1-23-6966/47 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-23-6966

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. september 2024

Kriminaalasja number

1-23-6966 (22913000011)

Kohtunik

Astrid Asi

Kohtuistungi sekretär

Cristhine Kõrge, Ave Mõistlik, Diana Sooväli

Kriminaalasi

Kert Kingo süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 2, § 344 lg 1 - § 22 lg

2 ja § 345 lg 1 järgi ning Martin Traadi süüdistuses KarS §

KarS § 209 lg 2 p 2 - § 22 lg 3 ja § 344 lg 1 järgi, üldmenetluse

korras

Prokurör

Riigiprokurör Vahur Verte

Süüdistatav

Kert Kingo

Isikukood 46803052759; elukoht XXX-i xxx kodakondsus; xxx

haridus; emakeel: xxx keel; töökoht: xxx; kriminaalkorras

karistamata. Tõkendit kohaldatud ei ole.

Kaitsja

Vandeadvokaat Oliver Nääs ja advokaat Elise Altroff

Süüdistatav

Martin Traat

Isikukood: 37203082728; elukoht xxxi xxx kodakondsus; xxx

haridus; emakeel: xxx keel; töökoht X OÜ, xxx; kriminaalkorras

karistamata. Tõkendit kohaldatud ei ole.

Kaitsja

Vandeadvokaat Jaak Siim

Kohtuistungi toimumise aeg

22.01.2024, 11.03.2024, 02.04.2024, 27.05.2024, 28.05.2024,

06.06.2024, 07.06.2024, 13.06.2024, 17.06.2024

RESOLUTSIOON

1-23-6966

Mõista Kert Kingo osaliselt õigeks KarS § 209 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuses (s. o

01.04.2022 arvega nr xxx seotud episoodis) ning KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 2 ja § 345 lg 1 järgi

esitatud süüdistuses (s. o 17.03.2022 arvega nr xxx ja 01.04.2022 arvega nr xxx seotud

episoodides).

Tunnistada Kert Kingo süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, 2 (arvetega nr xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx

seotud episoodides), § 344 lg 1 - § 22 lg 2 ja § 345 lg 1 järgi (arvetega nr xxx, xxx, xxx ja xxx

seotud episoodides).

Vastavalt KarS § 63 lg-le 1 mõista Kert Kingole KarS 209 lg 2 p 1, 2 alusel karistuseks 1 (üks)

aasta ja 9 (üheksa) kuud vangistust.

KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Kert

Kingo ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 kohaselt lugeda katseaja alguseks 23.09.2024.

Mõista Martin Traat osaliselt õigeks KarS § 209 lg 2 p 2 - § 22 lg 3 ja KarS § 344 lg 1 järgi

esitatud süüdistuses (s.o 17.03.2022 arvega nr xxx ja 01.04.2022 arvega nr xxx seotud

episoodides).

Tunnistada Martin Traat süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, 2 - § 22 lg 3 ja § 344 lg 1 järgi (arvetega

nr xxx, xxx, xxx ja xxx seotud episoodides).

Vastavalt KarS § 22 lg 5, § 60 lg 2 ja § 63 lg-le 1 mõista Martin Traadile KarS § 209 lg 2 p 1, 2

- § 22 lg 3 alusel karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Martin

Traat ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 kohaselt lugeda katseaja alguseks 23.09.2024.

Tsiviilhagi

Rahuldada I.U.B tsiviilhagi osaliselt ja mõista Kert Kinogolt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028

lg 1 alusel kannatanu kasuks välja 7146,00 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank või EE777700771003813400 LHV Pank või

EE932200221023778606 Swedbank, viitenumber xxx. Viitenumber on kohustuslik.

Menetluskulud

KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Kert Kingolt riigituludesse

teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1230 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb Kert Kingol tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank,

EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank või

EE957700771001523585 LHV Pank. Makse tegemisel märkida viitenumber

xxx

ja selgitus „Kert

Kingo, kriminaalasi 1-23-6966, menetluskulud“. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on

kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur

täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

1-23-6966

Rahuldada osaliselt lepingulise kaitsja Oliver Nääsi taotlus menetluskulude hüvitamiseks ning

välja mõista riigilt Kert Kingo kasuks lepingulisele kaitsjale makstud tasu kokku summas

5655 (viistuhat kuussada viiskümmend viis) eurot ja 21 (kakskümmend üks) senti (summa

koos käibemaksuga).

Ülejäänud osas jätta lepingulisele kaitsjale makstud tasu süüdistatava enda kanda.

KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Martin Traadilt

riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1230 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb Martin Traadil tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank,

EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank või

EE957700771001523585 LHV Pank. Makse tegemisel märkida viitenumber xxx ja selgitus „Martin

Traat, kriminaalasi 1-23-6966, menetluskulud“. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on

kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur

täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

Rahuldada osaliselt lepingulise kaitsja Jaak Siimu taotlus menetluskulude hüvitamiseks ning

välja mõista riigilt Martin Traadi kasuks lepingulisele kaitsjale makstud tasu kokku summas

3708 (kolm tuhat seitsesada kaheksa) eurot ja 50 (viiskümmend) senti (summa koos

käibemaksuga).

Ülejäänud osas jätta lepingulisele kaitsjale makstud tasu süüdistatava enda kanda.

Asitõendid

Kriminaalasja materjalide juures olevad digitaalsed andmekandjad (CD plaat ja mälupulgad

- tõend 17.1.2 - 4 kd, tl 157, 158; tõend 17.1.31 – 3 kd, tl 33) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel

kriminaalasja materjalide juurde. Ülejäänud asitõendid, mis on hoiul Kaitsepolitseiametis,

kuuluvad kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele.

Edasikaebamise kord

Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisest (s.o alates 23.09.2024).

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi

KrMS 15. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli

kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav (s.o alates 23.09.2024).

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Menetluslikud küsimused

Saadikupuutumatus

1-23-6966

1. Kuigi antud juhul ei ole vaidlust küsimuses, kas Kert Kingo suhtes süüdistusakti

koostamine oli lubatav, peab kohus siinkohal siiski vajalikuks märkida, et KrMS §-st 3825

tulenevalt saab Riigikogu liikme kohta süüdistusakti koostada ainult õiguskantsleri

ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.

2. Riigikogu andis 18.09.2023 otsusega nõusoleku võtta Riigikogu liikmelt Kert Kingolt ära

saadikupuutumatus ning jätkata tema osas kohtumenetlust. Seega oli süüdistusakti koostamise

eelduseks olev nõue täidetud ning süüdistusakti koostamine oli lubatav.

Advokaadibüroo läbiotsimine

3. Nii kaitseaktides kui ka kohtuistungitel leidsid kaitsjad, et advokaadibüroo läbiotsimisel

saadud tõendid on ebaseaduslikud. Põhjendused jagunesid kolmeks – 1) läbiotsimise loa

taotlemisel esitati ebaõigeid andmeid; 2) süüdistatav Martin Traat ei saanud aru, et ta on

kahtlustatava staatuses; 3) Martin Traadile ei tutvustatud tema õiguseid ja kohustusi.

4. Ei saa välistada, et menetluse algusfaasis, kus asjaolud ei ole veel selged ning esineb palju

teadmatust, võib eelmenetluse dokumentides kajastuda teavet, mis menetluse hilisemas

staadiumis kinnitust ei leia või täpsustub. Antud juhul ei ole kohtule teada andmeid, mis

kinnitaksid, et läbiotsimise taotlemisel on esitatud teadvalt ebaõiged andmeid. Samuti ei ole

viidatud väidetavad minetused oma sisult sellise kaaluga, mis toonuks määruse koostamisel

vältimatult kaasa teistpidise otsustuse.

5. Kohtu hinnangul ei ole veenev väide, et läbiotsimise ajal Martin Traat ei saanud aru, et ta

on kahtlustatava staatuses. Läbiotsimise alguses tutvustatud kohtumääruses oli selgelt kirjas,

et Martin Traat on kahtlustatav. Martin Traat kinnitas oma allkirjaga, et ta tutvus määrusega.

Ka tunnistaja X ütlustest järeldub, et Martin Traat sai läbiotsimise ajal aru, et ta on

kahtlustatava staatuses.

6. KrMS § 33 lg 2 sätestab, et kahtlustatavale selgitatakse viivitamata tema õigusi ja kohustusi

ning ta kuulatakse üle kahtlustuse sisu kohta. KrMS § 351 lg 1 täpsustab, et kahtlustatavale ja

süüdistatavale tutvustatakse viivitamata tema õigusi suuliselt või kirjalikult lihtsas ja

arusaadavas keeles. Õiguste selgitamise kohta võetakse allkiri.

7. Antud juhul oli läbiotsimine esimene toiming, millega Martin Traadile sai teatavaks tema

kahtlustatava staatus. Seega pidanuks kohtumääruse tutvustamisel menetleja talle selgitama

ka tema õiguseid ning võtma selle kohta allkirja. Kõik asjaosalised (sh tunnistajana ütlusi

andnud uurimisasutuse ametnik, kes läbiotsimist teostas ning määrust tutvustas) kinnitavad, et

Martin Traadilt õiguste tutvustamise kohta allkirja ei võetud. Sellega on tuvastatud

menetlusnormide rikkumine.

8. Igasugune rikkumine ei too aga kaasa tõendi kõrvale jätmist. See sõltub rikkumise ulatusest

ja tagajärjest. Kohtu hinnangul on allkirja võtmata jätmine pigem formaalne rikkumine, mida

kinnitab ka seadusandja hilisem käitumine. Alates 01.05.2023 kehtiv KrMS § 1603 lg 4

sätestab, et kui käesolev seadustik näeb ette dokumendi allkirjastamise, loetakse

allkirjastamisega võrdväärseks ka muu taasesitamist võimaldav kinnitus allkirjastaja poolt,

kui kinnituse andja isik ja kinnituse andmise aeg on tuvastatavad. Näiteks võib

videosalvestusel või helisalvestisel olla kuulda, et õigusi ja kohustusi on selgitatud.

9. Olulisem on küsimus, kas Martin Traadile tema õiguseid ka päriselt selgitati. Martin Traat

ütleb, et ei selgitatud. Uurimisasutuse ametnik ütles kohtus, et ta selgitas õiguseid, kuid mitte

1-23-6966

nii-öelda eraldiseisva plokina ja paragrahve ette lugedes, vaid teksti sees rääkides ja

jutuajamise käigus. KrMS § 351 lg 1 nõuabki, et ei loetaks ette seaduse teksti vaid õiguseid

selgitatakse lihtsasti arusaadavas keeles. St selgituse tekst peabki olema pigem

mitteformaalne.

10. Kohtule esitatud teabest nähtub, et isegi kui uurija selgitas kahtlustatavale tema õiguseid,

siis ilmselgelt ei teinud ta seda sellisel viisil, millest Martin Traat oleks aru saanud. Samuti ei

veendunud uurija selles, kas Martin Traat sai aru, mida talle räägiti. Antud juhul ei ole

võimalik tagantjärgi tuvastada, kas uurija tegelikkuses selgitas kahtlustatavale tema õiguseid,

mistõttu lähtub kohus eeldusest, et seda ei tehtud ja kui tehti, siis ei veendutud, et adressaat

neist aru sai.

11. Otsustamisel, kas taoline rikkumine toob kaasa tõendi lubamatuks tunnistamise, lähtub

kohus eeskätt tagajärjest. St juhul kui menetleja oleks kahtlustatavale õiguseid selgitanud, kas

sellisel juhul oleks toimingu tagajärg olnud praegusest erinev. Kohtu hinnangul ei oleks.

