2-23-137546/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. september 2024, Tartu

Tsiviilasja nr

2-23-137546

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi G.F vastu võla

väljamõistmiseks

Hagi hind

1991eurot 16 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (rk 10746479),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-post XXX)

Kostja: G.F (ik XXX)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista G.F-ilt, 08.11.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr L464551 alusel, Aktiva

Finance Group OÜ kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõla osamaksed 806 eurot

88 senti.

3. Mõista G.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt 806 eurot 88

senti kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.

4. Mõista G.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad

põhivõla osamaksed järgmise graafiku kohaselt:

maksetähtaeg

põhiosa

1.

15.10.2024

44,39 eurot

2.

15.11.2024

45,12 eurot

3.

15.12.2024

45,87 eurot

4.

15.01.2025

46,63 eurot

5.

15.02.2025

47,40 eurot

6.

15.03.2025

48,19 eurot

7.

15.04.2025

48,99 eurot

8.

15.05.2025

49,80 eurot

9.

15.06.2025

50,63 eurot

10.

15.07.2025

51,47 eurot

11.

15.08.2025

52,32 eurot

12.

15.09.2025

53,19 eurot

13.

15.10.2025

54,07 eurot

14.

15.11.2025

55,05 eurot

5. Mõista G.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis edasiulatuvalt

põhivõlgnevuselt alates iga osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni selle täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.

6. Jätta rahuldamata hageja järgmised nõuded: põhinõue 67 eurot 19 senti, intress 102 eurot

86 senti, viivis 191 eurot 04 senti, haldustasu 6 eurot ja sissenõudmiskulu summas 50 eurot.

7. Määrata menetluskulude suuruseks 455 eurot.

8. Jätta menetluskulud 77% ulatuses kostja ja 23% ulatuses hageja kanda ning välja mõista

G.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 350 eurot 35 senti.

9. Välja mõista G.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (350 eurot

35 senti) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

10. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja

võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõiv

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb

lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ (hageja) hagi G.F (kostja) vastu

võla väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid COOP Finants AS ja kostja 08.11.2022 tarbijakrediidilepingu

nr L464551, mille alusel sai kostja laenu 1500 eurot. Kostja kohustus tagastama COOP Finants

AS-le laenu vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule. Kostja ei täitnud

maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Laenuandja saatis 30.03.2023 kostjale

laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks

kuni 22.04.2023. Laenuandja ütles 27.04.2023 kostjaga sõlmitud lepingu üles, kuna kostja ei

tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. 17.11.2023 loovutas COOP Finants AS

kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid

kõrvalnõudeid.

3. Hageja esitas tõendina krediidivõimelisuse hindamise alustega dokumendi, millest nähtub, et

laenuandja on enne lepingu sõlmimist kontrollinud kostja sissetulekud EMTA kaudu ja on

veendunud, et ta on piisava sissetulekuga ja on võimeline laenulepingust tulenevaid kohustusi

täitma.

4. Kostja on teinud tagasimakseid laenuandjale kogusummas 198,33 eurot (31,14 eurot põhiosa

katteks + 30,69 eurot intressi katteks + 35,00 lepingutasu katteks + 1,50 haldustasu katteks).

Peale lepingu ülesütlemist on kostja tasunud hagejale 100 eurot. Eeltoodust tulenevalt juhul kui

kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal

tagastada lepingu alusel saadud summa 1301,67 eurot (1500-198,33). Arvestades kõik kostja

maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 27.04.2023 kehtivalt üles

öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas.

5. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1

kohaselt. 15.06.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 636,46 eurot,

kostja on tasunud põhiosa katteks 198,33 eurot seega võlgnevuses on 438,13 eurot. Kostja on

seega tagasimaksetega viivituses alates 8. osamaksest 15.07.2023.

6. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust. Hageja nõuab

edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 438,13 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1

lause 1 kohaselt. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks edasiulatuvalt alates kohtuotsuse

tegemisest välja lepingu kohased põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel lepingu

lisaks oleva laenu tagastamise graafiku kohaselt.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

8. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud 29.02.2024

tähtsaadetisega. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas

tagaseljaotsusega.

9. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et hageja ei järginud kostja suhtes

vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi alternatiivse nõude

osas tagaseljaotsusega.

10. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

11. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 08.11.2022 tarbijakrediidilepingu nr

L464551, mille alusel sai kostja laenu 1500 eurot.

12. Kohtu hinnangul vastab viidatud leping ja selle lisa tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS §

402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu

erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad

kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku

laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408 sätestatud

täiendavad tühisuse alused.

13. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole

vastuväidetest.

14. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg -

d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja

kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab

krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50

lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke

pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja

võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral

talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei

ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi

kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk

hageja.

15. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et hageja ei järginud kostja suhtes

vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud

asjaolusid, jättis hageja kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse.

Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata

krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus

(KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes

selleks mõistlikke pingutusi).

Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et

kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna

Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul.

Käesoleval juhul hageja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele,

et oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud

ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja

krediidivõimelisuse tuvastamata.

16. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud

tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi

kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel

on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud

asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud

võltsitud andmeid. Nii rikkus VÕS § 4034 lg 6.

17. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS §

4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

18. VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb

sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu

on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.

19. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1

kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

Hagiavaldusest nähtub, et kostja on teostanud makseid kokku 198,33 eurot. Kui arvestada kõik

kostja poolt esialgsele võlausaldajale tehtud tagasimaksed 98,33 eurot põhiosa katteks, siis on

võlgnevuse jääk 1401,67 eurot (1500 eurot laenusumma – tagasimaksed 98,33 eurot). Kui

arvestada kõik kostja poolt hagejale tehtud tagasimaksed 100 eurot põhiosa katteks, siis on

võlgnevuse jääk 1301,67 eurot (1401,67 eurot laenusumma – tagasimaksed 100 eurot).

20. Hageja tõi esile, et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks. Vastavalt kostja ja hageja

lepingule, tuleb kostjal krediit tagastada igakuiste osamaksetena, seega ei ole poolte leping hagi

esitamise ajaks lõppenud ka tähtpäeva saabumisega. Seega tuleb asuda seisukohale, et poolte

leping kehtib, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu on tühised

kokkulepped intressimäära ja muude kulude kohta.

21. Hageja palus välja mõista tulevikus alates 15.07.2023 kuni 15.07.2025 sissenõutavaks

muutuvad põhiosamaksed vastavalt lepingus toodud maksegraafikule.

22. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et

võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või

ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda

pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus.

23. Esitatud andmetest on näha, et kostja on teinud lepingu alusel viimase makse enne 15.04.2023.

Seega ei ole kostja lepingut käesolevaks ajaks täitnud üle aasta, samuti ei ole kostja osalenud

kohtumenetluses. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kostja ei peaks

tasuma hageja tulevikus sissenõutavaks muutuvat nõuet. Seetõttu leiab kohus, et kuigi kostja ei

ole nõude suuruse muutumise tõttu hagi esitamise ajaks lepingu täitmisega võlgnevuses, viitab

kostja kohtueelne ja menetluslik käitumine sellele, et kostja ei pruugi siiski lepingut

nõuetekohaselt tulevikus täita. Seega esinevad erandlikud asjaolud, mõistmaks välja tulevikus

sissenõutavaks muutuvad kohustused.

24. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut

27.04.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega

võlgnevuses. Eelnevast tulenevalt on hageja poolt tehtud lepingu ülesütlemine tühine VÕS §

416 rikkumise tõttu. Seega on tarbijakrediidileping kehtiv.

25. Kohtuotsuse tegemise ajal on maksegraafiku järgi muutunud sissenõutavaks osamaksed kuni

15.09.2024, so. põhiosa summas 806,88 eurot. Kuivõrd kostja on tasunud põhiosa katteks juba

198,33 eurot, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud osamaksed

kokku 608,55 eurot. Kuna lepingu sõlmimise ajal 08.11.2022 oli seadusjärgne viivisemäär 0%,

ei mõista kohus põhinõudelt hageja kasuks välja intressi ega viivist.

26. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole veel sissenõutavaks muutunud osamaksed alates 15.10.2024

kuni 15.11.2025. Seega rahuldab kohus hageja alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt hageja

kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed kogusummas 693,12

eurot.

27. Hageja on palunud mõista edasiulatuvad osamaksed välja vastavalt esialgsele laenugraafikule.

maksetähtaeg

põhiosa

1.

15.10.2024

44,39 eurot

2.

15.11.2024

45,12 eurot

3.

15.12.2024

45,87 eurot

4.

15.01.2025

46,63 eurot

5.

15.02.2025

47,40 eurot

6.

15.03.2025

48,19 eurot

7.

15.04.2025

48,99 eurot

8.

15.05.2025

49,80 eurot

9.

15.06.2025

50,63 eurot

10.

15.07.2025

51,47 eurot

11.

15.08.2025

52,32 eurot

12.

15.09.2025

53,19 eurot

13.

15.10.2025

54,07 eurot

14.

15.11.2025

55,05 eurot

28. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise juba

sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt 806,88 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS

§ 113 lg 1 lause 1 kohaselt. Samuti rahuldab kohus hageja taotluse mõista kostjalt välja viivise

edasiulatuvalt põhivõlgnevuselt, alates iga osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni selle

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.

MENETLUSKULUD

29. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda.

30. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulu summas 673 eurot (riigilõiv 315 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 338 eurot) ja menetluskuludelt viivise

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

31. Kohus leiab, et riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu on vajalik ja põhjendatud

menetluskulu. Kohus tutvunud hageja õigusabikuluga, leiab, et see kuulub rahuldamisele

osaliselt, arvestades hageja nõuet, menetluse kulgu, hagiavalduse mahtu ja sisu ning esitatud

tõendeid. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning dokumentide hulk ja sisu ei eelda

menetlusdokumentide koostamiseks ja esitamiseks märkimisväärset ajakulu. Eeltoodu alusel

määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 120 eurot. Hageja

õigusabikulu on vähendatud TsMS § 175 lg 1 alusel.

Eelnevast tulenevalt määrab kohus menetluskulude suuruseks 455 eurot (315+20+120).

Arvestades hagi rahuldamise proportsiooni jätab kohus hageja menetluskulud 77% ulatuses

kostja kanda ja 23% ulatuses hageja kanda.

32. Kohus mõistab kostjalt välja menetluskulu, milleks on 350,35 eurot ning menetluskuludelt

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hele Kaldma

kohtunik