2-23-14370/37 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Määruse tegemise aeg ja koht

20. september 2024, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-23-14370

Tsiviilasi

H.O võlgade ümberkujundamine

Menetlustoiming

Võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik: H.O (isikukood XXX)

Usaldusisik: L.C (isikukood XXX)

Võlausaldajad:

O.R.Q (registrikood XXX)

M.R.Z (registrikood XXX)

V.B.V (registrikood XXX)

D.O.P (registrikood XXX)

Y.B.S (C F AS õigusjärglane, registrikood XXX)

Kohtutäitur C.Q

Kohtutäitur P.R

M.R.D (registrikood XXX)

R.K.Q (registrikood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada 03.06.2024 esitatud H.O võlgade ümberkujundamiskava

võlausaldajate O.R.Q, M.R.Z, V.B.V, D.O.P, Y.B.S (C F AS õigusjärglane),

kohtutäitur C.Q , kohtutäitur P.R , M.R.D, R.K.Q ja usaldusisik L.C nõuete

ümberkujundamiseks alljärgnevatel tingimustel:

Võlausaldaja

Kohustuste

kogusumma/

põhinõue/

kõrvalnõue

(eurodes)

kohustuse liik

Kohustuse

täitmise

periood/

Tasumise

sagedus/

kuupäev

Kohustuse

täitmiseks

tehtavate

osamaksete

arv

ja

suurus

(eurodes)

Kohustuse

täitmise

ulatus

eurodes

Kohustuse

täitmise

ulatus/

põhikohustuse

täitmise ulatus

%-des

O.R.Q (XXX)

12220,21

10599,58

45 kuud

Kord kuus

44x235,18

1x251,66

10599,58

100%

põhinõudest,

0%

1620,63

Võlanõue

15.kp

kõrvalnõudeid

M.R.Z

(XXX)

11545,37

6771,37

4774

Võlanõue

45 kuud

Kord kuus

15.kp

44x150,26

1x159,93

6771,37

100%

põhinõudest,

0%

kõrvalnõudeid

V.B.V (XXX)

3830,11

2882,85

947,26

Võlanõue

45 kuud

Kord kuus

15.kp

44x63,97

1x68,17

2882,85

100%

põhinõudest,

0%

kõrvalnõudeid

D.O.P (XXX)

358,74

248,23

110,51

Võlanõue

45 kuud

Kord kuus

15.kp

44x5,56

1x3,59

248,23

100%

põhinõudest,

0%

kõrvalnõudeid

Y.B.S

(XXX)

38,54

38,54

‒

Võlanue

45 kuud

Kord kuus

15.kp

44x0,83

1x2,02

38,54

100%

põhinõudest,

0%

kõrvalnõudeid

Kohtutäitur

C.Q

‒

‒

1586,91

Kohtutäituri

tasu nõue

45 kuud

Kord kuus

15.kp

44x30,53

1 376,48

Võrdeline

sissenõudja

O.R.Q

täidetud

summaga

Kohtutäitur

P.R

‒

‒

1810,65

Kohtutäituri

tasu nõue

45 kuud

Kord kuus

15.kp

44x23,54

1x26,19

1 061,95

Võrdeline

sissenõudja

M.R.Z

täidetud

summaga

M.R.D

(XXX)

277,78

245,36

32,42

Võlanõue

45 kuud

Kord kuus

15.kp

44x5,45

1x5,56

245,36

100%

põhinõudest,

0%

kõrvalnõudeid

R.K.Q

(XXX)

633,76

506,36

127,37

võlanõue

45 kuud

Kord kuus

15.kp

44x11,22

1x12,71

506,39

100%

põhinõudest,

0%

kõrvalnõudeid

Usaldusisik

L.C

1056

1056

‒

45 kuud

Kord kuus

15.kp

44x23,43

1x25,08

1056

100%

põhinõudest,

0%

kõrvalnõudeid

Usaldusisiku

tasu nõue

2. Kava täitmist alustatakse ümberkujundamiskava kinnitamise määrusele

järgneva kuu 15. kuupäeval.

3. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik L.C.

