3-24-1541/59 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maarja Oras

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. september 2024 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-1541

Haldusasi

M.Z-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 22. aprilli 2024. a

otsuse tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti

kohustamiseks kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlust uuesti

läbi vaatama

Menetlusosalised

Kaebaja M.Z , esindaja riigi õigusabi korras Aleksei

Ratnikov

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Regina Lider

Asja läbivaatamise vorm

Kinnisel kohtuistungil 4. septembril 2024

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebaja 18. augusti 2024. a avaldused dtl 326–329, 330–335, 336–339 ja

340–347.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Jätta riigi õigusabi tasu ja tõlke-

kulud Eesti Vabariigi kanda.

4. Tõlkida otsuse resolutsioon, edasikaebamise kord ja kohtu põhjendused M.Z-ile

vene keelde riigi kulul.

5. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 21. oktoobril 2024 (halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui

see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

3-…

Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ring-

konnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka

apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.Z (edaspidi kaebaja) saabus 24. oktoobril 2023 Venemaalt ebaseaduslikult

Eestisse. 25. oktoobril 2023 esitas ta rahvusvahelise kaitse taotluse. Kaebaja väitis, et

tema elu ja tervis on Venemaal ohus. Kaebaja on seal kriminaalkorras tagaotsitav, sest

on avaldanud pahameelt Ukraina-Venemaa sõja vastu ja tegelenud sõjavastase

tegevusega. Kaebajat on varem Venemaal kriminaalkorras karistatud, sh määrati talle

2020. a novembris kaheaastane vanglakaristus väljapressimise eest. Vanglas püüti

taotlejat kutsuda Vene sõjaväkke, kuid ta oli selle vastu ja põgenes pärast vanglast

vabanemist 2023. a mais Kasahstani. Kasahstan annab aga Venemaale tagaotsitavaid

välja ning kaebajat tahetigi seal kinni pidada, mistõttu ta põgenes tagasi Venemaale,

kus varjas ennast ja püüdis jõuda Euroopasse. Esialgu ei kavatsenud ta Eestisse tulla,

aga tal hakkas raha otsa saama, mistõttu pidi leidma mingi lahenduse. Selleks oli

ebaseaduslik piiriületus. Muidu oleks kaebaja läinud Kesk-Euroopasse ja taotlenud

seal rahvusvahelist kaitset; tal on sõber Saksamaal. Kaebaja otsustas ületada piiri

ujudes. Ivangorodi jõudis ta erinevate autojuhtide abil, kes ta teel peale võtsid – osale

maksis, osad sõidutasid teda tasuta. Enne piiripunkti tuli ta autost välja ja kõndis

Popovka külani, millest läks mööda metsa ja riietus seal ümber kalipsosse. Seejärel

pani ta riided selga ja hakkas ujuma. Ujudes kaotas kaebaja ära oma seljakoti. Eestisse

jõudes uitas ta piiriäärsetes külades ja liikus siis edasi linna poole, kus vahetas

valuutavahetuspunktis rublad eurodeks. Seejärel asus ta maanteel Tallinna poole

hääletama. Narva piiril peatus üks autojuht ja võttis ta peale. Narvas taotleja piirivalve

poole ei pöördunud, sest ta ei mõelnud selle peale – võib-olla, kui piirivalve oleks

kohale jõudnud, oleks ta ennast üles andnud. Tallinna jõudes oli kaebajal halb olla,

mistõttu ta ei läinud politseisse, vaid esialgu hotelli Metropol ja edasi Põhja puiestee

hostelisse. Seal taotleja ööbis, misjärel otsustas minna politseisse ja esitada

rahvusvahelise kaitse taotluse.

2. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 22. aprillil 2024 otsuse nr

12310250099-1, millega lükkas rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg-te 1 ja 2 alusel, tegi kaebajale

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel

sundtäidetava ettekirjutuse Eestist lahkumiseks, mis kuulub täitmisele isiku seadusliku

viibimisaluse lõppemise korral, ning kohaldas VSS § 74 lg 2 alusel sissesõidukeeldu

Eesti Vabariiki ja Schengeni viisaruumi viieks aastaks alates lahkumiskohustuse

täitmisest. Otsust põhjendati järgmiselt.

2.1.

Taotlus on selgelt põhjendamatu VRKS § 201 p-de 2, 4, 7 ja 9 alusel.

2.2.

Kaebaja on Venemaa kodanik, kelle peamine põhjus rahvusvahelise kaitse

taotlemiseks Eestis on poliitiline. Ta võttis sõja alguses sõjavastase positsiooni,

mistõttu ametivõimud hakkasid teda taga kiusama. Venemaal on sõja hukkamõistmine

seadusevastane ja kaebaja kardab selle eest kriminaalkaristust. Lisaks on kaebajat

ähvardanud ja rünnanud Wagneri eraarmee liikmed, samuti on talle ähvardusi

kirjutanud tavalised inimesed.

2(22)

3-…

2.3.

PPA hinnangul ei ole kaebaja ütlused usaldusväärsed, need on vastuolulised ja

muutuvad ega ühti kaebaja poolt meedias, sh sotsiaalmeedias väljendatuga.

2.4.

Kaebaja väitel mõisteti ta 2020. aastal väljapressimise eest kaheks ja pooleks

aastaks vangi ning 2021. a augustis saadeti Tšeljabinski oblasti Zlatousti linna

kolooniasse nr 25. Kaebaja oli peol ja purjus ning olevat väidetavalt võtnud ühelt

prostitutsiooniga tegelevalt naiselt telefoni ära, kelle isa pöördus politseisse.

Kaebajaga suhtlesid politseinikud ütlesid kaebajale, et väikese rahasumma eest võib

kõike lahendada. Kaebaja saatis nad pikalt, mispeale kutsuti ta politseisse, peeti kinni

ja mõisteti vangi. Enamik inimesi, kes kaebajaga samal ajal Zlatousti kolooniasse

saadeti, said Wagneri eraarmees surma, aga üks neist, X, on kindlasti elus, viibib

hetkel Ukrainas vangis ja saab kaebaja isikut kinnitada. Pärast Venemaa agressiooni

algust Ukraina vastu 24. veebruaril 2022 võtsid kaebaja ja veel mõned vangid

sõjavastase positsiooni. Kaebaja töötas vanglas õmblustehases, kus varem valmistati

vihmamantleid, kuid siis hakati valmistama sõjatelke ja sõdurite kotte. Kaebaja

keeldus sellisest sõjaväe kaudsest toetamisest ning pandi isolaatorisse. 2022. a

oktoobris tuli Prigožin ja ütles, et võib neid sõtta võtta. Ta lubas neile maksta raha ja

neid vabastada. Kaebaja püüdis mõnda neist, kes Wagneriga liituda otsustasid, ümber

veenda, kuid pandi isolaatorisse ja lasti välja alles 2023. a mais, kui ta karistusaeg

lõppes. Kaebajaga vestlesid seal tihti vangla direktor Y ja tema asetäitja Q ning

mõnikord peksti ta läbi. Kui kaebaja vanglast väljus, oli väravate ees nüüdseks vangide

mobilisatsiooniga tegeleva Štorm Z üksuse patrull ning talle anti kätte dokumendid

kutsega Štorm Z-i. Kaebaja pandi auto peale ja viidi kogunemispunkti. Kaebaja üritas

küll seletada, et pole enam vang, aga teda ei kuulatud. Tal õnnestus üle aia hüpata ja

põgeneda.

2.5.

Päritoluriigi infost (2022. a oktoobri artiklid) nähtub, et kui Wagner käis

Zlatousti linna koloonias värbamas, toimus esimene vestlus suvel. Hiljem saabus

kolooniasse helikopteriga Prigožin ja samal ajal kaotasid koloonias istujad kontakti

välismaailmaga. „Torm Z“ on Venemaa kaitseministeeriumi vabatahtlik ründeüksus,

mis värbab võitlejaid vanglatest, laagritest, parandus- ja sunnitöö kolooniatest. See

loodi 2023. a jaanuaris pärast seda, kui Wagnerilt võeti vangide värbamise võimalus

ära.

2.6.

PPA leidis avalikest allikatest 25. mai 2015. a kohtuotsuse nr 1-91/2015,

millega mõisteti kaebaja süüdi röövimises ja kodanikult passi vm tähtsa isikliku

dokumendi varguses. Otsusest nähtuvalt pani kaebaja 17. detsembril 2012 relvataolist

eset kasutades toime kallaletungi talle intiimteenust osutanud naisterahvale ning

vägivallaga ähvardades nõudis, et kannatanu annaks talle kuldehted, pärast seda

varastas korterist ka mobiiltelefoni, tahvelarvuti ja ühe kõrvarõnga, samuti kannatanu

välispassi ja sünnitunnistuse. Kaebajale mõisteti vabadusekaotus üldise režiimiga

paranduslikus koloonias. Samuti leidis PPA kaebajat puudutava apellatsioonimääruse

nr 22-4610/2015 kuupäevaga 26. juuni 2015, mille kohaselt on kaebajat karistatud

kolme aasta pikkuse vabadusekaotusega üldise režiimiga paranduslikus koloonias;

isikliku dokumendi vargusega seotud süüdimõistmine tühistati seoses kriminaaljälituse

aegumistähtaja möödumisega. Kergendavaks asjaoluks on nimetatud alaealise lapse

olemasolu.

2.7.

Kaebaja poolt Kasahstani venekeelsele meediaväljaandele Base ja Kasahstani

blogijale W’le antud intervjuudest nähtuvalt on kaebaja väitnud, et ta mõisteti

Venemaal süüdi väljapressimise eest ning määrati kaks ja pool aastat

paranduskoloonias, ta viibis väidetavalt Zlatousti paranduskoloonias nr 18 alates 2020.

3(22)

3-…

a novembrist kuni 2023. a maini. Wle väitis ta, et ta pandi kinni selle eest, et inimene

oli talle raha võlgu ja ta nõudis seda tagasi. Kaebaja rääkis ka, et internetis on video

Xist, kellega koos ta väidetavalt jõudis 2022. a augustis Zlatousti paranduskolooniasse

nr 18. PPA leidis, et isik, kelle nimi ladina tähtedega kirjutatult on M.Z ja kirillitsas

M.Z, on andnud Lviv Mediale intervjuu 6. veebruaril 2023, kus rääkis sellest, et ta

vangistati 2020. a juulis ning ühines Wagner grupiga 2022. a oktoobris, kui ta viibis

Zlatousti koloonias nr 25, lisades, et tegu on range režiimiga kolooniaga, kus viibisid

isikud, kelle karistusaeg algas viiest aastast.

2.8.

Seega on PPA hinnangul kaebaja andnud vastuolulisi ütlusi enda võimaliku

viibimise kohta Zlatousti range režiimiga koloonias ajavahemikul august 2021 kuni

mai 2023. Ta on intervjuudes nimetanud enda koloonia numbriks 18, kuid PPA-le 25,

on nimetanud erinevaid kolooniasse saabumise aegu (erinevatel juhtudel kolm erinevat

aastaarvu), samuti on erinevalt selgitanud kolooniasse saatmise põhjuseid (telefoni

äravõtmine prostitutsiooniteenust osutavalt naiselt vs. raha tagasinõudmine kelleltki,

kes oli talle võlgu). Arusaamatuks jääb, miks peaks inimest telefoni äravõtmise eest

süüdistama väljapressimises, mitte varguses, samuti miks pöördus

prostitutsiooniteenust osutava naise isa politseisse. Kaebaja nimetatud X, kes viibis

tema sõnul temaga samas koloonias, on intervjuus öelnud, et koloonia nr 25 oli range

režiimiga koloonia, kus viibivate isikute karistusaeg algas viiest aastast, ent kaebaja

väitis vestlusel, et tema karistusaeg oli kaks ja pool aastat. Ainus kaebajat

süüdimõistev kohtuotsus, mis avalikes andmebaasides kättesaadav, pärineb aastast

2015. Seega ei saanud kaebaja viibida kinnipidamisasutuses mitte 2020–2023, vaid

pigem 2015–2018. Lisaks on kaebaja kinnitanud PPA-le, et tal pole lapsi, ent viidatud

apellatsioonimääruses räägiti alaealisest lapsest.

2.9.

PPA järeldab eeltoodust, et kuigi päritoluriigi info kinnitab, et Prigožin ja

Wagner grupp on käinud mh Zlatousti linna koloonias vange värbamas, ei ole usutav

kaebaja väide, et teda seal värvata üritati, järelikult ei ole usutav ka kaebaja väide, et

teda paigutati sõjavastase hoiaku eest isolaatorisse. Artikkel, mis kirjeldas Prigožini

käiku Tšeljabinski oblasti kolooniates, sh nr 18, ilmus juba 14. oktoobril 2022 ning

intervjuu Xiga on YouTube’is vaadatav alates 6. veebruarist 2023. Lisaks on veebist

võimalik leida mitmeid artikleid ja isegi videoid sellest, kuidas Prigožin vanglas

värbamisega tegeleb ja mida vangidele räägib. Ka info „Torm Z“ kohta ei ole

salastatud, Wagnerilt vangide värbamise õiguse üleandmist arutati avalikult. Kaebaja

on PPA hinnangul pannud oma legendi kokku veebis avalikult kättesaadavast teabest,

kusjuures ta on pärast Kasahstanist lahkumist oma ütlusi korrigeerinud, ilmselt kuna

teda seal algselt toetanud inimesed avastasid tema ütlustest vasturääkivusi. Valeütluste

andmise tõttu kuulub rahvusvahelise kaitse taotlus tagasilükkamisele kui selgelt

põhjendamatu (VRKS § 201 lg 2). Samuti tuleb taotlus tagasi lükata VRKS § 201 lg 4

alusel, sest taotleja väitis, et viibis paranduskoloonias 2021 augustist kuni 2023 maini,

ent see on vastuolus päritoluriigi teabega, mille kohaselt kaebajat süüdimõistev

kohtuotsus tehti aastal 2015 ja hilisemaid otsuseid Venemaa andmebaasides ei ole.

Samuti annab alust taotluse tagasilükkamiseks VRKS § 201 lg 9, sest kaebaja on ohuks

riigi julgeolekule ja avalikule korrale – ta on Venemaal süüdi mõistetud relvataolise

esemega toime pandud röövimise eest, mille käigus ta põhjustas naisterahvale varalise

kahju 43 500 rubla.

2.10.

Kaebaja väitel rääkis ta pärast Štorm Z käest põgenemist toimunust oma

sugulastega ja vend, kellel on Tjumeni lähedal maja, tahtis teda enda juures peita. Seal

elas kaebaja kaks päeva ja üritas ühendust võtta Wagnerisse läinud tuttavatega. Mais

tulid nad sõjast tagasi. Mõnega sai kaebaja rääkida normaalselt, aga kahe inimesega

4(22)

3-…

tekkis tal konflikt. Wagnerit peeti Venemaal tollal kangelasteks. Kahe inimesega oli

kaebajal kaklus tema sõjavastase positsiooni pärast, mille tulemusena on tal kaelal

väike arm. Inimene, kellega kaebaja kakles, ütles, et ta tapetakse ära. Selles olukorras

otsustas ta sõita Kasahstani, kus tegeles sõjavastase propagandaga. Ta suhtles

blogijatega ja andis intervjuusid. Kaebaja pööras tähelepanu väikerahvuste esindajate,

sh kasahhide rohketele surmadele sõjas. Kaebajat toetasid paljud kuulsad blogijad ja

ajakirjanikud ning tema videotel oli palju vaatamisi (rohkem kui miljon). Ta sai

Venemaalt palju ähvardusi ja sugulastelt kuulis ta, et teda otsitakse taga. Kuna

Kasahstan teeb Venemaaga tihedat koostööd, teadis kaebaja, et teda otsitakse ka seal

taga. Ööbimiskohas Aktau linnas lülitas kaebaja alati telefoni välja ja võttis aku ära, et

keegi teda ei leiaks. Kuid ühel õhtul 10 või 11 ajal, kui kaebaja koju läks, olid majas

mingi ameti töötajad, kellel oli tema foto, millega nad käisid kortereid läbi ja otsisid

kaebajat. Ta nägi neid ja läks uuesti ära. Hommikul, kui ta helistas inimesele, kelle

juures ta elas, ütles korteriomanik kaebajale, et teda otsitakse. Kaebaja otsustas minna

Euroopasse, sest ka Kasahstani ümbritsevad riigid oleks ta välja andnud. Kaebaja

ületas üle mitme jõe ujudes piiri ja lõpus Astrahanis leidis autojuhi, kes sõitis

Moskvasse.

2.11.

Päritoluriigi infost nähtub, et pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ja

mobilisatsiooni väljakuulutamist põgenesid tuhanded venelased Kasahstani, sh

ühiskonnaaktiviste ja sõltumatuid ajakirjanikke. 21. juunil 2023 avaldasid Kasahstani

ja Kõrgõztani meediad uudise, et need riigid on Venemaaga ratifitseerinud

isikuandmete vahetamise valdkonna haldusküsimustes vastastikkuse õigusabi lepingu.

Juristid ja inimõiguslased leiavad, et leping hõlbustab aktivistide tagakiusamist kolmes

riigis. Avaldati arvamust, et leppe allkirjastamine võib lubada kohapeal venelasi, kes

on Venemaal poliitilistel põhjustel uurimise all, n-ö püüda, kuid samas uskus advokaat

ja Kovtšegi projekti asutaja F, et Kasahstan reageerib riikidevahelises tagaotsitavate

nimekirjas olevatele Vene aktivistidele üsna formaalselt ning kinnipidamised lõppesid

äärmiselt harva pikema kinnipidamisega. Kasahstan on sõja algusest alates otsustanud

Venemaale välja anda ainult kaks inimest, kellest vaid üks saadeti reaalselt

Venemaale.

2.12.

Rusprofile.eu lehelt tuvastas PPA, et taotleja on registreerinud ennast

Venemaal Kurgani oblastis 19. juunil 2023 füüsilisest isikust ettevõtjaks

(põhitegevusala jaemüük posti teel või interneti info- ja sidevõrgu kaudu).

Kontrollimise kuupäeval 1. märtsil 2024 oli staatus aktiivne. Lisaks nähtub samalt

lehelt, et kaebajaga on Venemaal seotud veel seitse likvideeritud ettevõtet – kõigi

puhul oli kaebaja asutaja ja nelja puhul ka ettevõtte juht. Ettevõtted on asutatud

erinevates Venemaa osades ja tegevusalad erinevad.

2.13.

Kaebaja on Kasahstanis andnud kolm intervjuud: neist esimest (15. septembril

2023) on vaadatud 13 346 korda, teist (25. septembril 2023) 96 000 korda ja

kolmandat (28. septembril 2023) 2968 korda. Esimese ja kolmanda intervjuu andis

kaebaja blogijale W, kelle poole ta ise pöördus. Esimese intervjuu keskel palus blogija

kaebajale finantsilist abi. Kaebaja YouTube kanalil on 44 tellijat ja ta on kokku

postitanud 40 videot, neist 37 lühivideod. Postitused pärinevad ajavahemikust 27.

september kuni 9. oktoober 2023, pooled neist 27. septembril. Enamikku videotest on

vaadatud alla 100 korra, mõnda rohkem kui tuhat korda ja kahte 10 000 korda.

2.14.

PPA hinnangul ei lahkunud kaebaja Kasahstanist Venemaa ametivõimude

tagaotsimise tõttu. Päritoluriigi infost nähtuvalt on Venemaalt Kasahstani läinud

tuhandeid venelasi, kellest tagasi on saadetud ainult üks. Kaebaja jõudis väidetavalt

5(22)

3-…

Kasahstani juuni alguses ja tegeles seal sõjavastase propagandaga, kuid kui ta 19.

juunil registreeris ennast Kurgani oblastis füüsilisest isikust ettevõtjaks, ei saanud ta

Kasahstanis viibida. Ka sõjavastast tegevust veebist ei nähtu – kaebaja postitas oma

YouTube videod valdavalt päev enne teist intervjuud blogijale, kellega ta seejuures

otsis ise kontakti. Kaebaja polnud tuntud sõjavastane blogija või aktivist ning asus

selles valdkonnas tegutsema alles septembri lõpus, st ligi neli kuud pärast väidetavat

Kasahstani saabumist. Tõenäoliselt lahkus kaebaja Kasahstanist hoopis sellepärast, et

tema vastuolulised ütlused said teatavaks mh teda finantsiliselt toetanud inimestele.

Kaebaja väitis intervjuudes, et on pöördunud Kasahstani ametivõimude poole ja

üritanud neli kuud pagulase staatust saada. See on vastuolus tema väitega

tagaotsimisest ametivõimude poolt – kui kaebaja nendega pidevalt suhtles, oli

võimudel nagunii võimalik kaebaja kinni pidada. Ka kaebaja väide tema videote

vaadatavusest pole kinnitust leidnud. Vaatamiste arv ei näita ka, kui palju inimesi iga

videot vaadanud on, vaid ainult vaatamiskordi, kusjuures selles osas on erinevatel

kanalitel erinevad reeglid (nt TikTokis loetakse video vaatamiseks juba see, kui see

korraks ilmub inimese voogu, isegi kui ta seda vaatama ei jää, YouTube’is tuleb

selleks vaadata 30 sekundit). Arvestada tuleb ka, et tegu oli Kasahstani meediakanali

ja blogijaga – ka kommentaaridest on näha, et neid on vaadanud pigem inimesed

Kasahstanis kui Venemaal.

2.15.

Kaebaja sõitis enda sõnul Moskvast Murmanski oblastisse ja tahtis ületada

metsas piiri Soome või Norraga, kuid mõistis varsti, et seal on liiga palju

piirivalvureid. Taigas oli ka lumi juba maas, nii et olnuks vaja varustust. Seetõttu

otsustas ta minna Kingissepa kaudu. Ta pani selga kalipso, püksid, tuulejope ja saapad.

Tal oli kaasas nuga, taskulamp, telefon kompassiga, pass ja natuke raha. Ta sõitis

häälega piirile lähemale ja seejärel kõndis läbi metsa ja põllu jõeni. Jões oli väga külm

ja kaebaja tundis, et võib uppuda, mistõttu ta viskas ära seljakoti ja kõik asjad, sh

telefon uppusid. Narva jõudes oli juba öö, kaebajal oli külm ja nälg. Ta uuris takso-

juhtidelt, kus raha vahetada, seejärel ostis McDonald’sist süüa ning hääletas Tallinna

poole. Tallinna jõudis ta varahommikul ja kuna ta tundis ennast halvasti, otsis ta

hosteli, kus magas terve päeva. Siis ostis ta telefoni, leidis aadressi, kuhu pagulased

võivad pöörduda, ja järgmisel hommikul läks migratsioonikeskusesse.

2.16.

Ka Eestisse jõudmise osas on kaebaja PPA hinnangul andnud vastuolulisi

ütlusi. Vestlusel väitis ta, et pani kalipso koos muude riietega selga Kingissepas, kuid

rahvusvahelise kaitse taotlust esitades kirjeldas, et alles metsas pani kalipso selga ja

hakkas siis kohe ujuma. Samuti ei ole usutav, et kaebajal oli väga külm ja ta kartis

uppuda. Kalipso eesmärk on ujujat külma eest kaitsta. Liiatigi väitis kaebaja, et lahkus

Kasahstanist ujudes üle viie Volga jõe harujõe – tegu on Euroopa suurima deltaga.

Usutav ei ole, et ta suutis selle ujudes läbida ilma asjadest loobumata, ent 300 m laiune

Narva jõgi osutus nii raskeks. Kaebaja on ilmselt teadlikult oma telefonist vabanenud.

2.17.

Kaebaja arvab, et Venemaal teda ei tapetaks, sest tema käekäiku jälgivad

Kasahstani blogijad. Küll aga pandaks ta pikaks ajaks vangi ja sealt saadetaks

sõjaväkke, kusjuures sõjas ta kindlasti hukkuks. Sellistele inimestele antakse eriti

raskeid ülesandeid ja nende taga valvavad Kadõrovi sõdurid.

2.18.

Päritoluriigi infost nähtuvalt on Venemaal sõnavabadus maha surutud ning

inimesi karistatakse kriminaal- ja administratiivkorras Venemaa relvajõudude

„diskrediteerimise“ ja nende kohta „väärinfo“ levitamise eest. Haldusmenetlusi

kasutatakse sageli sõjavastaste meeleavaldajate suhtes, kuna neil puuduvad tegelikult

õiglase kohtumõistmise tagatised. Kohtunikud jätavad sageli kõrvale veenvad

6(22)

3-…

kaitsetõendid ja tuginevad üksnes politsei aruannetele, mis mõnikord on ilmselgelt

valed. Neile määratakse üldjuhul trahvid või haldusarest. Euroopa Liidu Varjupaiga-

amet (EUAA) on aga viidanud, et Venemaal puudub vajalik ressurss ulatuslike

repressioonide elluviimiseks. Seetõttu eelistatakse nn „hirmutamistaktikat“, võttes

sihtmärgiks Venemaal või välismaal viibivad kõrge profiiliga isikud. Teiseks

sihtmärgiks on kohaliku tasandi aktivistid, kes valmistavad kohalikele võimudele

probleeme. Lisaks sellele on opositsiooni mahasurumine seotud erinevate

ametkondade töötajate huvidega oma karjääri edendamiseks, mille tõttu võidakse

hakata menetlema ka tavakodanikke. Õiguslik olukord on segane ja normid väga

laialivalguvad. Kuivõrd halduskaristusi on lihtsam määrata ja kohtute nõuded tõendite

osas on vähem ranged, siis sõjavastaste seisukohtade avaldamisega kaasneb kõige

suurema tõenäosusega sõjaväe diskrediteerimise paragrahv. Alates täismahulise

sissetungi algusest on Venemaal ja annekteeritud Krimmi Vabariigis registreeritud 19

850 kinnipidamist sõjavastaste arvamuste väljendamise eest ning algatatud 848

kriminaalasja ja 8693 haldusasja sõjavastaste tegevuste suhtes. OVD-info andmetel on

enamus nn „sõjavastastest“ kriminaalmenetlustest algatatud ajakirjanike, blogijate,

aktivistide, poliitikute ja artistide suhtes. 2023. aastal mõisteti vanglakaristus 189-s

kriminaalmenetluses ning 126 menetluse puhul mõisteti muu karistus. 2023. aastal

mõisteti vanglakaristus 189 kriminaalmenetluses ning muu karistus 126 menetluse

puhul. Venemaa Föderatsiooni uurimiskomitee juht A. Bastrõkin väitis 2024. a

jaanuaris, et alates 2022. aastast on Venemaal algatatud 273 kriminaalmenetlust väär-

info levitamise eest, millest 134 on suunatud kohtusse, ja 81 kriminaalmenetlust

relvajõudude diskrediteerimise eest, millest 44 suunati kohtusse. Vaatamata erinevate

sõltumatute meediaväljaannete ärakeelamisele tegutseb seal jätkuvalt inimõiguste

kaitse organisatsioone, sh OVD-info, mis aitab aktiviste ja tavakodanikke poliitiliselt

motiveeritud kriminaal- ja väärteomenetlustes, samuti aitavad esitada kaebusi Euroopa

Inimõiguste Kohtusse, kusjuures praegu on fookuses nn sõjavastased asjad. On

viidatud, et vaatamata võimude katsetele sõjavastaseid seisukohti maha suruda,

huvituvad venemaalased üha rohkem võimalikust rahu sõlmimisest ning vene vägede

väljaviimisest Ukraina territooriumilt.

2.19.

Kokkuvõttes nähtus päritoluriigi infost, et Venemaal karistatakse inimesi

kriminaal- ja administratiivkorras Venemaa relvajõudude „diskrediteerimise“ ja nende

kohta „väärinfo“ levitamise eest, kuid puudub ressurss ulatuslike repressioonide

elluviimiseks ja seetõttu võetakse sihtmärgiks kõrge profiiliga isikud. Kaebaja seda ei

ole. Teisalt on sõjavastased meeleolud Venemaal süvenemas ja järjest rohkem inimesi

avaldab võimudest erinevat arvamust. Selles kontekstis ei ole kaebaja isik, kes satuks

Venemaale naastes tagakiusu alla. PPA-l puudub ka info, et Venemaal võetaks vange

sunniviisiliselt Ukrainasse sõdima – vangide seast on värvatud vabatahtlikke. Kaebaja

ütlustest nähtuvalt ei ole ka Wagneri sõdurid kaebajat Venemaal taga otsinud, vaid ta

ise on nendega kontakti otsinud. Kaebaja on PPA-le saatnud ka lingi venekeelsele

Delfile antud intervjuule, kuid tegu on tasulise artikliga, millel on üksnes 27 kommen-

taari. Lisaks väitis kaebaja seal, et ta aitas Kasahstanis viibides inimestel

armeeteenistuse eest põgeneda, kuid seda pole ta kusagil mujal väitnud.

Sotsiaalmeedias saadetud, kohati anonüümsed ähvardused on midagi, millega peab

arvestama iga inimene, kes avalikke postitusi teeb.

2.20.

Kaebaja on Venemaa kodanik, tal puuduvad tõsised tervisehädad ning ta ei ole

Venemaal tagaotsitav. Samuti ei oota teda riiki naastes ees alusetu kriminaalkaristus.

Hetkel ei toimu Venemaa territooriumil sellist sõjategevust, mis võimaldaks jaatada

siseriiklikku või rahvusvahelist relvakonflikti, mis võiks ohtu seada iga Venemaa

7(22)

3-…

territooriumil elava isiku elu. Samuti puudub alus arvata, et kaebajat ohustaks

Venemaale naasmisel surmanuhtlus või mõni muu inimväärikust alandava

kohtlemisviisi kasutamine. Majanduslikest sanktsioonidest tingitud ebameeldivused ei

kujuta tõsist ohtu kaebaja elule ja tervisele. Seega ei vaja kaebaja ka täiendavat kaitset.

2.21.

Kaebaja suhtes esinevad vabatahtliku lahkumiskohustuse täitmistähtaja

määramata jätmise alused ning on põhjendatud koostada talle koheselt sundtäidetav

ettekirjutus Eestist lahkumiseks, mis hõlmab ka kohustust lahkuda Schengeni alalt.

Kaebajale keeldutakse rahvusvahelise kaitse andmisest VRKS § 201 lg-te 2, 4, 7 ja 9

alusel ehk kui selgelt põhjendamatu taotlus, mis on VSS § 72 lg 2 p 2 järgi üheks

aluseks vabatahtliku täitmistähtaja määramata jätmisel. Samuti esineb põgenemisoht

(VSS § 72 lg 2 p 1). Ei esine selliseid tervislikke, sotsiaalseid ega majanduslikke

põhjuseid, mis tingiksid isikule lahkumiskohustuse panemata jätmise.

2.22.

VSS § 74 lg-st 2 lähtudes on põhjendatud kohaldada kaebajale 5-aastast

sissesõidukeeldu. Ta on 1985. aastal sündinud meesterahvas, kellel ei esine PPA-le

teadaolevalt terviseprobleeme. Kaebajal pole Eestis ega mujal Euroopas

majanduslikke huve, mida sissesõidukeeld riivaks. Tal pole Eestis ega Euroopas ka

töökohta ega vara. Kaebaja esitas selgelt põhjendamatu rahvusvahelise kaitse taotluse

ning ta on Venemaal kriminaalkorras karistatud relvataolise esemega röövimise eest,

olles seega ohuks avalikule korrale. Kergendavaid asjaolusid ei esine.

3. M.Z esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub 22. aprilli 2024. a

otsuse täies ulatuses tühistada ning kohustada PPA-d taotlust uuesti läbi vaatama.

Kaebaja leidis järgmist.

3.1.

Vastustaja märgib õigesti, et kaebaja kardab Venemaal kriminaalkaristust

sõjavastase tegevuse eest ja seda, et Venemaa ametivõimud üritavad teda mingil moel

tappa. Samuti kardab taotleja Wagneri eraarmee liikmeid, kes on teda rünnanud ja

ähvardanud, ning tavalisi inimesi, kes on talle ähvardusi kirjutanud. Kaebaja selgitas

vastustajale, et vanglas viibides üritati teda sõjaväkke kutsuda. Kaebaja pidi seetõttu

pärast vabanemist 2023. a mais Kasahstani põgenema, kuid kuna Kasahstan annab

Venemaale tagaotsitavaid välja, siis pidi taas põgenema.

3.2.

Kaebaja ei ole andnud vastuolulisi ütlusi võrreldes sellega, mida ta on

avaldanud meedias ja sotsiaalmeedias. Kaebaja viibimist Zlatousti range režiimiga

koloonias perioodil 2021. a augustist kuni 2023. a maini kinnitavad tema antud

intervjuud ja selgitused. Vastustaja märgitu, et tema leidis kaebaja kohta vaid ühe

kohtuotsuse, mis aga ei ühtinud kaebaja poolt märgitud vangistusega 2020 aastast, ei

saa olla aluseks arvamusele, et kaebaja valetas. Venemaa avalikest allikatest

kriminaalasjade ja kohtulahendite leidmine ei pruugi olla adekvaatne ega vastata

tegelikkusele.

3.3.

Vastustaja hinnang, et kaebaja ei lahkunud Kasahstanist põhjusel, et Venemaa

ametivõimud otsisid teda seal taga ja teda ähvardas Venemaale väljasaatmine, ei ole

põhjendatud. Päritolumaa info ei välista kaebajal Kasahstanis probleemide teket.

3.4.

Vastustaja hinnang, et kaebaja ei olnud sõjavastane blogija või aktivist, ei vasta

tõele, kuna kaebaja intervjuusid ja postitusi vaatasid tuhanded inimesed. Seega võib

Venemaa võimuorganitel tema vastu huvi olla ning teda hakatakse naastes taga

kiusama.

8(22)

3-…

3.5.

PPA pole kaebaja põgenemise ohtu seoses lahkumisettekirjutusega piisavalt

põhjendanud.

3.6.

Kaebaja väljasaatmine Venemaale on vastuolus VSS § 171 põhimõtetega.

Kaebajat võib Venemaal oodata potentsiaalselt tagakius.

3.7.

Sissesõidukeeld viieks aastaks pole põhjendatud. Kaebaja ei ohusta Eesti

julgeolekut.

4. PPA esitas kaebusele järgmised vastuväited.

4.1.

Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema väiteid Venemaal

tagaotsitavaks kuulutamise osas. Teda ei ole ka Mediazonas avaldatud isikute hulgas.

Tagaotsimine pole ka tõenäoline. Venemaal on ilmselt tuhandeid inimesi, kes teevad

sõjavastaseid videoid sotsiaalmeedias, kuid kõigi nende jälgimine ei ole Venemaa

võimudele jõukohane. Vastustaja möönab, et ka ilma poliitilise profiilita oma

sõjavastust positsiooni väljendavate isikute karistamine leiab Venemaal aset, kuid

PPA hinnangul ei osuta kriminaalmenetluste arv Venemaa rahvaarvu (või ka sõda

mitte toetavate inimeste arvu) kontekstis süstemaatilisele praktikale, mille tõttu võiks

jaatada tagakiusu ohtu kaebaja puhul.

4.2.

Kaebaja jutt tema värbamisest Wagneri armeesse on pigem väljamõeldis, sest

sellel puudub igasugune tõenduslik tugi. Kaebaja on oma vastuoluliste ütluste ja

esitatud tõenditega õõnestanud enda usaldusväärsust. Kui Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide

kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise

kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele

vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (uuesti sõnastatud),

artikli 4 alusel pädevate asutuste poolt läbiviidava kontrolli raames ei toeta taotleja

ütluste teatavaid aspekte dokumentaalsed või muud tõendid, siis saab neid aspekte

arvesse võtta vaid juhul, kui direktiivi artikli 4 lõike 5 punktides a–e kumulatiivselt

esitatud tingimused on täidetud. Nende tingimuste hulka kuulub ka see, et taotleja

avaldused on osutunud loogiliseks ja usutavaks ega ole vastuolus taotleja juhtumiga

seotud olemasoleva konkreetse ja üldise teabega, ning samuti see, et taotleja üldine

usaldusväärsus on kindlaks tehtud (vt Euroopa Kohtu otsus asjas C-473/16 F, p 33).

Kaebaja ütlustes aga esineb palju vastuolusid ja ebaloogilisust.

4.3.

Ainsaks tõendiks, mille kaebaja esitas oma vangistuse tõendamiseks

ajavahemikul 2020. kuni 2023. aastani, on foto neljast isikust, kelle taga ripub seinal

maailma kaart. Antud pildist ei tule välja, et tegu oleks karistuse kandmise ajal tehtud

fotoga. On äärmiselt kaheldav, et Venemaa range režiimiga vanglas lubatakse

kinnipeetavatel olla tsiviilriietes ning omada ja kanda käekellasid.

4.4.

Äriühingu registreerimine Venemaal on võimalik ka e-teenuste (vene k

GosUslugi) kaudu. Selleks aga pidi kaebaja looma endale konto vene riiklikus e-

portaalis ja tuvastama oma isikut läbi isikut tõendava dokumendi ja kindlustusnumbri.

Antud toimingud eeldavad aga teatud suhtlemist oma riigiga (sh enda aktuaalsete

kontaktandmete esitamist). Kaebaja väitis, et PPA nimetatud äriühing ei ole temaga

kuidagi seotud. Vastustaja ei pea antud väidet usutavaks, sest FIE loomine teise isiku

nimel ilma tema osavõtuta ei ole lihtsalt võimalik.

4.5.

Juhul, kui kaebaja põgenes Kasahstani tagakiusu hirmus, siis vastustaja ei pea

eluliselt usutavaks, et ta oleks vabatahtlikult naasnud Venemaale.

9(22)

3-…

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Lisaks 4. septembri 2024. a istungil suulise määrusega tagasi lükatud 4.

septembri 2024. a tõenditele tagastab kohus kaebaja 18. augusti 2024. a avaldused KIS

numbritega 28, 29, 30 ja 31 (digitoimiku leheküljed (edaspidi dtl) 326–329, 330–335,

336–339 ja 340–347), kuna samad dokumendid on juba toimikus olemas PPA 5.

augusti 2024. a vastuse lisadena 13.1–13.4. Lisaks jätab kohus tähelepanuta kaebaja

poolt kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid, millest tema esindaja kohtu poolt 29.

augusti 2024. a kirjaga määratud tähtpäevaks eestikeelset tõlget ei esitanud (HKMS §

81 lg 4).

6. PPA lükkas kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi kui selgelt

põhjendamatu VRKS § 201 p-de 2, 4, 7 ja 9 alusel.

7. VRKS § 4 lg 1 kohaselt on pagulane välismaalane, kes põhjendatult kartes

tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi

kuulumise pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha

saada nimetatud riigilt kaitset ning kelle suhtes ei esine pagulasena tunnustamist

välistavat asjaolu. VRKS § 19 lg 1 järgi peab nimetatud tagakiusamine olema tõsine

või korduv, millega rikutakse inimõigusi, v.a inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni art 15 p-s 2 sätestatud juhul (p 1) või kogum erinevatest tegudest, sh

inimõiguste rikkumine, mis võib isikut mõjutada samal viisil, nagu on nimetatud p-s 1

(p 2). Tagakiusamise ja tõsise ohu allikatena käsitatakse riiki, riiki või selle osa

juhtivaid erakondi või organisatsioone, aga ka mitteriiklikke ühendusi, kui

eelnimetatud ei saa või ei taha pakkuda kaitset tagakiusamise või tõsise ohu eest

(VRKS § 19 lg 5). VRKS § 14 lg 5 p-st 4 tulenevalt on rahvusvahelise kaitse taotleja

kohustatud pärast taotluse esitamist viivitamatult esitama kõik tema valduses olevad

dokumendid ja muud tõendid, mis kinnitavad rahvusvahelise kaitse taotluse

põhjendatust.

VRKS § 20 lg-s 1 on sätestatud, et kui olemasolevate tõendite põhjal on selge, et taotleja ei

vasta direktiivis 2011/95/EL ettenähtud rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele, loetakse

taotlus põhjendamatuks. Kui taotlus on põhjendamatu, teeb PPA otsuse taotluse

tagasilükkamise kohta (VRKS § 20 lg 2). Taotlus loetakse VRKS § 201 alusel selgelt

põhjendamatuks, kui selles esitatud väited ja põhjendused ei ole seotud VRKS § 20 lg-s 1

nimetatud asjaoludega või taotlus on esitatud selgelt eesmärgiga rahvusvahelise kaitse

süsteemi kuritarvitada ja esineb üks järgmistest alustest: taotleja on rahvusvahelise kaitse

taotluse menetlemisel esitanud teadvalt ebaõigeid andmeid, on andnud ebaõigeid seletusi, on

teadvalt jätnud esitamata andmeid või andmata seletusi, mis on tema rahvusvahelise kaitse

taotluse menetlemisel olulised, või on teadvalt esitanud valedokumente (p 2); taotleja on

teinud selgelt valesid või selgelt ebatõenäolisi avaldusi, mis on vastuolus päritoluriiki

käsitleva piisavalt kontrollitud teabega ja see muudab selgelt ebausutavaks tema väited seoses

sellega, kas ta vastab rahvusvahelise kaitse saamise kriteeriumidele (p 4); taotleja on saabunud

Eestisse ebaseaduslikult või viibinud ebaseaduslikult Eesti territooriumil või ei ole esimesel

võimalusel esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust (p 7) või taotleja ohustab riigi julgeolekut

või avalikku korda või ta on neil põhjustel Eestist välja saadetud (p 9).

8. Kaebaja on järjekindlalt olnud seisukohal, et tema suhtes ei tohi kohaldada

direktiivi 2011/95/EL, sest see on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)

2024/1347, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja

kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse

saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate

10(22)

3-…

isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule, millega muudetakse nõukogu

direktiivi 2003/109/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv 2011/95/EL, kehtetuks tunnistatud. Kuigi on tõsi, et määruse 2024/1347

art-ga 41 on direktiiv 2011/95/EL kehtetuks tunnistatud, on samas sättes ka

täpsustatud, et direktiiv tunnistatakse kehtetuks alates 12. juunist 2026. Sama määruse

art 42 järgi kohaldatakse seda määrust ennast alates 1. juulist 2026. Seega on

vastustaja kaebaja taotlust lahendades lähtunud õigesti direktiivist 2011/95/EL ja seda

teeb ka kohus.

9. Direktiivi 2011/95/EL art 4 lg 1 kohaselt võivad liikmesriigid pidada taotleja

kohuseks esitada niipea kui võimalik kõik andmed, mis on vajalikud rahvusvahelise

kaitse taotluse põhjendamiseks, ning koostöös taotlejaga on liikmesriigi kohus hinnata

taotluse asjaomaseid andmeid. Rahvusvahelise kaitse taotlust vaadatakse art 4 lg 3

järgi läbi individuaalselt ning selle käigus arvestatakse kõiki asjaomaseid fakte, mis on

seotud päritoluriigiga taotluse kohta otsuse tegemise ajal, sh päritoluriigi õigusnormid

ja nende kohaldamise viis (p a), taotleja esitatud avaldused ja dokumendid, sh teave

selle kohta, kas teda on taga kiusatud või talle on tekitatud suurt kahju või teda

võidakse taga kiusata või talle tekitada suurt kahju (p b), taotleja individuaalne seisund

ja isiklikud asjaolud, sh sellised tegurid nagu taust, sugu ja vanus, et hinnata, kas

taotleja suhtes toime pandud või võimalikud teod võiksid taotleja isiklikest asjaoludest

lähtudes osutuda tagakiusamiseks või tekitada suurt kahju (p c), kas taotleja tegevus

pärast päritoluriigist lahkumist oli seotud rahvusvahelise kaitse taotlemiseks vajalike

tingimuste loomise ainu- või põhieesmärgiga, et hinnata, kas kõnealune tegevus

põhjustaks nimetatud riiki tagasipöördumisel taotleja tagakiusamist või talle suure

kahju tekitamist (p d) ning kas on võimalik mõistlikult eeldada, et taotleja annab

ennast mõne teise riigi kaitse alla, mille kodakondsusele tal on õigus (p e). Art 4 lg-s 5

on sätestatud, et kui liikmesriigid kohaldavad põhimõtet, mille kohaselt on taotleja

kohustatud põhjendama rahvusvahelise kaitse taotlust, ja kui taotleja avalduste

üksikasju ei toeta dokumentaalsed või muud tõendid, ei vaja need üksikasjad

kinnitamist, kui on täidetud järgmised tingimused: taotleja on teinud märkimisväärseid

jõupingutusi oma taotluse põhjendamiseks (p a), kõik taotleja käsutuses olevad

asjaomased dokumendid on esitatud ja on antud rahuldav selgitus muude asjaomaste

dokumentide võimaliku puudumise kohta (p b), taotleja avaldused on osutunud

loogiliseks ja usutavaks ning need ei ole vastuolus taotleja juhtumiga seotud

olemasoleva konkreetse ja üldise teabega (p c), taotleja on taotlenud rahvusvahelist

kaitset niipea kui võimalik, v.a juhul, kui ta suudab esitada mõjuva põhjuse, miks ta

seda ei teinud (p d), ning taotleja üldine usaldusväärsus on kindlaks tehtud (p e).

10. Kohus nõustub PPA järeldusega, et kaebaja pole suutnud oma rahvusvahelise

kaitse vajadust veenvalt põhistada ning tema ütlustes esinevad sisemised vastuolud ja

vastuolud päritoluriigi teabega viitavad taotluse selgele põhjendamatusele. Seejuures

selgitab kohus vastuseks kaebaja rõhutustele istungil, et iseenesest on kaebajal õigus,

et ta ei ole kohustatud oma väiteid tõendama – seda mitte ainult määruse 2024/1347,

vaid ka direktiivi 2011/95/EL järgi. Küll aga seab direktiivi 2011/95/EL art 4 lg 5

(nagu ka määruse 2024/1347 art 4 lg 5) tõendite puudumise korral taotleja väidete

uskumise eelduseks muu hulgas taotleja avalduste loogilisuse, usutavuse ja kooskõla

nii juhtumiga seotud konkreetse kui ka üldise teabega (p c), samuti et eksisteeriks

rahuldav selgitus asjaomaste dokumentide puudumise kohta (p b), aga ka taotleja

üldise usaldusväärsuse (p e). Just nendest kriteeriumidest, mitte tõendite puudumisest

lähtudes ongi PPA kaebaja taotluse tagasi lükanud. Kohus ei pea vajalikuks kõiki PPA

11(22)

3-…

otsuse põhjendusi korrata (HKMS § 165 lg 2). Seoses kohtumenetluses esitatud

väidete ja tõenditega leiab kohus järgmist.

11. Vastuseks kaebaja etteheitele selle kohta, et tal ei võimaldatud

haldusmenetluses teha valedetektori testi, selgitab kohus, et valedetektori test ei ole

Eesti haldusmenetluses ettenähtud menetlustoimingute seas ega ole valedetektori testi

tulemusi nimetatud ka võimalike tõendite loetelus (haldusmenetluse seaduse § 38 lg

2). Ka direktiiv 2011/95/EL ei nimeta valedetektori testi võimaliku isiku väidete

usaldusväärsuse kontrolli viisina, samuti ei ole seda käsitletud ÜRO Pagulasameti

käsiraamatus (Handbook on Procedures and Criteria for Determining Refugee Status

under the 1951 Convention and the 1967 Protocol relating to the Status of Refugees,

HCR/1P/4/Eng/REV.2, kättesaadav veebis: https://www.unhcr.org/media/handbook-

procedures-and-criteria-determining-refugee-status-under-1951-convention-and-1967).

Seega puudus kaebajal alus seda menetlustoimingut nõuda. Taotleja ütluste

usaldusväärsuse kontrollimiseks on rahvusvahelise kaitse menetluses ette nähtud muud

meetodid (vt eespool).

12. Kaebaja taotles rahvusvahelist kaitset seetõttu, et kardab tagakiusamist poliiti-

liste veendumuste tõttu. Ta on vastu Venemaa sõjategevusele Ukrainas ning kardab

selle eest kriminaalkaristust, aga ka Wagneri eraarmee ja tavakodanike vägivalda.

Kriminaalkaristuse korral kardab kaebaja, et teda sunnitakse vanglas liituma sõjaväega

ja osalema sõjategevuses Ukrainas.

13. Kaebaja selgitas PPA-le ja väitis ka kohtumenetluses, et on Venemaal

kriminaalkorras tagaotsitav, sest on avaldanud pahameelt Ukraina-Venemaa sõja vastu

ja tegelenud sõjavastase tegevusega. Samas ei ole kaebaja väitnud teadmist, et tema

suhtes oleks algatatud konkreetne kriminaalasi sõjavastase tegevuse tõttu – ta üksnes

kahtlustab seda. Kohus peab usutavaks, et kui kaebaja suhtes oleks reaalselt algatatud

kriminaalasi, siis oleks kaebajat kas otse teavitatud või vähemasti tema

kättesaadamatuse korral informeeritud sellest tema perekonda. PPA on vastuses

kaebusele viidanud ka asjaolule, et kaebajat pole Mediazonas avalikustatud Venemaa

Föderatsiooni

tagaotsitavaks

kuulutatud

isikute

seas

(https://en.zona.media/article/2024/05/15/wanted-may). Seega sai PPA ja saab kohus

analüüsida üksnes küsimust, kas ja kui tõenäoline on, et kaebaja suhtes võidakse

selline kriminaalasi algatada.

14. Esmakordselt avaldas kaebaja enda sõnul sõjavastaseid vaateid vanglas –

täpsemalt Zlatousti linnas paiknevas range režiimiga koloonias. Kaebaja paigutati

väidetavalt selle eest karistuseks isolaatorisse ning peksti seal. PPA on aga õigesti esile

toonud, et kaebaja ütlustes koloonias viibimise kohta on mitmeid nii sisemisi

vastuolusid kui ka ebakõlasid avalikest allikatest leitava infoga.

14.1.

8. novembri 2023. a vestlusel (vastus küsimusele 7, dtl 145) väitis kaebaja, et ta

mõisteti 2020. aastal 2,5 aastaks süüdi väljapressimise eest, 2021. aastal suunati ta

Zlatousti kolooniasse nr 25 ja 2023. a mais vabastati. Samal vestlusel hiljem täpsustas

ta (vastus küsimusele 14, dtl 148), et ta peeti kinni novembris 2020. Intervjuus

Kasahstani venekeelsele meediakanalile Base 25. septembril 2023 väitis kaebaja aga,

et ta viibis Zlatousti paranduskoloonias nr 18 alates 2020. a novembrist kuni 2023. a

maini (PPA intervjuude vaatlusprotokoll, dtl 248). 28. septembril 2023 Kasahstani

blogijale Wle antud intervjuus rääkis kaebaja samuti Zlatousti paranduskolooniast nr

18, kuid väitis, et jõudis sinna koos Xiga 2022. a augustis (PPA intervjuude

vaatlusprotokoll, dtl 249). X/ on 6. veebruari 2023. a intervjuus Lviv Mediale aga

12(22)

3-…

öelnud, et ta pandi kinni 11. juulil 2020 ja viibis Zlatousti koloonias nr 25. 4.

septembri 2024. a kohtuistungil selgitas kaebaja vastuseks PPA selleteemalisele

küsimusele (alates 00:28:46), et PPA on erinevaid ütlusi valesti tõlgendanud, sest

kaebaja võiski sõltuvalt kontekstist nimetada erinevaid aastaarve: ta võidi vahi alla

võtta ühel aastal, süüdi mõista teisel, vangistuse kestust asutakse lugema

vahistamisest, ent range režiimiga kolooniasse viidi alles pärast süüdimõistmist.

Kaebaja ütles esmalt, et ta võeti vahi alla 2020. a novembris, siis parandas, et see

toimus 2019 ja 2020 mõisteti süüdi, kuid pärast PPA ametniku täpsustust, et viimasel

juhul pidanuks ta pärast 2,5 aastat vabanema juba 2022, parandas, et vabanes kindlalt

2023 mais, nii et peeti kinni 2020. a novembris, kohtuotsus tuli 2021. a mais ja

vanglasse saabus umbes nelja kuuga ehk siis 2021. a augustis.

Kohus nendib, et kuna inimese mälu ei ole veatu, ei saa välistada, et ta võib mõnel juhul eksi-

kombel nimetada vale aastaarvu, mõeldes tegelikult teist. Küll aga on vahistamine ja hilisem

range režiimiga kolooniasse paigutamine sündmused, mis eeldatavasti on inimese jaoks piisa-

valt olulised, et tugevalt mällu kinnistuda. Asjaolu, et kaebaja on nii avalikkusele suunatud

intervjuudes kui ka PPA-le ja kohtule antud ütlustes esitanud nii mitu erinevat versiooni enda

vahi alla võtmise, süüdimõistmise ja Zlatousti range režiimiga kolooniasse viimise aegadest,

tekitas PPA-l seetõttu õigustatult kahtluse selles, kas sündmused ikka toimusid kaebaja

kirjeldatud viisil või on tegu tagantjärele, erinevate avalike allikate (sh Xi intervjuu, aga ka

Prigožini värbamas käimiste kirjelduste) põhjal välja mõeldud looga, mida võib olla sellevõrra

raskem meeles pidada (direktiivi art 4 lg 5 p-d c ja e). Kahtlusi süvendab see, et kaebaja on

nimetanud ka erinevaid koloonia numbreid, mainides esialgu Kasahstanis antud intervjuudes

järjekindlalt kolooniat nr 18, kuid rääkides Eestis juba kolooniast nr 25, mis ühtib Xi

nimetatuga. Kokku ei lange ka kaebaja ja Xi nimetatud ajad, mil viimane kolooniasse saabus.

Vastuseks kaebaja esindaja etteheitele kohtuistungil selle kohta, et PPA pidanuks antud küsi-

must uurima haldusmenetluses (00:29:37), märgib kohus, et etteheide on põhjendamatu.

Kaebajal on võimaldatud sellest rääkida nii 8. novembri 2023. a vestlusel (dtl 145) kui ka

küsitud konkreetselt selle kohta, tuues välja vastuolud, 4. märtsi 2024. a vestlusel (küsimus 7,

dtl 158). Istungil esitas PPA ametnik küsimuse koloonias viibimise aja kohta üksnes vastuolu

veelkordseks uurimiseks ja kaebajale võimaluse andmiseks seda selgitada. Seda ei saa pidada

asjakohatuks.

14.2.

Kaebaja väidab, et tal ei olnud PPA-le võimalik esitada 2021. a süüdimõistvat

kohtuotsust, sest see jäi seljakotti, millest ta oli enda sõnul sunnitud uppumishirmus

Narva jões loobuma (8. novembri 2023. a vestluse protokoll, küsimus 7, dtl 147;

kohtuistungil öeldu, alates 01:16:02). Esmalt nõustub kohus vastustaja kahtlustega

selles osas, kas tõele saavad vastata samaaegselt kaebaja ütlused selle kohta, et ta

lahkus Kasahstanist üle Volga delta, ujudes üle umbes viie harujõe (8. novembri 2023.

a vestluse protokoll, küsimus 7, dtl 146), ja selle kohta, et hoolimata põhjalikest

ettevalmistustest, sh kalipso hankimisest ja selgapanekust, ei suutnud kaebaja ujuda

üle Narva jõe ilma seljakotti jõkke jätmata. Kaebaja üritas kohtuistungil (alates

02:57:24) ekslikult jätta muljet, nagu PPA oleks Volga ja Narva jõed sassi ajanud.

PPA on need erinevad kaebaja väited esitanud võrdluseks, kuna Volga jõe suurust

arvestades on ilmne, et selle viiest harujõest üle ujumine pidi eelduslikult olema

tunduvalt suurem katsumus kui üle Narva jõe ujumine, isegi kui oktoobrikuine Narva

jõgi võib olla Volga jõest külmem (aga külmatunnet pidi vähendama kalipso). Seetõttu

leidis PPA õigesti, et ei ole usutav, et Volga jõe deltat ületades suutis kaebaja kõik

oma dokumendid säilitada, kuid Narva jões kaotas need. Kaebaja küsis PPA-lt istungil

(küll pigem retooriliselt; alates 03:02:56), miks ta pidanuks oma asjad sihilikult Narva

jõkke uputama. Kui telefoni puhul võis sellest vabanemise (mis ei pidanud tingimata

13(22)

3-…

toimuma just Narva jões, vaid võis aset leida ka varem Venemaal või hiljem, enne

politseisse pöördumist Eestis) eesmärk olla takistada PPA-l telefonist andmete

leidmist, mis võinuks kaebaja väidetes kahtlusi tekitada, siis kohtuotsuse puhul on

võimalik, et kaebajal seda polnudki. Seejuures ei ole kaebaja nimetanud kohtuotsust

endal kaasas olnud asjade seas ka 8. novembri 2023. a vestlusel (küsimus 7, dtl 147),

kus kaebaja küll mainis, et lisaks loetletule olid tal mõned teised väikesed asjad,

millest ta ei hakka rääkimagi, aga usutav ei ole, et ta jätnuks mainimata 2021. a

süüdimõistva otsuse kui ühe peamise tõendi selle kohta, et tema väited 2022. a sügisel

toimunu kohta vastavad tõele.

PPA on õigesti välja toonud ka selle, et kahtlust äratab, et kaebaja mõisteti tema enda sõnul

Venemaal kahel korral (2015. ja 2021. aastal) süüdi sedavõrd sarnastes süütegudes (mõlemal

korral prostitutsiooniga tegelevalt naisterahvalt vara, sh telefoni äravõtmine – vt Vene 25. mai

2015. a kohtuotsus (eestikeelne tõlge dtl 173 jj) ja 26. juuni 2015. a apellatsioonimäärus (dtl

186) ning 8. novembri 2023. a vestluse protokoll (dtl 148)) ja sarnase karistusajaga (2015.

aastal kolm aastat, 2021. aastal kaebaja väitel 2,5 a). Samuti jääb endiselt arusaamatuks, miks

kaebaja pole siiamaani suutnud esitada enda kohta käivat 2021. a kohtuotsust. Isegi kui

vastaks tõele tema väide, et see kukkus koos tema seljakotiga Narva jõkke, pidanuks kaebajal

või tema advokaadist esindajal olema võimalik see veebiallikatest leida või paluda nt kaebaja

perekonnal saata. PPA aga leidis kaebaja nimega otsides ainult 2015. a lahendid.

14.3.

Kaebaja leiab, et tema koloonias viibimise väidet kinnitab PPA-le esitatud foto

(dtl 320), millel ta seisab koos kolme mehega, kellega nad väidetavalt viibisid kõik

koos samas koloonias. Kohus nõustub PPA hinnanguga, et ei ole usutav, et see foto on

tehtud range režiimiga vanglas. Kaheldav on juba see, kas range režiimiga vanglas on

üldse võimalik sellist fotot teha ja seda seejärel säilitada. Ka foto meeleolu ja kontekst

ei vasta aga vanglale – sellel on neli pealtnäha heas tujus meest, kes on igapäevastes

riietes, kannavad käekellasid ja püksirihmu. Tavapäraselt sellised esemed vanglas

lubatud ei ole. Neil asjaoludel ei pidanud PPA tegema jõupingutusi pildil olevate

meeste identiteedi tuvastamiseks – isegi kui tegu on kaebaja väidetud isikutega, ei

tõenda see pilt, et kaebaja oleks nendega koos viibinud just vanglas.

14.4.

PPA seadis kaebaja väited Zlatousti koloonias nr 25 viibimise kohta ka

sellepärast, et X rääkis oma intervjuus (PPA intervjuude vaatlusprotokoll, dtl 262), et

tegu oli range režiimiga kolooniaga, kus kõigi sealviibijate karistusaeg algas viiest

aastast. See ei lange kokku kaebaja väitega, et ta viibis seal hoolimata 2,5 a

karistusajast. Kaebaja selgitas kohtuistungil (alates 01:49:42), et X eksis – kuigi tegu

on tõesti range režiimiga kolooniaga, võidakse sinna karistust kandma saata ka lühema

karistusajaga inimesi, kui nad on korduvalt kohtulikult karistatud. Selles osas viitas

kaebaja Venemaa Föderatsiooni kriminaalkoodeksi §-le 58. Kohus nõustub kaebaja

etteheitega PPA-le selles osas, et viimane ei leidnud vastust antud küsimusele

haldusmenetluses. Olukorras, kus kaks erinevat isikut on esitanud karistuse kandmise

institutsiooni kohta erinevaid väited, ei ole PPA põhjendanud, miks ta peab ühe

inimese väidet teisest usutavamaks. Isegi kui X ise uskus, et räägib tõtt, ei pruukinud

ta olla Venemaa karistusõigusega sedavõrd hästi kursis, et selles mitte eksida. Kuigi

PPA-l on põhimõtteliselt õigus rahvusvahelise kaitse taotleja kaasaaitamiskohustuse

osas, ei saa rahvusvahelise kaitse taotlejalt eeldada õigussüsteemi üksikasjalikku

tundmist. Kaebaja on 4. märtsi 2024. a vestlusel (vastus küsimusele 13, dtl 160)

selgitanud, et range režiimiga kolooniasse paigutamine ei sõltu ainult karistusajast,

vaid ka retsidiivsusest. PPA esindaja viide sellele, et PPA ei pruugi olla kursis kõigi

Venemaa seadustega, on küll põhimõtteliselt usutav, kuid vastuolu korral erinevate

üksikallikate vahel on selliste asjaolude väljaselgitamine vastuolu kõrvaldamiseks

14(22)

3-…

ilmselge osa päritoluriigi info uurimisest, mis on PPA ülesandeks. Kohus ei pea PPA

ametnikele ebamõistlikult keeruliseks selgitada välja, mis on Venemaa kriminaal-

koodeksi sisu, ka ilma rahvusvahelise kaitse taotleja asjakohase viiteta. Tegu on

riigiga, mida puudutava infoga PPA spetsialistid on eeldatavasti keskmisest tunduvalt

paremini kursis, arvestades selle naabrust ning sealt Eestisse sisenejate ja siin

rahvusvahelise kaitse taotlejate rohkust. Liiatigi on PPA Venemaa

kriminaalkoodeksiga kaebaja taotlust lahendades juba tutvunud (vt vaidlustatud otsuse

lk 8–9, dtl 36–37). Päritoluriigi infot kogudes ei ole aga küsimusi koloonia režiimi või

sinna paigutamise aluste kohta küsitud (dtl 154).

Seega ei nõustu kohus PPA-ga selles, et ka antud küsimuses esineb kaebaja väidetes vastuolu

päritoluriigi infoga. Kohus ei pea siiski vajalikuks praegusel juhul tuvastada Venemaa

kriminaalkoodeksi § 58 tegelikku sisu. Sõltumata sellest, kas konkreetne vastuolu eksisteerib,

on kohus eespool nõustunud mitmete teiste vastuolude olemasoluga kaebaja väidetes, mis

kokkuvõttes muudavad tema väited ebausaldusväärseks ka ilma selle asjaoluta.

14.5.

Kokkuvõttes jõudis PPA kohtu hinnangul õigesti järeldusele, et kaebaja ütlused

selle kohta, et ta viibis 2022. aastal Zlatousti koloonias nr 25, ei ole usaldusväärsed.

Järelikult ei oma tähtsust küsimused sellest, kas ja mis asjaoludel Prigožin selles

koloonias kinnipeetavaid Wagnerisse värbamas käis või kas üksusesse „Torm Z“ on

sunniviisiliselt värvatud vanglast just vabanenud inimesi. Kohus nõustub aga PPA

järeldusega, et nende asjaolude kohta oli kaebajal võimalik oma kirjelduste

esitamiseks piisavalt teavet leida avalikest allikatest. Seetõttu ei ole kaebaja ühtlasi ka

isik, kellel oleks väärtuslikku infot, mida potentsiaalsetes Venemaa võimude või

Wagneri vastastes uurimistes jagada.

15. Lisaks vanglas avaldatule kardab kaebaja tagakiusamist seetõttu, et on

sõjavastaseid seisukohti avaldanud sotsiaalmeedias ja ajakirjanduses. Ka selles osas on

PPA õigesti pidanud vähetõenäoliseks, et kaebajat ähvardaks tema avaldatu tõttu

Venemaal kriminaalkaristus.

15.1.

PPA on päritoluriigi infole tuginedes selgitanud (vaidlustatud otsuse lk 16 jj,

dtl 44 jj), et kuigi on tõsi, et Venemaal on olemas sätted, mille alusel karistada

kriminaal- või administratiivkorras Venemaa sõjategevuse vastu Ukrainas sõna

võtmise eest, puudub Euroopa Liidu Varjupaigaameti andmetel Venemaal vajalik

ressurss ulatuslike repressioonide elluviimiseks. Seetõttu ei karistata kõiki nende

keeldude rikkujaid, vaid hirmutamistaktikana on fookus kas kõrge profiiliga isikutel

või kohalikele võimudele probleeme valmistavatel inimestel. 2022. aastal karistati

umbes 21 000 inimest administratiivkorras, valdavalt trahvidega (haldusaresti

kohaldati 2307 juhul); enamik karistatuid olid osalenud sõjavastastel meeleavaldustel

(vt https://www.amnesty.org/en/latest/news/2023/07/russia-20000-activists-subject-to-

heavy-reprisals-as-russia-continues-to-crack-down-on-anti-war-movement-at-home/ ja

seal viidatud https://eurasia.amnesty.org/wp-content/uploads/2023/07/russia-anti-war-

activists.pdf). Veebruari 2024 seisuga on algatatud 848 kriminaalasja ja 8693 haldus-

asja sõjavastaste tegevuste suhtes; 2023. aastal mõisteti vanglakaristus 189 kriminaal-

menetluses ja 126 juhul muu karistus (https://en.ovdinfo.org/persecution-anti-war-

movement-report-two-years-russias-full-scale-invasion-ukraine).

15.2.

Vaidlusaluses otsuses on päritoluriigi infot refereerides muu hulgas mainitud,

et organisatsioon OVD-Info tegeleb aktivistide ja tavakodanike kaitsmisega eeskätt

poliitiliselt motiveeritud kriminaal- ja väärteomenetlustes, samuti aitavad nad esitada

kaebusi Euroopa Inimõiguste Kohtusse (dtl 46). Kaebaja juhtis kohtuistungil

15(22)

3-…

iseenesest õigesti tähelepanu, et Venemaa Föderatsioon ei ole alates 16. septembrist

2022 Euroopa inimõiguste konventsiooni osalisriik. See ei tähenda aga, et PPA otsuses

oleks tehtud viga. Sellekohane info on tõepoolest kajastatud OVD-Info veebilehel

sektsioonis „About Us“ (https://en.ovdinfo.org/about-us). Nimelt on Euroopa

Inimõiguste Kohus vastu võtnud otsuse menetleda edasi Venemaad puudutavaid

kaebusi, mis puudutavad enne 16. septembrit 2022 toimunut (vt

https://www.echr.coe.int/documents/d/echr/Resolution_ECHR_cessation_membership

_Russia_CoE_ENG). Kaebaja mõistis PPA otsuse seda osa aga ekslikult soovitusena

kaebajale pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse (seda õigust tal pärast eelnimetatud

kuupäeva toimunuga seoses pole). Tegu on lihtsalt näitliku taustainfoga selle kohta, et

Venemaal tegutsevad jätkuvalt inimõiguste kaitse organisatsioonid, mis viitab sellele,

et sõjavastast tegevust pole suudetud maha suruda. See teave on nimelt esitatud

vastukaaluks sellele, et mõned välismaised sõltumatud meediaväljaanded on Venemaal

keelatud, ja järgmises lõigus jätkatakse teemal, et sõjavastased seisukohad levivad

Venemaal üha laiemalt. Nii on PPA viidanud, et Levada keskuse saates 2023. a

detsembris korraldatud küsitlusel huvitas venemaalasi enim, millal lõppeb Ukraina

sõda, jätkuvad meeleavaldused ja tehakse ka ametlikke pöördumisi Putini

administratsiooni poole (dtl 46 ja seal viidatud allikad).

15.3.

Päritoluriigi infost on PPA õigesti järeldanud, et enamus sõjavastastest

kriminaalmenetlustest on algatatud kõrge profiiliga isikute vastu. Administratiivasju

aga algatatakse enim meeleavaldustel osalemise, mitte sotsiaalmeedias info

avaldamise suhtes ja need lõppevad valdavalt rahatrahviga.

15.4.

Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja on sõjavastaseid seisukohti avaldanud nii

isiklikel sotsiaalmeedia kontodel kui erinevates intervjuudes. PPA ei pidanud neist

tingitud tagakiusuohtu aga reaalseks postituste vähese leviku tõttu. PPA tõi välja, et

esimest intervjuud Wle on vaadatud 13 346 korda, intervjuud meediakanalile Base 96

000 korda (kaebaja on siin seadnud kahtluse alla, kas vaatamisi oli 96 või 96 000 –

segadus võis tuleneda sellest, et nii intervjuude vaatlusprotokollis (dtl 248) kui ka

otsuses (dtl 40) on „tuhat“ kirjutatud numbri 96 järel välja sõnaga, mistõttu see võis

jääda kas tõlkijal või kaebajal lugedes tähelepanuta), teist intervjuud Wle 2968 korda.

Kohus kontrollis need arvud viidatud veebisaitidel üle ja kuigi vaatajate arvud on

vähesel määral kasvanud (sh ilmselt menetlusosaliste ja kohtu enda arvelt), on

suurusjärgud jäänud samaks. Samuti vaatles PPA kaebaja YouTube kanalit (dtl 234–

239), millel oli vaatlemise aja seisuga 44 tellijat ja ta oli kokku postitanud 40 videot,

neist 37 lühikesed. Videod olid kõik postitatud väga lühikeses ajavahemikus, neist

enamik päev enne teist intervjuud Wle. Videotel on reeglina alla 50 vaataja, üksnes

kolmel videol on vaatajaid 1800–2400 ja kahel 10 000. Praeguseks on tellijaid

lisandunud üks ja videote arv jäänud samaks, samuti vaatajate arvu suurusjärgud.

15.5.

Kaebaja on märkinud, et TikTokis on ühte tema videot vaadatud ligi kaks

miljonit korda. Ent PPA on õigesti tähelepanu juhtinud, et videote vaatamiste arv ei

näita enamikul veebisaitidel seda, kui palju inimesi seda videot vaadanud on, vaid

üksnes vaatamiste arvu, st üks inimene võib olla vaadanud sama videot mitu korda.

