2-24-103382/17 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev

otsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. september 2024, Rapla

Tsiviilasja number

2-24-103382

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi R.E vastu põhivõlgnevuse ja viivise

nõudes

Hagihind

623,84 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ GS Core, registrikood 16183586, asukoht

XXX, 10151 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja A.M, e-post XXX

Kostja R.E , isikukood XXX, asukoht XXX

Kostja lepinguline esindaja C.R, e-post XXX

Menetluse liik

Lihtmenetluses, kohtuistungi toimumise aeg 12.09.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ GS Core hagi R.E vastu õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Välja mõista kostjalt R.E hageja OÜ GS Core kasuks 600,89 eurot, so

põhivõlgnevus summas 433,89 eurot ja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivis summas 167 eurot.

3. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt 433,89 eurot VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 21.09.2024 kuni põhinõude täieliku täitmiseni.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Jätta menetluskulud R.E kanda.

6. Määrata hageja menetluskulude suuruseks 195 eurot. Välja mõista kostjalt hageja

kasuks menetluskuluna 195 eurot.

7. Kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

2-24-103382

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE

1. OÜ GS Core esitas 24.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 1581,04 euro saamiseks. Kohus tegi 25.01.2024 võlgnikule makseettepaneku ning

saatis selle e-posti aadressile XXX. Võlgniku R.E esindaja esitas 25.01.2024 nõudele vastuväite.

Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning Pärnu Maakohtu 02.02.2024

kohtumäärusega anti nõue üle Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. 20.02.2024 esitas hageja hagi kostja vastu põhivõlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse

kohaselt Bondora AS (laenuandja) ja kostja (laenusaaja) sõlmisid 07.10.2019 kirjalikus vormis

laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 1594,00 eurot intressiga 25,02 % aastas.

Leping sõlmiti üheks aastaks, lõpptähtpäevaga 18.09.2020. Kostja on lepingu täitmiseks tasunud

kokku 1066,11 eurot, mille hageja arvestab kõik võla põhiosa tagastamiseks. Seejuures viimane

makse laekus kostjalt 08.04.2021. Hiljemalt 19.09.2020 muutus viimase maksetähtpäeva

(18.09.2020) möödumise tõttu sissenõutavaks kogu tagastamata põhiosa. 20.07.2022 loovutas

laenuandja laenulepingust tulenevad nõuded hagejale, millest teavitati ka kostjat. Laenusumma

oli 1594 eurot, sellest peeti laenu väljamaksmisel kinni lepingutasu 94 eurot, mida kostja tasuma

ei pidanud, väljamakse tehti summas 1500 eurot. Tagasimakseid on tehtud 1066,11 eurot. Hageja

arvestab viivist lepingu lõpptähtpäevale järgnenud aja eest. Viimane maksetähtpäev oli

18.09.2020. Järgnevast päevast võib kogu tasumata põhiosalt arvestada viivist. Hageja arvestab

sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõla summalt (433,89 eurot) viivist seaduse alusel

lepingu lõppemisele järgnenud aja eest alates 19.09.2020 kuni hagi esitamiseni ja soovib kostjalt

ka edasiulatuva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi

esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni. Hageja palub välja mõista kostjalt

hageja kasuks põhivõlg 433,89 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 135,71 eurot ning

põhivõlalt edasiulatuvalt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

2-24-103382

hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise

päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt.

KOSTJA VASTUVÄITED

3. 08.04.2024 esitas kostja vastuse hagile. Kostja vastuse kohaselt on kostja põhimõtteliselt nõus

hagiga ja on alustanud hagejaga läbirääkimisi kompromissi sõlmimise osas. Kostja palus

kompromissi saavutamiseks määrata kohtuistung. 12.09.2024 toimunud kohtuistungil võttis

kostja hagi õigeks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 menetleb kohus hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse

korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja

tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise

seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses

põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta

mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).

Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

5. Kohus, olles tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud kohtuistungil ära kostja leiab, et

hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. TsMS § 4 lg 3 teise lause ja § 206 lg 1

esimese lause järgi on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta).

Kui kostja võtab hagi õigeks, siis juhindudes TsMS § 440 lg-st 1 teeb kohus õigeksvõtul

põhineva otsuse, välja arvatud juhul kui kohus ei ole õigeksvõtuga seotud (§ 440 lg 4).

Õigeksvõtul põhineva otsusega tuleb hagi rahuldada (§ 440 lg 1). TsMS § 440 lg 2 kohaselt

hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse.

6. Kohus leiab, et kuivõrd kostja võttis 12.09.2024 toimunud kohtuistungil hagi esitatud nõude

osas õigeks, siis kohus lahendab võla nõude käesolevas tsiviilasjas õigeksvõtul põhineva

osaotsusega. TsMS § 444 lg 3 sätestab, et hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha

kirjeldava ja põhjendava osata.

7. Eeltoodust tulenevalt teeb kohus hageja nõuete osas otsuse ilma põhjendava osata ja kohus

rahuldab õigeksvõtul põhineva otsusega OÜ GS Core hagi R.E vastu põhivõlgnevuse ja viivise

nõudes, mõistab kostjalt hageja kasuks välja 600,89 eurot, so põhivõlgnevus summas 433,89

eurot ja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 167 eurot ning

viivise põhinõudelt 433,89 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

kohtuotsuse tegemisele järgnevat päevast 21.09.2024 kuni põhinõude täieliku täitmiseni.

8. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

9. Vastavalt TsMS § 173 lg-tele 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena

menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude

jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.

10. Kuivõrd õigeksvõtul põhineva otsusega hagi rahuldatakse, peaksid üldjuhul menetluskulud

jääma TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Üksnes juhul, kui kostja võtab hagi kohe õigeks

ega ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitada, saab menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 6

alusel hageja kanda.

2-24-103382

11. Kohus leiab kohtule esitatud tõendite pinnalt, et antud juhul on poolte õigussuhe oma

olemuselt ja kostja käitumine enne hagi esitamist käesoleva otsusega rahuldavate nõuete osas

selline, et hagi esitamine ei ole hagejale ette heidetav ja kulud tuleb seetõttu jätta TsMS § 162 lg

1 alusel kostja kanda. Ka puudub kohtul alus jätta menetluskulud hageja kanda, kuivõrd hageja

ei nõustunud kostja tingimustel kompromissi sõlmimisega. Kuivõrd hagi on rahuldatud täies

ulatuses, ei ole põhjendatud TsMS § 163 lg 2 kohaldamine.

12. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses.

13. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud 20.02.2024 menetlusdokumendis. Kohus

andis tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ja vastaspoole menetluskulude

nimekirjadele seisukohtade esitamiseks 12.09.2024 kohtuistungil.

Kostja hageja

menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole.

14. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagi esitamisel tasutud

riigilõiv 175 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud 20 eurot, kokku 195 eurot. Hageja

taotleb kohtult TsMS § 177 lg 2 alusel, et kostjat kohustataks tasuma hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude

kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Hageja kinnitab, et

tema poolt esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses esitatud kulud on kantud

seoses kõnealuse kohtumenetlusega.

15. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud

hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 195 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

16. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende

suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

Kohtunik