2-23-3094/54 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Jäätma, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 20. september 2024

Tsiviilasja number

2-23-3094

Tsiviilasi

Sillamäe linna (Sillamäe Linnavalitsuse kaudu) avaldus

J.U. üle eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 5. juuni 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J.U. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

10. september 2024

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Sillamäe linn (Sillamäe Linnavalitsuse kaudu)

Puudutatud isikud:

1. J.U. (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi

õigusabi korras vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman

2. L.U. (isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 5. juuni 2024. a määrus

osas, millega seati J.U. le eestkoste kõigi asjade

ajamiseks,

jätmata

talle

eestkostja

nõusolekuta

pisitehingute tegemise õigust ning osas, milles J.U.

tunnistati valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja

loeti, et ta on kaotanud hääleõiguse.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta J.U. le

eestkostja nõusolekuta pisitehingute tegemise õigus 50

euro ulatuses kuus ning märkida, et J.U. l on

valimisõigus.

3. Lugeda

kohtumääruse

resolutsioon

tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

„3.1. Rahuldada Sillamäe Linnavalitsuse avaldus.

3.2. Tuvastada, et eestkoste seadmine täisealise isiku J.U.

üle on tema huvide kaitseks vajalik tähtajaga 5 (viis)

aastat.

3.3. Kohus kontrollib hiljemalt 5. juunil 2029, kas

eestkoste jätkumine J.U. üle on tema huvide kaitseks

vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid muuta.

3.4. J.U. l on iseseisvalt ilma eestkostja nõusolekuta õigus

teha

pisitehinguid

euro

ulatuses

kuus.

Perekonnaõiguslike

tehingute

osas

on

J.U.

arusaamisvõimetu. J.U. l on valimisõigus.

3.5. Määrata J.U. eestkostjaks Sillamäe Linnavalitsus

kuni 5. juunini 2029.

3.6. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle

õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike

õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides.

3.7. Eestkostja ülesanneteks on eestkostetava esindamine

kõigi õiguslike ja varaliste tehingute tegemisel (välja

arvatud pisitehingute tegemine 50 euro ulatuses kuus)

ning tema elu korraldamine, toimetulekuks vajaliku

kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine.

3.8. Eestkostjal on esindusõigus eestkostetava kõikide

asjade ajamisel ja tehingute tegemisel (välja arvatud

pisitehingute

tegemine

euro

ulatuses

kuus).

Eestkostetav võib teha tehingud, millest ei teki talle

otseseid tsiviilkohustusi või kui eestkostetav täitis

tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks

või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või

viimase nõusolekul kolmas isik.

3.9.

Eestkostja

peab

hoidma

oma

vara

eraldi

eestkostetava varast ega tohi kasutada eestkostetava

vara oma huvides.

3.10. Kui eestkostja saab teada asjaoludest, mis

võimaldavad eestkoste lõpetada, peab ta sellest kohtule

teatama. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad

eestkostja ülesandeid piirata või laiendada.

3.11. Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama

kohtule kirjaliku aruande eestkostetava vara kohta

seisuga 5. juuni 2024. Nimekirjas tuleb esitada teave

kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud

muudatuste kohta. Aruanne esitada kohtule ühe kuu

jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

3.12. Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama

kohtule iga-aastase kirjaliku aruande eestkostetava vara

valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise

kohta hiljemalt aruandeaasta 5. juuniks. Aruandes tuleb

eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb

lisada kulutusi tõendavad dokumendid.

3.13. Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates

selle teatavakstegemisest eestkostjale.

3.14. Jätta riigi õigusabi ja ekspertiisi kulud Eesti

Vabariigi

kanda

ja

ülejäänud

menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda. Menetlusosalistele ja Eesti

Vabariigile hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.“

4. Rahuldada J.U. määruskaebus osaliselt.

5. Jätta J.U. le riigi õigusabi korras määratud esindaja

tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda ning muud

menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi

kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Sillamäe linn (Sillamäe Linnavalitsuse kaudu) esitas 23. veebruaril 2023 Viru Maakohtule

avalduse täisealisele isikule J.U. le (puudutatud isik) eestkostja määramiseks.

Avalduse kohaselt on puudutatud isikul puuduv töövõime, talle on määratud keskmine

vaimupuue tähtajaga kuni 14. september 2025. Puudutatud isik ei suuda adekvaatselt oma

tegudest ja nende tagajärgedest aru saada, teised võivad teda ära kasutada. Puudutatud isik ei

suuda oma eelarvet planeerida. Ta ei manusta psühhiaatri poolt määratud ravimeid. Tugiisiku

sõnul kuritarvitab ta viimasel ajal alkoholi, alates 6. veebruarist 2023 ei käi tööl (toetatud

töötamise teenusel). Tugiisikuga ta ei kontakteeru. Elab üksinda munitsipaaleluruumis.

Puudutatud isik ei ole suuteline oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema

tehinguid (v.a pisitehinguid). Ta ei ole kestvalt võimeline oma toimetulekuvõimet ja

abivajadust objektiivselt hindama ning vajab tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kättesaadavuse

tagamiseks seadusliku esindaja abi. Puudutatud isik vajab abi ka igapäevaelu korraldamisel ja

raha sihipärasel kasutamisel.

2. Puudutatud isikule määratud esindaja leidis, et avaldus tuleb jätta rahuldamata.

Esindaja oli seisukohal, et eestkostja määramise eeldused ei ole täidetud. Puudutatud isik

orienteerub täielikult ajas ja kohas. Puudutatud isik elab munitsipaalkorteris, mille eest maksab

iseseisvalt ning enda sõnul tal ei ole võlgnevusi. Puudutatud isikul esineb psüühikahäire, kuid

see ei takista tal oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Puudutatud isiku huve saab kaitsta

volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu.

3. Kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktist nähtub, et puudutatud isikul esineb kerge vaimne

alaareng, mille tõttu on piiratud tema võime aru saada keerulistest sotsiaalsetest suhetest,

hinnata oma tegude kaugtagajärgi, langetada kaalutletuid otsuseid ning oma elu iseseisvalt

korraldada.

Puudutatud isik vajab eestkostja abi eeskätt varaliste ja õiguslike huvide kaitseks (tema ära

kasutamise risk teiste isikute poolt on kõrge) ja temale vajaliku ravi, sotsiaalteenuste ja abi

korraldamiseks.

Puudutatud isiku võime oma elu iseseisvalt korraldada, eelarvet planeerida, toimingutest (sh

pärimismenetluse asjadest) aru saada, tehingute tagajärgi hinnata on psüühilise häire tõttu

piiratud. Puudutatud isik võib puuduliku kriitika ja arusaamise tõttu teha endale kahjulikke

otsuseid. Puudutatud isiku õiguslike ja varaliste huvide kaitse pole võimalik volituste või

muude abiliste kaudu. Puudutatud isik võib abielluda (samas varalepingu sõlmimiseks võib ta

vajada abi ja nõustamist). Puudutatud isik võib sooritada pisitehinguid eestkostjaga

kooskõlastatud ulatuses. Puudutatud isik on võimeline teostama valimisõigust.

Puudutatud isik on võimeline enda eest igapäevaselt hoolitsema. Kuna tema toimetulek on

varem olnud tagatud vanaema igakülgse hoole ja abiga, vajab ta abi ja juhendamist oma

igapäevase eluga toimetulekuks vajalike oskuste ja teadmiste arendamisel.

Puudutatud isik vajab ravi ja eestkostja abi sotsiaalteenuste korraldamisel, motiveerimist ja

suunamist. Tema püsimine raviprotsessis ning koostöö sotsiaalteenuste osutajatega ei ole

jätkusuutlik, kuna ta kipub kohati eirama oma kohustusi ja on ennastõigustava hoiakuga.

Puudutatud isik kipub kuritarvitama alkoholi, sõltuvushäirete tekkimise ja süvenemise risk on

kõrge. Tema arusaamine eeskoste tähendusest on osaline, ta saab vaid puudulikult aru oma

terviseseisundist tulenevatest piirangutest asju ajada.

4. Maakohus kuulas puudutatud isiku ära 13. detsembril 2023 tema elukoha XXXXXX linn

maja ees tänaval pärast kahte varasemat luhtunut katset. Kohus pidi puudutatud isikuga kontakti

loomiseks kasutama MTÜ X töötaja M.K. abi, kelle juuresolekul ärakuulamine toimus.

Puudutatud isik käib MTÜ-s X tegemas lihtsamaid töid, puudutatud isik teadis M.K., mistõttu

nõustus tema palvel tulema tänavale vestlema. Eluruumi ta kohut ei lubanud. Kohus oli

veendunud, et puudutatud isikut tundvate isikute abita ei oleks puudutatud isikut ära kuulata

õnnestunud.

Kohus tuvastas ärakuulamise käigus, et puudutud isik ei suuda oma tegudest ja nende

tähendusest täiel määral aru saada. Eeskätt on oht saada ära kasutatud kolmandate isikute poolt,

kes pärast toetusraha laekumist käivad ja küsivad raha. Isiku seisund vastab ekspertiisile.

Puudutatud isikul puudub raha küsivate tuttavate osas kriitikameel, mistõttu tal ei ole raha

kohustuste täitmiseks (korterimaksed). Kohus veendus vahetu mulje põhjal, et puudutatud isik

vajab eestkostet.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5. Viru Maakohus tegi 5. juunil 2024 määruse, millega rahuldas avalduse ja määras puudutatud

isiku eestkostjaks Sillamäe Linnavalitsuse viieks aastaks ehk kuni 5. juunini 2029. Maakohus

märkis, et puudutatud isikul ei ole iseseisvat tehingute tegemise õigust. Perekonnaõiguslike

tehingute osas on puudutatud isik arusaamisvõimetu. Puudutatud isik on valimisõiguse

tähenduses teovõimetu ning ta on kaotanud hääleõiguse. Eestkostja ülesanneteks on

eestkostetava esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute tegemisel ning tema elu

korraldamine, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Eestkostjal

on esindusõigus eestkostetava kõikide asjade ajamisel ja tehingute tegemisel. Eestkostetav võib

teha tehingud, millest ei teki talle otseseid tsiviilkohustusi või kui eestkostetav täitis tehingu

vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik

esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik.

Maakohus ei nõustunud määratud esindaja järeldusega, et puudutatud isiku puhul ei esine

perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg-s 1 sätestatud eestkostja määramise eeldused. Maakohus

veendus ärakuulamisel, et puudutatud isik ei suuda aru saada tegudest ja nende tähendusest.

Maakohus veendus vahetu mulje põhjal, et puudutatud isik vajab eestkostet. Maakohus oli nõus

eksperdi järeldusega, et isiku kognitiivne võimekus on kergelt alanenud, iseseisvaks

toimetulekuks vajalikud teadmised ja oskused on puudulikud. Emotsioonide reguleerimise

oskused, iseseisvaks elu korraldamiseks vajalikud oskused ja kogemused on kohati puudulikud.

Isik pole harjunud enda eest korralikult hoolitsema. Puudutatud isikul on kerge vaimne

alaareng, mille tõttu tema võime aru saada keerulistest sotsiaalsetest suhetest, hinnata oma

tegude kaugtagajärgi, langetada kaalutletuid otsuseid ning oma elu iseseisvalt korraldada on

piiratud. Isiku oskused ravi ja sotsiaalteenuste korraldamisel on puudulikud.

Maakohus leidis, et tervislikust seisundist lähtuvalt tuleb puudutatud isikule määrata eestkostja

seadusega lubatud maksimaalseks ajaks, s.o viieks aastaks.

Puudutatud isik tuleb tunnistada valimisõiguse osas teovõimetuks ja ta on kaotanud

hääleõiguse. Maakohus märkis tehingute tegemise osas, et on vahetu mulje põhjal veendunud,

et isik ei saa aru oma tegudest ja nende tähendustest. Perekonnaõiguslike tehingute osas on

puudutatud isik arusaamisvõimetu.

Kuna kohtule ei olnud teada füüsilist isikut, kes soovib täita puudutatud isiku eestkostja

kohustusi, määrati eestkostjaks Sillamäe Linnavalitsus.

Puudutatud isik ei saa aru raha tähendusest ega tea, milline raha on käibel, mistõttu ei või ta

ilma eestkostja nõusolekuta iseseisvalt tehinguid teha, välja arvatud tehingud, millest ei teki

talle otseseid tsiviilkohustusi või kui ta täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks

otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas

isik.

MÄÄRUSKAEBUS

6. Puudutatud isik esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel maakohtu määruse

peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega seati puudutatud

isikule eestkoste kõigi asjade ajamiseks ja tunnistati ta valimisõiguse osas teovõimetuks ning

perekonnaõiguslike tehingute osas arusaamisvõimetuks. Puudutatud isik palub teha tühistatud

osas uus määrus, millega lubada puudutatud isikul teha eestkostja nõusolekuta rahalisi

tehinguid kuni 200 eurot kuus ja perekonnaõiguslikke tehinguid ning lugeda, et puudutatud

isikul on valimisõigus.

Eestkoste seadmise ning selle tarbeks isiku teovõime piiramise eesmärk on aidata isikut ning

tagada tema õiguste ja huvide kaitse osas, milles ta ise seda ei suuda. Eestkoste seadmisel tuleb

kohtul esmalt tuvastada, millises ulatuses on inimesel piiratud teovõime. Piiranguid tuleb seada

nii vähe kui võimalik ning isiku õigust vabale eneseteostusele tuleb austada neis küsimustes,

milles isik saab oma tegude tähendusest aru ja suudab neid juhtida (RKTKm 09.11.2011,

3-2-1-87-11, p 19). Kui kohus tuvastab, et isik on piiratud teovõimega ning vajab seetõttu osas

või kõigis eluvaldkondades eestkostet, tuleb isiku õiguste ja huvide kaitseks määrata talle

eestkostja. Eestkostja ülesandeks saab olla eestkostetava õiguste ja huvide kaitse üksnes neis

eluvaldkondades, milles isiku enda teovõime on piiratud ja milles ta vajab eestkostet (RKTKm

23.10.2015, 3-2-1-7315, p 13; RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-87-11, p-d 20–21).

Psühhiaater Jekaterina Kressi arvamusel võib puudutatud isik abielluda, sooritada

pisitehinguid, ta on võimeline teostama valimisõigust. Esindajal ei ole põhjust kahelda

ekspertiisiakti usaldusväärsuses. Esindaja väljendas maakohtule seisukohta, et puudutatud

isikul esineb psüühikahäire, kuid see ei takista tal oma tegudest aru saada ja neid juhtida.

Esindaja ei oma psühhiaatri teadmisi. Esindaja arvamus põhines puudutatud isikuga vahetul

suhtlemisel kogutud andmetel.

Kuigi praegusel juhul esineb alus eestkoste seadmiseks, ei olnud maakohtu seatud eestkoste

ulatus põhjendatud.

Esindaja hinnangul ei ole täieliku eestkoste seadmine vajalik ega põhjendatud. Maakohtu

määruse põhjendustest ei selgu, millistel kaalutlustel tuleks lugeda puudutatud isiku teovõime

piiratuks sedavõrd suures ulatuses, et tal ei oleks iseseisvalt õigust teha mitte midagi. Esindaja

leiab, et puudutatud isikule tuleb jätta õigus teha rahalisi pisitehinguid (esindaja ettepanek

200 eurot kuus). Arvestades, et puudutatud isikul ei ole intellekti rasket kahjustust, ei ole

põhjendatud piirata tema õigust rahaliste tehingute tegemiseks täielikult. Samuti tuleb jätta

temale õigus teha perekonnaõiguslikke tehinguid ning õigus teostada valimisõigust.

SILLAMÄE LINNAVALITSUSE SEISUKOHT

7. Avaldaja peab kaebust osaliselt õigeks. Maakohtu määrus kuulub tühistamisele osas, millega

tuvastati, et puudutatud isik on valimisõiguse tähenduses teovõimetu ja on kaotanud

hääleõiguse.

Avaldaja toetab eksperdi arvamust osas, milles ekspert leidis, et puudutatud isik on võimeline

teostama valimisõigust. Ekspert jõudis järeldusele, et puudutatud isik võib abielluda (samas

varalepingu sõlmimiseks võib ta vajada abi ja nõustamist). Avaldaja kahtleb selles, kuna

eksperdi hinnangul esineb puudutatud isikul kerge vaimne alaareng, mille tõttu tema võime aru

saada keerulistest sotsiaalsetest suhetest, hinnata oma tegude tagajärgi, langetada kaalutletud

otsuseid ning oma elu iseseisvalt korraldada on piiratud. Teise isikute poolt puudutatud isiku

ära kasutamise risk on kõrge. Ravi ja sotsiaalteenuste korraldamisel vajab puudutatud isik

eestkostja abi, motiveerimist ja suunamist. Puudutatud isiku oskused ravi ja sotsiaalteenuste

korraldamisel on puudulikud. Tema püsimine raviprotsessis ning koostöö sotsiaalteenuste

osutajatega ei ole jätkusuutlik, ta kipub kohati eirama oma kohustusi ja on ennastõigustava

hoiakuga. Avaldaja hinnangul ei ole tugiisiku teenuse osutamine edaspidi võimalik, kuna

puudutatud isik ei ole valmis ja suuteline tugiisikuga koostööd tegema.

Avaldaja jääb oma seisukoha juurde, et puudutatud isik vajab eestkostet. Ta ei oska oma

eelarvet planeerida ja teised isikud võivad teda ära kasutada. Avaldaja on nõus maakohtuga, et

eestkostjal on esindusõigus eestkostetava kõikide asjade ajamisel ja tehingute tegemisel.

Eestkostetav võib teha tehingud, millest ei teki talle otseseid tsiviilkohustusi või kui

eestkostetav täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks

kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. Avaldaja hinnangul

on maakohtu määruses toodud välja konkreetsed ja objektiivsed põhjendused selle kohta, miks

ja mis ulatuses vajab puudutatud isik eestkostet.

MENETLUSE KÄIK

8. Ringkonnakohus kuulas 10. septembril 2024 ära avaldaja ja puudutatud isiku.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus määras, et eestkoste on

seatud eestkostetava kõigi asjade ajamiseks (st jätmata eestkostetavale eestkostja nõusolekuta

pisitehingute tegemise õigust) ning eestkostetav tunnistati valimisõiguse osas teovõimetuks ja

loeti, et ta on kaotanud hääleõiguse.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab eestkostetavale eestkostja

nõusolekuta pisitehingute tegemise õiguse 50 euro ulatuses kuus ning märgib, et eestkostetaval

on valimisõigus. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus kuulub

rahuldamisele osaliselt.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures

kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

10. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal

maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Puudutatud isik vaidlustab maakohtu määrust osas, millega puudutatud isikule seati eestkoste

kõigi

asjade

ajamiseks

ning

tunnistati

ta

valimisõiguse

osas

teovõimetuks

ja

perekonnaõiguslike tehingute osas arusaamisvõimetuks. Muus osas ei ole maakohtu määrust

vaidlustatud ning see on TsMS § 466 lg 3 esimese lause järgi jõustunud.

11. Maakohus seadis eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks ja eestkostetaval ei ole

õigust teha iseseisvalt tehinguid.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 11 lg 3 p-dest l ja 2 tulenevalt märkis maakohus, et

eestkostetav võib teha tehingud, millest ei teki talle otseseid tsiviilkohustusi või kui eestkostetav

täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema

seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik.

TsMS § 526 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse eestkostemääruses, kas ja milliseid tehinguid võib

piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta. Riigikohus on selgitanud (RKTKm 19.04

2017, 3-2-1-32-17, p 15), et TsMS § 526 lg 2 p 4 annab võimaluse määratleda need tehingud,

mida eestkostetav võib teha eestkostja nõusolekuta, ehk ulatuse, milles eestkostetava teovõime

ei ole piiratud. Eestkostemääruses kajastatud tehingud, mida eestkostetav võib teha iseseisvalt,

on kehtivad ka siis, kui tehingu tegemiseks ei olnud eestkostja nõusolekut ja eestkostja hiljem

tehingut heaks ei kiida. Seega on eestkostetava iseseisvalt tehingute tegemise õiguse

kajastamine eestkostemääruses vajalik selleks, et tagada õigusselgus, kas eestkostetava

eestkostja nõusolekuta tehtud tehingud on kehtivad. Kohus ei saa delegeerida eestkostjale

otsustusõigust, milliste summade ulatuses võib eestkostetav iseseisvalt tehinguid teha, vaid

seda peab otsustama kohus ning kohtu seisukoht peab TsMS § 526 lg 2 p-st 4 lähtudes

kajastuma ka eestkostemääruses.

12. Puudutatud isiku esindaja tegi määruskaebuses ettepaneku, et puudutatud isikule võiks jätta

õiguse teha rahalisi pisitehinguid 200 euro ulatuses kuus.

Ekspertiisiaktist nähtuvalt esineb puudutatud isikul kerge vaimne alaareng, mille tõttu tema

võime saada aru keerulistest sotsiaalsetest suhetest, hinnata oma tegude kaugtagajärgi,

langetada kaalutletuid otsuseid ning oma elu iseseisvalt korraldada on piiratud. Tema võime

oma elu iseseisvalt korraldada, eelarvet planeerida, toimingutest aru saada ja tehingute tagajärgi

hinnata on psüühilise häire tõttu piiratud. Ta võib puuduliku kriitika ja arusaamise tõttu teha

endale kahjulikke otsuseid, ka tema ärakasutamise risk teiste isikute poolt on kõrge. Puudutatud

isik kipub kuritarvitama alkoholi, sõltuvushäirete tekkimise ja süvenemise risk on kõrge.

Ringkonnakohus kuulas puudutatud isiku ära ja leiab, et isik ei ole võimeline planeerima raha

kasutamist rohkem kui väga väikeste pisitehingute ulatuses. Ta käib poes koos tugiisikuga,

puudutatud isik oskas ringkonnakohtule öelda seda, kui palju maksavad sigaretid.

Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isikule tuleb jätta pisitehingute tegemise õigus ilma

eestkostja nõusolekuta 50 euro ulatuses kuus.

13. Riigikohus on leidnud (RKTKm 19.04.2017, 3-2-1-32-17, p 16), et olukorras, kus

eestkostemäärusega on eestkostetavale antud võimalus teha iseseisvalt pisitehinguid TsMS

§ 526 lg 2 p 4 mõttes, ei ole eestkostet seatud kõigi asjade ajamiseks ning isik ei ole

valimisõiguse osas teovõimetu TsMS § 526 lg 5 mõttes.

Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isikule tuleb säilitada valimisõigus ja maakohtu määrus

tuleb selles osas tühistada. Puudutatud isik vajab küll tuge, kuid tuleb oma igapäevaelu

korraldamisega kõrvalabi kasutades iseseisvalt toime ja käib tööl. Puudutatud isiku

valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistamiseks, kui isikuõigusi väga olulisel määral piiravaks

meetmeks, puudub ringkonnakohtu hinnangul alus.

14. Määruskaebuses taotletakse maakohtu määruse tühistamist ka osas, millega puudutatud isik

tunnistati perekonnaõiguslike tehingute osas arusaamisvõimetuks.

Ekspertiisiakti kohaselt võib puudutatud isik abielluda, kuid samas võib varalepingu

sõlmimiseks vajada abi ja nõustamist. Ringkonnakohus veendus isiku ärakuulamisel, et

perekonna loomisega seotud õiguslikest tagajärgedest ei pruugi puudutatud isik hetkel aru

saada. Kohtul tuleb aga eestkoste seadmise eelduste uuel kontrollimisel isiku võimet saada aru

perekonnaõiguslike tehingute tähendusest uuesti kontrollida.

15. Ringkonnakohus jätab puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja

kulud TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda ning muud menetlusosaliste kantud menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 alusel nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)