2-24-117542/13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.09.2024, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-117542

Tsiviilasi

AS PlusPlus Capital hagi A. B. (endise perekonnanimega

B.) vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

691,15 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: AS PlusPlus Capital, registrikood: 11919806,

asukoht: Tartu mnt 83, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju

maakond

Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves, e-posti aadress:

XXX

Kostja: A. B. (endise perekonnanimega B.), isikukood: XXX,

registrijärgne elukoht: XXX, e-posti aadress: xxxx

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A. B.-lt (A. B., endise perekonnanimega B.) AS PlusPlus Capital kasuks kostja

ja T AS vahel sõlmitud 28.02.2023 liitumislepingu nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevus

489,55 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 81,77 eurot, sissenõudmiskulud 30

eurot ning edasiulatuv viivis alates 13.06.2024 põhinõudelt 489,55 eurolt 0,05% päevas kuni

põhinõude täitmiseni.

3. Jätta menetluskulud A. B. kanda.

4. Välja mõista A. B.-lt AS PlusPlus Capital kasuks menetluskulud summas 439 eurot ning

menetluskuludelt 439 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning

kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-117542 AS PlusPlus Capital hagi A. B. vastu

võlgnevuse nõudes.

Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte toimetatud

24.07.2024 TsMS § 314¹ lg 2 alusel. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 07.08.2024

hagile vastust esitanud. 01.07.2024 e-kirjas esitas kostja küsimuse: „Et kust peaksin ma selle raha

praegu võtma ? Kostjal ei ole veel töövõimetoetuse otsust veel tulnud ja ei ole teada, mitmeks

aastaks ta toetuse ja millises suuruses saab“. 01.07.2024 e-kirjas selgitas kohus kostjale, et kostjal

tuleb TsMS § 394 sätestatult esitada nõuetekohane vastus, hoiatades, et vastuse esitamata jätmisel

võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (TsMS § 407). 01.07.2024 kohtu e-kirjale vastas kostja

01.07.2024 e-kirjas, et: „Ma ei vasta sellele midagi ja mul on andmed olemas. Ma maksan nii, kuidas

saan kuna uut maksegraafikut pole mõtet teha“. Eelnevast järelduvalt ei oma kostja hagiavalduses

esitatule vastuväiteid. 18.07.2024 edastas kohus kostjale menetlusdokumendid viimase soovil pdf

failidena ja kohus luges hagi koos lisadega ning menetlusse võtmise kohtumääruse TsMS § 314¹ lg 2

alusel kättetoimetatuks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt

tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1).Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada

hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest

kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367). VÕS § 113² lg 2 p

2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja

nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja

kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja

eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 489,55 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivisevõlgnevus 81,77 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ning edasiulatuv viivis alates

13.06.2024 põhinõudelt 489,55 eurolt 0,05% päevas kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi

tagaseljaotsusega. Kohus mõistab A. B.-lt (endise perekonnanimega B.) AS PlusPlus Capital kasuks

välja kostja ja T AS vahel sõlmitud 28.02.2023 liitumislepingu nr xxxx alusel tekkinud

põhivõlgnevuse 489,55 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 81,77 eurot,

sissenõudmiskulud 30 eurot ning edasiulatuva viivise alates 13.06.2024 põhinõudelt 489,55 eurolt

0,05% päevas kuni põhinõude täitmiseni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1).

Kohus rahuldas hagi ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub

kostjalt välja mõista menetluskulud 622 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud

riigilõiv 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 110 eurot, maksekäsu

kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot ja õigusabikulu 427 eurot). Õigusabikulu koosneb

järgnevast: dokumentide komplekteerimine ja analüüs, hagiavalduse koostamine ja esitamine 3,5 h x

100= 350 eurot, millele lisandub käibemaks 22% 77 eurot, kokku 427 eurot).

Kohus on seisukohal, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõivud 175 eurot (65+110) ja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot on põhjendatud

menetluskulu. Kohus leiab, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele

vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei

toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole õigusabikulude nõue esitatud ulatuses

põhjendatud. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud menetluskulude suuruseks 439 eurot

(riigilõivud 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot ning õigusabikulud 244 eurot,

so 2 x 100=200+ 44 eurot käibemaks 22%, kokku 244 eurot).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud

taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik