2-24-114465/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. september 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-114465

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi W.G vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701), esindaja L.J;

e-post:

Kostja W.G (isikukood XXX), elukoht xxxxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Mõista W.G-lt Swedbank AS kasuks välja

2.1.

eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr 21-004709-

RK tulenev võlgnevus 1068 eurot 82 senti, millest põhivõlg on 930 eurot, intress 65

eurot 52 senti, viivised 57 eurot 94 senti ja kaardikasko 15 eurot 36 senti;

2.2.

laenulepingust nr 21-026312-AL tulenev võlgnevus 582 eurot 23 senti, millest

põhivõlg on 525 eurot 67 senti, intress 20 eurot 24 senti, viivised 36 eurot 32 senti.

3. Välja mõista W.G-lt Swedbank AS kasuks viivis alates 21. septembrist 2024:

3.1.

eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 21-004709-RK

põhinõudelt 930 eurolt kuni põhinõude kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud

viivistega mitte rohkem kui põhinõude 930 euro ulatuses;

3.2.

laenulepingu nr 21-026312-AL põhinõudelt 525 eurolt 67 sendilt kuni põhinõude

kohase tasumiseni intressimääraga 9,900% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks

muutunud viivistega mitte rohkem kui põhinõude 525 euro 67 sendi ulatuses;

4. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

5. Määrata Swedbank AS menetluskulude suuruseks 315 eurot. Mõista W.G-lt Swedbank

AS-i kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 315 eurot. Kostjal tuleb hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (315 eurot) tasuda viivist menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

7. Toimetada kohtuotsus menetluse pooltele kätte.

2-24-114465

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis

takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja

esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv

summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu

tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab

menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Swedbank AS-i (hageja) esitatud hagist nähtub, et hageja ja W.G (kostja) sõlmisid järgnevad

laenulepingud:

1)

26. jaanuaril 2021 eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 21-

004709-RK, mille aluse sai kostja krediitkaardi krediidilimiidiga 1000 eurot, intressimääraga 20%

aastas. Krediidikulukuse määr oli 22,210% aastas ja 0,56% päevas. Hageja arvestas intressi

kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt ja debiteeris intressi kontolt igakuiselt 16. kuupäeval.

Hageja ja kostja sõlmisid 26. jaanuaril 2021 ka krediitkaardi kindlustuse kindlustusleppe nr

NK0000212476, kindlustusmakse määraga 0,55% kasutuses olevast krediidilimiidist;

2)

17. mail 2021 laenulepingu nr 21-026312-AL, mille alusel sai kostja laenu 4000 eurot,

intressimääraga 9,900% aastas. Krediidikulukuse määr oli 10,540% aastas. Laenuleping sõlmiti

tagastamise lõpptähtajaga 16. aprill 2024. Laenu tagastamise graafiku kohaselt pidi laenu ja

intresside tagastamine toimuma perioodil 16. juuli 2021 kuni 16. märts 2024 osamaksena summas

132 eurot 43 senti ja 16. aprillil 2024 osamaksena summas 132 eurot 10 senti.

2. Kostja täitis eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr 21-004709-RK

tulenevaid kohustusi osaliselt. Kostja võttis krediidilimiidi kasutusse summas 930 eurot. Kostjal on

lepingujärgsed intressimaksed tasumata alates 16. detsembrist 2023, põhiosa makseid kostja teinud

2-24-114465

ei ole. Leping lõppes 20. märtsil 2024 hageja-poolse ülesütlemisega. Kostja eraisiku vaba

tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr 21-004709-RK tulenev võlgnevus

ümberarvestatult on põhinõue 930 eurot, intress 65 eurot 52 senti, põhiosa viivised 57 eurot 94 senti

ja kaardikasko 15 eurot 36 senti. Hageja palus välja mõista ka viivise põhinõudelt (930 eurolt) VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja täitis laenulepingust nr 21-026312-AL tulenevaid kohustusi osaliselt. Kostjal on

lepingujärgsed intressimaksed tasumata alates 16. detsembrist 2023. Leping lõppes 20. märtsil 2024

hageja-poolse ülesütlemisega. Kostja laenulepingust nr 21-026312-AL tulenev võlgnevus

ümberarvestatult on põhinõue 525 eurot 67 senti, intress 20 eurot 24 senti ja viivis 36 eurot 32 senti.

Hageja palus välja mõista ka viivise põhinõudelt (525 eurolt 67 sendilt) viivisemääraga 9,900%

aastas.

3. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 4. septembril 2024. Kostja,

kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg

möödus 18. septembril 2024).

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi.

TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Menetluskulu tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Hageja on esitanud kohtule menetluskulu nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosneb hageja

menetluskulu riigilõivust summas 315 eurost, s.o maksekäsukiirmenetluse avalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 250 eurot. Kostja

kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses

vajaliku ja põhjendatud kuluga.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal tuleb hüvitada hagejale menetluskuluna 315

eurot.

5. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (315 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

2-24-114465

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik