2-24-4082/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.09.2024 Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-4082

Tsiviilasi

UAB „SME Capital 3“ hagi D. R. (R.) vastu

võlgnevuse ja kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

14 435, 90 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: UAB „SME Capital 3“ (registrikood

305228886 Antano Tume no g. 4-15, Vilnius, Leedu

Vabariik)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Pirkka-

Marja Po ldvere (LEADELL Pilv Advokaadiburoo; e-

post: pirkkamarja.poldvere@leadell.com);

Kostja II: D. R. (isikukood XXX XXX e-post: XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt D. R. hageja UAB „SME Capital 3“ kasuks välja 13 333,32 eurot,

kahjuhüvitis summas 36 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 1066,58

eurott.

3. Mõista kostjalt D. R. hageja UAB „SME Capital 3“ kasuks välja viivis määras

0,25% päevas laenu põhiosalt ja kahjuhüvitiselt (kokku summas 13 369,32 eurot)

alates 14.03.2024 kuni põhinõude kohase täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud D. R. kanda.

5. Rahuldada hageja UAB „SME Capital 3“ taotlus menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt.

6. Mõista kostjalt D. R. hageja UAB „SME Capital 3“ kasuks välja menetluskulud 1940

eurot, sealhulgas riigilõiv summas 910 eurot ja hageja õigusabikulud 1030 eurot.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab

poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Koos

kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

2. UAB „SME Capital 3“ esitas 13.03.2024 Harju Maakohtule hagi D. R. (R.) vastu

võlgnevuse ja kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt 18.10.2022 sõlmisid UAB

„SME Capital 3“ (edaspidi hageja või SME ning DRKIF OÜ (pankrotis, edaspidi DRKIF

OÜ) laenulepingu nr PSCAP3-22-0162 (edaspidi Laenuleping). Laenulepinguga kohustus

SME andma DRKIF OÜ -le laenu 20 000 eurot, kusjuures DRKIF OÜ ja SME leppisid kokku

intressimääras 12% + 6 kuu EURIBOR ning viivise määras 0,25% päevas. Koos

Laenulepinguga leppisid DRKIF OÜ ja SME kokku Laenulepinguga samas digikonteineris

olevate Laenulepingu üldtingimuste kohaldamises ning maksegraafiku järgimises.

18.10.2022, s.t Laenulepingu sõlmimisega samal päeval, sõlmisid SME ja D. R. (edaspidi

kostja II) käenduslepingu nr PSCAP3-22-0162/L2 (edaspidi Käendusleping II.

Käenduslepingu II p 1.1 näeb ette, et kostja II vastutab käendajana, kui DRKIF OÜ ei täida

nõuetekohaselt Laenulepingut. Kostja II vastutus piirati samuti summaga 26 000 eurot.

Perioodil 19.10.2022-31.10.2023 esitas SME DRKIF OÜ -le 14 arvet, mille DRKIF OÜ

nõuetekohaselt tasus. Alates 30.11.2023 on SME DRKIF OÜ -le esitanud 5 arvet: 30.11.2023

arve nr 3CPL047400, 31.12.2023 arve nr 3CPL050303, 31.01.2024 arve nr 3CPL053207,

19.02.2024 arve nr 3CPL055524 ja n-ö lõpparve nr 3CPL055525. DRKIF OÜ on kõik

viidatud arved jätnud tasumata, samuti pole DRKIF OÜ arvetele vastu vaielnud. 12.02.2024

esitas SME DRKIF OÜ -le Laenulepingu ülesütlemisavalduse, millega ütles Laenulepingu

üles. 28.02.2024 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-24-1318/9 kuulutati välja DRKIF OÜ

pankrot. Laenulepingu lõppemise seisuga oli DRKIF OÜ võlg SME ees järgmine: põhivõlg

summas 13 333,32 eurot; kogunenud, kuid tasumata intress summas 617,14 eurot; kogunenud

viivis summas 299,91 eurot, millele on pärast Laenulepingu lõppemist kuni ka käesoleva

hagiavalduse esitamiseni lisandunud 766,67 eurot, mistõttu on viivisenõude kogusumma

1066,58 eurot. DRKIF OU ega kostja II ei ole neid kohustusi täitnud

3. Hageja palub välja mõista kostjalt D. R. hageja UAB „SME Capital 3“ kasuks

põhivõlgnevus 13 333,32 eurot, kahjuhüvitis summas 36 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivis summas 1066,58 eurot, viivis laenu põhiosa ja kahju hüvitamise nõudelt (kokku

summas 13 369,32 eurot) alates hagi esitamisele järgnevast päevast (s.o alates 14.03.2024)

kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 367 alusel, lugedes viivise määraks 0,25% päevas.

4. Harju Maakohus võttis 28.03.2024 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale II tähtaja

30 päeva hagile vastuse esitamiseks. Kohus hoiatas nimetatud määruses kostjat

tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta.

5. Kohus on 28.03.2024 määruse ja hagimaterjalid kostjale II 28.03.2024 KÄPO kaudu kätte

toimetanud. Seega hagiavaldusele vastamise tähtaeg möödus 29.04.2024. Kostja II ei ole

kohtule tähtaegselt vastust esitanud.

6. Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille

puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud

asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse

tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu

hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades õiguslikult põhjendatud.

7. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

8. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja II kanda. Hageja on taotlenud mõista kostjalt II

menetluskuluna välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 910 eurot ja õigusabikulu 1403 eurot

(ilma käibemaksuta).

9. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise

eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli

hagejal tasuda riigilõivu 910 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõivu väljamõistmine kostjalt.

10. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu summas 150 eurot ja

180 eurot ilma käibemaksuga mõistlik. Mõistlikuks tunnitasumääraks on Riigikohtu praktika

kohaselt peetud käesoleval ajal kuni 200-210 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks (vt RK

2-21-1824/23, p 13). Hageja lepingulistel esindajatel on kulunud 8,57 tundi õigusabi

esitamisele. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja esindaja ajakulu 08.02.2024 ja

09.2.2024 DRKIF OÜ pankrotimenetluse kohta seletuskirja koostamine vastavalt 1 tund ja 30

minutit ja 20 minutit, sest käesolevas asjas ei ole esitatud nõuet DRKIF OÜ vastu ja vaidluse

esemeks ei ole DRKIF OÜ pankrotimenetlus. Ülejäänud osas on hageja lepingulise esindaja

ajakulu mõistlik ja vajalik. Seega on põhjendatud ja vajalik hageja menetluskulu käesolevas

tsiviilasjas tunnimääraga 150 eurot ilma käibemaksuta 4 tundi ja 56 minutit ja tunnimääraga

180 eurot ilma käibemaksuta 2 tundi ja 1 minut. Kokku on põhjendatud hageja õigusabikulu

1030 eurot ilma käibemaksuta.

11. Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane, mistõttu mõistab kohus kostjalt II

välja hageja õigusabikulud ilma käibemaksuta.

12. Seega on kostjalt hageja kasuks väljamõistetavaks menetluskuluks kokku 1940 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik