2-22-8482/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. september 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-8482

Kohtuasi

G.D hagi OÜ A-Investment vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr

025/2017/1845

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26. mai 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

G.D apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

6000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja G.D (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Rivo Kaldvee

Kostja OÜ A-Investment (registrikood

12084901), lepingulised esindajad vandeadvokaadid

Margo Lemetti ja Kevin Kõo

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 26. mai 2023. a otsus muutmata.

2. Jätta G.D apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud G.D kanda.

4. Mõista G.D-lt OÜ A-Investment kasuks välja ringkonnakohtu menetluskulud 765

eurot.

5. Otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb G.D-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

2-22-8482

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. G.D (hageja) esitas 06.06.2022 Harju Maakohtule OÜ A-Investment (kostja) vastu hagi

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2017/1845.

1.1. Hagiavalduse kohaselt on Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2017. a otsusega tsiviilasjas nr

2-15-10405 hagejalt välja mõistetud 86 448,86 eurot (sh põhinõue 75 000 eurot, seadusjärgne

viivis ajavahemiku 02.06.2015–25.04.2017 eest 11 448,86 eurot ja viivis võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 26.04.2017 kuni võla tasumiseni.

Viidatud kohtuotsusega mõisteti hagejalt kui T.I.M. Invest OÜ ja OÜ GPG Finance vahel

15.08.2013 sõlmitud laenulepingu käendajalt kostja kasuks välja OÜ GPG Finance põhivõlg

75 000 eurot ja sellega kaasnevad kõrvalnõuded.

1.2. Hiljemalt 01.04.2022 tasuti kostjale täiteasjas 194/2016/1263 T.I.M. Invest OÜ

15.08.2013 laenulepingust tulenev põhivõlg 75 000 eurot ja sellega kaasnevad kõrvalnõuded

kokku 227 935 eurot. Kuna laenulepingust tulenev võlg koos kõrvalnõuetega on tasutud, tuleb

hageja suhtes toimuv sundtäitmine lõpetada.

1.3. 15.08.2013 laenulepingu alusel on täitemenetluse väliselt tasutud 353 180 eurot, täieasjas

194/2016/1263 227 935 eurot ja lisaks on hageja tasunud täiteasja nr 025/2017/1845 raames

kostjale 2516,55 eurot. Kokku on laenulepingu alusel tasutud 583 631,55 eurot ning täiendav

tasumine oleks sissenõudjale ülemäärane tulu. Alternatiivselt palub hageja vähendada tema

suhtes täidetavat viivise võlga VÕS § 113 lg 8 ja § 162 järgi nullini.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja sõlmis

15.08.2013 OÜ GPG Finance nimel laenulepingu, millega anti laenusaajale laenu 200 000

eurot. Lepingu kohaselt pidi laenusaaja tagastama laenu hiljemalt 28.09.2013. OÜ GPG

Finance tegelikuks kasusaajaks ja sisuliseks juhiks oli hageja. Laenulepingu kohaselt tagas

laenusaaja kohustuste täitmist hageja isiklik käendus ning J. G.D-le ehk hageja abikaasale

kuuluvale kinnisasjale seatud hüpoteek. OÜ GPG Finance laenulepingust tulenevaid

kohustusi ei täitnud ja kohus kuulutas välja tema pankroti.

2.1. Kostja algatas täitemenetluse nr 194/2016/1263 J. G.D kinnisasja koormava hüpoteegi

sundtäitmiseks ning teise täitemenetluse nr 025/2017/1845 hageja suhtes käenduslepingust

tuleneva kohustuse täitmiseks. Hageja ja J. G.D on täitetoimingute vaidlustamisega suutnud 9

2-22-8482

aasta jooksul vältida kohustuste täitmist. Alles 31.03.2022 võõrandati täitemenetluses J. G.D-

le kuulunud kinnisasi. Kahes täitemenetluses täideti sama põhikohustust, kuid

kõrvalkohustused tulenesid kahest erinevast õigussuhtest ja erinevast kohtulahendist.

2.2. 20.05.2022 tegi kohtutäitur otsuse, millega ei rahuldanud hageja avaldust tema suhtes

toimuva täitemenetluse lõpetamiseks. Kohtutäituri hinnangul ei olnud võlanõude täitmisega

täiteasjas nr 194/2016/1263 täidetud täies ulatuses sissenõudja võlanõuded täiteasjas

025/2017/1845. Kohtutäituri otsuse kohaselt saab lugeda tasutuks põhivõla, kuid täitmisele

kuuluvad jätkuvalt sissenõutavaks muutunud viivised. Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2017

otsusega on kohus mõistnud hagejalt välja põhivõla 75 000 eurot ning viivise tulenevalt

käenduslepingust tulenevate kohustuste rikkumisest. Vastuväited kõrvalnõuete suurusele

oleks tulnud esitada varasemas kohtumenetluses.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 26.05.2023. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis hagejalt välja

kostja menetluskulud 1232,50 eurot.

3.1. Maakohus tuvastas, et OÜ GPG Finance, keda esindas hageja, sõlmis 15.08.2013

laenulepingu T.I.M. Invest OÜ-ga ning sai 200 000 eurot laenu, mis tuli lepingu alusel

tagastada 28.09.2013. Hageja tagas OÜ GPG Finance laenulepingust tulenevaid kohustusi

isikliku käendusega. OÜ GPG Finance laenulepingust tulenevaid kohustusi tagas samuti

hageja abikaasa J. G.D-le kuuluvale kinnistule seatud hüpoteek. OÜ GPG Finance

käenduslepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud. 27.02.2015 loovutas T.I.M Invest OÜ

laenulepingust tulenevad õigused koos tagatistega kostjale. 25.04.2017 tegi Tallinna

Ringkonnakohus otsuse tsiviilasjas nr 2-15-10405, millega mõistis hagejalt kostja kasuks

välja põhivõla 75 000 eurot, ajavahemiku 02.06.2015–25.04.2017 eest sissenõutavaks

muutunud viivise 11 448,86 eurot ja edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates

26.04.2017 kuni võla tasumiseni. Kostja avalduse alusel algatati täitemenetlus nr

194/2016/1263 sissenõude pööramiseks J. G.D-le kuuluvale kinnisasjale. Kostja avalduse ja

Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2017 otsuse alusel algatati hageja suhtes vaidlusalune

täitemenetlus nr 025/2017/1845. Hageja esitas kohtutäiturile täiteasjas nr 025/2017/1845

avalduse täitemenetluse lõpetamiseks väitega, et nõue on juba rahuldatud täiteasjas nr

194/2016/1263, kuid kohtutäitur ei lõpetanud täitemenetlust.

3.2. Maakohus leidis, et hageja taotlus kõrvalnõuete vähendamiseks on põhjendamatu. Hageja

suhtes algatatud täitemenetluses täidetakse kohtulahendit, milles on juba sisuliselt hinnatud,

millises ulatuses tuleb hagejal kui käendajal viivisenõuet täita. Hageja ei ole esile toonud ega

tõendanud ühtegi asjaolu, mis oleks tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist ning välistaks

tema kohustuste täitmise kohtulahendi alusel. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 järgi ei

saa hageja tugineda asjaoludele, mis esinesid enne kohtulahendi tegemist.

3.3. Põhivõlgniku laenulepingu täitmisest tulenev viivisekohustus ja käendaja käenduslepingu

täitmisest tulenev viivisekohustus on kaks erinevat kõrvalkohustust. Hageja suhtes algatatud

täitemenetluses on täitedokumendiks Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2017 otsus. Kostja ei

nõua hagejalt täitemenetluses mitte põhivõlgniku laenulepingust tuleneva viivisekohustuse

täitmist, vaid hageja enda käenduslepingust tuleneva viivisekohustuse täitmist.

Käenduslepingust tulenev viivis ei ületa käendaja põhikohustust 75 000 eurot.

2-22-8482

3.4. Maakohus leidis, et eksitavad on hageja väited, et laenukohustus oli 75 000 eurot ning

kostja kõrvalnõudeid on juba tasutud põhinõuet kordades ületavas ulatuses. Laenulepingust

tuleneva kohustuse suurus oli algselt 200 000 eurot ning summa vähenes 75 000 euroni alles

pärast erinevate tagasimaksete tegemist.

3.5. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi

hageja kanda ja määras need rahaliselt kindlaks. Kostja menetluskuluks on kulud õigusabile

17 tunni ulatuses. Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 170 eurot ilma käibemaksuta. Kostja

esindajate tunnitasu suurus on mõistlik ja kooskõlas vaidluse keerukusega. Maakohus leidis,

et mõistlik ajakulu menetlustoimingute tegemiseks oli 7 tundi ja 15 minutit, millele vastab

1232,50 eurot.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

4.1. Hageja leiab, et kostja on täitemenetluse alustamisel oma õigusi kuritarvitanud ja seetõttu

tuleb sundtäitmine täiteasjas nr 025/2017/1845 hageja suhtes lubamatuks tunnistada. TMS §

221 lg 1 järgi võib sundtäitmise lubamatuks tunnistada ka selles sättes otsesõnu nimetamata

juhtudel.

4.2. Maakohus on faktilisi asjaolusid ebaõigesti kajastanud. 15.08.2013 laenulepingu alusel

saadud laenu tagastas Drayton Trade OÜ hiljemalt 01.10.2013. Seejärel väljastati

laenusumma 200 000 eurot uuesti ja laenusaaja tagastas sellest 125 000 eurot hiljemalt

02.12.2014.

4.3. Täiteasjas nr 194/2016/1263 tasuti laenulepingust tulenev põhivõlg 75 000 eurot ja

kõrvalnõudeid 152 935 eurot. Maakohus jättis arvestamata, et põhivõla ja makstud

kõrvalkohustuste suhe on 2,1, mis viitab, et asjaolude kogumis on kostja oma õigusi

kuritarvitanud. Kostja tegevus on heade kommete vastane. Kuigi hagejalt nõutav viivis

tuleneb käenduslepingust, mitte laenulepingust, tuleb hinnata tervikpilti mõlema täiteasja

ulatuses. Ühe ja sama põhinõude 75 000 eurot realiseerimine kahe erineva täitemenetluse

kaudu on loonud õiguslikult ebamõistliku, amoraalse ja hea usuga vastuolus oleva olukorra,

kus kostjale on rahuldatud põhinõudest 2,1 korda rohkem kõrvalnõudeid. Alternatiivselt palub

apellant kohtul vähendada samadel põhjustel temalt sissenõutavat viivist nullini.

4.4. Kostja esitas menetluskulude taotluse hilinemisega 08.05.2023, mistõttu hageja palus

jätta see taotlus tähelepanuta. Maakohus võttis ebaõigesti menetluskulude taotluse arvesse

ning mõistis hagejalt välja menetluskulud.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata.

Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

2-22-8482

7. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtus tuvastatud

asjaoludest, mis on kajastatud käesoleva otsuse p-s 3.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Nõustuda ei saa hageja vastuväitega, et tema vastu esitatud viivisenõue on ebaseaduslik,

võttes arvesse kõiki laenulepingu alusel kõrvalnõuete katteks tasutud summasid mõlemas

täiteasjas.

8.1. Riigikohus on selgitanud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis (TMS § 221 lg

1) võib võlgnik esitada materiaalõiguslikke vastuväiteid võlausaldaja nõudele, mille kohta on

olemas täitedokument (mh jõustunud kohtulahend), kuid TMS § 221 lg 2 järgi ei ole sellises

hagis võimalik vaidlustada neid asjaolusid, mis on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga.

Riigikohus märkis, et muu hulgas võib TMS § 221 alusel esitada hagi leppetrahvi või viivise

vähendamiseks aja eest pärast kohtulahendi jõustumist. Seda aga vaid juhul, kui leppetrahv

või viivis ei ole kohtulahendis välja mõistetud kindla summana või kui selle lõplik suurus ei

ole lahendist tulenevalt välja arvutatav (protsent võlgnetavast summast kohtulahendiga

kindlaksmääratud kuupäevani) (vt RKTKm 17.06.2009, 3-2-1-64-09, p 9). Kohtupraktikas on

selgitatud, et see, et väljamõistetud viivis on pärast kohtuotsuse jõustumist täitemenetluse

ajaks ületanud põhinõude, ei ole asjaoluks, mis oleks tekkinud pärast kohtuotsuse jõustumist

(RKTKo 21.06.2017, 3-2-1-64-17, p 10).

8.2. Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2017. a otsusega tsiviilasjas nr 2-15-10405 mõistis kohus

hagejalt välja 86 448,86 eurot (sh põhinõue 75 000 eurot, seadusjärgne viivis ajavahemiku

02.06.2015–25.04.2017 eest 11 448,86 eurot) ja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras

alates 26.04.2017 kuni võla tasumiseni. Seega ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt viivise

vähendamist aja eest pärast kohtulahendi jõustumist, sest täitedokumendiks oleva

kohtulahendi järgi on viivise suurus välja arvutatav (protsent võlgnetavast summast). Seda

järeldust ei muuda asjaolu, et hageja tugineb viivise vähendamisel kahe erineva

täitemenetluse koostoimes tekkivale tervikpildile. Ülal viidatud kohtupraktika järgi ei ole ka

see asjaoluks, mis oleks tekkinud pärast kohtuotsuse jõustumist.

9. Kolleegiumi hinnangul ei ole asjakohane hageja etteheide, et maakohus võttis ebaõigesti

arvesse hilinemisega esitatud kostja menetluskulude nimekirja. Hilinemisega esitatud

dokumentide arvesse võtmist reguleerib TsMS § 331. Õiguskirjanduses on selgitatud, et

madalama astme diskretsiooniotsustustesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid piiratult.

Kui tagantjärele ilmneb, et mõnd avaldust või taotlust ei pidanuks § 331 lg 1 järgi menetlema,

ei ole ainuüksi see veel otsuse tühistamise põhjus (TsMS komm. § 331 kommentaar 3.1.4.a).

Menetlusökonoomia kaalutlusel ei hinda kolleegium, kas maakohus menetles kostja

menetluskulu nimekirja õiguspäraselt, sest võimalik rikkumine ei tooks kaasa menetluskulude

osas tehtud otsuse tühistamist.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Tulenevalt

menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 järgi rahaliselt kindlaks määrata

kostja kulunimekirja alusel.

10.1. Kostja taotles 765 euro hüvitamist, mis on tasu 4,5 tunni õigusteenuse eest tasumääraga

170 eurot tunnis (käibemaksu hüvitamist hageja ei taotle). Kolleegium leiab, et kostja esindaja

2-22-8482

tunnitasu määr ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja lepingulise

esindaja ajakulu on mõistlik ja põhjendatud.

10.2. Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab hageja tasuma seadusjärgses määras viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt