2-24-8349/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.09.2024.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-8349

Tsiviilasi

AS-i PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu

mnt 83-601 10115 TALLINN) hagi Swedbank AS-i

(registrikood 10060701, asukoht Liivalaia tn 8 15040

TALLINN) vastu dokumentide väljaandmise nõudes

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Kohustada Swedbank AS-i esitama enne laenulepingu nr xxxx sõlmimist toimunud

krediidivõimelisuse hindamise raames kogutud tarbija pangakonto väljavõte

perioodi 01.07.2016 - 06.01.2017 kohta.

3. Kohustada Swedbank AS-i esitama enne laenulepingu nr xxxx sõlmimist toimunud

krediidivõimelisuse hindamise raames maksehäireregistrisse tehtud päringu vastus

IT logide kujul.

4. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

6. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaksmääramata.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta

kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

AS PlusPlus Capital on esitanud kohtule hagiavalduse Swedbank AS-i vastu dokumentide

väljaandmise nõudes. Hageja palub kohtul nõuda välja Swedbank AS-ilt AS-i PlusPlus Capital

kasuks 06.01.2017 sõlmitud laenulepingu nr. xxxx sõlmimisel kostja krediidivõimelisuse

hindamise raames kogutud võlgniku pangakonto väljavõtted kuue kuu ulatuses enne lepingu

sõlmimist ja maksehäire registri väljavõtted.

13.06.2024 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse.

25.07.2024 teavitas kostja kohut, et võtab hagi õigeks ja tunnistab tema vastu suunatud nõudeid.

Kostja palub vastu võtta kostja õigeksvõtu. Alternatiivselt palub kostja jätta hagi rahuldamata.

Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja tõi välja, et kostja ei ole andnud põhjust

hagi esitamiseks, kuivõrd hagi esitamise hetkel puudus regulatsioon, mis võimaldanuks kostjal

pangasaladusega hõlmatud andmeid hagejale esitada. 14.07.2024 jõustus Krediidiinkassode ja -

ostjate seadus (KIOS). Kostja lisas, et kui hageja oleks KIOS-e jõustumise ära oodanud, siis ei

oleks tal väidetud menetluskulusid tekkinud, st hageja esitas hagi ennatlikult.

11.09.2024 teavitas hageja kohut, et hageja jääb hagi juurde ning palub kohtul hagi rahuldada

kostja õigeksvõtuga.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või

kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Õigeksvõtul põhinevast otsusest võib jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa (TsMS § 444 lg 3).

Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1). Kuna kostja võttis nõude õigeks, rahuldab kohus hagi

õigeksvõtul põhineva ilma kirjeldava ja põhjendava osata otsusega. Kohus määrab kohustada

Swedbank AS-i esitama enne laenulepingu nr xxxx sõlmimist toimunud krediidivõimelisuse

hindamise raames kogutud tarbija pangakonto väljavõte perioodi 01.07.2016 - 06.01.2017 kohta

ning enne laenulepingu nr xxxx sõlmimist toimunud krediidivõimelisuse hindamise raames

maksehäireregistrisse tehtud päringu vastus IT logide kujul.

Kohus märgib siiski menetluskuludega seonduvalt järgmist.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

168 lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei

ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist.

Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja selgitas, et hageja pöördus

hagiavaldusega kohtusse üksnes põhjusel, et kostja ei andnud hagejale üle tõendeid

vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise kohta viitega pangasaladusele. Hageja lisas, et

hageja esindaja on 07.08.2024 teinud kostjale ettepaneku tsiviilasja lõpetamiseks

kompromissiga. 19.08.2024 e-kirjaga teavitas kostja esindaja hagejat, et kostja ei ole

kompromissiga nõus. Eelnimetatu tõttu ei nõustu hageja kostja seisukohaga, et menetluskulud

peaksid jääma hageja kanda.

Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda põhjusel, et kostja ei ole andnud põhjust hagi

esitamiseks, kuivõrd hagi esitamise hetkel puudus regulatsioon, mis võimaldanuks kostjal

pangasaladusega hõlmatud andmeid esitada. Kostja tõi välja, et kui hageja oleks KIOS-e

jõustumise ära oodanud, siis ei oleks hagejal menetluskulusid tekkinud.

Kohus asub seisukohale, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohus põhjendab

oma seisukohta järgmiselt. Nimelt, hagiavaldus esitati kohtule enne KIOS-e jõustumist ning enne

viidatud seaduse jõustumist ei olnud kostjal võimalik pangasaladusega kaitstud andmeid hagejale

esitada. Lisaks, kuivõrd KIOS eelnõu sõnastus eksisteeris enne kohtule hagi esitamist, saanuks

hageja hagi esitamist vältida kuni vastava regulatsiooni jõustumiseni. Seega oleks kohtu

hinnangul ebaõiglane jätta menetluskulud kostja kanda.

Samas oleks ebaõiglane jätta menetluskulud hageja kanda, kuivõrd hagi esitamise ajal ei olnud

KIOS jõustunud ning hagejal ei olnud võimalik nõutud dokumente ilma kohtusse pöördumata

saada. Hageja on pakkunud kostjale välja lahendada käesolev tsiviilasi kompromissi sõlmimise

teel, kuid kostja hageja pakkumisega ei nõustunud. Samas oleks hageja saanud menetluskulusid

kompromissi korral vähendada, sest pool riigilõivu kuuluks siis tagastamisele.

Seega jätab kohus poolte võimalikud menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd kohus jätab

poolte menetluskulud poolte endi kanda, siis jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramata.

TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

Kohtunik