2-18-6392/129 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

20.09.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-6392

Kohtuasi

Kohtu algatusel O.U-le määratud eestkostja ametist

vabastamise ja uue eestkostja määramise otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.06.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

N.S-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Puudutatud isik I O.U (isikukood XXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi

Puudutatud isik II N.S (isikukood XXX), lepinguline

esindaja H.A

Tallinna linn (Tallinna Linnavalitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta N.S-i määruskaebus Harju Maakohtu 27.06.2024 määruse peale läbi

vaatamata.

2. Määruskaebuse esitamisest tekkinud menetluskulud jätta N.S-i kanda, välja

arvatud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.

3. Tallinna linnal (Tallinna Linnavalitsuse kaudu) hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-18-6392

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus määras 11.05.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-6392 O.U (puudutatud

isik I, eestkostetav) eestkostjaks viieks aastaks N.S-i (puudutatud isik II, eestkostja). Harju

Maakohus pikendas 20.04.2023 määrusega eestkostetava üle seatud eestkostet ja tema

eestkostja ametiaega kuni 20.04.2028.

2. Sotsiaalkindlustusamet esitas 18.01.2024 Harju Maakohtule teavituskirja abivajavast

isikust, puudutatud isikust I, mille kohaselt on Sotsiaalkindlustusametil tekkinud põhjendatud

kahtlus, et eestkostja ei seisa oma eestkostetava õiguste eest ning kahjustab oma käitumisega

eestkostetava huve.

3. Harju Maakohus vabastas 27.06.2024 määrusega puudutatud isiku II eestkostja ametist ja

määras puudutatud isiku I eeskostjaks Tallinna Linnavalitsuse kuni 20.04.2028.

Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja riigi

õigusabi kulud, mis jäid Eesti Vabariigi kanda

4. Puudutatud isik II esitas 22.07.2024 isiklikult ja 25.07.2024 lepingulise esindaja

vahendusel määruskaebused, paludes Harju Maakohtu 27.06.2024 määrus tühistada ja

pikendada puudutatud isiku II ülesandeid puudutatud isiku I eestkostjana.

5. Maakohus küsis määruskaebusele eestkostetavale määratud esindaja ja Tallinna

Linnavalitsuse seisukohta. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja määruskaebusega, on seisukohal, et

maakohus on võtnud määruskaebuse ebaõigesti menetlusse ja määruskaebus tuleb TsMS §

664 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

7. TsMS § 664 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse

saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis

maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et

kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab

ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. TsMS § 663 lg 1 teise lause

kohaselt kontrollib kohus, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas

määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. See

tähendab, et hilinenult esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning kui

maakohus on sellise määruskaebuse juba menetlusse võtnud, jätab ringkonnakohus selle

TsMS § 664 lg 2 järgi läbi vaatamata.

8. TsMS § 661 lg 2 sätestab, et määruskaebuse esitamise tähtaeg on hagita menetluses tehtud

määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. TsMS § 321 lg 1 kohaselt kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja,

toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes

esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult.

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on puudutatud isiku II lepingulisele esindajale H.A-le Harju

Maakohtu 27.06.2024 määrus KÄPO-s 02.07.2024 kätte toimetatud. Kuigi maakohus

toimetas määruse kätte ka puudutatud isikule II isiklikult, hakkab menetlustähtaeg (sh

määruskaebuse esitamise tähtaeg) kulgema menetlusdokumendi kättetoimetamisega

2-18-6392

menetlusosalise esindajale (RKTKo 18.12.2019, 2-17-16390, p 10; RKTKm 30.09.2009, 3-2-

1-97-09, p 11 teine lõik). Kuivõrd menetlustähtaeg hakkas kulgema alates 02.07.2024, millal

puudutatud isiku II lepinguline esindaja sai Harju Maakohtu 27.06.2024 määruse kätte, oli

viimane päev määruskaebuse esitamiseks 17.07.2024. Puudutatud isiku II isiklikult esitatud

määruskaebus jõudis kohtusse 22.07.2024 ja esindaja vahendusel esitatud määruskaebus

25.07.2024. Seega on mõlemad määruskaebuse dokumendid esitatud tähtaega ületades.

9. Kui menetlusosaline laseb mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, võimaldab TsMS §

67 lg 1 taotleda menetlustähtaja ennistamist, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida

mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või

põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Praegusel juhul ei ole puudutatud isik II

määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist taotlenud ega ole toonud esile ennistamist

võimaldavaid asjaolusid.

10. Kuna puudutatud isik II on esitanud määruskaebuse hilinenult, on maakohus

määruskaebuse ebaõigesti, s.o TsMS § 663 lg 1 kolmandat lauset ja § 637 lg 1 p 2 (koosmõjus

§-ga 659) rikkudes menetlusse võtnud. Seetõttu tuleb puudutatud isiku II määruskaebus jätta

TsMS § 664 lg 2 kohaselt läbi vaatamata.

11. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbi vaatamata, jäävad määruskaebuse

menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda (vt RKTKm

07.11.2018, 2-17-8339, p 15), v.a riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS §

172 lg 3). Menetlusosalised ringkonnakohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirju ei

esitanud ja ka toimiku materjalidest ei nähtu kindlaksmääratavaid menetluskulusid. Seetõttu

märgib kolleegium, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Riigi õigusabi korras määratud

esindaja 03.09.2024 tasu kindlaksmääramise taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi

määrusega.

12. TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg 4 alusel on puudutatud isikul II õigus taotleda määruse

jõustumisel määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Taotluses tuleb märkida, kellele ja

millisele arvelduskontole tuleb lõiv tagastada.

13. TsMS § 643 lg 4 (koosmõjus §-ga 659) järgi võib määruskaebuse läbivaatamata jätmise

määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)