4. Kohustada H.O võlgade ümberkujundamiskava täitmise ajal esitama

usaldusisikule aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise

kohta igal aastal hiljemalt 25. oktoobriks ning viimane aruanne tuleb esitada

hiljemalt 10ndal päeval pärast viimase võlgade ümberkujundamise kavas ette

nähtud makse teostamist võlausaldajatele. Esimene aruanne tuleb esitada

hiljemalt 25.10.2025. Usaldusisikul tuleb edastada aruanded teadmiseks ka

kohtule.

5. Kohus kohustab H.O kehtestama endale hasartmängude mängimise piirangud

kogu ümberkujundamise kava täitmise perioodiks. Piirangute kehtivusaja

pikendamisel tuleb usaldusisikule esitada teave piirangute ulatuse ning

kehtivusaja kohta.

6. Teha määrus avalikult teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

7. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest (FiMS §

7 lg 1).

Menetluskulude jaotus

8. Jätta võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda ning usaldusisiku tasu ja

kulud võlgniku H.O kanda.

9. Määrata usaldusisiku L.C tasu suuruseks 1200 eurot, millele lisandub käibemaks

264 eurot.

10. Usaldusisiku tasu summas 1464 eurot maksta välja S OÜ (registrikood xxx)

arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx (Sbank) kohtu deposiitkontole võlgniku poolt

selleks tasutud vahenditest.

Määrus toimetada kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi

ümberkujundamiskavaga mõjutatakse, ning edastada usaldusisikule.

Edasikaebamise kord

Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning

ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Pärnu

Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

alates.

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad määruse peale

usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtu kaudu Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik

1. H.O (avaldaja, võlgnik) esitas 10.10.2023 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles

taotleb võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Kohus võttis avalduse 31.10.2023

määrusega menetlusse, nimetas L.C H.O usaldusisikuks ning määras usaldusisikule tähtaja

võlgniku vara- ja võlanimekirja ning nende lisade esitamiseks. Usaldusisik esitas võlgniku

vara- ja võlanimekirja ning nende lisad 30.11.2023. Kohus 05.01.2024 tegi võlgnikule

ettepanku seada endale hasartmängude mängimise piirang mille seadmist avaldaja kinnitas

10.01.2024. 15.01.2024 teatas usaldusisik kohtule, et on seisukohal, et võlgnik peaks kohtule

vandega kinnitama esitatud vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse andmete õigsust.

H.O andis 13.02.2024 FiMS § 18 lg 8 ettenähtud vande. Kohus 13.02.2024 rahuldas H.O

maksejõuetusavalduse ja algatas H.O võlgade ümberkujundamise menetluse kohustades

usaldusisikut esitama ümberkujundamiskava koos võlausaldajate seisukohtadega 60 päeva

jooksul käesoleva määruse kättesaamisest. Usaldusisik esitas 23.04.2024 kohtule taotluse H.O

võlgade ümberkujundamise kava kinnitamiseks. Kohus 10.05.2024 määras usaldusisikule

tähtaja võlausaldajate nõuete täpsustamiseks ja ümberkujundamiskava muutmiseks.

2. 03.06.2024 esitas usaldusisik kohtule muudetud ümberkujundamiskava koos võlausaldajate

kohtutäitur C.Q ja kohtutäitur P.R seisukohtadega muudetud kava osas.

3. Kohus 23.08.2024 palus võlgnikul ja võlausaldajatel O.R.Q, M.R.Z, V.B.V, D.O.P, Y.B.S

(C F AS üldõigusjärglane), M.R.D, R.K.Q esitada oma seisukoht 03.06.2024 kohtule

esitatud H.O võlgade ümberkujundamiskava suhtes.

Võlausaldajate seisukohad

4. Y.B.S 26.08.2024 teatas kohtule, et nõustub kavaga. 27.08.2024 teatas M.R.D, et

nõustutakse nõude ümberkujundamisega. 28.08.2024 andis M.R.Z teada, et nõustub esitatud

kavaga, O.R.Q teatas, et nõustub esitatud kavaga ja R.K.Q teatas, et on pakutud viisil

ümberkujundamisega nõus ning vastuväiteid ei esita. V.B.V 04.09.2024 avaldas, et jääb oma

varasema, 15.04.2024 esitatud seisukoha juurde. D.O.P 06.09.2024 teatas, et jääb 10.04.2024

usaldusisikule esitatud seisukoha juurde.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja võlgade ümberkujundamiskavaga leiab, et see

tuleb kinnitada.

6. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus

ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu

vaielnud. FiMS § 26 lg 2 järgi võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui

võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega

võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning

ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud

võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne

võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

7. Kuna võlausaldajad kohtutäitur C.Q , V.B.V ja D.O.P on esitanud tähtaegselt vastuväited

võlgniku ümberkujundamiskavale ei ole kava kinnitamine FiMS § 26 lg 1 alusel võimalik.

8. Ümberkujundamiskava kohaselt on võlgnikul 10 võlausaldajat, neist 5 on kohtule teatanud

võlgade ümberkujundamise kavaga nõustumisest ja üks on kavaga nõustumisest teatanud

usaldusisikule. Kohus saab eeldada, et võlgade ümberkujundamisekava koostanud usaldusisik

L.C , kes on ka üheks võlgniku võlausaldajaks on samuti kavaga nõus. Kõikide

võlausaldajate nõuded on pandiga tagamata. Ümberkujundamiskavaga nõustunud

võlausaldajate nõuded moodustavad 82,69% pandiga tagamata nõuetest.

9. Seega võib kohus FiMS § 26 lg 2 alusel H.O võlgade ümberkujundamise kava kinnitada,

kui kava alusel ei kohalda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajaid oluliselt

halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja

eelistamiseks on mõjuv põhjus.

10. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on põhjendatud, arvestades seejuures poolte

õigustatud huve ja õigusi ning esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki

võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, see kehtib ka vastuväite

esitanud võlausaldajate suhtes.

11. Võlgnik taotleb FiMS § 21 lg 1 alusel ümberkujundamiskavaga oma rahaliste kohustuste

(isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise

ja kohustuse vähendamise teel. Viidatud sätte teise lause kohaselt ei välista ühe võlgade

ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude

puhul. Seega on tegemist ümberkujundamisabinõudega, mida kõiki on võimalik üksteisega

koostoimes samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule seaduse alusel vabadus

igal konkreetsel juhul makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks.

12. Ümberkujundamise kava kohaselt on H.O-l rahalised kohustused 10 võlausaldaja ees,

neist kaheksal on võlgniku vastu võlanõue ning kahe puhul on tegemist kohtutäituritega,

kellel on võlgniku vastu kohtutäituri tasu nõuded.

13. Kava järgi rahuldatakse võlanõuetest tulenvad kohustused selliselt, et põhinõuded

rahuldatakse 100% ning kõrvalnõuded jäävad täitmata. Seega koheldakse vastuväited esitanud

võlausaldajaid aktiseselts V.B.V ja D.O.P võrdselt teiste võlausaldajatega, kellel on võlgniku

vastu võlanõue.

14. V.B.V ei nõustu võla ümberkujundamiskavaga, kuna esitatud kava kohaselt saavad

võlausaldajate nõuded rahuldatud oluliselt väiksemas ulatuses ja oluliselt pikema perioodi

jooksul, kui saaks nõuded rahuldatud pankrotimenetluses. Võlausaldaja on lähtunud

usaldusisiku arvestusest, mille kohaselt võlgnikule kuuluva korteriomandi müügist laekuks

23435,67 eurot ning täiendavalt 36 kuu jooksul maksed töötasust kokku summas 8356,68

eurot (36 kuud*232,13 eurot).

15. Võlausaldaja D.O.P on üldsõnalisel märkinud, et ei pea põhjendatuks võlgade

ümberkujundamise kava rahuldamismäärade osas ning selle arvestuse aluseks olevate

põhimõtete osas. Võlgnik ei ole arvestanud võimalike majanduslike muutustega oma

olukorras, mis võivad mõjutada tema võimekust kohustusi täita. Võlausaldaja on nõus ajatama

võlgniku kohustust 41 kuuks juhul, kui võlgnik tasub selle aja kestel võlausaldajale kogu

võlgnevuse.

16. Iseenesest on õige V.B.V vastuväitest kumav seisukoht, et võlgade ümberkujundamisel ei

tohiks võlausaldajaid seada olulisemalt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid

võlgniku pankrotimenetluse korral. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei satu

võlausaldajad võlgade ümberkujundamisel halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid

pankrotimenetluse korral.

17. Võlgnikule kuulub korteriomand, mis pankrotimenetluse käigus võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks realiseeritaks. Korteriomandi hinnanguline väärtus on usaldusisiku hinnangul

30 000 eurot ning vara realiseerimisel sellise hinnaga laekuks pankrotivarasse võlausaldajate

nõuete rahuldamiseks 23435,67 eurot. Kohtu hinnangul peab arvestama, et ei ole ette teada,

mis hinnaga õnnestub võlgniku varaks olevat korteriomandit pankrotimenetluses

enampakkumisel realiseerida, pankrotimenetluse raames võib korteri müügihind jääda vaba

turu hindadest madalam.

18. Võlgnik on avaldanud, et tema sissetulekud koosnevad S L OÜ-lt ja M L TÜH-ilt

laekuvast töötasust ning töövõimetoetusest. Nimetatud asjaolud on, tuginedes usaldusisiku

03.06.2024 taotlusele, püsinud samad alates maksejõuetusavalduse esitamisest. 03.06.2024

taotluses võlgade ümberkujundamiskava kinnitamiseks on haldur märkinud, et võlgniku

igakuine sissetulek kokku on 1297 eurot.

19. Pankrotimenetluses, s.o kohustusest vabastamise menetluse kestel peab võlgniku

sissetulekutest kinnipidamiste tegemisel arvestama seaduses sätestatud piirangutega.

Võlgnikku käsutusse peab jääma sissetulek, millele ei saa sissenõuet pöörata (FiMS § 47 lg

4), milleks on TMS § 131 lg 1 p 61 kohaselt muuhulgas töövõimetoetus. TMS § 132 lg 1 ja 2

tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet sissetulekule, mis vastab ühe kuu eest ette nähtud

alampalga suurusele, millele lisandub 1/3 palga alammäärast kuus iga ülalpeetava kohta.

Täiendavalt peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25% sissetuleku osast, millele saab

sissenõuet pöörata (FiMS § 47 lg 5).

20. Seega, pankrotimenetluses peab võlgniku sissetulekust 820 eurot + 273,33 eurot (1/3 820

st eurost) + 205 eurot (25% 820st eurost) = 1298,30 eurot jääma võlgniku käsutusse.

Arvestades eeltoodud summat ja usaldusisiku poolt välja toodud võlgniku sissetulekute

suurust, sh seda, et võlgniku sissetulekute hulgas olevale töövõimetoetusele sissenõuet

pöörata ei saa, on ekslik pankrotihalduri järeldus, millest on juhindunud ka võlausaldaja, et

võlgniku sissetulekutest saaks pankrotimenetluse kestel igakuiselt teha kinnipidamisi summas

ca 232,13 eurot.

21. Arvestades FiMS § 47 lg 4 ja 5 ning TMS § 131 lg 1 p 61, TMS § 132 lg 1 ja 2 sätestatut

ei teeni võlgnik sellist sissetulekut millest oleks kohustusest vabastamise menetluse kestel

võimalik kinnipidamisi teha. Seega on võlgade ümberkujundamise tulemusena võlausaldajatel

võimalik rahuldada oma nõudeid suuremas ulatuses, kui pankrotimenetluses: 24 786,75 eurot

vs hinnangulised 23 435,67 eurot.

22. Kohus on seisukohal, et ümberkujundamisekava koostamisel on jälgitud, et võlgniku ja

võlausaldajate huvid oleksid tasakaalus. Juhul, kui ümberkujundamiskavaga kohustataks

võlgnikku tagasi maksma 30 000 eurot, nagu on oma vastuväites ümberkujundamiskavaga

nõustumise tingimusena toonud V.B.V, kujuneks võlgniku igakuise väljamakse suuruseks

666,67 eurot (kava kehtiv 45 kuud), igakuise väljamakse suuruse (550 eurot) muutmata

jätmisel aga kuluks selle summa tasumiseks 4 aastat ja 6,5 kuud. Lähtudes D.O.P

ettepanekust, et võlausaldajale tuleks kava alusel tasuda kogu võlgnevus ja võlausaldajate

võrdse kohtlemise põhimõttest, tuleks võlgnikul täies ulatuses rahuldada kõikide

võlausaldajate nõuded ning võlgnik tasuks oma võlgnevused kogusummas 33 358,07 eurot 5

aasta ja 1 kuu jooksul (igakuine osamakse 550 eurot). Kui kava täitmise perioodi (45 kuud) ei

muudeta, siis peaks võlgnik igakuiselt tegema võlausaldajatele väljamaksed kogusummas

741,29, kui kava kestuseks jääks esialgne 41 kuud, siis suisa 813,61 eurot. Igakuise

väljamakse suurendamine või kava täitmise perioodi pikendamine tekitavad kohtu hinnangul

olukorra, kus võlgnik kaotab motivatsiooni kava täita, kuna ühest küljest ei võimalda

osamaksete tegemisest üle jääv sissetuleku osa enam võlgnikule mõistlikku äraelamist ning

periood, mille jooksul peab võlgnik enda kulutused viima absoluutsesse miinimumi on

ebamõistlikult pikk. Ka ei saa võlausaldajad eeldada, et ümberkujundamiskava tulemusena

saavad kõik nende nõuded rahuldatud.

23. Võlanõuetest on erinevalt koheldud kohtutäiturite tasunõuded, kuid sealjuures on

kohtutäiturite nõuded rahuldatud sama põhimõtet järgides, see tähendab, et kohtutäiturite

nõudeid on arvestatud ühe summana, eristamata tasu liike ning rahuldatud ühtselt ulatuses,

mis vastab võlausaldaja põhinõude rahuldamise ulatusele. Selles osas on kohtutäitureid

võlausaldajatena võrdselt koheldud. Arvestades kohtutäituri tasu nõuete erinevust muudest

võlanõuetest on kohtu hinnangul õigustatud nende nõuete täitmise määra määramisel

juhinduda selle võlausaldaja nõude rahuldamise määrast, kes on täitmisavaldusega

kohtutäituri juurde tulnud.

24. Kohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul lugeda kaalukaks võlgniku huvi säilitada endale

kuuluv korteriomand, mis on tema alaealise lapse elukohaks. Selle nimel on võlgnik

nõustunud ennast piirama ning tegema võlausaldajatele igakuiseid väljamakseid summas 550

eurot, mis moodustab 42,41% tema igakuisest sissetulekust olukorras, kus pankroti välja

kuulutamisel ning kohustusest vabastamise menetluse algatamisel ei ole tema sissetulekust

võimalik kinnipidamisi teha.

25. Kohtu hinnangul on usaldusisik ümberkujundamiskava koostamisel igakuise osamakse

suuruse määramisel arvestanud võlgniku sissetulekute suurusega selliselt, et võlgniku

kasutusse jääv sissetuleku osa võimaldab temale mõistliku äraelamise. Samuti ei ole

ümberkujundamiskava koostatud ülemääraselt pikaks perioodiks – võlgnik peab tegema

makseid 3 aastat ja 9 kuud. Kohtu hinnangul on tegemist sellise perioodiga, mille jooksul

püsib võlgnikul motivatsioon endale kuuluva kinnisvara säilitamise nimel pingutusi teha.

26. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida

pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud

huve. Kohus leiab võlgniku varalist seisundit arvestades, et kohtule kinnitamiseks esitatud

võlgade ümberkujundamise kava on täidetav, see on koostatud võlgniku maksevõimest

(sissetuleku suurusest) lähtudes ning makseraskuste ületamiseks on kohaldatud kõiki FiMS §

21 lg-s 1 ette nähtud ümberkujundamisabinõusid, et kava täitmine oleks võlgnikule

jõukohane. Võlausaldajate huvides on, et kava tulemusena tagastab võlgnik neile

põhivõlgnevused täies ulatuses ning kohtutäiturite tasunõuded täidetakse ulatuses, mis vastab

konkreetse võlausaldaja põhinõude suurusele. Suure tõenäosusega ei oleks pankrotimenetluse

läbiviimisel samas suurusjärgus kohustuste tagastamine võimalik.

27. Kohus kinnitab FiMS § 26 lg 2 alusel võlgniku võlgade ümberkujundamiskava selles

toodud tingimustel.

28. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FiMS § 35 lg 1).

FiMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle

täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda

kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga.

29. Kohus kohustab võlgnikku esitama regulaarselt usaldusisikule aruanne võlgniku varalise

seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta (FiMS § 35 lg 3). Aruanded tuleb esitada

käesoleva määruse resolutsioonis toodud tähtaegadel.

30. Usaldusisik on 30.11.2023 aruandes välja toonud, et võlgniku pangakontost nähtuvalt on

võlgnik 2022. a teinud kandeid T G AB-le (P, N). Kohtule teadaolevat on Aktsiaselts P (P) ja

N G OÜ (N) hasartmängukorraldajad. Kohus tegi 05.01.2024 võlgnikule ettepaneku seada

endale hasartmängude mängimise piirang õnnemängudele (kasiinomängud), totole

(spordiennustused) ja klassikalisele loteriile. Võlgnik 10.01.2024 teatas kohtule, et temale

kehtivad hasartmängude mängimise piirangud alates 10.01.2024 kuni 10.01.2027.

31. Asjaolu, et võlgnik on varasemalt teinud kandeid hasartmängukorraldajatele tekitab

kohtus kahtlusi, et võlgnik jätkab selliste kannete tegemist ka võlgade ümberkujundamise

menetluse kestel. Teadaolevalt tekitavad hasartmängud sõltuvust mis kohtu kogemuse

kohaselt viib sagedasti maksejõuetuseni, misläbi võib võlgade ümberkujundamise menetluse

eesmärk jääda saavutamata s.t võlgnik võib sattuda pankrotiolukorda ning võlausaldajate

nõuete rahuldamiseks tema vara realiseeritaks. Kuigi võlgnik on 10.01.2024 seisuga seadnud

endale hasartmängude mängimise piirangud mis kehtivad kuni 10.01.2027, kestab

ümberkujundamiskava täitmine nimetatud perioodist kauem. Arvestades hasartmängude

sõltuvust tekitavat iseloomu peab kohus vajalikuks, et võlgnik seaks endale hasartmängude

mängimise piirangud kogu ümberkujundamise kava täitmise perioodiks. Piirangu kehtivuse

pikendamisest tuleb teatada usaldusisikule, kellele tuleb esitada andmed millest nähtuks

kehtestatud piirangute ulatus ja kestus.

32. Kohus selgitab, et tühistab ümberkujundamiskava võlgniku avalduse alusel, samuti

võlgniku pankroti välja kuulutamisel (FiMS § 41 lg 1). FiMS § 41 lg 2 annab kohtule

võimaluse ümberkujundamiskava ka siis, kui ilmneb, et 1) võlgnik ei täida

ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2) ümberkujundamiskava

kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud

kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate

nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam

õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või

ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 5)

võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste

võlausaldajate huve oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi

järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve teostamiseks vaja.

33. Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada

kohtule aruanne (FiMS § 35 lg 4).

34. Kohus selgitab, et FiMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga

ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas

kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses.

Menetluskulude jaotus

35. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Võlgade ümberkujundamise menetluses määratakse

usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule

tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja

kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu

usaldusisiku taotlusel. Tasu määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku

kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). FiMS

§ 54 lg 5 esimene lause ütleb, et usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise

menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule

maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu

katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele,

sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

36. Usaldusisik L.C taotleb tasu 10 tunni eest määraga 120 eurot tund, kokku 1200 eurot,

millele lisandub käibemaks 264 eurot. Kohus peab usaldusisiku tunnitasu ning ajakulu

põhjendatuks ja käesoleva menetluse keerukusele vastavaks. Kohus hindab, et taotletud tasu

vastab FiMS § 54 lg 4 teises lauses märgitule ega ületa FiMS § 54 lg-s 5 ettenähtud piirmäära.

Kohus rahuldab usaldusisiku tasutaotluse. Tasu tuleb tasuda võlgniku poolt FiMS § 19 lg 2

alusel deposiidina ette tasutud rahast ning FiMS § 59 lg 9 alusel välja maksta raha vastavalt

usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

37. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Undrest

Kohtunik