2-24-111333/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.09.2024, Tallinn

lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

Tsiviilasja number

2-24-111333

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3994,39 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046)

esindaja Marie Tsine

Kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja ESTO AS ja kostja vahel 09.05.2022 sõlmitud

krediidiliini lepingust nr 96311066239 tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad

osamaksed kokku summas 1640,49 eurot järgmiselt:

15.03.2025 52,57 eurot

15.04.2025 54,76 eurot

15.05.2025 54,76 eurot

15.06.2025 54,76 eurot

15.07.2025 54,76 eurot

15.08.2025 54,76 eurot

15.09.2025 54,76 eurot

15.10.2025 54,76 eurot

15.11.2025 54,76 eurot

15.12.2025 54,76 eurot

15.01.2026 54,76 eurot

15.02.2026 54,76 eurot

15.03.2026 54,76 eurot

15.04.2026 54,76 eurot

15.05.2026 54,76 eurot

15.06.2026 54,76 eurot

15.07.2026 54,76 eurot

15.08.2026 54,76 eurot

15.09.2026 54,76 eurot

15.10.2026 54,76 eurot

15.11.2026 54,76 eurot

15.12.2026 54,76 eurot

15.01.2027 54,76 eurot

15.02.2027 54,76 eurot

15.03.2027 54,76 eurot

15.04.2027 54,76 eurot

15.05.2027 54,76 eurot

15.06.2027 54,76 eurot

15.07.2027 54,76 eurot

15.08.2027 54,64 eurot.

3. Jätta rahuldamata hageja põhivõla nõue 746,26 euro ulatuses, intressinõue 474,64

eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõue 1083 eurot, meeldetuletuskirja tasu 15

eurot ja võla sissenõudmiskulude 35 eurot hüvitamise nõuded.

4. Jätta hageja menetluskulud 41,07% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

58,93% ulatuses hageja kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 186,87 eurot.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa

(186,87 eurot) tasumiseni.

7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 21.05.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu ning 07.08.2024 täiendava

nõude juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise kohustust on

rikutud. Menetlusse on võetud järgmised alternatiivsed nõuded kostja vastu:

1.1. välja mõista kostjalt hageja kasuks ESTO AS ja kostja vahel 09.05.2022 sõlmitud

krediidiliini lepingust nr 96311066239 tulenev põhivõlgnevus 2386,75 eurot, intress 474,64

eurot, hagi esitamise seisuga (21.05.2024) sissenõutavaks muutunud viivis 1083 eurot,

meeldetuletuskirja tasu 15 eurot ja võla sissenõudmiskulud 35 eurot, või

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja ESTO AS ja kostja vahel 09.05.2022 sõlmitud

krediidiliini lepingust nr 96311066239 tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad

osamaksed kokku summas 1640,49 eurot vastavalt 07.08.2024 esitatud uuesti määratud

tagasimaksete maksegraafikule (alates 15.03.2025 kuni 15.08.2027 igakuiste maksetena).

2. Hageja selgitab nõude aluse ja eelduste kohta järgmist.

2.1. Hageja selgitab, et nõue tuleneb kostja ja ESTO AS (algne krediidiandja) vahel

09.05.2022 sõlmitud tähtajatust krediidiliini lepingust nr 96311066239, krediidilimiidiga

3400 eurot (mille klient võib igal ajal tagasi maksta ja mille klient saab pärast tagasimaksmist

taas kasutusse võtta).

Hageja väitel sai kostja perioodil 09.05.2022 - 17.05.2024 krediiti kokku summas 3460 eurot,

millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 9,52 eurot.

02.07.2024 menetlusdokumendi kohaselt on kostjale väljamakse tehtud neljas osas, lisatud on

maksekorraldused 11.05.2022 1500 eurot, 15.06.2022 792,80 eurot, 03.08.2022 998 eurot,

09.08.2022 159,68 eurot.

Krediidi kulukuse määr oli lepingus märgitud 50,63%. Hagiavalduse ja 07.08.2024

menetlusdokumendi kohaselt on krediidi kulukuse määr arvutatud eeldusel, et intressimäär on

39,9% aastas, väljavõtu tasu on 30,60 eurot ning kogu krediidilimiit tagastatakse 12 kuu

jooksul kooskõlas teiste lepingu tingimustega.

2.2. Kostja pidi lepingu põhitingimustest tulenevalt igakuiselt 15. kuupäevaks tegema

tagasimakse: vähemalt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud

krediidist, kuid vähemalt 10 eurot ning lisaks maksma intressi, kuutasu ja väljavõtutasu

vastavalt kliendilepingule.

Viimane makse teostati nõude katteks jaanuaris 2023 ja alates veebruarist oli kostja viivituses

täielikult vähemalt kolme, 15.02.2023, 15.03.2023, 15.04.2023, osamaksete tasumisega.

Kostja on teinud lepingu katteks tagasimakseid kokku 1809,99 eurot, millest on arvestatud

põhiosa 1073,25 eurot, intressi katteks 731,74 eurot ja meeldetuletuskirja tasu 5 eurot.

Kostjat hoiatati 02.05.2023 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud

e-posti aadressile xxx saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu

täiendava kahenädalase tähtaja, 16.05.2023, jooksul võlgnetavaid summasid. Kostjat teavitati,

et ESTO AS käsitleb teadet lepingu ülesütlemise tahteavaldusena, mistõttu täiendavalt antud

tähtajaks kohustuste täitmata jätmise korral loetakse leping ühepoolselt üles öelduks ning

lepingu ülesütlemisel muutuvad kõik lepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks.

Krediidiandja ütles 17.05.2024 ülesütlemisavaldusega lepingu üles, edastades sellekohase

teatise kostja e-posti aadressile xxx ning nõudis kostjalt lepingu raames sissenõutavaks

muutunud summade tasumist.

2.3. Krediidiandja teavitas kostjat 12.06.2023 teatisega kostja ja ESTO vahel sõlmitud

lepingust tulenevate nõuete loovutamisest hagejale.

2.4. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tuleneva põhivõlgnevuse 2386,75 eurot

(krediit 3460 eurot – tagasimaksed põhiosa katteks kokku summas 1073,25 eurot).

2.5. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääras

39,9% aastas tasumata intress kokku summas 474,64 eurot (lepingu perioodil alates lepingu

sõlmimisest 09.05.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni 17.05.2024 kogunenud intress 1206,38

eurot, millest on maha arvestatud perioodi jooksul tasutud intress kokku 731,74 eurot =

474,64 eurot).

2.6. Vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktile 3 kaasneb viivis

maksetega hilinemisega intressimääraga samas määras. Lepingu Teenusetingimuste

Hinnakirja kohaselt on viivisemääraks kliendilepingus fikseeritud intressimäär ja päevamäär

1/365 sellest. Intressimäär on lepingu kohaselt 39,9% aastas ja 0,11% päevas, seega ka

viivisemäär on 39,9% aastas ja 0,11% päevas. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise

39,9% aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (18.05.2023) kuni 21.05.2024

kokku summas 1083 eurot.

2.7. Tarbijakrediidi teabelehes punktist 3 tulenevalt on osamaksete tasumisega viivitamise

korral krediidiandjal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist. Hageja edastas peale

lepingu lõppemist kostjale nii e-posti- kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 09.06.2023 (25

eurot, lisa 6), 24.11.2023 (5 eurot), 30.01.2024 (5 eurot) (lisa 7), millega seoses on hageja

kandnud kulusid. Hageja nõuab sissenõudmiskulu 35 eurot hüvitamist. Samuti on kostjale on

edastatud kokku 2 meeldetuletuskirja, millest 1 on tasuta ja 1 tasulised: 13.04.2023 (tasuta) ja

21.04.2023 (tasuline, 5 eurot). Meeldetuletuskirjade võlgnevus on 15 eurot, mille hageja

palub kostjalt välja mõista.

2.8. Hageja toob välja, et kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi

väljastamisel käitunud vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja

nõue VÕS § 4034 lg 7 ümberarvestuse kohaselt 1640,49 eurot (väljastatud krediit 3460 eurot,

millest maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 1809,99 eurot ja

tasaarvestatud väljamakse tasu 9,52 eurot). Tagasimaksete uuesti määramiseks koostas hageja

ümberarvestuse vastavalt krediidilepingu tingimustele. Krediidilepingu põhitingimuste

kohaselt moodustus kasutusse võetud krediidi tagasimaksete arv 60 ehk kasutusse võetud

krediit tuli tagastada 60 osamaksega. Viimane väljamakse teostati kostjale 08.08.2022 ning

sellega moodustus krediidisumma jääk 3285,48 eurot (väljamaksed 3460 eurot ja kõik

tagasimaksed ja tasaarvestatud väljavõttetasud 174,52 eurot). Osamakse suurus oli seega

54,76 (3285,48/60) eurot. Esimene makse tuli tasuda esimese krediidisumma väljamaksele

järgnevale kuule, so 15.09.2022. Hageja palub välja mõista põhinõude 1644,99 eurot

perioodil 15.03.2025 – 15.08.2027.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud läbi

Ametlike Teadaannete 21.06.2024, alternatiivse nõude menetlusse võtmise määrus on kostjale

kätte toimetatud läbi Ametlike Teadaannete

30.08.2024. Kohus saatis kostjale

menetlusdokumendid ka e-postiaadressile. Menetlusse võtmise määrustega oli kostjale antud

tähtaeg vastuse esitamiseks 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole.

Kohus andis hagejale lõpptähtaja seisukohtade esitamiseks, hageja on tähtaegselt esitanud

täiendused.

4. Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud

VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma

teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi

kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui tarbija tahteavaldus ei

sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui

tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja

tõendama).

Hageja on kohtule esitanud kostja poolt 09.05.2022 digiallkirjastatud laenulepingu.

Digiallkirja konteineris on teenusetingimused (sh hinnakiri), leping nr 96311066239 ja

tarbijakrediidi teabeleht. Hageja on seega tõendanud, et kostja tegi tahteavalduse laenu

saamiseks ning et leping sisaldas nõutud andmeid.

Lepingujärgne krediidi kulukuse määr oli 50,63% aastas. Hageja on vastuseks kohtule

selgitanud, et krediidi kulukuse määra arvestamisel arvestati laenu väljavõtu tasuks 30,60

eurot, sest vastavalt lepingule lisandus väljavõttetasu 0,9% ülekande summast, so

maksimaalse krediidilimiidi 3400 euro korral 30,60 (3400x0,9%) eurot.

Lepingu sõlmimise ajal oli maksimaalne lubatud krediidi kulukuse määr 50,85%, seega jäi

lepingujärgne krediidi kulukuse määr maksimaalse määra piiresse.

Hageja väitel sai kostja perioodil 09.05.2022 - 17.05.2024 krediiti kokku summas 3460 eurot,

millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 9,52 eurot ning

väljamakse teostati neljas osas. Hageja on esitanud laenu väljamakset tõendavad

maksekorraldused, millest nähtub, et kostjale kanti laen üle järgmiselt:

11.05.2022 1500 eurot;

15.06.2022 792,80 eurot

03.08.2022 998 eurot

09.08.2022 159,68 eurot

Kokku maksti kostjale seega välja 3450,48 eurot.

5. Nõude loovutamine

Hageja on esile toonud, et hagi aluseks olevatest lepingutest tulenevad nõuded on hagejale

loovutatud ning et kostjale edastati 12.06.2023 nõude loovutamise teade. Nimetatud teade (dtl

60) sisaldab üksnes e-kirja päist, mitte sisu. Siiski arvestades, et hageja valduses on nõude

aluseks olevad dokumendid ning et lihtmenetluses saab poole selgitusi käsitleda tõendina,

peab kohus usutavaks, et algne krediidiandja on nõuded hagejale loovutanud.

6. Vastutustundliku laenamise põhimõte

6.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.

Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3

p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest

kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab

krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte,

pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja

säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi

mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad

tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke

andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude

õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.

6.2. Hageja on vastutustundliku laenamise kohta esitanud järgmised selgitused. Krediidiandja

omandas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste

kohta laenutaotlusele esitatud andmete (lisa 9) ja kliendi arvelduskonto väljavõtte ajaloo

alusel (lisa 10). Infot kliendi andmete tõepärasuse ja varasemate maksekohustuste täitmise

kohta omandas Krediidiandja lisaks ka avalikest andmebaasidest, mh E-krediidiinfo

andmebaasist, Taust.ee andmebaasist ja Rahvastikuregistrist. Kostja teavitas enda

sissetulekuteks 1300 eurot kuus (lisa 9, „user profile net income“ ehk sissetulekud kuus“).

Krediidiandja tuvastas Kostja arvelduskonto analüüsi alusel Kostja sissetulekuna

krediidilepingu sõlmimisele eelnevalt töötasu XXX AS-st 1136.83 eurot (lisa 10 – 06.5.2022

kanne). Oma finantskohustuste suuruseks teavitas Kostja 75 eurot (Lisa 9, „user profile

expenditure monthly“ ehk igakuised väljaminekud“) ja igakuiste majapidamiskulude

suuruseks 500 eurot (lisa 9, „user profile monthly living expenses“ ehk igakuised

majapidamiskulud). Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja

registriandmete osas, päringute vastused Maksehäireregistrist ja Taust.ee-st ei kuvanud

krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi (lisa 11). Kogu krediidilimiidi kasutusse

võtmisel maksimaalne intressi makse kuus ca 112.20 (krediidilimiit 2000eur*0.11%*30

päeva) eurot, millele lisandub krediidisumma tagasimakse 56,67 eurot, kokku 168,68 eurot.

Seega moodustusid krediidi väljastamisel Kostja kohustused suurusjärgus

21.44((168,68+75)/ 1136.83 *100)%, mis on äärmiselt mõistlik kohustuste osakaal Euroopa

ja Eesti majanduspiirkonnas. Pärast krediidikohustuste tasumist jäi Kostja kasutada tema

sissetulekutest majapidamiskulude määr. Eelneva ja vastavalt süsteemi sätetele teostatud

hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et klient on krediidivõimeline.

6.3. Hageja on kohtule esitanud kostja kontode väljavõtte koos analüüsiga (dtl 70). Konto

väljavõte on perioodi 01.01.2022-19.05.2022 kohta. Nõude aluseks olev laenuleping sõlmiti

09.05.2022, seega ei saadud antud konto väljavõtet koguda enne lepingu sõlmimist.

Konto väljavõttelt nähtub, et kostjale on 21.04.2022 välja makstud 10 550 eurot laenu

(laenulepingu number on omane Swedbank AS laenudele), mille tagasimakseid konto

väljavõttel veel ei kajastu (reeglina tuleb tagasimakseid tegema hakata kuu aja pärast). Hageja

ei ole esile toonud, et ta oleks välja selgitanud selle laenu tagasimaksete suuruse. Kuid ka

enne selle laenu saamist on kostja teinud ülekandeid selgitusega „Credit repayment“. Konto

väljavõttelt nähtub, et kostja on teinud ülekandeid lapse emale (selgitusega „Sons Mother“),

mis viitab ülalpeetava olemasolule. Hageja ei ole esile toonud, et krediidiandja oleks kostjalt

ülalpeetavate kohta küsinud või seda rahvastikuregistrist kontrollinud ega selgitanud välja

kulud ülalpeetavatele.

Konto väljavõte sisaldab ka krediidiandja poolt tehtud konto analüüsi. Selle kohaselt oli kostja

palk jaanuaris 1090,02 eurot, kulud 1297,15 eurot; palk veebruaris 1044,52 eurot, kulud

1247,02 eurot, märtsis palk 792,30 eurot, kulud 2219,43 eurot. Ülejäänud kahe kuu (aprill ja

mai) osas ei ole konto analüüsi kulude rida usaldusväärne, kuivõrd ei haaku konto väljavõttelt

nähtuvate kulutustega. Ent ka kolme kuu põhjal on näha, et kostja igakuised väljaminekud

olid sissetulekutest suuremad.

Konto väljavõttelt nähtub, et kostja tegeles ka ettevõtlusega, on teinud kandeid enda

ettevõttele ja äripartnerile. Hageja ei ole esile toonud, et krediidiandja oleks välja selgitanud,

millised kulud on kostja isiklikud ja millised ettevõtte kulud. Kohus on eeltoodu põhjal

seisukohal, et hageja ei ole esile toonud, et krediidiandja oleks välja selgitanud kostja

finantskohustused ja arvestanud igakuiste tegelike kuludega, mida krediidiandja konto

väljavõtte alusel küll analüüsis ja märgendas, ent arvesse võttis vaid kostja poolt avaldatud

summana. Seega leiab kohus, et krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise

kohustusi.

7. Hageja nõuded

7.1. Algses hagis nõuab hageja intressi lepingujärgses intressimääras, kokku 474,64 eurot.

VÕS § 4034 lg 7 kohaselt asendub vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral

lepingujärgne intressimäär seadusjärgse määraga. Lepingu sõlmimise ajal oli seadusjärgne

intressimäär 0%, seega hageja intressinõue jääb rahuldamata.

7.2. Algses hagis nõuab hageja põhivõlga 2386,75 eurot. Juhuks, kui kohus peaks asuma

seisukohale, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise kohustust, on hageja teinud

02.07.2024 VÕS § 4034 lg 7 kohase nõude ümberarvestuse ning toob välja, et kostja on

tagasimakseid teinud kokku 1809,99 eurot. Kostjal on seega tagastamata 1640,49 eurot (=

3460 - 9,52 - 1809,99 eurot).

Hageja määras 07.08.2024 tagasimaksed uuesti vastavalt krediidilepingu tingimusele, et

kasutusse võetud krediit tuli tagastada 60 osamaksega alates krediidi viimasest kasutusele

võtmisest. Hageja kinnitab uuesti, et nõude ümberarvestuse korral tuleks kostjal tagastada

1640,49 eurot, ent tagasimaksete uuesti määramises nõuab hageja resolutsioonis 1644,99 euro

väljamõistmist (s.o varasema menetlusdokumendiga ja ka 07.08.2024 menetlusdokumendi

punktiga 2.1 võrreldes 4,50 eurot rohkem). Hageja toob välja, et nõude ümberarvestuse ja

uuesti määratud tagasimaksete kohaselt puuduksid kostjal krediidiandja ees võlgnevused,

kostjal oleksid osamaksed tagastatud täielikult kuni veebruar 2025 osamakseni ja osaliselt

märts 2025, mistõttu lepingut ei saanud kehtivalt üles öelda.

Hageja on esitanud tulevikus sissenõutavaks muutuvate tagasimaksete välja mõistmise nõude,

mille kohus võttis menetlusse ja toimetas kostjale kätte. Hageja põhjendab, et kostja ei ole

alates 04.01.2024 ehk juba üle poole aasta täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, millest võib

eeldada, et kostja ei tasu ka tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid.

Kohus nõustub, et edasiulatuvalt tagasimaksete välja mõistmine on põhjendatud.

Hageja 07.08.2024 esitatud maksegraafiku kohaselt on perioodi 15.03.2025-15.08.2027 eest

osamaksete summa kokku 1640,49 eurot. Kuivõrd hageja on siiski selgelt välja toonud, et

kostja põhivõlg kokku on 1640,49 eurot, mõistab kohus kostjalt edasiulatuvate maksetena

VÕS § 396 lg 1, § 4034 lg 7, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja TsMS § 369 alusel välja kokku

selle summa. Kohus mõistab tagasimaksed välja vastavalt hageja 07.08.2024 maksegraafikule

järgmiselt:

15.03.2025 52,57 eurot

15.04.2025 54,76 eurot

15.05.2025 54,76 eurot

15.06.2025 54,76 eurot

15.07.2025 54,76 eurot

15.08.2025 54,76 eurot

15.09.2025 54,76 eurot

15.10.2025 54,76 eurot

15.11.2025 54,76 eurot

15.12.2025 54,76 eurot

15.01.2026 54,76 eurot

15.02.2026 54,76 eurot

15.03.2026 54,76 eurot

15.04.2026 54,76 eurot

15.05.2026 54,76 eurot

15.06.2026 54,76 eurot

15.07.2026 54,76 eurot

15.08.2026 54,76 eurot

15.09.2026 54,76 eurot

15.10.2026 54,76 eurot

15.11.2026 54,76 eurot

15.12.2026 54,76 eurot

15.01.2027 54,76 eurot

15.02.2027 54,76 eurot

15.03.2027 54,76 eurot

15.04.2027 54,76 eurot

15.05.2027 54,76 eurot

15.06.2027 54,76 eurot

15.07.2027 54,76 eurot

15.08.2027 54,64 eurot.

7.3. Algses hagis nõuab hageja hagi esitamise seisuga (21.05.2024) sissenõutavaks muutunud

viivist 1083 eurot, meeldetuletuskirja tasu 15 eurot ja võla sissenõudmiskulusid 35 eurot.

Kuivõrd hageja tõi ka ise välja, et VÕS § 4034 lg 7 kohase nõude ümberarvestuse korral ei

oleks kostja võlgnevuses, jäävad hageja viivisenõue, meeldetuletuskirja tasu ja võla

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata.

8. Menetluskulud

Hageja taotleb mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud ja viivise väljamõistetud

menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses

hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja hagiavalduses. Hageja menetluskuluks riigilõiv

455 eurot. Menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud koos hagiavaldusega

21.06.2024. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud, samuti ei ole kostja

esitanud oma menetluskulude nimekirja.

Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 3994,39 eurot, millelt tuleb

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 455 eurot. Seega

on hagilt tasutud riigilõiv summas 455 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas 1640,49

eurot. Seega kokku rahuldas kohus hagi 1640,49 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel

arvestatud hagihinnast (3994,39 eurot) 41,07%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud 41,07% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

58,93% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi

kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja kostjal rahaliselt kindlaksmääratavaid

menetluskulusid ei ole.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 41,07% hageja põhjendatud menetluskuludest

(455 eurot), millele vastab summa 186,87 eurot.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

9. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Maris Juha

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/