12. Võib oletada, et võib-olla oleks Martin Traat sel juhul otsustanud, et ei soovi läbiotsimise

määruses märgitud andmeid vabatahtlikult välja anda. Kohtu hinnangul ei oleks see aga

muutnud asjaolu, et menetlejal oli vastavalt kohtumäärusele õigus hankida määruses märgitud

andmetele juurdepääs ka ilma Martin Traadi kaasabita. Ehk teisisõnu, menetleja saanuks neile

andmetele ligi ka ilma Martin Traadi koostööta. Kohtumäärus seda võimaldas. Seega

lõppkokkuvõttes oleks tulemus olnud sama. Sellest lähtuvalt loeb kohus advokaadibüroos

läbiotsimisel Martin Traadi arvutist saadud andmed lubatavaks tõendiks.

Süüdistus

13. Kert Kingo on antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 209 lg 2 p 2, § 344 lg 1 - § 22 lg 2 ja

§ 345 lg 1 ning Martin Traat KarS § 209 lg 2 p 2 - § 22 lg 3 ja § 344 lg 1 järgi

kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

14. Kokkuvõtvalt heidetakse süüdistatavatele ette, et aastatel 2020 kuni 2022 kihutas

Riigikogu liige Kert Kingo vandeadvokaadina töötavat Martin Traati võltsima arveid, et

selliste võltsitud arvete alusel saaks Kert Kingo taotleda I.U.B-lt Riigikogu liikme tööga

seotud kulutuste hüvitamist.

15. Martin Traat soostus teadvalt valesid arveid koostama. Juhindudes Advokaadibüroos X

välja kujunenud sisemisest töökorraldusest, palus Martin Traat arved koostada

advokaadibüroole raamatupidamisteenust osutaval raamatupidajal või advokaadibüroo

tuvastatud või tuvastamata töötajatel. Kokku koostati teadaolevalt selliselt Advokaadibüroos

X ajavahemikul 01.04.2020 kuni 01.04.2022 kuus arvet, kogusummas 8 271,00 eurot.

16. Pärast arvete valmimist edastas Martin Traat võltsitud sisuga arved e-posti vahendusel

Kert Kingole, et Kert Kingo saaks need esitada I.U.B-le näiliselt Riigikogu liikme tööga

seotud kulutuste hüvitamiseks.

17. Kert Kingo esitaski seejärel Martin Traadi poolt temale edastatud kuus võltsitud sisuga

arvet I.U.B-le, väites, et need kulutused on tehtud seoses tema Riigikogu liikme tööga, ning

taotles nende hüvitamist.

1-23-6966

18. Tegelikkuses ei osutanud Martin Traat ega X Riigikogu liikmele Kert Kingole tema

Riigikogu liikme tööga seoses teenust, vaid vandeadvokaat Martin Traat ja X esindasid kostja

esindajatena tsiviilasjades nr xxx, xxx ja xxx Kert Kingo tuttavaid R J, M K ja H K.

19. Vastavalt Kert Kingo ja Martin Traadi omavahelisele kokkuleppele maksis Kert Kingo

oma tuttavate R J, M K ja H K advokaadiarved ning selleks, et ta ei peaks seda kulu ise

kandma, paluski Kert Kingo Martin Traadil koostada vale sisuga arved, et Kert Kingo saaks

I.U.B-le näidata, otsekui Martin Traat oleks Kert Kingole osutanud Riigikogu liikme tööga

seotud teenust ning sel alusel taotleda I.U.B-lt advokaadiarvete hüvitamist.

20. I.U.B hüvitaski ajaperioodil 2020 kuni 2022 Kert Kingole esitatud võltsitud arvete alusel

kokku 8 271,00 eurot.

Maakohtu seisukoht süüdistuse osas

21. KarS § 209 lg 2 p 2 näeb ette vastutuse ametiisiku poolt teisele isikule varalise kahju

tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel.

22. Vastava etteheite tegemiseks peab seega olema tuvastatud, et kannatanu on teinud

varakäsutuse (või kandnud muul viisil kahju) olles viidud eksitusse tegelikest asjaoludest.

Kannatanu eksitamine peab olema sooritatud ametiisiku poolt teadvalt ning eesmärgiga saada

varalist kasu.

23. KarS § 344 lg 1 kohaselt on karistatav dokumendi, pitsati või plangi, mille alusel on

võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimine. KarS § 345 lg 1 näeb ette

vastutuse teadvalt võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamise eest eesmärgiga

omandada õigusi või vabaneda kohustustest.

24. Sellise etteheite tegemiseks tuleb tuvastada dokumendi võltsimine, asjaolu, et tegemist on

dokumendiga, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabanda kohustustest ning

vastava dokumendi kasutamine eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest.

25. Kohtu hinnangul vastavad süüdistuse tekstis toodud asjaolud formaalselt nimetatud

süüteokoosseisude tunnustele.

26. Kuigi kohtuvaidlustes märkis Kert Kingo kaitsja, et süüdistus ei vasta kelmuse

teokirjeldusele, ei saa kohus selle väitega nõustuda. Kõik kelmuse koosseisulised elemendid

on süüdistuses kokkuvõtvalt kajastatud järgnevas lõigus.

27. Selliselt esitas Kert Kingo nimetatud kuupäevadel I.U.B finantsosakonnale teadvalt

võltsitud arved eesmärgiga, et I.U.B teeks võltsitud arvete alusel talle väidetavate kulutuste

hüvitamiseks väljamaksed. I.U.B töötajatel tekkis Kert Kingo poolt esitatud andmetele

(Advokaadibüroo Xxx OÜ võltsitud sisuga arved ja Kert Kingo poolt esitatud avaldused)

tuginedes ebaõige ettekujutus, et Advokaadibüroo Xxx OÜ on osutanud Kert Kingole

õigusalase konsultatsiooni teenust seoses Riigikogu liikme tööga. Seetõttu kandis I.U.B Kert

Kingo arveldusarvele 15.04.2020.a-l, 15.05.2020.a-1, 15.06.2020.a-l, 17.05.2021 .а-

24.03.2022.a-1 ja 11.04.2022.a-l vara kokku 8 271,00 eurot. Kuna tegelikkuses

Advokaadibüroo Xxx OÜ Kеrt Kingole õigusalase konsultatsiooni teenust seoses Riigikogu

liikme tööga osutanud ei olnud, ei olnud Kert Kingol tegelikkuses õigust tema poolt esitatud

kulude RKLS § 30 alusel hüvituse saamiseks. Järelikult tekitas Kert Kingo I.U.B-le varalise

kahju summas 8 271,00 eurot ja sai ise sellega seoses varalist kasu summas 8 271,00 eurot.

1-23-6966

28. Järgnevalt analüüsib kohus süüdistuse faktilisi asjaolusid ja õiguslikku põhjendatust.

29. Antud juhul ei ole poolte vahel suuresti vaidlust süüdistuses kirjeldatud faktiliste

asjaolude osas. Sisuliselt on mõlemad süüdistatavad jaatanud nende paikapidavust. Küsimus

on üksnes 01.04.2022 arve nr xxx osas.

30. Peamisteks vaidluskohtadeks on 1) kas 01.04.2022 arvel nr xxx märgitud teenused

vastavad sellele, mida tegelikult osutati; 2) kas Martin Traadi poolt osutatud teenused olid

oma sisult sellised, mis on käsitletavad Riigikogu liikme tööga seonduvana ning mille

hüvitamist Riigikogu liige taotleda võib; 3) kui osutatud teenused ei ole käsitletavad

Riigikogu liikme tööga seotud kulutusena, kas Kert Kingo võis olla nende hüvitamise

taotlemisel keelueksimuses.

31. Asjaolusid, mille üle pooled ei vaidle, ei pea kohus vajalikuks lahendis põhjalikult

analüüsida.

32. Asjaolu, et Kert Kingo oli süüdistuse esemeks oleval perioodil (s.o 2020 – 2022)

Riigikogu liige ning seega ametiisik KarS § 288 lg 1 ja § 209 lg 2 p 2 mõttes, kinnitab

Vabariigi Valimiskomisjoni 28.03.2019 otsus nr 94, Vabariigi Presidendi 16.05.2019 otsus nr

451 ja 25.10.2019 otsus nr 494 ning Riigikogu juhatuse 25.10.2019 otsus nr 106 (tõend

17.1.1). Sama kinnitab ka Kert Kingo ise.

33. Süüdistuse kohaselt töötas Kert Kingo 16.05.2019 kuni 25.10.2019 väliskaubandus- jа

infotehnoloogiaministrina ning nimetatud perioodil, täpsemalt alates 11.06.2019 kuni

18.10.2019, töötas tema nõunikuna U.F. Nimetatud väiteid kinnitavad Kert Kingo ja U.F

ütlused (27.05.24, 07.06.24 istungi protokollid) ning Vabariigi Presidendi 16.05.2019 otsus nr

451 ja 25.10.2019 otsus nr 494 (tõend 17.1.1).

34. Süüdistuse väitel avaldasid M K, H K ja R J 14.10.2019 ja 15.10.2019 Facebooki

postitustes väiteid U.F tegevuse kohta ning U.F käsitles neid väiteid teda laimavatena ja esitas

10.03.2020 M K, H K ja R J vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõuded järgmiselt:

- Pärnu Maakohtule hagi R J vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (tsiviilasi nr xxx),

- Tartu Maakohtule hagi M K vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (tsiviilasi nr xxx)

ja

- Harju Maakohtule hagi H K vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (tsiviilasi nr xxx).

Kõnealused faktid on tõendatud tunnistajate U.F, M K, H K ja R J ning süüdistatavate

ütlustega. Samuti vastavate tsiviilasjade materjalidega (tõendid 17.1.3-17.1.6; 17.1.8 -17.1.15;

17.1.17- 17.1.22; 17.1.24 – 17.1.27).

35. Samadest tõenditest nähtuvalt esindas kohtus M K, H K ja R J (kostjaid) vandeadvokaat

Martin Traat. Tunnistajate M K, H K ja R J ning süüdistatavate ütlustest nähtuvalt sai Martin

Traat kostjate esindajaks Kert Kingo palvel ja vahendusel. Samuti kinnitavad nende ütlused,

et suurema osa kohtuvaidlustega kaasnenud õigusabi kuludest tasus tunnistajate eest Kert

Kingo.

36. Kert Kingo selgitas kohtus, et U.F laimas teda erinevates meediakanalites, sh ka

sotsiaalmeedias ning M K, H K ja R J astusid tema kaitseks välja. Seetõttu hakkas U.F neid

hagema. U.F-ile ei meeldinud kommentaarid, mida nad olid tema kohta kirjutanud selle artikli

ja selle kommunikatsiooni kohta, kus U.F väitis, et Kert Kingo aitas EAS-i korruptsiooni

kinni mätsida.

1-23-6966

37. Kui nende vastu laekusid nõuded, võtsid M K, H K ja R J Kert Kingoga ühendust ja

palusid tema abi leides, et tegelikult oli ju tema teema – laimati Kert Kingot ja nemad üritasid

teda kaitsta. Ta tundis kohustust neid aidata, kuna tõesti tema oligi kogu selle teema sisu. Ta

ütles tunnistajatele, et aitab neil seda teemat lahendada ning pöördus selleks Martin Traadi

poole.

38. Kert Kingo ütles tunnistajatele, et ärgu muretsegu, ta ise tegeleb, otsib advokaadi ja

võimalik, et mainis ka, et ta ise tasub mingi osa nende õigusabikuludest.

39. Sama kinnitab ka Martin Traadi e-kirjavahetus, millest nähtuvalt saatis Kert Kingo

31.03.2020 talle järgneva kirja: Mul oleks Sinu abi vaja...kui Sul muidugi aega ja soovi on

minu mureteema oma töölauale võtta. Asja märksõnaks on R S. Asi pole küll otseselt mulle

suunatud, aga tunnen kohustust inimesi aidata, sest minu toetamise pärast on neile nüüd

(sisutühjad) nõudeavaldused postkastidesse laekunud. Mina oleksin siin

konsultatsiooni/õigusabi tellija ja selle eest tasuja. (tõend 17.1.2.2).

