töövõime ja puude raskusastme

tuvastamise erisusi kaebajat iseloomustavate andmete kontekstis asjakohaselt põhjendanud

ning halduskohus on nendega õigesti nõustunud. Vastustaja ning halduskohus on muu hulgas

käsitlenud ammendavalt seda, et kaebajal ei ole alust tuvastada puude raskusastet erijuhtumi

alusel. Kaebajal esinevad kerged funktsioonihäired, kuid objektiivselt võttes ei tekita nad

kumuleerudes piirangut igapäevaelus osalemisel, vaatamata inimese enda tunnetuslikule

7(8)

3-22-2530

hinnangule. Erijuhtumi alusel oleks põhjust tuvastada keskmise puude raskusastet märksa

raskematel juhtudel. Ringkonnakohtu istungil tõi SKA juhtivekspertarst AT esile nt raske

vähiseisundiga inimesed, kes saavad ränka ravi; neerupuudulikkusega inimene uue neeru

ootel, üle päeva 6 tundi haiglas pikali; epilepsiahaige, kelle hood on sagedased vaatamata

ravile, aga kuna hoo vahel käed-jalad liiguvad, siis ei saa piirangut tuvastada. Seda laadi

piirangute puhul on põhjendatud tuvastada keskmine puude raskusaste sõltumata sellest, et

valdkondade võtmetegevustes piirangud eraldivõetult ei ületa teatud künnist. Apellant on

tuginenud eeskätt astmast tingitud piirangutele koosmõjus sagedaste viirusinfektsioonide ja

kaasneva ärevusega. Liikumisega seotud takistused ei ole sedavõrd intensiivsed, et küündida

keskmise puude raskusastmeni. Apellandil ei ole kirjeldatud rasket astmat, s.o mis vajaks

hospitaliseerimist, sagedast hooravi, bioloogilise ravimi lisamist vms. Ringkonnakohtu

istungil selgitas SKA juhtivekspertarst AT (erialalt kopsuarst), et astma ei ole stabiilne; kui

tekib ägenemine, tuleb raviannust tõsta, siis jälle langetatakse; astma on tänapäevase raviga

väga hästi kompenseeritav. Meditsiinidokumentide järgi võis kaebajal olla astma kerge

ägenemine: suurendati sama ravimi annust, ei määratud uut ravimit, ühelt annuselt kahele

minek on väike suurendamine. Kaebaja puhul on olnud probleemiks ka see, et talle määratud

Salbutamoli on ta ostnud välja vaid ühel korral ning väide, et ta kasutab oma pojale

määratavat ravimit, pole kontrollitav. Sagedased viirusinfektsioonid võivad oluliselt takistada

töötamist ning tingida ajutist töövõimetust, kuid puude raskusastme tuvastamiseks peavad

piirangud olema püsivad. TIS-i kantud andmetest ei nähtu, et kaebaja põeb viirusinfektsioone

vahetpidamata. Need haigestumised ei ole kokku raskusastmes, mis võiks piirata püsivalt

igapäevaelus osalemist.

18. Ehkki sageli viirushaigusi ja astmat põdeva ning stressi all oleva inimese ärevus võib olla

suurem, kui on tavapärane keskmisele inimesele, on ärevusega seotud väited puude

raskusastme tuvastamise alusena tagasi lükatud juba eelmises haldusasjas tehtud

kohtuotsustes. Ärevuse puhul on samuti oluline eristada ühelt poolt inimese enda subjektiivsel

hinnangul põhinevat tunnetuslikku terviseseisundit ning teiselt poolt kliiniliselt

objektiviseeritud, s.o uuringutel, testidel jne põhinevat hinnangut. Ringkonnakohus leiab, et

ärevuse kaalutlusel saab keskmise puude raskusastme tuvastamine tulla kõne alla üldjuhul

siis, kui selle on kliiniliselt valideerinud ja vajadusel ravi määranud psühhiaater vastavalt

erialalistele uuringutele. Hinnates kaebaja ärevuse raskusastet, ei ole erinevalt apellandi

arvamusest asjakohatu märkida, et arst uuendas 22.08.2019 kaebaja mootorsõidukijuhi

tervisetõendi, mis kinnitab ravi efektiivsust. Objektiivse leiuna märkis arst epikriisi, et

kaebaja närvisüsteem, üldseisund ning funktsioonid on normis. Ekspertarst ja SKA järeldasid

põhjendatult, et kaebajal esinev ärevus ei saa seega tingida temal keskmise puude

raskusastmeni küündiva piirangu tuvastamist.

19. Hilisemaid sissekandeid TIS-i ja apellandi väiteid tema tervise viimasel ajal halvenemise

kohta tuli SKA-l arvestada 2024. a-l uue taotluse lahendamisel. SKA 18.04.2024 otsust ei ole

apellant kohtus vaidlustanud. Siinses asjas vaidlustatud SKA otsuse õigsust need ei mõjuta.

20. Eelnevat arvestades tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ning halduskohtu otsus

muutmata.

21. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1).

Menetluskulude väljamõistmise eelduseks menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide

esitamine (HKMS § 109 lg 1). Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole taotlenud

kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. Ka kaebaja ei ole menetluskulusid kandnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)