Legislator Case Law & Legislation
3-24-2632/2 AI generated

3-24-2632/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-24-2632/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jaak Reinomägi esitas 19.09.2024 Viru Maakohtu kaudu Tartu Halduskohtule riigi kaitseks. Taotleja sõnul soovib ta riigi õigusabi, et Tartu Halduskohtul oleks võimalik talle

Legislator headnote

AI generated

3-24-2632/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Taotleja sõnul soovib ta riigi õigusabi, et Tartu Halduskohtul oleks võimalik talle

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2632

Määruse kuupäev

19.09.2024

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Jaak Reinomäe taotlus riigi õigusabi saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Jaak Reinomägi

RESOLUTSIOON

1. Jätta

Jaak Reinomäe riigi õigusabi

taotlus

rahuldamata osas, milles taotleja soovib saada riigi

õigusabi

seoses

menetlusdokumentide

kättetoimetamisega.

2. Edastada Jaak Reinomäe riigi õigusabi taotlus

ülejäänud osas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi

seaduse (RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 119 lg 1, § 203 lg 1, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse taotlejale kätte.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Jaak Reinomägi esitas 19.09.2024 Viru Maakohtu kaudu Tartu Halduskohtule riigi

õigusabi taotluse, milles soovib riigi õigusabi korras esindaja määramist enda õiguste

kaitseks. Taotleja sõnul soovib ta riigi õigusabi, et Tartu Halduskohtul oleks võimalik talle

esitada vastused tema kaebustele ning et tal oleks võimalik riigi õigusabi osutaja vahendusel

vajadusel need vaidlustada. Taotleja toob välja, et talle helistatakse Tartu Halduskohtust

igapäevaselt ja küsitakse, kuhu saata tema kaebuste osas tehtud lahendid. Taotleja on

selgitanud, et tal puudub elukoht. Taotleja väitel puuduvad tal endal vahendid esindaja

palkamiseks. Tartu Halduskohus registreeris J. Reinomäe riigi õigusabi taotluse haldusasjana

nr 3-24-2632.

2. Lähtudes taotluses kirjeldatud asjaoludest, mõistab kohus, et J. Reinomägi soovib riigi

õigusabi korras esindajat seonduvalt erinevate tema poolt Tartu Halduskohtule esitatud

kaebustega. Menetlusökonoomiat arvestades ei lisa kohus J. Reinomäe taotlust kõikide tema

halduskohtule esitatud kaebuste juurde, vaid lahendab selle praeguse määrusega eraldiseisva

kohtuasjana.

3-24-2632

3. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes

oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku

õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle

majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS §

7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei

mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.

4. Taotleja soovib saada riigi õigusabi esmalt selleks, et korraldada esindaja kaudu talle Tartu

Halduskohtu poolt koostatud menetlusdokumentide kättetoimetamine. RÕS § 4 lg 3 loetelus

ei ole eraldi riigi õigusabi liigina nimetatud menetlusdokumentide kättetoimetamise

korraldamist. Seega käsitab kohus seda isiku muu õigusnõustamise või esindamisena (RÕS §

4 lg 3 p 9). Kuivõrd taotleja näol on tegemist menetlusosalisena halduskohtumenetluses, siis

on taotluse lahendamine selles osas halduskohtu pädevuses (RÕS § 10 lg 2). Kohtu hinnangul

ei ole aga taotlejale riigi õigusabi määramine põhjendatud. Vastavalt RÕS § 4 lg-le 1 on riigi

õigusabi näol tegemist isikule riigi kulul õigusteenuse osutamisega. Riigi õigusabi ei ole

mõeldud selleks, et advokaat korraldaks taotlejale menetlusdokumentide kättetoimetamise.

Kohtul puudub igasugune alus kahelda, et taotlejal ei oleks endal võimalik kohtu poolt

saadetud dokumente vastu võtta. Kui taotlejal puudub kindel elukoht, siis on tal

menetlusdokumendid võimalik kätte saada näiteks talle kõige lähemal asuvas kohtumajas,

leppides selle eelnevalt telefoni teel kokku. Ka praeguse taotluse on taotleja isiklikult esitanud

Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja. Eeltoodut arvestades ja lähtudes RÕS § 7 lg 1 p-st 1,

jätab kohus J. Reinomäe riigi õigusabi taotluse seoses menetlusdokumentide

kättetoimetamisega rahuldamata.

5. Taotleja soovib saada riigi õigusabi ka selleks, et vajadusel tema kaebuste osas tehtud Tartu

Halduskohtu lahendeid vaidlustada, s.o isiku esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4

lg 3 p 5). Halduskohus edastab selles osas J. Reinomäe riigi õigusabi taotluse RÕS § 10 lg 7

alusel lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RÕS § 10 lg 1 sätestab, et taotlus riigi

õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses

esitatakse kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Kuna J.

Reinomägi soovib riigi õigusabi ka seoses ringkonnakohtule esitatavate määrus- või

apellatsioonkaebustega, siis on tema riigi õigusabi taotluse lahendamine selles osas Tartu

Ringkonnakohtu pädevuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Reelika Kitsing