40. Süüdistuse esemeks on kuus arvet, mis süüdistuse väitel seonduvad eelnimetatud kolmes

tsiviilasjas Martin Traadi poolt osutatud õigusabi teenusega ning mille eest tasus Kert Kingo,

kes seejärel taotles I.U.B-lt tehtud kulutuste hüvitamist.

41. Vaidlust ei ole selles, et Advokaadibüroo Xxx väljastas Kert Kingole alljärgnevad arved

seoses vandeadvokaat Martin Traadi osutatud õigusteenusega, Kert Kingo tasus need ning

esitas I.U.B-le hüvitamiseks:

- 01.04.2020 arve nr xxx (õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu tööga) summas

1512,00 eurot, mille Kert Kingo tasus kahes osas 02.04.2020 ja 03.04.2020;

- 04.05.2020 arve nr xxx (õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu tööga) summas

1512,00 eurot, mille Kert Kingo tasus kahes osas 04.05.2020 ja 06.05.2020;

- 01.06.2020 arve nr xxx (õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu tööga) summas 1512,00

eurot, mille Kert Kingo tasus kahes osas 02.06.2020 ja 03.06.2020;

- 14.05.2021 arve nr xxx (õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu tööga) summas 1440,00

eurot, mille Kert Kingo tasus 15.05.2021;

- 17.03.2022 arve nr xxx (õigusalane konsultatsioon) summas 1170,00 eurot, mille Kert

Kingo tasus 18.03.2022;

- 01.04.2022 arve nr xxx (konsultatsioon seoses eelnõudega nr 504SE ja 519SE) summas

1125,00 eurot, mille Kert Kingo tasus 05.06.2022.

Nimetatut kinnitavad nii süüdistatavate ütlused kui ka I.U.B esitatud andmed (tõend

17.1.37).

42. Kert Kingo selgitas kohtus, et ta andis Martin Traadile juhiseid, mida arvetele kirjutada

vastavalt sellele kuidas I.U.B oli selgitanud, millist teksti peavad arved sisaldama. Kuuest

arvest üks oli seotud aruteluga paari eelnõu suhtes. Arvel kajastuvad vastavad eelnõude

numbrid. Prokuratuuri versiooni kohaselt oli 01.04.2022 arve tegelikuks sisuks kostjate

õigusabi kulud kohtuasjades nr xxx ja xxx. Ülejäänud arved esitati kõnealuste

tsiviilkohtuvaidluste raames ning Kert Kingo hinnangul olid need seotud Riigikogu liikme

tööga. Riigikogu liige on valitud inimeste poolt Riigikogusse. Ja Riigikogu liige peab ütleme

esindama oma valijaid ja selleks on vajalik loomulikult ka maine. U.F laimas minu mainet,

teotas minu au ja head nime. Mis oli minu jaoks väga häiriv ja kogu selle vaidluse sisu ju

oligi see, kui tema mind laimas, hävitas minu mainet ja see on ju Riigikogu töös üks

olulisemaid asju. … See ei olnud minu isiklik probleem. Inimesi ei huvita kellegi Kert Kingo,

kes xxx elab, kui eraisiku üksikisiku, see maine, see ei oma mingit kaalu. Minule on andnud

inimesed mandaadi. Meil on esindusdemokraatia ja ma olen esindusnägu ja see ongi

1-23-6966

konkreetselt Riigikogu liikme tööks kõige olulisem. Mitte eraisik Kert Kingo, vaid Riigikogu

liige avalikus meedias. Tavalist eraisikut Kert Kingot meedias keegi ei kajastakski.

43. Kert Kingo selgitas, et arvetel ei ole tsiviilasjade numbreid kajastatud, kuna ta lähtus

I.U.B suunistest. Tal ei olnud eesmärki varjata, et need arved on tsiviilvaidlustega

seonduvad. Ta tasus algul ise arved ning esitas seejärel I.U.B-le hüvitamiseks. Kogu mahus

ta nende tsiviilasjade kostjate õigusabikulusid ei tasunud. Tegi seda nii kaua kuni avalikkuses

tõusetus küsimus tema poolt Riigikogu liikme kuluhüvitiste kasutamise õiguspärasusest.

Seejärel tasusid kostjad oma kulud ise.

44. Seega kinnitab Kert Kingo, et esimesel viiel arvel kajastatud teenus seisnes Martin Traadi

poolt M Kle, H Kle ja R Jle osutatud õigusabis eelnimetatud kolmes tsiviilkohtumenetluses

ning poolte vahel selles osas vaidlust ei ole.

45. Vaidlus on üksnes 01.04.2022 arve osas - kas tegelikkuses osutati õigusalast

konsultatsiooni seoses arvel märgitud eelnõudega või süüdistuses märgitud kohtuasjadega nr

xxx ja xxx.

46. Mõlemad süüdistatavad väidavad, et Advokaadibüroo Xxx nõustas Kert Kingot arvel

märgitud eelnõude osas. Ka tunnistaja T E (06.06.2024 istungiprotokoll) kinnitas, et bürool

oli Kert Kingoga suuline kliendileping seoses õigusalase konsultatsiooniga. Peamiselt osutas

Kert Kingole teenust Martin Traat, kuid seoses õigusloomega ka tunnistaja ise, täpsemalt

seoses füüsilise isiku maksejõuetuse seadusega. Neil oli suuline konsultatsioon ning hiljem

saatis tunnistaja järgi ka Pankrotihaldurite Koja kirja. Ta saatis selle M J ning lisaks ka Kert

Kingole, et ta teaks, et selline kiri on saadetud. Pankrotihaldurina käis tunnistaja sama eelnõu

raames ka Riigikogu põhiseaduskomisjoni arutelul.

47. Kohtu hinnangul ei puuduta seaduse eelnõu 575SE (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse

eelnõu) osas toimunud arutelude ja Riigikogule arvamuste esitamise kohta esitatud tõendid

(MT tõend 12 ning T E ja Kert Kingo ütlused) otseselt 01.04.2022 arvega seonduvat

vaidlusküsimust. Nimetatud eelnõule ei ole arves viidatud. Küll aga kinnitavad need tõendid

üldistavalt väiteid, et Kert Kingo suhtles Advokaadibürooga Xxx muu hulgas ka õigusloome

küsimustes.

48. Kaitseversiooni kasuks räägivad ka H K ja M K ütlused, millest nähtuvalt tasusid nad osa

kohtuasjadega xxx ja xxx kaasnenud kuludest ise. M K sõnul sõlmis ta seoses kohtusjaga xxx

Martin Traadiga kaks lepingut. Esimese neist 21.04.2020 ning selle alusel ei ole ta Martin

Traadile midagi maksnud, need arved tasus Kert Kingo. 08.02.2022 sõlmis ta Martin Traadiga

teise lepingu ning selle alusel esitas Martin Traat talle arve, mille tasus 27.09.2022. Teise

lepingu sõlmis ning tasus arve ise, kuna siis ta ei olnud enam erakonna liige ja pidi ise

hakkama saama.

49. 01.04.2022 kirjutas Martin Traat oma büroo töötajale – Palun arvet: Kert Kingo; Sisu.

Nagu eelmisel arvel 6,25x150+km, kokku 1125 eurot. Samal päeval saatis Martin Traat Kert

Kingole arve nr xxx, õigusalane konsultatsioon. Kaaskirjas kirjutas Traat: Saadan

käesolevaga arve konsultatsiooni ja õigusabi eest. Seejärel vastas Kert Kingo, et uue korra

kohaselt peab arvele lisama ka millise eelnõuga seoses konsultatsioon oli. Saadan eelnõude

numbrid: 504SE Rikkumisest teavitaja kaitse seadus 519SE Võrdse kohtlemise seaduse ning

koguduste seaduse muutmise seadus. 04.04.2022 saatis Martin Traat uuesti arve nr xxx, milles

oli osutatud teenuse nimetus muudetud vastavalt Kert Kingo 01.04.2022 e-kirjas märgitule

(tõend 17.1.2.2).

1-23-6966

50. Tsiteeritud kirjavahetusest ei nähtu, et arve algseks ja osutatud teenuse sisuks võis olla

midagi muud kui õigusalane konsultatsioon seoses seaduste eelnõudega. Mõned kuud enne

arve saatmist võttis Kert Kingo Riigikogu liikmena sõna ning esitas muudatusettepanekuid

arvel märgitud eelnõude kohta. Riigikogu 26.01.2022 istungi stenogrammist nähtuvalt on Kert

Kingo võtnud mitmel korral sõna seaduse eelnõu 504 SE esimesel lugemisel (KK tõend 2).

Lisaks esitas ta 08.02.2022 samale eelnõule kirjalikult muudatusettepanekuid (MT tõend 9).

Seaduse eelnõule 519SE esitas Kert Kingo kirjalikult muudatusettepanekuid 23.02.2022 (MT

tõend 10).

51. Neil asjaoludel on kaitsjate versioon tõenäoline ning viidatud tõendid ja argumendid on

piisavad, et seada olulisel määral kahtluse alla süüdistuse etteheide 01.04.2022 arve võltsituse

kohta. Tõendeid, mis välistaks kaitseversiooni paikapidavust, kohtule esitatud ei ole. Seega

tuleb süüdistatavad õigeks mõista 01.04.2022 arvega seotud võltsimise, võltsitud arve

kasutamise ja kelmuse episoodis.

Riigikogu liikme tööga seonduvad kulud

52. Peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks on antud juhul asjaolu, kas ülejäänud arvetel

kajastatud ning Martin Traadi poolt osutatud teenused on oma sisult sellised, mis on

käsitletavad Riigikogu liikme tööga seonduvana ning mille hüvitamist Riigikogu liige taotleda

võib.

53. Riigikogu liikme staatuse seaduse (RKLS) § 30 kohaselt hüvitatakse Riigikogu liikmele

kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30% Riigikogu liikme ametipalgast

Riigikogu juhatuse kehtestatud korras.

54. Seega on hüvitise saamise eelduseks 1) Riigikogu liikmeks olek ning 2) kulutuste

tekkimine seoses tööga Riigikogus.

55. I.U.B-le esitatud arvetel oli neljal juhul märgitud teenuseks “õigusalane konsultatsioon

seoses Riigikogu liikme tööga” ning ühel juhul (17.03.2022 arve) “õigusalane konsultatsioon”

(tõend nr 17.1.37). Vaidlust ei ole selles, et nimetatud viie arve aluseks oli Martin Traadi poolt

osutatud õigusabi teenus tsiviilasjades nr xxx, xxx ja xxx.

56. Kohtu hinnangul hõlmab termin õigusalane konsultatsioon ka õigusabi osutamist

kohtumenetluses. Seega on määravaks, kas vastav õigusabi oli seotud Riigikogu liikme tööga.

57. Kõnealuste tsiviilasjade esemeks olid U.F nõuded M K, H K ja R J vastu. Nõuded olid

ajendatud järgnevatest asjaoludest.

58. Kert Kingo töötas

16.05.2019 kuni 25.10.2019 väliskaubandus- jа

infotehnoloogiaministrina ning nimetatud perioodil, täpsemalt alates 11.06.2019 kuni

18.10.2019 töötas tema nõunikuna U.F. 14.10.2019 jagati Facebookis Postimehe artiklit

pealkirjaga „xxx“. Tegemist oli U.F avaldusega seonduvalt Kert Kingo tegevusega

väliskaubandus- jа infotehnoloogiaministrina (U.F ütlused). Postituse kommentaarides

avaldas M K erinevaid väiteid U.F seotusest Yandex taksoga ning U.F poolt ministri nõuniku

ametikoha ära kasutamisest oma ettevõtte huvides (tõend 17.1.3). 15.10.2019 tegi H K

Facebookis postituse seoses U.F väidetega Kert Kingo tegevuse osas ministrina ning märkis

mh et U.F-iga töösuhte lõpetamisel on veidi teised taustad, kui ta ise sellest kirjutab. Ta oli ja

on nimelt taksofirma Yandex ainuesindaja Eestis (Yandexil on sidemed Kremliga) ja ta

kasutas oma nõuniku ametikohta ja võimalusi, et luua sellele firmale teistega võrreldes

1-23-6966

eelised….“ (tõend nr 17.1.17) H K postitust kommenteeris teiste seas ka R J öeldes, et U.F

enda tegevus nõuniku ametikohal oli korruptiivne (tõend 17.1.24).

59. U.F pöördus 2020.a tsiviilõiguslike nõuetega kohtusse, kuivõrd leidis, et M K, H K ja R J

postitused ja kommentaarid sisaldasid tema suhtes ebaõigeid faktiväiteid ning laimasid teda.

Kert Kingo ei olnud neis menetlustes pooleks. Nõuete saamisel pöördusid M K, H K ja R J

Kert Kingo poole paludes abi nõuetele vastamisel, kuivõrd leidsid, et nende tegevus

kõnealuste postituste tegemisel oli suunatud Kert Kingo kaitsmisele U.F rünnaku eest. Kert

Kingo lubas neile korraldada õigusabi saamise ning selle eest ka ise tasuda (tunnistajate M K,

H K ja R J ning süüdistatavate ütlused).

60. Seejärel pöördus Kert Kingo vandeadvokaat Martin Traadi poole palvega esindada M K,

H K ja R J kõnealustes tsiviilvaidlustes. Suurema osa õigusabi kulude arvetest esitas Martin

Traat Kert Kingole, kes need ka oma vahenditest tasus ning hiljem esitas Kert Kingo need

I.U.B-le hüvitamiseks (süüdistatavate ütlused, tõendid 17.1.2.2; 17.1.37; 17.1.29)

61. Kirjeldatud asjaoludest järeldub, et U.F avaldus, milles ta kritiseeris Kert Kingo tegevust

ministrina ning sellele järgnenud M K, H K ja R J postitused ilmusid kõik ajal, mil Kert

Kingo oli väliskaubandus- jа infotehnoloogiaminister. U.F avaldus oli seotud Kert Kingo

tegevusega ministrina ning kõnealused Facebooki postitused olid seotud U.F tegevusega

ministri nõunikuna.

62. Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamise tõttu (16.05.2019 kuni 25.10.2019) olid Kert

Kingo Riigikogu liikme volitused sel ajal peatunud (RKLS § 5 lg 1). Volituste peatumise ajal

ei laiene Riigikogu liikmele RKLS 7. peatükis sätestatud Riigikogu liikme sotsiaalsed

tagatised (palk, Riigikogu liikme tööga seotud kulude hüvitamine jmt). Kulutused, mis on

tekkinud Vabariigi Valitsuse liikme töö tõttu, ei ole seostatavad Riigikogu tööga kaasnevate

kulutustena ega ole RKLS § 30 alusel hüvitatavad.

63. Siinkohal ei oma tähtsust ka asjaolu, et U.F pöördus kohtusse 2020.a (s.o ajal, mil Kert

Kingo ei olnud enam Vabariigi Valitsuse liige ning oli naasnud Riigikogusse) ning

kohtuvaidlustega kaasnev kulu tekkis ajal, mil Kert Kingo oli Riigikogu liige. Kulude

hüvitamise põhjendatuse üle otsustades on määravaks kulutuste sisu.

64. Kuigi Kert Kingo ütluste kohaselt oli tegelikkuses nende kohtuasjade sisuks U.F poolt

tema laimamine, st tema kui Riigikogu liikme maine kahjustamine ning tema oli nende

kohtuasjade keskmeks, nähtub kõnealuste kohtuasjade materjalidest, et vaidluste sisuks oli

üksnes U.F suhtes Facebookis postitatud väited. Kert Kingol ei olnud nendega muud seost kui

see, et U.F-ile postitustes etteheidetavad tegevused olid väidetavalt sooritatud minister Kert

Kingo nõuniku rollis olles ja seda rolli ära kasutades. Seega ei ole alust väita, et kõnealused

kohtuasjad olid otseselt seotud Kert Kingoga või tema tööga Riigikogus. Asjaolu, et Kert

Kingo tegelikkuses mõistis, et tema ei ole vaidlustega seotud, kinnitab ka tema 31.03.2020 e-

kiri Martin Traadile, milles ta mh kirjutab, et asi pole küll otseselt mulle suunatud, aga tunnen

kohustust inimesi aidata, sest minut toetamise pärast on neil nüüd (sisutühjad)

nõudeavaldused postkastidesse laekunud (tõend 17.1.2.2).

65. Ka tunnistaja M K tajus, et Kert Kingo maksis tema õigusabikulusid üksnes seetõttu, et ta

oli sama erakonna liige. Niipea kui tunnistaja erakonnast lahkus, pidi ta edasised kulud ise

tasuma. Kui tegemist olnuks Riigikogu liikme tööga seonduva kuluga, poleks tunnistaja

lahkumine erakonnast muutnud Kert Kingo jaoks kulu olemust ega hüvitamise alust.

Kohtuvaidluse sisu jäi ju samaks.

1-23-6966

66. Isegi kui asuda seisukohale, et vaidlused olid Kert Kingoga otseselt seotud, ei olnud neil

siiski puutumust Riigikogu liikme tööga. Vaidluste esemeks olnud avaldused ja postitused

ilmusid kõik ajal, mil Kert Kingo oli Vabariigi Valitsuse liige ega omanud vähematki seost

tema tegevusega Riigikogus.

67. Teatud aspektides on võimalik seostada vaidlusalused postitused esilekutsunud U.F

avaldust Kert Kingo kui poliitiku mainega. Olukorras, kus poliitiku hea maine on sattunud

löögi alla seoses tema tegevusega, mis leiab aset väljaspool Riigikogu tööd (nt poliitilise

erakonna tegevust edendades, muus ametis töötades vmt), ei ole maine taastamiseks ette

võetavad tegevused seostatavad Riigikogu liikme tööga RKLS § 30 tähenduses.

68. Kohus on seisukohal, et juba ainuüksi neil asjaoludel on välistatud osutatud

õigusabikulude käsitlemine Riigikogu liikme tööga seotud kuludena.

69. Kaitseversioonis on korduvalt kõlanud väited, et Riigikogu liikme tööga seotud kulude

hüvitamine on seaduse tasandil täpsemalt reguleerimata ning Riigikogu liikmel on seega vaba

voli otsustada, milliseid kulutusi ta peab tööga seonduvaks ja milliseid mitte. Sealjuures

märkis Kert Kingo kaitsja, et ka kohtul ei ole võimalik asuda kõnealust sätet tõlgendama,

kuna seadusandja on jätnud teadlikult täpsema regulatsiooni kehtestamata.

70. Kohus taolise käsitlusega ei nõustu.

71. Kohtu pädevuses on mistahes õigusakti tõlgendamine ning seda nii olukordades, kus

seadusandja kehtestatud norm tekitab vaidlusi kui ka olukorras, kus norm on üldse andmata

jäätud. Kohus ei saa jätta õigusvaidlust lahendamata.

72. Asjaolu, et seadusandja ei ole seaduse tasandil näinud ette konkreetset loetelu, millised

kulutused on RKLS § 30 alusel hüvitatavad, ei anna alust käsitluseks, et Riigikogu liige saab

kõnealuse sätte alusel taotleda ükskõik milliste kulutuste hüvitamist. Seadusandja on olnud

RKLS § 30 kehtestamisel piisavalt konkreetne kehtestades nõude, et hüvitamisele kuuluvad

kulutused, mis on seotud Riigikogu liikme tööga. Sealjuures ei ole Riigikogu liikme töö

määratlemata mõiste, mida võiks sisustada Riigikogu liikme mistahes ettevõtmistega (sh ka

Riigikogu tööga mitte seotud ettevõtmistega).

73. Igasuguse töösuhte (samuti esindussuhte) eesmärgiks on vastava organisatsiooni

ülesannete täitmine (vrdl nt ATS § 6). Seega Riigikogu liikme tööks on avaliku võimu

teostamine Riigikogule pandud ülesannete teostamisel.

74. Riigikogu liikme ülesanded, mida võib pidada tööks RKLS § 30 mõttes, tulenevad Eesti

Vabariigi Põhiseaduse §-st 65. St tööga seotud kuludeks saavad olla Riigikogu liikme

tegevused, mis on suunatud PS §-s 65 sätestatud Riigikogu ülesannete täitmisele. Lisaks

sätestab Riigikogu kodu- ja töökorra seadus täpsemaid ülesandeid ja kohustusi Riigikogu

juhatuse liikmetele ning komisjonide esimeestele ja aseesimeestele. Poliitiku maine

kujundamine (eriti veel olukorras, kus see on sattunud löögi alla tema tegevuse tõttu mujal kui

Riigikogus) ei ole käsitletav Riigikogu liikme tööga seonduvana Riigikogule pandud

ülesannete täitmisel, mistõttu ei ole ka üksnes mainekujundamisele suunatud tegevustega

kaasnevad kulutused hüvitatavad RKLS § 30 alusel.

75. Tõlgendust, mille kohaselt on RKLS § 30 alusel hüvitatavad kulud piiritletud Riigikogu

ülesannetega ega ole Riigikogu liikme suvaotsus, toetab mh ka Riigikohtu seisukoht, mille

kohaselt hüvitiste liigid ja ulatus tuleb määrata lähtuvalt PS § 60 lõikes 2 ja PS §-s 62 silmas

peetud eesmärkidest ning nende maksmine ei või teenida muid eesmärke, näiteks fraktsiooni

1-23-6966

või erakonna rahastamine või valimiskulude katmine. Niisamuti ei või sellised hüvitised olla

olemuselt Riigikogu liikmetele makstav palgalisa. (vt Riigikohtu lahend nr 3-4-1-18-08)

76. Kui lähtuda tõlgendusest, et igal Riigikogu liikmel on õigus mistahes viisil vaidlusalust

sätet sisustada, kujuneks RKLS §-s 30 sätestatud hüvitis sisuliselt palgalisaks. Riigikohus on

selle aga välistanud.

77. Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et kõnealused tsiviilasjad ei olnud sisult

otseselt seotud Kert Kingoga ning neil puudus igasugune puutumus tööga Riigikogus. Sellest

lähtuvalt ei ole tsiviilasjades nr xxx, xxx ja xxx kostjatel tekkinud õigusabi kulud käsitletavad

Riigikogu liikme tööga seotud kulutustena RKLS § 30 tähenduses.

78. Kõik eeltoodud asjaolud olid nii kulude tekkimise, tasumise kui ka I.U.B-le hüvitamise

taotluse esitamise ajal teada nii Kert Kingole kui ka Martin Traadile. Sellest hoolimata tegid

mõlemad teadliku valiku kajastada neid kulusid Riigikogu liikme tööga tekkinud kulutustena.

79. Kuivõrd Martin Traat oli tsiviilasjades nr xxx, xxx ja xxx kostjate esindajaks, oli ta teadlik

nende kohtuasjade sisust ja seega ka asjaolust, et neil kohtuvaidlustel ei olnud mingit seost

Riigikogu tööga. Eesti Advokatuuri Aukohtule 28.04.2022 saadetud kirjas väitis Martin Traat,

et kõikide kohtudokumentide ettevalmistamisel ja konsultatsioonidel olen suhelnud peamiselt

Kert Kingoga (kui Riigikogu liikmega, mida tõendab ka lisatud e-kirjade vahetus). Oleme

korduvalt kohtunud ja asju arutanud. Just Kert Kingo on olnud vaidluse objektiks olevate

asjaolude osas kõige adekvaatsem teabeallikas, so tema oskab täpselt kirjeldada neid

asjaolusid, mis tegelikult need nn ,,solvumise“ kohtuasjad põhjustas (U.F-i tegevus ministri

nõunikuna ja sellest tekkinud probleemid) ning samas on U.F-i poolt esitatud hagide eesmärk

kahjustada mitte niivõrd kostjaid, kui eelkõige läbi kostjate hagemise Kert Kingot. Töö Kert

Kingo kui Riigikogu liikme nõustamisel, temaga suhtlemisel ning samas ka kostjate huvides

nimetatud tsiviilasjades on olnud sisuliselt kattuv. (Tõend 17.1.2.2)

80. Ka siit järeldub, et Martin Traat oli teadlik, et menetluste esemeks olevad probleemid

tõusetusid ajal, mil Kert Kingo oli Vabariigi Valitsuse liige. Siinkohal ei oma tähtsust Martin

Traadi argumendid, et Kert Kingo oli vaidluse eseme osas peamiseks teabeallikaks ning U.F

eesmärgiks oli kahjustada läbi kostjate hagemise just Kert Kingot. Need argumendid ei

põhjenda kulutuste seotust Riigikogu tööga. Vastuskirjas ei viidanud Martin Traat ühelegi

konkreetsele Riigikogu ülesandele, mille täitmist need kulutused väidetavalt toetasid.

Ainuüksi fakt, et kulutused olid seotud Kert Kingoga, kes oli kulutuste tekkimise ajal

Riigikogu liige, ei seo neid kulutusi Riigikogu tööga.

81. Tegemist oli Riigikoguga mitteseotud isikute vaheliste vaidlustega, mis puudutasid

väidetavat laimamist ja valede faktiväidete esitamist küsimustes, millel puudus seos Riigikogu

tööga. Kõnealuste kohtuasjade pinnalt ei saanud Martin Traadil tekkida arusaama, et

vaidluseid peetakse Riigikogu liikme tööga seonduvalt tõusetunud küsimustes.

82. Sellest hoolimata väljastas Advokaadibüroo Xxx Kert Kingole 01.04.2020 arve nr xxx,

04.05.2020 arve nr xxx, 01.06.2020 arve nr xxx ja 14.05.2021 arve nr xxx, millel kajastus sisu

kirjeldusena õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu tööga (tõend 17.1.37). Eeltoodust

järelduvalt ei kattu osutatud teenuse tegelik sisu arvetel märgituga. Kuna arvetele märgitud

teenuse kirjeldus on üldises praktikas pigem harva esinev spetsiifiline teenus, ei ole mõeldav

ka võimalus, et tegemist on juhuslike eksitustega. Neil asjaoludel leiab kohus, et arvetel

kajastati teadlikult ebaõigeid andmeid ning varjati tegelikult osutatud teenuse sisu.

83. Kuivõrd Martin Traat oli ise tsiviilasjades nr xxx, xxx ja xxx õigusabi osutaja, sai

advokaadibüroo üksnes tema teadmisel ja korraldusel koostada vastavasisulise

1-23-6966

teenusekirjeldusega arveid. Lastes märkida arvetele õigusalane konsultatsioon seoses

Riigikogu tööga pidi Martin Traat mõistma, et sel viisil ebaõigete andmete kajastamine

toimub eesmärgiga võimaldada Kert Kingol esitada need arved I.U.B-le kuluhüvitise

saamiseks. Muud vajadust taolise teenusekirjelduse märkimiseks ei olnud. Kui Martin Traat ei

oleks olnud teadlik eesmärgist kasutada neid arveid kuluhüvitise saamiseks, märkinuks

advokaadibüroo arvetele osutatud teenuse tegeliku sisu. Neil põhjustel ei ole kohtu jaoks

usutav Martin Traadi väide, et ta sai alles 2022.a (kui talle tuli päring Advokatuurilt) teada, et

Kert Kingo kasutas arveid kuluhüvitiste saamiseks.

84. Samas on ebatõenäoline, et taolisel viisil ebaõige teenusekirjelduse kajastamine leidis aset

Martin Traadi enda initsiatiivil. Kert Kingo ütlustest nähtuvalt tuli vastav sisend temalt ning

sealjuures lähtus ta I.U.B juhistest, millest tuleb arvete esitamisel lähtuda.

85. Asjaolu, et Martin Traat tegutses arvetel ebaõigeid andmeid kajastades Kert Kingo palvel

ning teadlikult ja eesmärgipäraselt, kinnitab ka tema kirjavahetus Kert Kingoga. 01.04.2020

kell 12.32 kirjutas Kert Kingo Martin Traadile, et R Jga on räägitud. … Arve palun minu

nimele … Selgitus: Õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu tööga. Seejärel saatis Martin

Traat omakorda R A juhised, mida arvele kirjutada. Juhised kattusid eelnevalt Kert Kingo

poolt kirjutatuga. 02.04.2020 saatis Martin Traat Kert Kingole 01.04.2020 arve nr xxx, mis oli

koostatud täpselt Kert Kingo juhiste järgi. Sarnane kirjavahetus toimus 04.05.2020 arve nr

xxx, 01.06.2020 arve nr xxx ja 14.05.2021 arve nr xxx koostamisel ja edastamisel (tõend

17.1.2.2).

86. Lisaks nähtub arvetelt, mida Advokaadibüroo Xxx väljastas M Kle ja H Kle, et osutatud

teenusena kajastati õigusabi osutamist tsiviilasjades xxx ja xxx (tõendid nr 17.1.31 ja 20).

Sellest järeldub, et tavapäraselt märgiti arvetele konkreetse kohtuasja number, mille raames

õigusabi osutati. Kuid samades kohtuasjades Kert Kingole maksmiseks esitatud arvetel ei

viidatud kohtuasjadele, vaid märgiti, et tegemist on õigusalase konsultatsiooniga seoses

Riigikogu tööga. Seega Kert Kingole esitatud arvetel jäeti teadlikult nimetamata konkreetne

teenus, mida tavapäraselt arvetel kajastati.

87. Seega korraldas Martin Traat vähemalt otsese tahtlusega valeandmetega arvete koostamise

eesmärgiga võimaldada Kert Kingol küsida nende alusel I.U.B-lt hüvitist arvetel märgitud

summade ulatuses. Kohtu hinnangul vastab taoline tegevus (ehk nn kirjalik valetamine) KarS

§ 344 lg 1 ja § 209 lg 2 p 2 - § 22 lg 3 objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele. Martin

Traat võltsis teadlikult dokumente (arveid), mille alusel on võimalik omandada õigusi (saada

hüvitist I.U.B-lt). Sama teoga aitas ta ühtlasi kaasa Kert Kingo (kui ametiisiku) poolt kelmuse

sooritamisele - võltsitud arvetega loodi I.U.B-le teadvalt ebaõige ettekujutus osutatud teenuse

sisust ning olles teenuse sisu osas viidud eksimusse, sooritas I.U.B varakäsutuse (vt täpsemalt

allpool).

88. Lisaks eelnevalt käsitletud neljale arvele esitas Advokaadibüroo Xxx Kert Kingole

17.03.2022 arve nr xxx, millel oli teenusena märgitud õigusalane konsultatsioon. Kohtu

hinnangul ei saa nimetatud arve puhul rääkida võltsitud arvest ning võltsitud arve

kasutamisest KarS § 344 ja 345 tähenduses. Arvel märgitud õigusalane konsultatsioon on

üldine mõiste, mis hõlmab ka kohtumenetluses õigusabi osutamist. Seega ei ole arvel

kajastatud ebaõigeid andmeid ning seda ei saa käsitleda võltsinguna.

89. Eelnevast lähtuvalt tuleb Kert Kingo ja Martin Traat mõista õigeks osas, milles neile on

heidetud ette arve nr xxx võltsimisele kihutamist, võltsimist ja võltsitud arve kasutamist.

Eraldiseisvalt tuleb lahendada küsimus, kas kõnealuse arve esitamisel I.U.B-le loodi

kannatanule tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutus.

1-23-6966

90. Järgnevalt analüüsib kohus esimese viie arvega seonduvat etteheidet kannatanule

tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise ning seetõttu varakäsutuse tegemise osas.

91. Kert Kingo esitas I.U.B-le Riigikogu liikme tööga seotud kulude hüvitamiseks

Advokaadibüroo Xxx (tõend 17.1.33 ja 17.1.37):

01.04.2020 arve nr xxx (summas 1512,00 eurot),

04.05.2020 arve nr xxx (summas 1512,00 eurot),

01.06.2020 arve nr xxx (summas 1512,00 eurot),

14.05.2021 arve nr xxx (summas 1440,00 eurot),

17.03.2022 arve nr xxx (summas 1170,00 eurot).

92. Esimesel neljal oli teenuse kirjelduseks märgitud õigusalane konsultatsioon seoses

Riigikogu tööga ning viimasel õigusalane konsultatsioon. Arvetele olid lisatud

maksekorraldused, millelt nähtub, et Kert Kingo on need arved tasunud ning dokumendid on

Kert Kingo poolt digitaalselt allkirjastatud ja resolutsiooni on märgitud – Riigikogu liikme

tööga seotud kulud. I.U.B hüvitas need kulud ja tegi ülekanded Kert Kingo arvelduskontole

vastavates summades 15.04.2020, 15.05.2020, 15.06.2020, 17.05.2021 ja 24.03.2022 (tõend

17.1.29). Kokku maksis I.U.B nende arvete alusel Kert Kingole 7146 eurot.

93. RKLS §-s 30 sätestatud kulude hüvitamise korda reguleerib sama sätte alusel tehtud

Riigikogu juhatuse otsused Riigikogu liikme tööga seotud kulutuste hüvitamise kohta (tõend

17.1.34).

94. 11.06.2019 – 22.09.2020 kehtinud redaktsiooni punktis 2 on antud loetelu kulutuste

liikidest, mida peetakse Riigikogu liikme tööga seonduvateks (sõidukulud; side- ja postikulud;

lähetuskulud; bürookulud; koolituskulud; esindus- ja vastuvõtukulud; tõlketeenuse kulud;

majutuskulud; uuringute ja ekspertiiside kulud). Otsuse punktides 3 – 11 on antud tõlgendus,

mida vastavateks kulutusteks loetakse. Otsuse punkt 15 nägi ette, et kuludokumendil on

vastavat kulu Riigikogu liikme tööga seostav märge, Riigikogu liikme allkiri ja kuupäev. Kui

tööga seostav märge puudub või I.U.B-l ei ole esitatud andmete alusel võimalik veenduda

kuludokumendi tööga seotuses, edastab I.U.B vastava dokumendi kontrollimiseks

fraktsioonile, kuhu Riigikogu liige kuulub, ja fraktsiooni mittekuuluva liikme korral

Riigikogu juhatusele, kes otsustab ja kinnitab kulu seotuse Riigikogu liikme tööga. Sõiduki

üürikulu kuludokumendiga koos esitatakse kehtiv juhtimisõigust tõendava dokumendi koopia

ning juhtimisõiguse puudumise korral kirjalik põhjendus üürikulu tööga seotuse kohta.

Esindus- ja vastuvõtukulu kuludokumendil on märgitud sellega seotud ürituse nimi ja

toimumise aeg. Uuringute ning ekspertiiside puhul esitatakse koos kuludokumendiga ka

koopia uuringust või ekspertiisist.

95. 22.09.2020 otsusega täiendati kululiikide loetelu päringute kuludega ning 15.03.2022

otsusega täiendati kululiikide loetelu õigusalase nõustamise kuludega ning punkti 15 viimast

lauset muudeti ja täiendati järgnevalt - Uuringute, ekspertiiside ja kirjaliku õigusalase

nõustamise puhul esitatakse koos kulu dokumendiga ka koopia uuringust, ekspertiisist või

nõuannetest. Suulise õigusalase nõustamise puhul märgitakse kuludokumendile eelnõu või

valdkond, mille kohta nõustamine toimus.

96. I.U.B finantsosakonna juhataja L K selgitas kulude hüvitamise taotluste lahendamise

protsessi järgnevalt (tõend 17.1.38). Riigikogu liige peab kulude hüvitamiseks saatma

kantseleile kolm dokumenti: arve, maksekorralduse ja allkirjaga kinnitatud avalduse, et kulud

1-23-6966

on seotud Riigikogu liikme tööga. Enamus Riigikogu liikmeid saadab neid dokumente ise

kantseleile, kuid võib saata ka läbi fraktsiooni sekretariaadi. Viimast kasutas ka Kert Kingo.

