2-24-6810/3 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. september 2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-6810

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi J. O. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

11 395,38 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (kuni 27.02.2023

nimega

Osaühing Aktiva Finants;

registrikood:

10746479; asukoht: A.Weizenbergi tn 20, Kesklinna

linnaosa, XXX)

lepinguline esindaja Sigrid

Rahkema

Kostja: J. O. (isikukood: XXX; elukoht: XXX-i )

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista J. O.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks J. O. ja Bigbank AS vahel

sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr CL-EEC-20017801 tulenev võlgnevus kokku 10

058,54 eurot (millest 5875,99 eurot põhivõlgnevus, 458,20 eurot intress, 6,00 euro

lepingu haldustasu, 3718,35 eurot põhivõlalt perioodi eest 10.06.2021 kuni 29.04.2024

sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Välja mõista J. O.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 5875,99 eurot) alates 30.04.2024, kuni otsuse

tegemiseni, so kuni 19.09.2024 k.a summas 502,78 eurot.

4. Välja mõista J. O.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 5875,99 eurot) alates 20.09.2024 kuni kohase tasumiseni määras 21,9%

aastas.

5. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi J. O. vastu sissenõudmiskulude

50,00 euro väljamõistmiseks.

6. Jätta menetluskulud 99,56% ulatuses J. O. kanda ja 0,44% ulatuses Aktiva Finance

Group OÜ kanda.

7. Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 990 eurot (millest 840 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 150 eurot

hageja lepingulise esindaja tasu) millest 985,64 eurot mõista J. O.-lt Aktiva Finance

Tsiviilasi nr 2-24-6810

Group OÜ kasuks välja.

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on J. O. kohustatud tasuma Aktiva Finance Group

OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

TsMS § 44 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus

puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse

esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses.

Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna

koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva

osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse

kättetoimetamisest arvates (TsMS § 444 lg 4, § 448 lg 41).

Kui menetlusosaline ei ole kohtule kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates

teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada,

loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 42).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ

esitas 29.04.2024 hagiavalduse J. O. vastu

tarbijakrediidilepingust nr CL-EEC-20017801 tuleneva põhivõlgnevuse 5875,99 euro; intressi

458,20 euro; sissenõudmiskulude 50,00 euro; lepingu haldustasu 6,00 euro; sissenõutavaks

muutunud viivise 3718,35 euro ja täiendava viivise põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni

alates 30.04.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 21,9% aastas

väljamõistmiseks. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 840 eurot, hageja

õigusabikulud 507,00 eurot ja menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Esitatud asjaolude kohaselt sõlmisid Bigbank AS (laenuandja) ja kostja J. O.

tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-20017801, millega laenuandja võimaldas kostjal kasutada

2 (6)

Tsiviilasi nr 2-24-6810

krediiti 6250,00 eurot. Kostja krediidivõimelisuse hindamine toimus kostja poolt esitatud

pangakonto väljavõtte, taotluses märgitud info ja registripäringute alusel. Kostja oli

krediidivõimeline, sest tema igakuised sissetulekud olid suuremad kui kulutused ja

kohustused ning kostjal ei olnud ka ühtegi aktiivset makshäiret. Kostja kohustus laenu

tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 25.11.2020 kuni 25.08.2023.

Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 374,01 eurot, seega on põhiosa

võlgnevus summas 5875,99 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 21,9%

aastas. Kostjal on intressivõlgnevus summas 458,20 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole.

Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõlalt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o

10.06.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 29.04.2024 lepingus kokku lepitud

laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 21,90% aastas summas 3718,35 eurot.

Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja

mõista kostjalt ka viivis kuni sellekohase tasumiseni alates 30.04.2024 lepingujärgse

intressimääraga võrdses määras s.o 21,90% aastas. Vastavalt lepingule on kostja kohustatud

tasuma lepingu haldustasu 1,50 eurot kuus. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata

6,00 eurot (4x1,50) lepingu haldustasu. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid

pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust. Hageja

sissenõudmiskulud on 50,00 eurot: 23.08.2022 tasulise kirja saatmine 25 eurot; 14.11.2022.

tasulise kirja saatmine 5 eurot; 23.11.2022 tasulise kirja saatmine 5 eurot ning muud

makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud;

kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete

selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede

kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Bigbank AS loovutas 04.07.2022 kostja

vastased nõuded hagejale koos õigusega nõuda viiviseid, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.

