3-24-1203/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. septembril 2024 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-1203

Haldusasi

Xi

kaebus

soodustingimustel

vanaduspensioni

staaži

tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle Magnus

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus. Tuvastada, et X töötas aktsiaseltsis Norma seitse aastat üheksa

kuud ja 28 päeva tervist kahjustaval ja raskete töötingimustega tööl soodustingimustel

vanaduspensionide seaduse § 1 p 2 tähenduses. Xi töö vastas kirjeldusele „töölised, kes

hõõruvad, teritavad, lõikavad ja lihvivad metalltooteid ja tööriistu abrasiivkäiaga

kuivalt“.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Asendada Xi, A ja B nimed avaldatavas otsuses tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 21. oktoobril 2024 (halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib

esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 8. veebruaril 2024 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse määrata talle

soodustingimustel vanaduspension. Kaebaja selgitas, et tema tehtud töö vastas kirjeldusele

„töölised, kes hõõruvad, teritavad, lõikavad ja lihvivad metalltooteid ja tööriistu abrasiivkäiaga

kuivalt“ (Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrus nr 206 „Soodustingimustel vanadus-

pensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise

kohta“, loetelu nr 2 seitsmenda osa „Metalli töötlemine“ p 10 alapunkt a).

3-24-1203

2(3)

2. SKA peatas 26. märtsi 2024. a otsusega nr E14197-1 kaebaja pensioniavalduse menetluse

seoses soodusstaaži tõendamisega kohtus. SKA hinnangul on tõendatud, et kaebaja töötas kuiv-

lihvijana kuus aastat kolm kuud ja 23 päeva I. Kalinini nimelises TET Teadusliku Uurimise

Instituudis.

SKA tõdes, et kaebaja töötas lisaks 16. novembrist 1999 kuni 13. septembrini 2007, kokku

seitse aastat üheksa kuud ja 28 päeva, lihvijana AS-s Norma. AS Norma arhiividokumentide

hulgas ei ole kaebaja ametikirjeldust. Seega pole tõendeid, mis kinnitaks, et tema tööülesandeks

oli metalltoodete abrasiivkäiaga kuivalt lihvimine. AS-s Norma töötamise aega ei arvata seega

tema soodusstaaži hulka.

3. X esitas 23. aprillil 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohtul tuvastada

tema soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutav staaž. Kaebaja selgitas, et seda,

et ta töötas AS-s Norma kuivlihvijana, saavad tunnistada tema töökaaslased A ja B.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 p 2 alusel on soodustingimustel

vanaduspensionile õigus inimesel, kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest ta on

vähemalt 12 aastat ja kuus kuud töötanud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel.

See tähendab, et inimene võib jääda pensionile viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse

seaduse §-s 7 sätestatud vanusesse jõudmist.

5. Tervist kahjustavad ja raskete töötingimustega tööd on loetletud Vabariigi Valitsuse

määrusega nr 206 kinnitatud loetelus nr 2. Loetelu seitsmenda osa „Metalli töötlemine“ p-s 10

„Muud kutsed metallitöötluse alal“ on nimetatud töölised, kes hõõruvad, teritavad, lõikavad ja

lihvivad metalltooteid ja tööriistu abrasiivkäiaga kuivalt.

6. Kohus võttis tunnistajatelt A ja B kirjalikud ütlused.

7. A selgitas, et töötas 1998. a jaanuarist kuni 2007. a aprillini AS Norma tehnoloogiabüroos

tehnoloogina. X töötas profiillihvijana. Mehed töötasid samas struktuuriüksuses nimega

Tööriistavabrik. A tööülesanded olid osaliselt seotud kaebaja opereeritava seadmega. Ta

valmistas ette tööjooniseid ja profiile, mida kaebaja kasutas lihvpingil detailide töötlemiseks.

A sõnul oli Xi tööks erinevate terasest detailide valmistamine kuivlihvimise meetodil. A

kinnitas, et kaebaja töötas kogu ajavahemiku 16. novembrist 1999 kuni 13. septembrini 2007

kuivmeetodit kasutades.

Kaebaja kasutas oma töös profiillihvpinki ja abrasiivkäiasid. Lihvimiseks tuli juhtida käia

liikumist mööda kontuuri. Kontuur, mida ta pidi jälgima, oli nähtav ekraanil suurendusega.

Töötaja asus seejuures töötsoonis. Lihvimine toimus vaid kuivalt, jahutusvedelikku kasutamata.

Vastasel juhul ei oleks protsess olnud jälgitav. Selle seadmega ei oleks saanud muul moel tööd

teha.

A selgitas, et kuivlihvimisel ei kasutata jahutusvedelikku ja kogu abrasiivtolm lendub

töötsoonist välja. Märglihvimisel suunatakse lihvtsooni jahutusvedelik, mis jahutab lõike-

tsooni. See seob eralduva abrasiivtolmu tööriistalt ja lihvitava materjali tolmu. Tekkiva

vedelikupilve tõttu ei ole lõiketsoonis midagi näha. Seetõttu ei saa seda meetodit profiil-

lihvimisel kasutada.

8. B selgitas, et töötas 26. märtsist 1986 kuni 24. aprillini 2011 AS Norma tehnoloogiabüroos.

X töötas profiillihvijana. Mehed töötasid samas struktuuriüksuses, mis kandis nime

Tööriistavabrik.

3-24-1203

3(3)

B kinnitas, et X töötas kogu ajavahemiku 16. novembrist 1999 kuni 13. septembrini 2007

kuivmeetodit kasutades. X kasutas oma töös profiillihvpinki ja abrasiivkäiasid. Kaebaja tegeles

igapäevaselt profiillihvimisega. B oli kaebaja tööülesannetega tihedalt seotud, sest valmistas

ette tööjooniseid, mida kaebaja lihvpingil kasutas.

Igapäevaselt lihvis X erinevaid terasest detaile. Lihvimisel juhtis ta käia liikumist mööda

kontuuri. Kontuur, mida ta pidi jälgima, oli nähtav ekraanil. Ise istus ta töötsoonis. Lihvprotsess

sai toimuda vaid kuivalt, jahutusvedelikku kasutamata.

9. Kohus leiab, et tunnistajate ütluste alusel on tuvastatud, et X töötas 16. novembrist 1999

kuni 13. septembrini 2007 AS-s Norma kuivlihvijana. Tunnistajad töötasid kaebajaga samas

struktuuriüksuses kogu aja, mil kaebaja AS-s Norma töötas. Nad tegid kaebajaga lähedalt

koostööd ja olid tema igapäevaste tööülesannetega kursis. Tunnistajate ütlused, millega nad

kirjeldasid kaebaja tööd, langevad kokku. Mõlemad tunnistajad kinnitavad, et kaebaja töötas

seadmetega, millega sai teha üksnes kuivlihvimist.

10. Kohus tuvastab eeltoodu põhjal, et kaebaja töö AS-s Norma vastas loetelu nr 2 seitsmenda

osa „Metalli töötlemine“ p-s 10 „Muud kutsed metallitöötluse alal“ nimetatud tööle: töölised,

kes hõõruvad, teritavad, lõikavad ja lihvivad metalltooteid ja tööriistu abrasiivkäiaga kuivalt

(HKMS § 37 lg 2 p 6). Kaebaja töötas AS-s Norma kuivlihvijana seitse aastat üheksa kuud ja

28 päeva.

11. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja pole

taotlenud menetluskulude väljamõistmist vastustajalt. Menetluskulud jäävad seega poolte endi

kanda.

12. Avaldatavas otsuses tuleb Xi, A ja B nimed asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/