I.U.B finantsosakond kontrollib esitatud dokumentide vastavust kehtivale korrale. Kui nad ei

ole veendunud arve vastavuses kehtestatud korrale, teavitavad sellest Riigikogu liiget ja

vajadusel fraktsiooni. Näiteks ei võeta vastu arveid, millelt on näha, et tehtud on

valimisreklaami. Kui on selgunud, et aetud on erakonna mitte Riigikogu asja, peab kantselei

sellest teavitama erakondade rahastamise järelevalve komisjoni, sest tegemist võib olla

erakonna ebaseadusliku rahastamisega. Kui soovitakse hüvitada näiteks voldikute trükkimise

kulusid, palutakse tuua näidised, millelt on näha, et see puudutab Riigikogu liikme tööd mitte

erakonna reklaamimist. Näiteks vaadatakse, et voldikul on Riigikogu mitte erakonna logo.

Igale uuele Riigikogu koosseisule tehakse ka vastav koolitus, kuidas see kord käib. Samuti on

koolitused fraktsioonidele ja aktiivne suhtlus fraktsioonide sekretariaatide juhtidega, kes

käivad küsimas, kas dokumendid vastavad korrale.

97. Samuti märkis tunnistaja, et varem on Riigikogu liikmete juriidilise nõustamisega

tegelenud ka I.U.B õigus- ja analüüsiosakond, kuid selle eelarve on nii väike, et ei suudeta

teenindada kõiki Riigikogu liikmeid. Seetõttu on leitud, et Riigikogu fraktsioonid või liikmed

võivad võtta juriidilisi arvamusi advokaadibüroodelt. I.U.B-l ei ole õigust teha järelevalvet

Riigikogu liikme töö sisu üle ja kontrollida, kes millise eelnõuga tegeleb. Seetõttu usaldavad

nad Riigikogu liiget, kui ta kirjutab, et on saanud juriidilist nõustamist seoses Riigikogu

liikme tööga.

98. Küsimusele kas I.U.B hüvitab kulud, mille puhul on teavet, et need on kohtuvaidlusega

seotud õigusabikulud, vastas tunnistaja, et kui selline kahtlus oleks tekkinud, oleksid nad

küsinud Riigikogu liikmelt või fraktsioonilt täpsustavat infot. Kert Kingo puhul olid

dokumendid korrektselt vormistatud ja sellist kahtlust hüvitiste väljamaksmisel ei tekkinud.

Tunnistaja meenutas sarnast juhtumit seoses O Lga 2018. aastast. Ta esitas juriidilise

nõustamise arve, mis lükati tagasi kui mittekorrektne. Siis esitas ta uue arve, kus teenuseks oli

märgitud koolitus. Selle alusel hüvitati talle kulu, kuid ajakirjandus uuris välja, et tegelikult

oli kulutus tehtud O Lga seotud kohtuvaidluses osutatud õigusabiga. Pärast info ilmumist

ajakirjanduses maksis O L hüvitise tagasi.

99. Nende ütlustega haakuvad I.U.B EKRE fraktsiooni sekretariaadi töötaja A M ütlused

(tõend 17.1.39). Ta kinnitas, et Kert Kingo esitas dokumendid tema kaudu ning tavapäraselt

olid need korrektselt vormistatud, tal ei tekkinud mingeid kahtluseid. Tunnistaja mäletas vaid

üht juhtumit, kui ta oli ostnud valijatele kinkimiseks erakonnalt meeneid ja esitas selle kohta

arve hüvitamiseks. Tunnistajal tekkis kahtlus, kas neid kulusid saab hüvitada. Ta konsulteeris

finantsosakonnaga ja teatas Kert Kingole, et see kulu ei kuulu hüvitamisele, kuna seda võib

tõlgendada kui varjatud annetust erakonnale. Kert Kingo nõustus selle selgitusega ja ei

soovinud nende kulude hüvitamist.

100. Asjaolu, et Kert Kingo esitatud dokumendid ei tekitanud kahtlust, kinnitas ka I.U.B

finantsosakonna finantsist T Õ (tõend 17.1.40). Lisaks märkis tunnistaja, et õigusalase

konsultatsiooni kulude hüvitamise taotlemine on üks kõige vähem levinud Riigikogu liikme

tööga seotud kulu liike. Kert Kingo esitatud juriidilise konsultatsiooni kulud olid EKRE ja

Reformierakonna fraktsiooni liikmete seas kõige suuremad.

101. Seega Kert Kingo esitatud taotluste lahendamisega tegelenud tunnistajatel ei tekkinud

kahtlust, et esitatud arved ei pruugi olla seotud Riigikogu liikme tööga. Kert Kingo ise

kinnitas, et teenused on seotud Riigikogu tööga ja ka arvetel oli märgitud teenus, mis

Riigikogu juhatuse otsuse kohaselt kuulus hüvitamisele. Samas märkisid tunnistajad, et arveid

saades ei teosta nad täiendavat sisulist kontrolli, kas arvel kirjas olev teenus on see, mida

1-23-6966

tegelikult osutati. Kui aga dokumentide endi pinnalt tõusetub kahtlusi, esitavad nad vastavalt

Riigikogu juhatuse otsusega kehtestatud korrale selle lahendamiseks vastava fraktsiooni

esimehele. Antud juhul seda ei tehtud, kuna kahtlust ei tõusetunud.

102. Tunnistaja L K ütlustest nähtub, et kui neil olnuks teave, et arved on kohtuvaidlusega

seotud õigusabikulud, oleksid nad küsinud täpsustavat infot Riigikogu liikmelt endalt või

fraktsioonilt. Selle kinnituseks tõi ta välja O L seotud juhtumi, mille puhul I.U.B just sel viisil

käitus. Siit järeldub, et kui arvetel olnuks kirjas tegelikult osutatud teenus, oleks

finantsosakond jätnud väljamakse tegemata ning saatnud fraktsioonile üle vaatamiseks ja

kahtluse lahendamiseks.

103. Arvestades, et arvetel ei kajastunud tegelikult osutatud teenuse sisu kohta mingit teavet

(nt viidet, et tegemist on kohtumenetlustes osutatud õigusabi kuludega ning viidet kohtuasja

numbrile), ei saanudki I.U.B ametnikel taotlusi lahendades tekkida kahtlust, et tegelikkuses ei

ole arved seotud Riigikogu liikme tööga. Nimetatust järelduvalt olid I.U.B ametnikud viidud

tegelikest asjaoludest eksimusse, kuna arvetel oli just taoliste kahtluste tekkimise vältimiseks

teadlikult märgitud ebaõige (neljal arvel) või liialt üldine (ühel arvel) teenuse kirjeldus ning

lisaks kinnitas Kert Kingo ise, et teenused on saadud seoses Riigikogu liikme tööga.

104. Neil asjaoludel luges I.U.B esitatud arved seotuks Riigikogu tööga ning hüvitas Kert

Kingole kokku 7146 eurot.

105. Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et Kert Kingo esitas KarS § 288 lg 1 ja KVS

§ 2 lg 2 tähenduses ametisikuna varalise kasu saamise eesmärgil kavatsetult ja korduvalt

I.U.B-le teadvalt ebaõiget infot (sh neli võltsitud arvet) temale Advokaadibüroo Xxx poolt

osutatud teenuse sisu kohta ning lõi seeläbi I.U.B ametnikele tegelikest asjaoludest ebaõige

ettekujutuse. Olles viidud eksimusse, teostas I.U.B alusetult Kert Kingole makseid summas

7146 eurot.

106. Ebaõige ettekujutuse loomiseks palus Kert Kingo Martin Traadil koostada ebaõige

sisuga arveid. Martin Traat võltsiski Kert Kingo palvel ja juhendamisel otsese tahtlusega

vähemalt nelja arvet ning aitas seeläbi vähemalt otsese tahtlusega kaasa Kert Kingo poolt

I.U.B eksimusse viimisele.

107. Kert Kingo taoline teadlik tegevus on kvalifitseeritav KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 2

tähenduses võltsimisele kihutamisena, KarS § 345 lg 1 tähenduses võltsitud dokumendi

kasutamise ning KarS § 209 lg 2 p 2 tähenduses ametiisiku poolt sooritatud kelmusena.

Martin Traadi teadlik tegevus vastab KarS § 344 lg 1 ja § 209 lg 2 p 2 - § 22 lg 3 mõttes

võltsimise ja ametiisiku poolt sooritatud kelmusele kaasaaitamise tunnustele.

108. Lisaks peab kohus vajalikuks kvalifitseerida süüdistatavate tegevuse KarS § 209 lg 2 p 1

tähenduses korduvusena. Kuigi teod olid suunatud ühe kannatanu vastu ning tehiolud oli

sarnased, ei ole tegemist jätkuva teoga. Kert Kingo plaanis küll algusest peale ise maksta

kolme tuttava õigusabikulud (ja teavitas sellest ka Martin Traati), kuid puudub alus väita, et

tal oli algusest peale plaanis küsida ka kõikide nende kulude hüvitamist I.U.B-lt. Enne iga

arve koostamist andis Kert Kingo Martin Traadile juhtnöörid, mida arvele kirjutada ning

mitmel korral oli hüvitise taotluste esitamisel ligikaudu aastane vahe. Neil asjaoludel ei ole

alust väita, et tegemist oleks ühtsest tahtlusest kantud tegevusega. Tegemist on erinevate

episoodidega.

109. Kert Kingo kaitseversioonis toodi mh välja, et antud juhul ei ole kelmuse koosseis

täidetud, kuna ei ole teada, mis oleks saanud juhul, kui I.U.B ametnikud oleks arvete pinnalt

saanud teada, et need on seotud kohtuvaidlustega. Ei ole teada, kas sel juhul oleks keeldutud

1-23-6966

kulude hüvitamisest või mitte. Kohus selle väitega ei nõustu. Tunnistaja L K ütlustest nähtub,

milline on finantsosakonna toimimine, kui mingeid kahtlusi tekib. Selle kinnituseks tõi ta

välja O L juhtumi, mille puhul just sel viisil toimitigi. Isegi kui lähtuda kaitseversioonist,

oleks igal juhul tegemist lõpetatud kuriteokatsega. Kohtu hinnangul kinnitavad tuvastatud

asjaolud, et antud juhul viidi kuriteod lõpule.

Süüd välistavad asjaolud

110. Eelnevalt tuvastas kohus süüdistatavate tegevuses mitmete kuriteokoosseisude

objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Otsustamaks, kas Kert Kingot ja Martin Traati saab

nende teadlike tegude eest karistada, tuleb lahendada ka süü küsimus.

111. Kohtumenetluses tõid kaitsjad korduvalt esile tähelepanuvääriva aspekti, et juhul kui

osutatud teenused ei ole käsitletavad Riigikogu tööga seotud kulutusena, ei ole võimalik

süüdistatavaid nende tegude eest karistada, kuna nad ei saanud aru oma teo keelatusest.

112. KarS § 39 lg 1 kohaselt puudub isikul süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see

eksimus on temale vältimatu. Kaitseversiooni kohaselt oli süüdistatavatel põhjust arvata, et

nende tegevus on lubatav. Tuginedes Postimehe 23.11.2015 artiklile „Riigiprokuratuur ei

hakka kuluhüvitisi uurima“, Delfi ärilehe 29.03.2018 artiklile „O L: tagastan I.U.B-le 750-

eurose õigusabi kulu“ ning Kert Kingo ütlustele, on kaitsjad seisukohal, et süüdistatavate

käitumises puudub süü, kuna nad ei saanud aru oma teo keelatusest ja see eksimus oli

vältimatu. (tõend MT 11, 17.1.36).

113. Delfi ärilehe 29.03.2018 artiklist „O L: tagastan I.U.B-le 750-eurose õigusabi kulu“

nähtuvalt palus K -O L Riigikogu liikme kuluna hüvitada advokaadibüroo arve summas 750

eurot, mis tegelikkuses oli tema õigusabi kulu kohtuasjas, milles L esitas nõude Eesti

Päevalehe vastu. Sellele eelnevalt selgitas riigiprokurör 23.11.2015 Postimehe artiklis, et

Riigikogu liikmete kuluhüvitiste kasutamise õiguspärasuse analüüs taandub mõistetele

«riigikogu liikme töö» ja «tööks vajalikud kulutused». Need mõisted peavad sisustama aga

Riigikogu liikmed ise nende tööd reguleeriva seadusandluse ning eetiliste väärtuste ja

normide süsteemi kaudu.

114. Kahtlemata omavad riigiprokuröride poolt meedias avaldatud seisukohad õigusaktide

tõlgendamise osas olulist kaalu ning lehelugejatel võib tekkida põhjendatud ootus, et

juhindudes oma tegevustes riigiprokuröri avaldatud seisukohtadest, on välistatud seadusega

pahuksisse sattumine.

115. Hindamaks kas nn T ja L juhtumite lõpplahendused andsid süüdistatavatele alust arvata,

et nende tegevus on seaduslik, tuleb arvestada veel mitmete asjaoludega.

116. Esiteks rõhutab kohus veelkord juba ülalpool öeldut, et antud juhul ei ole üldse vajalik

laskuda küsimuse juurde, milles täpselt seisneb Riigikogu liikme töö ja millised sellega

seonduvad kulutused on põhjendatud. Kohus tuvastas, et õigusabi kulud, mille hüvitamist

taotleti, tekkisid tsiviilkohtumenetlustes, mis ei olnud sisu mõttes Kert Kingoga seotud ning

nende vaidluste esemeks olid sündmused, mis leidsid aset ajal, mil Kert Kingo Riigikogu

liikme staatus oli peatunud ega omanud mingit kokkupuudet Riigikogu tööga. Kohtu

hinnangul on antud juhul Riigikogu tööga seose puudumine sama ilmne, kui Kert Kingo

ütlustes toodud näide Riigikogu liikme poolt lasteraamatu väljaandmisel.

1-23-6966

117. Need asjaolud olid mõlemale süüdistatavale teada ja seega said nad ka kuluhüvitiste

taotlemisel aru, et tehtud kulutused ei oma seost Riigikogu tööga ning puudub seaduslik alus

nende hüvitamise taotlemiseks. T ja L juhtumid ei ole nende tegevuse seaduslikkuse

hindamise analoogia korras rakendatavad.

118. Teiseks peab kohus vajalikuks märkida järgnevat. Riigikogu roll on õigusaktide

kehtestamine. Õigusvaidluste korral on kohtu pädevuses otsustada, mil viisil üht või teist

seadusandja kehtestatud õigusnormi tõlgendada. Sealjuures ei ole prokuratuuri tõlgendused

kohtu jaoks õiguse allikaks. Samuti ei ole normi tõlgendamiseks tingimata vajalik normi

adressaadi nägemus, kuidas mingit mõistet sisustada. Siinjuures ei saa teha erisusi lähtuvalt

adressaadist.

119. Kolmandaks rõhutab kohus, et analoogia rakendamisel saab võrrelda võrreldavaid.

Kohtu hinnangul ei oma meedias avaldatud T ja L juhtumite asjaolud käesoleval juhul

arutamisel oleva juhtumiga niivõrd suurt sarnasust, mis annaks keskmisele inimesele alust

arvata, et lahendus peaks olema sama. Taaskord tuleb arvestada, et sündmused, mille tõttu

kohtuvaidlused ja kulud tekkisid, leidsid aset ajal, mil Kert Kingo oli Vabariigi Valitsuse

liige.

120. Neljandaks on kohus seisukohal, et Kert Kingo jaoks oli võimalik eksimus KarS § 39 lg

2 tähenduses lihtsasti välditav. Küsitavuse korral oli tal võimalik pöörduda I.U.B

finantsosakonna või EKRE fraktsiooni poole. RKLS § 30 alusel tehtud Riigikogu juhatuse

otsus Riigikogu liikme tööga seotud kulutuste hüvitamise kohta (tõend 17.1.34) näeb ette

konkreetse otsustusprotsessi puhuks, kui kulude hüvitamisel tekib küsitavusi. Otsuse punkt 15

kohaselt edastatakse vaieldav küsimus kontrollimiseks fraktsioonile, kuhu Riigikogu liige

kuulub, kes otsustab ja kinnitab kulu seotuse Riigikogu liikme tööga.

121. Lähtudes asjaolust, et antud juhul oli taotluse sisuks kohtuvaidlustega seotud kulud, mille

osas oli I.U.B varasemalt K-O L taotluse lahendamisel asunud seisukohale, et need ei ole

Riigikogu liikme tööga seotud kulud ning Kert Kingo oli selle juhtumiga kursis, oli Kert

Kingo teadlik, et ka tema taotlused on alusetud. Selle varjamiseks vormistati arved viisil, mis

ei kajastanud tegelikku teenuse sisu.

122. Seega ei saanud varasemad Riigikogu liikme kuluhüvitiste juhtumid anda

süüdistatavatele teadmist, et M K, H K ja R J õigusabikulud saavad olla käsitletavad

Riigikogu liikme tööga seotud kuludena.

123. Tuvastatud asjaolud kinnitavad pigem seda, et süüdistatavad said väga hästi aru, et

kohtuvaidlustega kulutusi ei peeta Riigikogu liikme tööga seotud kuludeks. Vastasel juhul

puudub mõistlik seletus, miks ei näidatud kuludokumentidel osutatud õigusteenuse tegelikku

sisu. Vastava sisu teadlik varjamine näitab, et süüdistatavad mõistsid, et tegelikult osutatud

teenuse kulud ei ole RKLS § 30 korras hüvitatavad.

124. Kohtu hinnangul ei saanud tuvastatud tehioludest lähtuvalt tekkida süüdistatavatel

varasemate juhtumite pinnalt ka arusaama, et I.U.B-le kulutuste kohta teadlikult ebaõige

ettekujutuse loomine ei ole keelatud. Tegemist on üldteada asjaoluga ja ka viidatud artiklites

ei ole avaldatud seisukohti, justkui ei oleks varalise kasu saamiseks I.U.B-le ebaõige

ettekujutuse loomine kuritegu.

125. Eelnevat kokku võttes asub kohus seisukohale, et antud juhul ei esine süüd välistavaid

asjaolusid KarS § 32 ja § 39 tähenduses.

1-23-6966

Karistus

126. Karistusseadustik näeb § 209 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise

eest ette ühe- kuni viieaastase vangistuse.

127. KarS § 344 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

128. KarS § 345 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistuse.

129. KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri

süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis

näeb ette raskeima karistuse. Hinnates, kas tegemist on õiguslikult ühe või mitme erineva

teoga, tuleb esmajoones tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Ühe teoga

teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest

tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu

käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona.

130. Kohtu hinnangul moodustavad süüdistatavatele etteheidetevate tegude faktilised asjaolud

mõistliku kõrvaltvaataja jaoks ühtse korduva teo – Kert Kingo puhul kelmuse (KarS § 209 lg

2 p 1, 2) ning Martin Traadi puhul kelmusele kaasa aitamise (KarS § 209 lg 2 p 1, 2 - § 22 lg

3). Dokumentide võltsimine ning võltsitud dokumentide kasutamine oli üks kelmuse

osategudest. Seega on tegemist olukorraga, kus süüdistatavad on ühe teo toimepanemisega

täitnud mitme erineva süüteokoosseisu tunnused (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-1-1-15-08 p

15-17).

131. Võltsimise ja võltsitud dokumentide kasutamise süüdistuses nimetatud arved on

eranditult esitatud vaid I.U.B-le, kelle suhtes kelmuse toimepanemist ning kelmusele kaasa

aitamist Kert Kingole ja Martin Traadile süüks arvatakse. Neil asjaoludel tuleb lähtuvalt KarS

§ 63 lg-st 1 mõista Kert Kingole KarS § 209 lg 2 p 1, 2, § 344 lg 1 - § 22 lg 2 ja § 345 lg 1

järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest üks karistus sätte järgi, mis näeb ette

raskeima karistuse, so KarS § 209 lg 2 p 1, 2. Martin Traadile tuleb KarS 63 lg 1, § 209 lg 2 p

1, 2 - § 22 lg 3 ja § 344 lg 1 alusel mõista karistus KarS § 209 lg 2 p 1, 2 - § 22 lg 3 järgi.

132. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning

süüdistatavate isikuid. Karistust raskendavad asjaolud antud asjas puuduvad.

133. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus mõlema süüdistatava puhul arvesse, et

neid ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud. Samuti ei ole kohtule teada, et nad oleks

pärast süüdistuse esemeks olevate tegude toimepanemist sooritanud uusi õigusrikkumisi.

Teisalt ei saa vaadata mööda sellest, et etteheidetavad kelmuse episoodid leidsid aset ligi kahe

aasta jooksul ning oleks tõenäoliselt jätkunud, kui sel viisil I.U.B-le hüvitise maksmise

taotluste esitamine ei oleks avalikuks tulnud. Kert Kingo põhjendas M K, H K ja R J õigusabi

kulude tasumise lõpetamist just avalikkuses tõusetunud küsimustega.

134. Kuivõrd KarS § 209 lg 2 p 1, 2 näeb ainsa karistusliigina ette vangistuse, siis puudub

kohtul antud juhul karistuse liigi valikul kaalutlusvõimalus ning nii Kert Kingole kui ka

Martin Traadile tuleb mõista karistuseks vangistus.

135. Võttes arvesse toimepandud kelmuse raskust etteheidetava kuriteokoosseisu

teokirjelduse kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on alla

keskmise. Ühest küljest arvestab kohus siinkohal episoodide paljusust (Kert Kingole

1-23-6966

heidetakse ette viie ning Martin Traadile nelja episoodi sooritamist), kuid teisalt ei olnud

tekitatud kahju KarS § 121 p 2 tähenduses suur.

136. Karistuse määra üle otsustades arvestab kohus ka süüdistatavate teopanust. Tuvastatud

asjaolud näitavad, et initsiatiiv kelmuse sooritamiseks tuli Kert Kingolt. Selle hõlbustamiseks

kaasas ta Martin Traadi, kes osutas talle arveid võltsides ainelist kaasabi kelmuste

sooritamisel. Martin Traadi roll piirdus üksnes kaasaaitamisega.

137. Martin Traadile karistuse mõistmisel võtab kohus karistust kergendava asjaoluna arvesse

süüteo avastamisele kaasaaitamist, mis seisnes läbiotsimistaotluses märgitud andmete

vabatahtlikus väljaandmises.

138. Ülaltoodut kogumis arvestades peab kohus põhjendatuks ning karistuse eesmärke

täitvaks karistusteks Kert Kingo puhul 1 aasta ja 9 kuud vangistust ning Martin Traadi puhul

KarS § 22 lg-s 5 sätestatud kohaldades 6 kuud vangistust.

139. Kuigi tegemist on episoodide paljususega leiab kohus, et varasemate kriminaalkaristuste

puudumine annab aluse jätta mõistetud karistus KarS § 73 lg-s 1 ja 3 sätestatud tingimustel

täitmisele pööramata. Kohus määrab Kert Kingole katseajaks 2 aastat ning Martin Traadile 1

aasta. Katseaeg hakkab kulgema otsuse kuulutamisest.

Tsiviilhagi

140. Kannatanu esitas kohtueelses menetluses Kert Kingo vastu tsiviilhagi summas 8271

eurot. Avalduses märgitakse, et kui kriminaalasjas leiab kinnitust asjaolu, et Kert Kingol

tegelikkuses ei olnud õigust tema poolt taotletud kulude hüvitamiseks RKLS § 30 alusel, siis

soovib I.U.B tekitatud kahju summas 8271 eurot väljamõistmist süüdistatavalt.

141. Tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p-st 2 on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või

prokuratuuri kaudu tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavalduse hiljemalt taotluste esitamise

tähtajaks. Vastavat tähtaega on antud juhul järgitud.

142. Faktiliste asjaolude ning tõendite osas on kannatanu nõue täielikult kattuv süüdistuses

oleva teokirjelduse ning tõenditega.

143. Nõude põhjendusena on märgitud, et kriminaalmenetluses on leitud, et Riigikogu liige Kert

Kingo lõi 03.04.2020, 08.05.2020, 03.06.2020, 15.05.2021, 18.03.2022 ja 05.04.2022

allkirjastatud taotluste esitamisega I.U.B finantsosakonnale tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige

ettekujutuse kuna tegelikkuses X OÜ Kert Kingole õigusalase konsultatsiooni teenust seoses

Riigikogu liikme tööga osutanud ei olnud.

144. Kohtumenetluses jäi kannatanu esitatud hagi juurde. Kert Kingo kaitsja vaidles sellele

vastu ning palus jätta hagi rahuldamata, kuna esitatud süüdistus ei ole põhjendatud.

145. Nõude õiguslike alustena on kannatanu viidanud VÕS §-le 1043.

146. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud

isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele.

147. Eelnevalt tuvastas kohus, et Kert Kingo pani toime KarS § 209 lg 2 p 1, 2 järgi

kvalifitseeritava kelmuse. Kõnealune süüteokoosseis hõlmab koosseisulise tunnusena ka

1-23-6966

teisele isikule kahju tekitamist. Kahjunõude faktilised asjaolud kattuvad ja tuginevad täielikult

tuvastatud kuriteo tehioludega. Seega on kannatanu kahjunõude läbivaatamine

kriminaalmenetluse raames KrMS §-st 381 tulenevalt lubatav. Samas vajab aga kohtu arvates

hindamist kahjunõude õiguslik alus.

148. Kohtumenetluses leidis tuvastamist, et Kert Kingo tegutses eesmärgiga saada I.U.B

arvelt varalist kasu seeläbi, et viis kannatanu tegelikest asjaoludest eksitusse ning eksimuses

olles tegi kannatanu korduvalt varakäsutusi. Täpsemalt – kannatanu hüvitas Kert Kingo

taotluste alusel viimasele kokku 7146 eurot (I.U.B tegi ülekanded 15.04.2020, 15.05.2020,

15.06.2020, 17.05.2021 ja 24.03.2022), kuigi vastavat hüvitamiskohustust tegelikkuses ei

eksisteerinud.

149. Erinevalt kannatanust on kohus seisukohal, et antud juhul ei ole tegemist VÕS § 1043 ja

1045 tingimustele vastava kahjunõudega. Oma olemuselt on tegemist avalik-õiguslikus suhtes

alusetult makstud hüvitise tagastamise nõudega. Samas ei ole seadusandja kehtestanud

materiaalõiguslikku alust (vrdl nt ATS § 80), mis võimaldaks vastava nõude esitamist

haldusmenetluses. Seega tuleb kohtul lahendada esitatud kahjunõue kohaldades normi

puudumisel analoogiat tsiviilõigusega. Kohtu hinnangul on sisuliselt tegemist alusetu

rikastumisega VÕS § 1027 tähenduses ning kannatanul on õigus nõuda kahju hüvitamist

vastavalt VÕS § 1028 lg-le 1. Kannatanu tegi varakäsutused ilma õigusliku aluseta, st RKLS

§ 30 kohast kulude hüvitamise kohustust tegelikkuses ei esinenud.

150. VÕS § 1032 lg 1 kohaselt võib § 1028 lg 1 juhul nõuda saajalt tagasi saadu ja sellest

saadud kasu. Antud juhul tugines kannatanu nõude ulatuse määratlemisel üksnes üle antud

summa suurusele. Sellest saadud kasu või muid kõrvalnõudeid kannatanu ei nõua.

151. Kohus loeb kannatanu nõude põhjendatuks 7146 euro ulatuses, s. o kõnealuse viie arve

summad, millel märgitud kulud ei olnud tegelikkuses seotud Riigikogu liikme tööga ega

olnud seega RKLS § 30 korras I.U.B poolt hüvitatavad. I.U.B tegi vastavad varakäsutused

olles viidud eksimusse.

152. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kannatanu kahjunõue on põhjendatud

ulatuses, mille osas kohus tuvastas Kert Kingo poolt kelmusega kahju tekitamise.

153. Kert Kingo poolt I.U.B-le esitatud 01.04.2022 arve nr xxx (summas 1125,00 eurot) osas

jõudis kohus järeldusele, et puudub piisav alus kahelda arve vastavuses tegelikult osutatud

teenusele. Seega puudub ka alus vastavas osas kahjunõude hüvitamisele ning kohus jätab

tsiviilhagi osaliselt, s.o summas 1125 eurot rahuldamata.

Menetluskulud

154. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasud. Vastavalt

KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad süüdimõistmise korral menetluskulud hüvitamisele

süüdimõistetu poolt ning õigeksmõistmise korral jäetakse menetluskulud KrMS § 181 lg-st 1

tulenevalt riigi kanda. Kuivõrd kohus mõistab süüdistatavad osaliselt õigeks jäävad

menetluskulud osaliselt riigi kanda.

155. KarS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel kuulub nii Kert Kingolt kui ka

Martin Traadilt väljamõistmisele sundraha summas 1230 eurot.

156. Kaitsjatasu hüvitamiseks arvutab kohus järgnevalt pooltel kulunud mõistliku tasu. Tasu

suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas tehtud toimingud on vajalikud,

1-23-6966

nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega. Mõistlik tunnihind

määratakse, arvestades asja mahtu ja keerukust, osutatud õigusabi aega ja kvaliteeti ning ka

üldist hinnatõusu.

157. Kaitsja Oliver Nääs esitas taotluse menetluskulude hüvitamiseks ning ka menetluskulude

nimekirja, kus on välja toodud tehtud tööd ning nende maht. Taotluse kohaselt tuleb KrMS §

173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2 ning KrMS § 181 lg-st 1 Kert Kingo kasuks hüvitada käesoleva

menetlusega tekkinud menetluskulud kokku summas 31 812,14 eurot (summa koos

käibemaksuga), millele lisandub 17.06.2024 kohtuistungile kuuluva aja kulu. Taotlustest

nähtub ka, et kaitsja esitatud arvete lõikes on kaitsjatasu tunnitasu 220 eurot (ilma

käibemaksuta).

158. Kaitsja Jaak Siim esitas taotluse menetluskulude hüvitamiseks ning lisana ka

süüdistatavale esitatud arved koos spetsifikatsioonidega. Taotluse kohaselt tuleb Martin

Traadile õigeksmõistva otsuse korral hüvitada kaitsjatasud summas 13 820,33 eurot.

Taotlustest nähtub ka, et kaitsja esitatud arvete lõikes on kaitsjatasu tunnitasu 140 eurot (ilma

käibemaksuta).

159. Kohtupraktikas on peetud kuni 170 eurot suurust tunnihinda mõistlikuks. Eriliselt

keerulistel puhkudel on peetud mõistlikuks ka kõrgemat, s.o 220 eurost tunnihinda

(Riigikohtu määrus nr 1-22-7663). Samuti, samas menetluses ei pea erinevate kaitsjate tasud

olema võrreldavad. Valitud kaitsjatel võib menetluses olla erinev tunnitasu.

160. Arvestades, et käesolev kriminaalasi ei ole keskmisest mahukam ega keerukam, siis leiab

kohus eelnevat arvestades, et kaitsja Oliver Nääsi mõistlikuks tasumääraks tuleb hinnata kuni

160-eurone tunnitasu, millele lisandub käibemaks ning kaitsja Jaak Siimu tasumääraks

taotletud 140-eurone tunnitasu.

161. AdvS § 40 kohaselt on õigusteenus kutsetegevusena õigusnõustamine, isiku esindamine

või kaitsmine kohtus, kohtueelses menetluses või mujal ning isikule dokumendi koostamine ja

tema huvides muu õigustoimingu tegemine.

162. Kohus loeb põhjendatud kuluks nii materjalidega tutvumised, kohtuistungiteks

ettevalmistamised (sh kõnede koostamised, tunnistajate küsitlemiseks ettevalmistamised,

seisukohtade koostamised jmt). Kohus peab põhjendatuks ka kohtuistungitel, mida toimus

hinnanguliselt mahus 25 tundi, osalemisi.

163. Kohus loeb põhjendatuks ka arutelusid kliendiga, kuid mitte kaitsjate omavahelised

arutlusi, kuivõrd tegu ei ole õigusteenusega. Samuti ei pea kohus põhjendatuks kulusid, mis

on tekkinud seoses teiste, menetluste mitte konkreetse kriminaalmenetlusega. Samuti ei ole

põhjendatud hüvitada kulusid, mis tekkisid tagajärjetuks jäänud taotluste tõttu.

164. Eelnevale ning poolte esitatud tööde kirjeldustele tuginedes jätab kohus rahuldamata

Kert Kingo kaitsja taotluse 16,5 tunni ning Martin Traadi kaitsja taotluse 10 tunni ulatuses.

165. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud Kert Kingo kaitsja töötunnid 115,66 tunni

ulatuses ning Martin Traadi kaitsja tunnid 86,85 tunni ulatuses. Kuivõrd kohus mõistab

süüdistatavad neile esitatud süüdistuses osaliselt õigeks, tuleb süüdistatavatele riigieelarvest

hüvitada osa lepingulisele kaitsjale makstud tasudest. Arvestades süüdistuse kogu mahtu ning

osa, milles kohus süüdistatava õigeks mõistab, on kohus seisukohal, et riigil tuleb

süüdistatavate kasuks välja mõista üks neljandik kohtu arvutatud mõistlikust õigusabikulust.

Kert Kingole kuulub hüvitamisele summa 4626,40 eurot (lisandub käibemaks) ning Martin

Traadile 3039,75 eurot (lisandub käibemaks).

1-23-6966

166. Ülejäänud osa kaitsjale makstud tasuks jäävad süüdistatavate enda kanda.

Asitõendid

167. Süüdistusakti kohaselt on kõnealuses kriminaalasjas järgnevad asitõendid:

27.06.2022 Advokaadibüroos Xxx teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud

vandeadvokaat Martin Traadi e-kirjavahetus asub salvestatuna mälupulgale Sandisk (suletud

turvaplommiga xxx) hoiul Kaitsepolitseiametis ning osundatud e-kirjavahetuse 30.06.2022

teostatud vaatluse käigus mälupulgal Sandisk olevatest andmetest tehtud identne tõmmis xxx

on jäetud pärast vaatlust hoiule Kaitsepolitseiametisse. Vaatluse käigus vaadeldud e-kirjad

salvestati DVD plaadile, mis lisati vaatlusprotokolli juurde.

11.05.2022 ja 26.05.2022 teostatud vaatluste aluseks pangakontode väljavõtted on hoiul

Kaitsepolitseiametis.

27.06.2022 OÜ-s F teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumentide väljatrükk

(kokku 16-l leheküljel, köidetud turvaplommiga xxx) ning USB mälupulk kopeeritud e-posti

andmetega (suletud kilepakendis turvakleebisega xxx) asuvad hoiul Kaitsepolitseiametis.

168. Tulenevalt KrMS § 126 lg 3 p-st 1 määrab kohus jätta kriminaaltoimikus olev CD plaat

ja mälupulgad (tõend 17.1.2 - 4 kd, tl 157, 158; tõend 17.1.31 – 3 kd, tl 33) toimiku

materjalide juurde. Ülejäänud eelmises punktis nimetatud andmed, mis on hoiul

Kaitsepolitseiametis, hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Otsuse tegemisel juhindub kohus KrMS §-dest 311 - 315.

(allkirjastatud digitaalselt)

Astrid Asi

Kohtunik