2. Pärnu Maakohus võttis 30.07.2024 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111 lg 3 alusel

kätte 30.07.2024. Kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 13.08.2024 kell

24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

4. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et

kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p

14). Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud

kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

5. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause

kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud võlausaldajaga

krediidilepingust nr CL-EEC-20017801 tulenevaid rahalisi kohustusi, mistõttu on esialgne

võlausaldaja lepingu üles öelnud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu

esitatud nõue krediidilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 mõistes. VÕS § 401 lg 1 järgi

krediidilepingust tulenevaks krediidiandja põhikohustuseks on anda krediidisaajale

rahasumma, krediidisaaja põhikohustus on krediidi kasutamise eest maksma tasu ja tagasi

maksma krediidi. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

3 (6)

Tsiviilasi nr 2-24-6810

VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui

kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval. Bigbank AS andis krediidilepingu nr CL-EEC-20017801

alusel kostjale krediiti ning kostja kohustus tagastama krediit koos intressiga maksegraafiku

alusel. Kostja on põhiosa katteks teostanud makseid summas 374,01 eurot ning ei ole täitnud

Bigbank AS-ga sõlmitud lepingust tulenevat rahalist kohustust. VÕS § 100 sätestab kohustuse

rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1

p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt

VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda

lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2

sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust

kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse 5875,99 euro ja lepinguhaldustasude 6 euro

väljamõistmiseks kostjalt.

6. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4

näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades

andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on

krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja

lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja

tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab,

et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto

väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

tõendama krediidiandja. Kuivõrd võlausaldaja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad

asjaolud hagiavalduses esile tuua.

7. Hageja poolt avaldatud asjaolude kohaselt krediidiandja on hinnanud kostja

krediidivõimelisust tema pangakonto alusel krediidi väljastamisele eelnenud 4,5 kuu

väljavõtte laekumiste põhjal, võttes arvesse laenuvõtja igakuiseid püsikulusid laenu

teenindamise piirmäära arvutamisel. Krediidiandja võttis mh arvesse kostja poolt avaldatud

andmed tema sissetulekute ja kohustuste kohta ning tegi päringud registritesse. Kohtu

hinnangul on krediidiandja piisavalt kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda

kohase hoolsusega hinnanud. TsMS § 328 lg-s 1 sätestatud põhimõttest tulenevalt kohus

eeldab, et kohtule esitatud faktilised asjaolud on tõesed.

8. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

Bigbank AS ja kostja on lepingu nr CL-EEC-20017801 sõlmimisel kokku leppinud intressi

maksmise määras 21,90 % aastas. Kostja intressivõlgnevused kuni krediidilepingute

ülesütlemiseni on hagis esitatud asjaoludel 458,20 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude

intressi väljamõistmiseks kostjalt.

9. Hageja on esitanud nõuded kostjalt sissenõudmiskulude väljamõistmiseks kogusummas

100,00 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt on sissenõudmiskulude nõuete aluseks hageja

4 (6)

Tsiviilasi nr 2-24-6810

märkinud VÕS § 1132 lg 2. Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lg 2 ei anna iseenesest hagejal alust

nõuda kostjalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid

vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Säte ei nõua iseenesest, et

meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe, kuid kui poolte vahel sellist

kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise

kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel ning peab kahju tekkimist ja

selle ulatust ka tõendama (vt P.Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne.

Tallinn 2016, lk 580, 581). Seega sissenõudmiskulude hüvitamise nõudmine VÕS § 1132

alusel saab toimuda üksnes tarbijaga sõlmitud lepingu alusel. Hageja ei ole esitanud ka

selliseid asjaolusid, mille alusel saaks kohus hageja sissenõudmiskulude hüvitise nõude

rahuldada kahju hüvitamise sätete alusel. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja

sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded summas 50,00 eurot.

10. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole

hagis esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist

ei olnud tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse

kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg

2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või

koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt

kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt

tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113

lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja on viivisenõuded esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viiviseid

kindla summana ja alates hagi esitamisest protsendina. Hageja nõuab krediidilepingu nr CL-

EEC-20017801 alusel kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt lepingus kokku

lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 21,90% aastas ajavahemiku

eest 10.06.2021 kuni 29.04.2024 summas 3718,35 eurot. Alates 30.04.2024 hageja nõuab

viivist kogu põhivõlgnevuselt 5875,99 eurot lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase

määraga võrdses viivisemääras s.o 21,90% aastas. Kohus rahuldab hageja viivisenõuded.

11. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 30.04.2024 kuni

otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 502,78 eurot (5875,99€ x 21,9% / 366kp x 143kp

perioodi eest 30.04.2024-19.09.2024).

12. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses.

5 (6)

Tsiviilasi nr 2-24-6810

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 840,00

eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

13. Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 527 eurot

(ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja

maksnud esindajale tasu 507 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Õigusbüroo OÜ osutab

teenust 169 eur/h ilma käibemaksuta.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav

menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul

peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema

mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste

nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku

menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma

teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu

väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure

mahu puhul.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3 tundi summas 507,00 eurot ei ole selles asjas põhjendatud

ega vajalik. Tegemist on trafaretsete hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline

õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja

vajalik ajakulu kokku 1,5 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär

169 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud

põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 153 eurot, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et

advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-

advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas.

Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 100 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad

hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 150 eurot (1,5h x 100€) ilma

käibemaksuta.

14. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, 99,56% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

985,64 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning

eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

15. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik

6 (6)