2-22-123061/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. september 2024.a, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-123061

Tsiviilasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagiavaldus V. P. (P.)

vastu raha tasumise nõudes

Hagihind

115 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490,

XXX, 10143 Tallinn)

Lepinguline esindaja E. A.

Kostja

V. P. (isikukood XXX, aadress XXX)

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus osaliselt.

2. Välja mõista V. P.lt (P., isikukood XXX) Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490) kasuks 45 (nelikümmend viis) eurot.

3. Jätta rahuldamata Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) hagiavaldus

V. P. (P., isikukood XXX) vastu leppetrahvi 70 (seitsekümmend) eurot tasumise nõudes.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskuludest 61% (kuuskümmend üks protsenti) Osaühingu EUROPARK

ESTONIA (registrikood 10811490) kanda ning 39% (kolmkümmend üheksa protsenti) V. P.

(P., isikukood XXX) kanda.

5. Välja mõista V. P.lt (P., isikukood XXX) Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490) kasuks riigilõiv 39 (kolmkümmend üheksa) eurot ja lepingulise esindaja kulu 139

(ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 23 (kakskümmend kolm) senti.

6. Välja mõista V. P.lt (P., isikukood XXX) Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490) kasuks viivis menetluskulude 178 (ükssada seitsekümmend kaheksa) eurot 23

(kakskümmend kolm) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

7. Jätta rahuldamata Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) taotlus

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 (kakskümmend) eurot kindlaksmääramiseks ja V. P.lt (P.,

isikukood XXX) väljamõistmiseks.

8. Jätta kindlaks määramata V. P. (P., isikukood XXX) menetluskulude suurus.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks.

Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada

apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise

korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse kirjeldava

väljajätmine

TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha

asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus menetleb hagi selle hinnast tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras

ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa.

Kohtuotsuse põhjendav osa

1. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse

põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas

oma järeldused.

2. Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, mille kohaselt oli kostja sõiduki

registreerimismärgiga XXX omanik või vastutav kasutaja vähemalt ajavahemikus 21.06.2011 kuni

04.05.2022 (dtl 23). Kohus leiab, et asjaolu ei vaja eraldi tõendamist, sest pooled selle üle ei vaidle

(TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

3. Hageja on põhjendanud hagiavaldust sõiduki registreerimismärgiga XXX parkimisega

23.07.2019 Keskturu parkimisalal, 12.01.2020 Maxima, Smuuli 9 parkimisalal ja 31.08.2020,

Maxima, Smuuli 9 parkimisalal (dtl 24). Kostja ei ole võtnud omaks hageja väidet selle kohta, et

kostja parkis hageja väidetud ajal ja kohas sõidukit. Kostja on avaldanud, et hageja esitatud fotodelt

ei nähtu nende tegemise aega ja kohta (dtl 145). Kuivõrd kostja ei ole omaks võtnud hageja

faktiväidet, on hagejal koormis tõendada kostja sõiduki parkimine hageja väidetud ajal ja kohas.

Hageja on soovinud sõiduki 23.07.2019 Keskturu parkimisalal parkimise aega ja kohta tõendada

leppetrahvi nõude 1352 3071 9112 2205 (dtl 30-31) lisadeks olevate fotodega (dtl-d 32-41).

Korraliku ettevõtja hoolsus, kelle peamine majandustegevus on parkimise korraldamine, on

fikseerida parkimistingimuste rikkumine selliselt, et tal on hilisema vaidluse korral võimalik

tõendada parkimistingimuste rikkumise aeg ja koht. Hageja esitatud fotodel puudub mistahes teave

selle kohta, mis aadressil asub sõiduk fotode tegemise ajal. Digifotode metaandmetest ei nähtu

nende tegemise aeg ja koht. Kohtu hinnangul ei tõenda fotod sõiduki parkimist Keskturu

2 (6)

parkimisalal.

Hageja on soovinud sõiduki 12.01.2020 Maxima, Smuuli 9 parkimisalal parkimise aega ja kohta

tõendada leppetrahvi nõude 1481 2012 0181 1350 (dtl 42-43) lisadeks olevate fotodega (dtl-d 44-

51). Hageja esitatud fotodel puudub teave selle kohta, mis aadressil asub sõiduk fotode tegemise

ajal. Digifotode metaandmetest ei nähtu nende tegemise aeg ja koht. Kohtu hinnangul ei tõenda

fotod sõiduki parkimist Maxima, Smuuli 9 parkimisalal. Kohus leiab, et sõiduki küljeklaasil oleva

Maxima logo peegeldust ei saa pidada piisavaks teabeks, mis võimaldaks sõiduki asukoha

määramist (dtl 46).

Hageja on soovinud sõiduki 31.08.2020 Maxima, Smuuli 9 parkimisalal parkimise aega ja kohta

tõendada leppetrahvi nõude 1353 1082 0115 3304 (dtl 52-53) lisadeks olevate fotodega (dtl-d 54-

63). Hageja esitatud fotodel puudub teave selle kohta, mis aadressil asub sõiduk fotode tegemise

ajal. Digifotode metaandmetest ei nähtu nende tegemise aeg ja koht. Kohtu hinnangul ei tõenda

fotod sõiduki parkimist Maxima, Smuuli 9 parkimisalal.

Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hageja ei ole tõendanud sõiduki registreerimismärgiga

XXX parkimist 23.07.2019 Keskturu parkimisalal, 12.01.2020 Maxima, Smuuli 9 parkimisalal ja

31.08.2020, Maxima, Smuuli 9 parkimisalal. Hageja nõudis nimetatud rikkumiste eest leppetrahvi

70 eurot tasumist. Kohus jätab hagiavalduse leppetrahvi 70 eurot tasumise nõudes rahuldamata.

4. Hageja on põhjendanud hagiavaldust sõiduki registreerimismärgiga XXX parkimisega

01.03.2022 XXX parkimisalal (dtl 24). Kostja möönis sõiduki parkimist hageja väidetud ajal ja

kohas ega vaielnud hageja faktiväitele vastu (dtl 143). Kostja on 19.07.2022 kinnitanud oma

nõusolekut leppetrahvi maksmiseks, mida hageja nõuab seonduvalt xxx parkimisalale parkimisega

(dtl 123). Kohus leiab, et asjaolu ei vaja eraldi tõendamist, sest pooled selle üle ei vaidle (TsMS §

231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

5. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et hageja ja kostja sõlmisid sõiduki

registreerimisnumbriga XXX parkimiseks 01.03.2022 parkimislepingu, kui kostja sisenes hageja

hallatavale xxx parkimisalale. Hageja nõuab kostjalt lepingu rikkumise eest leppetrahvi 30 eurot

tasumist.

6. Kohtu hinnangul nähtub hageja esitatud fotodest, et xxx territooriumi sissesõidule olid

01.03.2022 paigutatud liiklusmärk 361 („Peatumiskeeld“) ja lisatahvel 854 („Kehtivuspäevad või -

aeg“) (dtl 85). Foto on halva kvaliteediga ning sellelt ei ole võimalik lugeda lisatahvlile märgitud

teavet. Lisaks nähtub fotolt lisatahvel, mille liiki ja millest nähtuvat teavet ei ole võimalik foto

kesise kvaliteedi tõttu näha. Hageja on esitanud 16.01.2022 seisuga tehtud foto samast sissesõidust

(dtl 139). Fotolt nähtub, et liiklusmärgi 361 lisateatetahvlile 854 on märgitud kehtivusajaks 23:30

kuni 06:00. Samuti nähtub fotolt, et sissesõidule on paigutatud lisateatetahvel 891b, mis teatab, et

märk ei kehti AS OG ELEKTRA lubadega sõidukitele. Nii 01.03.2022 kui ka 16.01.2022 fotodelt

nähtub teatetahvel, millele on märgitud EUROPARK. Fotodelt nähtub, et sissesõidule paigutatud

liiklusmärgi lähedal asuvale tänavavalgusti postile on paigaldatud infotahvel (dtl-d 85, 139).

Parkimistingimused on tüüptingimused, mistõttu tuleb eeldada, et hageja ei muuda

parkimiskorraldust ega vaheta parkimistingimusi sageli. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud

liikluskorralduse tähistuse, infotahvlite sisu ja paigutuse rikkumise ajale mõistlikult lähedase aja

seisuga, milleks on 2022.a jaanuar.

7. Hagist nähtuvalt tugineb hageja sellele, et pooltevaheline leping on sõlmitud

tüüptingimustel, kusjuures lepingu sõlmimine on toimunud tüüptingimustes sätestatud korras.

Infotahvlil on märgitud järgmise sõnastusega parkimistingimused: „1. OÜ EUROPARK ESTONIA

(edaspidi „Parkimise korraldaja“) ning sõiduki kasutaja (edaspidi „Sõiduki kasutaja“) vahel

sõlmitakse leping (edaspidi „Parkimisleping“) alljärgnevatel tingimustel (edaspidi „Parkimislepingu

tingimused). Parkimise korraldaja väljendab Parkimislepingu tingimuste esitamisega oma pakkumist

Parkimislepingu sõlmimiseks. Sõiduki parkimisega loeb Parkimise korraldaja Sõiduki kasutaja

nõustumise Parkimislepingu sõlmimiseks Parkimislepingu tingimustel antuks“.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma

teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu

(üüri). Kohus leiab, et parkimistingimustest nähtuvalt vastab parkimisleping üürilepingu tunnustele

3 (6)

VÕS § 271 mõttes.

VÕS § 37 lg 1 kohaselt on tüüptingimuste lepingu osaks muutumise eelduseks see, et teisel

lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Kostja on põhjendanud vastuväiteid hagile

sellega, et pimeda ajal ei ole võimalik läbi lugeda parkla reegleid. Leppetrahvi nõude 0370 1032

2234 8436 (dtl 64-65) lisadeks olevate fotodelt (dtl-d 66-71) nähtub sõiduki parkimine pimeda ajal

(01.03.2022 kell 23:48-23:49). Hageja on esitanud 23.12.2021 kell 04:20 tehtud foto xxx

parkimisalast (dtl 141) ning 16.01.2022 kell 05:28 tehtud foto xxx parkimisalast (dtl 139). Kohtu

hinnangul nähtub fotodelt, et talvel ning öisel ajal on parkimisalale sissesõitmisel parkimistingimusi

sisaldav tahvel nähtav. Tahvel on paigaldatud tänavavalgustusposti külge ning tänavavalgusti

valgusest piisab parkimistingimustega tutvumiseks. Seega oli kostjal talvel ja pimeda ajal mõistlik

võimalus tüüptingimusena kehtestatud parkimistingimustest teada saada. Kohus on seisukohal, et

kostja poolt sõiduki parkimisega on hageja ja kostja sõlminud 01.03.2022 parkimislepingu

infotahvlil märgitud parkimislepingu tingimustel.

8. Parkimistingimuste punkt 4 sisaldab järgmise sisuga tingimust: „4. Sõiduki kasutaja on

kohustatud Parkimise korraldajale parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama

antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba olenemata nädalapäevast ja/või

kellaajast. Parkimistasu suurus, maksmise tingimused ning parkimiskaardi kasutamise tingimused,

viisid ja juhend on märgitud parkimisautomaadil või vastaval infotahvlil või parkimiskaardil.

Sõiduki kasutaja kohustust pärast sõiduki parkimis parklasse asetama koheselt parkimise õigust

tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks

võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus, v.a kui parkimise

eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul, kui Parkimise

korraldaja võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses Parkimise korraldaja opereeritaval

parkimisalal tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasile või

armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida“. Parkimistingimuste punkt 5

sisaldab järgmise sisuga tingimust: „5. Parkimislepingu rikkumise korral kohustub Sõiduki kasutaja

tasuma Parkimise korraldajale leppetrahvi 30 eurot. Rikkumise jätkudes võib vähemalt 24 tunni

mõõdudes eelmisest leppetrahvinõudest esitada uue leppetrahvinõude. Leppetrahvi tasumine ei

asenda parkimistasu maksmist“.

Parkimisala sissesõidule oli 01.03.2022 paigutatud liiklusmärk 361 („Peatumiskeeld“), lisatahvel

854 („Kehtivuspäevad või -aeg“), millele oli märgitud kehtivusajaks 23:30 kuni 06:00. Samuti oli

sissesõidule paigutatud lisateatetahvel 891b, mis teatas, et märk ei kehti AS OG ELEKTRA

lubadega sõidukitele. Eeltoodust tulenevalt oli parkimise tingimuseks see, et ajavahemikus 23:30

kuni 06:00 võib parkimisalal peatuda ja parkida AS OG ELEKTRA lubadega.

Sõiduki parkimise kohta tehtud fotodelt nähtub, et need on tehtud ajavahemikus kell 23:48 kuni

23:49 (dtl-d 66-72), see tähendab ajal, millal parkimisalal peatumine ja parkimine oli lubatud üksnes

AS OG ELEKTRA loaga. Fotodelt ei nähtu, et sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale

kohale on paigaldatud AS OG ELEKTRA luba. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tal oli õigus

parkimiskohta kasutada. Seega rikkus kostja parkimistingimusi sellega, et parkis sõidukit xxx

parkimisalal 01.03.2022 pärast kella 23:00. Eeltoodust tulenevalt tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt

parkimistingimuste punkti 5 alusel leppetrahvi.

9. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta

mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta

leppetrahvi nõuab. Kostja on esitanud hagile vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja kostjale

teatanud mõistliku aja jooksul leppetrahvi nõudmisest. Hageja nõude eelduseks on leppetrahvi

nõudmisest teatamine kostjale mõistliku aja jooksul. Mitteteatamine on negatiivne asjaolu, mistõttu

on hagejal koormis tõendada leppetrahvi nõudmisest teatamine kostjale (sh teatamise viis, aeg ja

teate kui tahteavalduse kättesaamine kostja poolt) (TsMS § 230 lg 1).

Hageja põhjendab hagi sellega, et leppetrahvi teade pandi sõiduki tuuleklaasile kojameeste vahele.

Hageja on esitanud tõendina foto, millelt nähtub 01.03.2022 kell 23:49 kollane kviitung sõiduauto

kojamehe vahel (dtl 66). Parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile

kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku üldosa

4 (6)

seaduse (TsÜS) § 70 mõttes, kui ei esine erandlikke asjaolusid (nt orkaan, muu looduskatastroof

vms) (vt ka RKTKo 05.06.2019 2-17-117146, p 12).

Pooled ei ole tõendanud erandlikke asjaolusid (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), mis oleks

muutnud tahteavalduse edastamise viisi ebamõistlikuks. Eeltoodust tulenevalt tuleb 01.03.2022

leppetrahvinõue lugeda kostja poolt kättesaaduks. Kohus leiab, et hageja ei ole kaotanud õigust

nõuda kostjalt leppetrahvi 01.03.2022 aset leidnud lepingurikkumise eest, sest hageja on kostjale

leppetrahvinõudest mõistliku aja jooksul teatanud.

10. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib

kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku

suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud

huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

Kostja on taotlenud leppetrahvi vähendamist ning põhjendanud seda kahe alaealise lapse elatamise

vajadusega. Kohus on seisukohal, et leppetrahv 30 eurot parkimistingimuste rikkumise eest ei ole

ebamõistlikult suur. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mille kohaselt on leppetrahvi

vähendamine põhjendatud kostja majanduslikku seisundit arvestades. Kostjal on seadusest tulenev

ülalpidamiskohustus enda alaealiste laste suhtes. Kostja ei ole välja toonud ja põhistanud asjaolusid,

mille kohaselt on ülalpidamiskohustuse täitmine leppetrahvi vähendamata jätmise korral

raskendatud. Kohus jätab eeltoodut arvestades rahuldamata kostja taotluse leppetrahvi

vähendamiseks.

11. Kostja ei ole kohtule avaldanud asjaolusid, mis annavad kostjale aluse keelduda leppetrahvi

tasumisest või millest nähtub leppetrahvi tasumise nõudeõiguse minetamine hageja poolt. Seetõttu

on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 30 eurot tasumist.

12. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud

vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus,

ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas

mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju

kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab,

et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt

tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava

tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulude 15 eurot tasumist. Hageja põhjendab nõuet

Transpordiametile ja rahvastikuregistrile tehtud päringutega ning kostjale posti teel 08.04.2022

nõudekirja saatmisega (dtl-d 97-100). Kostja hageja nõudekirja kätte saanud, mis nähtub kostja

19.07.2022 e-kirjast (dtl 123). Hageja on teinud toiminguid võla sissenõudmiseks, mistõttu on tal

õigus nõuda sissenõudekulude hüvitamist VÕS § 128 lg 3 ja 1132 lg 2 p 1 järgi. Hageja nõue jääb

seaduses sätestatud piiridesse. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt 15 euro tasumist.

13. Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal on õigus nõuda kostjalt 01.03.2022 parkimislepingu

rikkumise eest leppetrahvi 30 eurot tasumist ning sissenõudekulude 15 eurot tasumist. Kohus

rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 45 eurot.

14. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS

§ 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte

tõendavad.

15. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hageja esitas hagiavalduse hagihinnaga 115 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele

vastab hagihind 45 eurot. Seega rahuldas kohus hagiavalduse 39% ulatuses (45 115-st on 39%).

Kohus jätab menetluskuludest 61% hageja kanda ning 39% kostja kanda.

16. TsMS § 174 lg 1 ls 1 kohaselt peavad asjas kantud kohtukulud olema vajalikud ja

5 (6)

põhjendatud. TsMS § 147 lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu

tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud

toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja

riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei

ole ette nähtud teisiti. Hageja on taotlenud menetluskulude riigilõivu 100 eurot kindlaksmääramist.

Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 järgi kuulus hagiavalduselt hinnaga kuni 350

eurot tasumisele riigilõiv 100 eurot. Seetõttu oli riigilõivu 100 eurot tasumine vältimatu kohtukulu,

mille hageja pidi hagiavalduse esitamisel tegema. Kohus määrab menetluskulude jaotust arvestades

kindlaks hageja kohtukulude (riigilõiv) suuruse 39 eurot (39% 100-st on 39) ja mõistab selle kostjalt

hageja kasuks välja.

Hageja on taotlenud lepingulise esindaja kulu kindlaksmääramist. Menetluskulude nimekirja

kohaselt on esindaja ajakulu olnud 3,5 tundi. Lepingulise esindaja tasumäär oli hagi koostamisel ja

esitamisel 96 eurot tunnis ning selle järgnevas menetluses 110 eurot tunnis. Hageja nõuab

lepingulise esindaja kulu 357 eurot kindlaksmääramist (2x96+0,25x110+1,25x110=357). Kohus on

seisukohal, et lepingulise esindaja tehtud toimingud on olnud vajalikud. Kohus leiab, et toimingute

tegemisele kulunud ajakulu on vastavuses toimingute mahu, kohtuasja vähese mahu ning

keerukusastmega. Kohus leiab, et õigusvaidluse vähest keerukusastet arvestades ei ületa hageja

lepingulise esindaja tasumäärad 96 eurot tunnis ja 110 eurot tunnis sarnase teenuse eest makstava

tasu turuhinda. Kohus määrab menetluskulude jaotust arvestades hageja lepingulise esindaja kulu

suuruseks 139,23 eurot (39% 357-st on 139,23) ning mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

Hageja on taotlenud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramist ja väljamõistmist.

TsMS §-s 4842 nimetatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot mõistetakse avaldaja

menetluskulude katteks välja siis, kui kohus teeb maksekäsu või lõpetab maksekäsu kiirmenetluse

võla tasumise tõttu TsMS § 4881 ettenähtud juhul. Hageja esitatud maksekäsu kiirmenetluse

avalduse alusel algatatud maksekäsu kiirmenetluses ei tehtud maksekäsku ega lõpetatud menetlust

võla tasumise tõttu. Seetõttu ei ole hagejal õigus nõuda maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot

hüvitamist. Kohus jätab rahuldamata hageja avalduse maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot

kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks.

TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotles hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist kostjalt. Kohus rahuldab

avalduse. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 178,23 eurot tasumata

osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni.

17. Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. Toimikust ei nähtu kostja poolt

menetlustoimingute tegemist, millega kaasnevad kohtukulud. Kostja on menetluses osalenud

isiklikult, mistõttu puuduvad tal lepingulise esindaja kulud. Kohus jätab kostja menetluskulud

kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga.

6 (6)