3-24-2190/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

R.L Pikamäe, Villem Lapimaa, Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

20.09.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2190

Haldusasi

X. X kaebus Maksu- ja Tolliametiga 27.06.2024

sõlmitud lepingu nr 13-10/016252 tühisuse

tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X , volitatud esindaja Suido Västra

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

J.M

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.08.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X. X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X. X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13.08.2024 määruse

haldusasjas nr 3-24-2190 resolutsiooni punkti 1 peale.

2. Jätta X. X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.08.2024

määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X sõlmis Maksu- ja Tolliametiga (MTA) 27.06.2024 lepingu nr 13-10/016252, millega

ta võttis maksukorralduse seaduse (MKS) § 42 lg 1 alusel solidaarselt osaühinguga Grosvik

endale vastutuse osaühingu Grosvik maksuvõla tasumise kohustuse eest maksimaalselt 107

294,57 eurot.

2. X. X esitas 13.08.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb lepingu nr 13-

10/01625 tühisuse tuvastamist. Kaebaja ei saanud aru, millised on lepingu tingimused ja

millised tagajärjed kaasnevad tema jaoks lepingu sõlmimisega. Osaühing Grosvik on

vaidlustanud kohtus maksuotsuse ja see on halduskohtu menetluses (haldusasi nr 3-24-1763).

Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus, milles kaebaja palus keelata MTA-l

27.06.2024 lepingu sundtäitmine kuni kohtulahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-24-2190.

3-24-2190

3. Tallinna Halduskohus rahuldas 26.07.2024 määrusega ajutiselt esialgse õiguskaitse

taotluse ning keelas MTA-l algatada 27.06.2024 sõlmitud lepinguga võetud maksekohustuse

osas sundtäitmine 30 päevaks alates määruse tegemisest.

4. MTA palus 02.08.2024 seisukohas kaebus tagastada halduskohtu pädevuse puudumise

tõttu ja tühistada esialgne õiguskaitse.

Kaebaja on sõlminud MTA-ga MKS § 42 lg 1 järgse lepingu, et tagada osaühingu

Grosvik ajatamise graafiku täitmist. Maksuhalduri hinnangul on MKS § 42 lg 1 alusel

sõlmitav leping tsiviilõiguslik leping, millega toimub kohustusega ühinemine

võlaõigusseaduse (VÕS) § 178 lg 1 mõttes. MKS § 42 lg 1 alusel sõlmitaval lepingul

on mõned halduslepingule omased tunnused (nt garanteeriva õiguse või soodustuse

tingimuste reguleerimine, subordinatsioonisuhe), kuid need tunnused ei ole määrava

kaaluga. Oluline on arvesse võtta, et MKS § 42 lg 1 järgse lepinguga ei lähe kaebajale

üle avaliku võimu volitusi ning maksuhalduril ei ole võimalust lepingut ühepoolselt

lõpetada vastavalt haldusmenetluse seaduse § 102 lg-le 2. Seega ei ole vaidlustataval

lepingul halduslepingule omaseid olulisi tunnuseid. Tallinna Ringkonnakohus on

25.05.2018 otsuse nr 3-16-675 p-s 11 selgitanud, et asjaolu, et hüpoteegi seadmise

lepingu sõlmimise aluseks oli maksukohustuse tagamine, ei muuda suhet avalik-

õiguslikuks ning sellise suhte tekkimisele ei eelnenud haldusorgani avalik-õiguslikke

tahteavaldusi või toiminguid. Vastustaja hinnangul on siinses asjas olukord sarnane –

hüpoteegi asemel tagab maksukohustust kaebajaga sõlmitud leping. Seega pelgalt

asjaolu, et üheks lepingupooleks on MTA ning lepinguga tagatakse maksukohustust, ei

tähenda, et tegemist oleks halduslepinguga.

5. Tallinna Halduskohus tagastas 13.08.2024 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ja

kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 1050 eurot (resolutsiooni p 2) ning jättis halduskohtu

26.07.2024 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu muutmata (resolutsiooni p 3).

Kaebuse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ja seega tuleb kaebus

tagastada selle esitajale (HKMS § 121 lg 1 p 1). Vaidlusalune leping on sõlmitud

MKS § 42 lg 1 alusel, mis näeb ette, et kolmas isik võib endale lepinguga võtta

vastutuse maksukohustuslase rahaliste kohustuste täitmise eest. Tegemist on

tsiviilõigusliku lepinguga (vt ka L. Lehis. Eesti maksuseaduste kommentaarid. Tallinn,

2023, lk 16; K. Miisna, R. Krause. Leping maksuhalduriga – kas poolte huvisid

arvestav võluvits menetlusosalistele? Juridica 2024/5). MKS § 42 ei anna iseseisvat

vastutuse alust, vaid möönab lihtsalt võimalust, et kolmas isik võib endale lepinguga

võtta vastutuse maksukohustuslase rahaliste kohustuste täitmise eest. Vastutuse sisu ja

tingimused sõltuvad lepingust (L. Lehis. Maksuõigus. 3., täiendatud ja muudetud

trükk. Kirjastus Juura, Tallinn, 2012, p 2.6.6, lk 103; vt ka maksukorralduse seaduse

eelnõu 886 SE seletuskiri, § 43).

Alates 01.01.2019 kehtiva MKS § 42 lg 3 redaktsiooni kohaselt on maksuhalduril

õigus lepingulisest vastutusest tulenevad nõudeid ise haldusmenetluse raames sisse

nõuda, varem sai nõuet esitada ainult hagi alusel. Selle muudatusega ei ole

seadusandja aga soovinud muuta lepingust tulenevate vaidluste lahendamise korda.

Maksukorralduse seaduse eelnõu 675 SE seletuskirjas on selgitatud, et „[m]uudatus

puudutab tsiviilõigusliku lepinguga maksukohustuse täitmise enda peale võtnud

isikuid. Täpsemalt lepingulise kohustuse täitmiseks kohustamist ehk sissenõudmist.

Lepingust tulenevate vaidluste lahendamise korda eelnõuga ei muudeta.“

Kuivõrd praegusel juhul ei puuduta vaidlus kaebaja ja MTA vahel 27.06.2024

sõlmitud lepingu nr 13-10/016252 täitmisele pööramisega seonduvaid küsimusi, vaid

kõnesoleva lepingu võimalikku tühisust (st vaidluses kuuluvad kohaldamisele

2(4)

3-24-2190

eraõiguslikud normid), siis ei saa vaidluse iseloomu pidada avalik-õiguslikuks, vaid

see on eraõiguslik. Seega tuleb kaebajal kõnesoleva vaidluse lahendamiseks pöörduda

maakohtu poole, kelle pädevuses on tsiviilõiguslike vaidluste lahendamine.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. X. X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 ja saata asi

menetlemiseks halduskohtule.

Kohtupraktika kohaselt tuleb õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral

eelistada kaebuse menetlusse võtmist; kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge,

tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ja kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus

rahuldamata.

MKS § 45 kohaselt kohaldatakse maksumenetluses haldusmenetluse seaduses

sätestatut, kui MKS-is, maksuseaduses või tollialastes õigusaktides ei ole ette nähtud

teisiti. HMS § 95 kohaselt on haldusleping kokkulepe, mis reguleerib

haldusõigussuhteid. Halduslepingu võib sõlmida kas üksikjuhtumi või piiritlemata

arvu juhtumite reguleerimiseks. Leping on sõlmitud osaühingu Grosvik

maksumenetluses 21.05.2024 esitatud ajatamise taotluse alusel ja kaebaja on

osaühingu Grosvik juhatuse liige. Vastustaja tegi 27.06.2024 ajatamise otsuse, mida

põhjendab samal päeval kaebajaga sõlmitud lepinguga. Ajatamise otsus on haldusakt

ja selle (maksegraafiku) rikkumisel on vastustajal õigus ajatamise otsust sundtäita

sõltumata sellest, et selle aluseks oleva maksuotsuse on osaühing Grosvik

vaidlustanud. MKS § 45 alusel on leping vaidlustatav halduskohtumenetluses, sest

vaidlust ei ole selles, et ajatamise otsus, milles vastustaja tugineb lepingule, on

vaidlustatav halduskohtumenetluses. Tallinna Ringkonnakohus märkis vastustaja

viidatud 25.08.2018 otsuse nr 3-16-675 p-s 11, et AS Ilo ja maksuhalduri vahelise

suhte tekkimisele ei eelnenud haldusorgani avalik-õiguslikke tahteavaldusi või

toiminguid AS Ilo suhtes, aga vaidlustatud lepingu sõlmimisele eelnes haldusmenetlus

(maksumenetlus). Ajatamise otsuses viitab vastustaja lepingule, kuid vaidlust ei ole

selles, et lepingu ja ajatamise otsuse valmistas vastustaja ette samas haldusmenetluses,

milleks oli osaühingu Grosvik maksumenetlus (MKS § 1 lg 1). Vastustaja

meeldetuletustel osaühingule Grosvik ajatamise otsuse täitmiseks on õiguslikud

tagajärjed ka kaebaja jaoks, sest vastustaja on ajatamise otsuses välja toonud, et leping

on otsuse tagatis.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205

toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

8. Määruskaebus ei ole põhjendatud. Halduskohus leidis õigesti, et MKS § 42 lg-s 1

sätestatud leping on tsiviilõiguslik leping ning selle sõlmimist ja kehtivust puudutavad

vaidlused tuleb lahendada maakohtus. Ringkonnakohus järgib halduskohtu sellekohaseid

põhjendusi ilma neid üle kordamata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Nimetatud lepingut ei

tule pidada halduslepinguks ja selle alusel tekkivat suhet avalik-õiguslikuks üksnes seetõttu,

et lepingu sõlmimisele eelnes maksumenetlus ja lepingu esemeks on lepinguline solidaarne

vastutus osaühingu Grosvik maksukohustuse täitmise eest. Kuna maksumenetlus toimus

osaühingu Grosvik suhtes, ei ole kaebaja ja maksuhalduri lepingu sõlmimisele eelnenud

3(4)

3-24-2190

haldusorgani avalik-õiguslikke tahteavaldusi või toiminguid kaebaja enda suhtes. Seega on

eelnevas maksumenetluses tekkinud maksuhalduril avalik-õiguslik suhe osaühinguga

Grosvik, mitte kaebajaga (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 25.08.2018 otsus nr 3-16-675, p 11).

Kaebaja suhe MTA-ga muutub avalik-õiguslikuks siis, kui makshaldur peaks asuma kaebajalt

lepingujärgset võlga MKS § 42 lg 3 ning § 128 lg 1 ja lg 4 p 4 alusel sisse nõudma.

9. Ringkonnakohus märgib, et kui maksuhaldur peaks MKS § 42 lg-le 3 tuginedes alustama

kaebaja suhtes avalik-õiguslike sundtäitmise toimingutega MKS 13. peatüks sätestatud korras,

on kaebajal võimalik nende halduskohtus vaidlustamise korral tugineda mh sellele, et

27.06.2024 sõlmitud leping on tühine ja kaebajalt ei saa võlga sisse nõuda (HKMS § 4 lg 4).

Seega ei ole sundtäitmise vältimise eesmärgil kaebajal iseenesest vajalik esitada maakohtule

hagi.

10. Kuna halduskohus tagastas kaebuse halduskohtu pädevuse, mitte kaebeõiguse puudumise

tõttu, ei ole asjakohane kaebaja osutus, et kaebeõiguse puudumist tuleks kontrollida alles

kohtuotsuses.

11. Eeltoodu põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 13.08.2024 määruse

resolutsiooni punkt 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)