Seejuures ei näita vaatamiste arv ka seda, kui paljud on video lõpuni vaadanud – PPA

on otsuses (dtl 52) selgitanud ja kaebaja pole seda ümber lükanud, et YouTube’is

loetakse vaatamiseks vähemalt 30 sekundit, Facebookis kolm sekundit ning TikTokis

piisab sellest, kui keegi videoni jõuab, isegi kui ta sealt kohe edasi kerib. Seega ei näita

need arvud, et kaebaja sõnum oleks jõudnud ligilähedaseltki sellise arvu inimesteni.

Asjakohatuks ei saa pidada ka PPA viidet, et nii W kui Base vaatajad on eeldatavasti

valdavalt Kasahstanis, seega on Venemaal kaebaja videote vaatajaid veel tunduvalt

16(22)

3-…

vähem. Samal põhjusel on väheusutav, et kaebaja poolt venekeelsele Delfile, s.o Eesti

ajalehele antud intervjuu, millele juurdepääs on tasuline ja mida on kommenteeritud 27

korda (PPA otsuses lk 25, dtl 53), oleks jõudnud suure hulga inimesteni Venemaal.

15.6.

Arvestades Venemaa elanike koguarvu 140 miljonit, ei saa kaebajat eeltoodud

andmetest lähtudes pidada selliseks kõrge profiiliga aktivistiks, kellel oleks

päritoluriigi infost lähtudes suurem tõenäosus sattuda Venemaa võimude tähelepanu

alla. Isegi kui kaebaja suhtes peaks äärmiselt vähetõenäolisel juhul mingi menetlus

sõjavastasuse tõttu algatatama, lõppeks see eeldatavasti üksnes rahatrahviga. Kaebaja

poolt meediast toodud näited üksikjuhtumitest, kus on rangemalt karistatud ka madala

profiiliga isikuid, on erandlikud ja ei suurenda arvestataval määral tõenäosust, et just

kaebajale sarnane kohtlemine osaks langeb. Selline äärmiselt vähetõenäoliselt

realiseeruv ja ka eeldatavalt väheintensiivse tagajärjega oht ei ületa rahvusvahelise

kaitse saamise künnist (VRKS § 19 lg 1 ja direktiivi 2011/95/EL art 9 lg 1, vt ka

Euroopa Kohtu otsus asjas C-472/13 Shepherd, p 25).

16. Samuti on väheusutav, et kaebaja elu ja tervis oleks Venemaal ohus

tavakodanike vägivalla tõttu. Esiteks kehtib ka siin sama, mis riigipoolse tagakiusuohu

osas – kuna kaebaja väljaütlemised ei ole saanud laialdast tähelepanu, ei ole

tõenäoline, et sõda pooldavad üksikisikud hakkaksid teda spetsiaalselt otsima, isegi kui

põhimõtteliselt võib tekkida juhuslikke konflikte, kui kaebaja astub mõne konkreetse

inimesega näost näkku vaidlusse. Ohule ei viita ka kaebaja TikTok videotele lisatud

kommentaarid (vt tõlge vastustaja vastuse lisa 12.1, dtl 294–301), mis ei sisalda

konkreetseid ja tõsiseltvõetavaid ähvardusi, vaid üksnes üldsõnalist ja anonüümset

sõimu, mida ei saa sotsiaalmeedias pidada ebaharilikuks (kuigi see on kahtlemata

taunitav).

17. Kaebaja Kasahstanis viibimisega seoses on PPA samuti õigesti esile toonud, et

tema ütlused on nii sisemiselt vastuolulised kui ka vastuolus päritoluriigi infoga.

17.1.

Ühest küljest on kaebaja rääkinud PPA-le ja ka kohtuistungil (alates 01:04:20),

et varjas ennast Kasahstanis võimude eest, kuid teisalt rääkis ta Kasahstanis viibides

nii kanalile Base (intervjuude vaatlusprotokoll, dtl 248) kui ka Wle (samas, dtl 249), et

ta on korduvalt pöördunud ametivõimude poole sooviga jääda Kasahstani ja taotleda

poliitilist varjupaika. Koherentsed ei ole ka kaebaja ütlused sündmuse kohta, mille

ajendil ta väidetavalt otsustas Kasahstanist Venemaale naasta – 8. novembri 2023. a

vestlusel (dtl 146 lõpuosas) rääkis ta esmalt sellest, et läks magama ning lülitas seal,

kus ta ööbis, välja ka oma telefoni ja võttis aku ära, et keegi teda ei leiaks, kuid ometi

olid tema maja ümber ameti töötajad. Järgmisel hetkel aga kirjeldas ta hoopis, et kui

kaebajat seal maja ümber ja kortereid läbi käies taga otsiti, siis ta oli alles õhtul hilja

koju minemas, nägi otsijaid eemalt, pööras ringi ja läks ära, hommikul aga helistas

inimesele, kelle juures ta ööbis, et otsustas lahkuda. Kui PPA selle kohta istungil küsis

(alates 01:05:58), väitis kaebaja, et PPA on teda vestlusel valesti mõistnud ja ta lülitas

telefoni välja kohas, kus ta ööbis, ning kui tagasi jõudis, nägi, et maja oli ümber

piiratud. See ei selgita aga kohtu hinnangul vastuolu, sest vestlusel räägitust järeldub

selgelt, et „koht, kus kaebaja ööbis“, on seesama koht, mida läbi otsiti – just selle koha

omanikule helistas kaebaja ju enda sõnul järgmisel hommikul. Loogiline ei ole ka, et

kaebaja liiguks mingist muust kohast, kus ta ööbis, pärast telefoni väljalülitamist ja

magamaminekut kodu poole, kusjuures see leidnuks aset õhtul 10 või 11 ajal.

17.2.

PPA on vaidlustatud otsuses (dtl 39–40) refereerinud päritoluriigi infot selle

kohta, et kuigi Kasahstan põhimõtteliselt võib välja anda Venemaal tagaotsitavate

17(22)

3-…

nimekirjas olevaid Vene aktiviste, tehakse seda praktikas äärmiselt harva ja reeglina

reageeritakse üksnes formaalselt, lühiajalise kinnipidamise ja ülekuulamisega. Alates

Ukraina sõja algusest on Kasahstan otsustanud Venemaale välja anda vaid kaks

inimest, kellest ainult üks ka reaalselt Venemaale saadeti. Kohus rõhutab, et erinevalt

kaebaja väitest ei ole siin vastuolu, sest PPA on ühes lauses rääkinud otsustamisest isik

Venemaale välja anda ja teises reaalsest väljaandmisest. Vale ei ole ka otsuses toodu,

et sõjavastane aktivist R ja venelanna P on saanud Kasahstani võimudelt tunnistuse

varjupaigataotleja staatuse kohta, mis peatab nende Venemaale väljaandmise (dtl 40).

Neid andmeid ei lükka ümber kaebaja 3. septembri 2024. a seisukoha lisad 10–13, mis

käsitlevad aktivist R ja P vahi all hoidmist. Nimelt on ka lisana 11 kaebaja enda

esitatud artiklis kajastatud, et R sai Kasahstanis varjupaigataotleja tunnistuse, mis

muudab väljaandmise võimatuks enne varjupaigamenetluse lõppu, ja sama on nenditud

lisana 12 esitatud artiklis mõlema nimetatud inimese kohta. Artiklites ongi kajastatud

seda, et mõlemal aktivistil on varjupaigataotlusega seonduv (vaidlustus)menetlus

pooleli. Lisana 13 esitatud artiklis on küll kirjutatud, et P ähvardab Venemaale

väljaandmine, kuid see artikkel on avaldatud ajal, kui ta polnud veel varjupaigataotlust

esitanud, nagu tuleb välja nii artikli enda sisust („Ta keeldub pagulasstaatust

taotlemast“) kui ka artiklite kuupäevadest (lisal 13 5. oktoober 2023 vs. lisal 12 2.

november 2023).

Kohus juhib aga tähelepanu, et need andmed ei oma praeguse asja lahendamisel ka otsustavat

tähendust. Eeltoodud inimesed on kõik kõrge profiiliga aktivistid, kes seejuures on Venemaal

ametlikult tagaotsitavad kriminaalasjade tõttu. Kaebaja ei ole aga tõendanud, et tema suhtes

oleks Venemaal käimas kriminaalasi. Samuti on need inimesed olnud Kasahstanis ametliku

väljaandmismenetluse subjektideks, samas kui kaebaja väitel otsisid teda taga mingid talle

teadmata isikud, kes ei saanud nähtavasti olla Kasahstani avaliku võimu osaks, arvestades et

kaebaja enda intervjuudes väidetu kohaselt pidevalt suhtles Kasahstani võimudega varjupaiga

saamise asjus, nii et neil puudunuks igasugune vajadus kaebajat ööpimeduses taga otsida.

17.3.

PPA leidis avalikust andmebaasist Rusprofile.ru andmed selle kohta, et kaebaja

on registreerinud ennast Venemaal Kurgani oblastis 19. juunil 2023 füüsilisest isikust

ettevõtjaks, samuti on temaga seotud veel 7 likvideeritud ettevõtet, mis on asutatud

erinevates Venemaa osades (dtl 12; väljavõtted ja nende tõlked dtl 194–232). PPA

järeldas sellest, et kaebaja ei saanud viibida 19. juunil 2023 Kasahstanis, nagu ta väitis,

kui registreeris sellal hoopis Venemaal Kurgani oblastis ettevõtte. Kaebaja aga väidab,

et tegu on eraettevõtte andmebaasiga (sellele ei vaidle vastu ka PPA), milles esitatud

andmed ei ole usaldusväärsed. Sh tõi kaebaja esile, et sellest andmebaasist nähtuvalt

on kaebaja asutanud mh ettevõtte 27. jaanuaril 2003, kui ta oli alaealine (vt ka 3.

septembri 2024. a avalduse lisa 14).

Kohtu hinnangul ei ole lõppastmes tähtsust küsimusel, kas PPA esitatud Rusprofile.ru andmed

on usaldusväärsed või mitte. Ka ilma väidetava füüsilisest isikust ettevõtja asutamiseta esineb

kaebaja ütlustes piisavalt vastuolusid, et muuta need ebausaldusväärseks. Seetõttu jätab kohus

antud küsimuse tähelepanuta.

18. PPA järeldusi ei sea kahtluse alla kaebaja poolt enne istungit kohtule esitatud

tõendid päritoluriigi info kohta, mida kohus pole veel eespool käsitlenud.

18.1.

Kaebaja esindaja 3. septembri 2024. a avalduse lisana 1 esitatud M puudutava

artikli sisu ei puuduta kaebajat, sest selles on juttu desertööride jälitamisest, ent

kaebaja ei ole väitnud, et oleks desertöör. Kaebaja on üksnes väitnud, et teda on

üritatud meelitada liituma Wagneri ja hiljem üksusega „Torm Z“, ent need ütlused

18(22)

3-…

tunnistas kohus eespool ebausaldusväärseks. Ka lisadena 2, 3 ja 4 esitatud artiklid

kirjeldavad sõjaväekohustusest kõrvalehoidujatega seonduvat, ent kaebaja ei ole

väitnud, et oleks eiranud konkreetset sõjaväekutset. Ta küll väitis nii PPA-le (8.

novembri 2023. a vestlus, küsimus 7, dtl 145) kui ka kohtule (istungil alates 01:27:44)

üldsõnaliselt, et ei käinud ajateenistuses põhimõtteliselt kui tagakiusatud väikerahva

esindaja Venemaal, kuid ei täpsustanud hoolimata kohtu küsimusest sellega

seonduvaid asjaolusid. Usutav on ka, et võimalik kaebajapoolne ajateenistusest

kõrvalehoidumine pidi tema vanust arvestades jääma paljude aastate taha. Kaebaja ei

väida, et teda oleks hõlmatud Venemaal viimastel aastatel mobilisatsiooniga.

18.2.

Info, mis puudutab Wagneri rühmituse kuulutamist terroristlikuks (lisad 5 ja 6)

ja Wagneri tegevust üldisemalt (lisa 8), ei seondu kuidagi kaebaja asjaoludega.

Kaebaja ei ole väitnud, et Wagneri esindajad oleks teda taga otsinud, ja lisaks on tema

väited koloonias nr 25 toimunu kohta loetud eespool ebausaldusväärseks. Viimasel

põhjusel ei oma tähtsust ka ÜRO esindajate avaldus vangide värbamise kohta (lisa 7).

Liiatigi leidis kohus eespool, et kaebajat ei ähvarda Venemaale naastes vangistus.

19. Eeltoodud põhjustel oli põhjendatud lugeda kaebaja rahvusvahelise kaitse

taotlus selgelt põhjendamatuks VRKS § 201 p-de 2 ja 4 alusel. Selles olukorras ei ole

iseenesest vajadust analüüsida, kas alust taotluse tagasilükkamiseks andsid ka p-d 7 ja

9. Sellegipoolest märgib kohus seoses kohtuistungil (alates 02:05:59) tõusetunud

vaidlusega järgmist.

20. PPA tugines oma otsuses VRKS § 201 p-le 9, mis võimaldab lugeda taotluse

selgelt põhjendamatuks, kui taotleja ohustab riigi julgeolekut või avalikku korda. Selle

sätte kohaldamist ei ole vaidlusaluses otsuses lahti kirjutatud. Kohtuistungil (alates

02:05:59) selgitas PPA esindaja vastuseks kaebaja küsimustele, et silmas peeti seda, et

kuna kaebaja on Venemaal toime pannud vägivaldseid kuritegusid ja pigem pisendab

neid, kui väljendab kahetsust, siis on oht, et ta võiks Eestisse jäämise korral sarnaseid

kuritegusid toime panna ka siin. VRKS § 201 p 9 vastab Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise

menetluse ühiste nõuete kohta art-le 32 koosmõjus art 31 lg 8 p-ga j. Art 32, nagu ka

VRKS § 201, seab esmaseks eelduseks, et isik ei vasta rahvusvahelise kaitse seisundi

saamise nõuetele – nagu eespool põhjendatud, luges PPA selle eelduse põhjendatult

täidetuks. Selles olukorras võib taotluse teatud lisatingimuste (VRKS § 201 alapunktid,

direktiivi 2013/32/EL art 31 lg 8 alapunktid) täidetuse korral lugeda selgelt

põhjendamatuks. Art 31 lg 8 p-s j on ühena neist alustest sätestatud, et mõjuvatel

põhjustel on alust arvata, et taotleja ohustab liikmesriigi riiklikku julgeolekut või

avalikku korda. Kohus nõustub, et ka ainult kaebaja 2015. a süüdimõistmisest

Venemaal koosmõjus temapoolse suhtumisega (teo õigustamine ja ebaoluliseks

lugemine) piisab, et nentida ohtu, et kaebaja võib sarnaseid tegusid toime panna ka

Eestis. See omakorda tähendab, et kaebaja ohustaks Eestisse jäämise korral siinset

avalikku korda.

Alus, mida kaebaja istungil eeldatavasti silmas pidas, kui selles küsimuses PPA-le vastu

vaidles, oli aga direktiivi 2011/95/EL art 14 lg 4 koosmõjus lg-ga 5, mille Genfi

konventsioonile vastavuse suhtes on tõepoolest ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet kahtlust

väljendanud (vt Euroopa Kohtu otsus liidetud asjades C-391/16, C-77/17 ja C-78/17 M jt, p

47), kuigi Euroopa Kohus selle kahtlusega ei nõustunud (vt sama otsuse resolutsioon ja

põhjendused). Erinevalt VRKS §-st 201 ja direktiivi 2013/32/EL art-st 32 koosmõjus art 31 lg

8 p-ga j võimaldavad need sätted pagulasseisundit mitte anda või selle lõpetada sõltumata

19(22)

3-…

sellest, kas isik vastab rahvusvahelise kaitse seisundi saamise nõuetele. Seetõttu on antud sätet

põhjendatud tõlgendada kitsamalt, st isikust lähtuv ohutase peab olema tunduvalt kõrgem.

21. Samadel sisulistel põhjustel, mis andsid alust asuda seisukohale, et kaebaja ei

vasta pagulasseisundi saamise tingimustele, ei olnud alust anda kaebajale ka täiendavat

kaitset.

21.1.

Täiendava kaitse saaja on VRKS § 4 lg 3 järgi välismaalane, kes ei

kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat

asjaolu ning kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine

päritoluriiki võib talle selles riigis kaasa tuua tõsise ohu, sh talle surmanuhtluse

kohaldamise või täideviimise (p 1) või tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või

inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise (p 2) või

konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute

kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu (p 3).

Direktiivi 2011/95/EL art 2 p f kohaselt vastab täiendava kaitse saamise

kriteeriumidele isik, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kellega seoses on ilmnenud

mõjuv põhjus arvata, et asjaomast isikut ähvardaks oma päritoluriiki või

kodakondsuseta isiku puhul varasemasse alalisse elukohariiki tagasipöördumisel

reaalne oht kannatada suurt kahju vastavalt art-le 15, ja kelle suhtes ei kohaldata art 17

lg-d 1 ja 2 ning kes ei saa või kõnealuse ohu tõttu ei taha anda ennast nimetatud riigi

kaitse alla. Art 15 defineerib suure kahju järgmiselt: a) surmanuhtlus või hukkamine

või b) taotleja piinamine või ebainimlik või väärikust alandav kohtlemine või

karistamine päritoluriigis või c) suur ja individuaalne oht tsiviilisiku elule või isiku-

puutumatusele juhusliku vägivalla tõttu rahvusvahelise või riigisisese relvastatud

kokkupõrke puhul.

21.2.

PPA jõudis põhjendatult järeldusele, et kaebajat ei ähvarda Venemaal ükski

nimetatud oht. Kaebajat ei ähvarda eespool esitatud põhjustel Venemaal

kriminaalkaristus, mistõttu omakorda ei ole ka ohtu, et ta satuks Ukraina sõjategevusse

värbamise sihtmärgiks. On ka üldteada asjaolu, et suuremas osas Venemaast ei

eksisteeri sellisel määral sõjategevust, et saaks nentida igas Venemaa osas suurt ohtu

isikupuutumatusele juhusliku vägivalla tõttu.

22. PPA tegi pärast rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamist kaebajale VSS §

72 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel sundtäidetava lahkumisettekirjutuse lahkumiseks Venemaa

Föderatsiooni.

22.1.

VSS § 7 lg 2 kohaselt tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele

ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Vaidlustatud otsuses ongi märgitud, et

lahkumisettekirjutus kuulub täitmisele kaebaja seadusliku viibimisaluse lõppemise

korral ehk siis tema rahvusvahelise kaitse taotluse kohta lõpliku tagasilükkava otsuse

tegemisel (vt VRKS § 31 ja § 10 lg 2 p 2). Rahvusvahelise kaitse taotluse

tagasilükkamise otsuses ühtlasi lahkumisettekirjutuse tegemise näeb ette ka VRKS §

25 lg 22. VSS § 72 lg 11 järgi määratakse lahkumisettekirjutuses tavaliselt

lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg. VSS § 72 lg 2 võimaldab aga

lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja jätta määramata ja

lahkumisettekirjutuse kohe sundtäita muu hulgas, kui esineb välismaalase põgenemise

oht (p 1) või välismaalasele ei anta elamisluba või rahvusvahelist kaitset seetõttu, et

elamisloa või rahvusvahelise kaitse saamise taotlus on põhjendamatu (p 2). VSS § 72

lg 3 kohustab arvestama lahkumisettekirjutuse tegemisel igal üksikjuhtumil kõiki

olulisi asjaolusid ja kaaluma põhjendatud huve.

20(22)

3-…

22.2.

Kohus nõustub PPA-ga, et praegusel juhul on eeltoodud alused koheselt

sundtäidetava lahkumisettekirjutuse tegemiseks täidetud, ega korda PPA põhjendusi.

Üldse ei ole kahtlust p-s 2 (vt eespool). Ka kaebaja põgenemise oht esineb praegusel

juhul, arvestades VSS § 68 p-des 4 ja 6 sätestatut (välismaalane on korduvalt toime

pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud

vangistus ning välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile

teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi

lahkumiskohustust täita). Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja on vähemalt 2015. aastal

süüdi mõistetud ja vangistusega karistatud tahtliku kuriteo eest. Kaebaja on ka selgelt

väljendanud, et ta on valmis minema ükskõik kuhu, aga mitte tagasi Venemaale.

Arvestades lisaks kaebaja olulisel määral vastuolulisi ütlusi rahvusvahelise kaitse

menetluses ning tema korduvaid edukaid varjatud piiriületusi (Venemaalt Kasahstani

ja tagasi, Venemaalt Eestisse), võib pidada reaalseks ohtu, et lahkumisettekirjutuse

vabatahtlikuks täitmiseks võimalust andes ei liiguks kaebaja mitte päritoluriiki, vaid

asuks end varjama kas Eestis või liiguks edasi mõnda teise Schengeni riiki.

22.3.

Kaebaja leiab, et tema väljasaatmine on vastuolus VSS §-ga 171, mille lg 1

kohaselt ei tohi välismaalast välja saata riiki, kuhu väljasaatmine võib tema suhtes

kaasa tuua inimõiguste konventsiooni art-s 3, ÜRO piinamise ning muude julmade,

ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastase

konventsiooni art-s 3 nimetatud tagajärje või surmanuhtluse kohaldamise. Kohus

jõudis aga juba eespool järeldusele, et kaebajat ei ähvarda Venemaal selline oht.

22.4.

Kohtuistungil (alates 03:22:10) tõi kaebaja esile, et Venemaa asemel võiks ta

lahkuda vabatahtlikult hoopis Armeeniasse, millel on Venemaaga viisavabadus. 8.

novembri 2023. a vestlusel (küsimused 28 ja 33, dtl 151) aga märkis kaebaja, et võiks

sõita välja näiteks Ukrainasse. VSS § 17 lg 1 järgi on viibimisaluseta Eestis viibiv

välismaalane kohustatud lahkuma või ta saadetakse välja tema kodakondsusjärgsesse

riiki (p 1), transiidiriiki EL või kahepoolse tagasivõtulepingu või muu kokkuleppe

kohaselt (p 2) või kolmandasse riiki tingimusel, et välismaalane soovib sinna lahkuda

ja ta seal vastu võetakse (p 3). Nagu kaebaja esindaja ka ise istungil nentis, on

kolmandasse riiki saatmise eelduseks viisavabadus päritoluriigiga. Ukraina eeldab

Vene kodanikelt riiki sisenemiseks viisat (https://visitukraine.today/ukraine/russia-

citizenship/travel). PPA-l ei olnud võimalik haldusmenetluses isegi kaaluda võimalust

saata kaebaja välja Armeeniasse, sest seda riiki ta hoolimata konkreetsetest

küsimustest oma võimaliku sihtkohana ei nimetanud ja selle riigiga puudub tal

igasugune seos (kaebaja on enda sõnul hoopis Kasahstani juurtega, kuid Kasahstani

tagasipöördumise ta ise välistas). Kaebaja muusse riiki peale Venemaa väljasaatmine

oleks võimatu ka tal välispassi puudumise tõttu. Seega ei teinud PPA kaalutlusvigu,

otsustades kaebaja välja saata just tema kodakondsusjärgsesse riiki Venemaale.

22.5.

Eeltoodud põhjustel on PPA otsustus saata kaebaja välja Venemaale ja teha

koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus õiguspärane.

23. Ka kaebajale vaidlustatud otsusega kehtestatud sissesõidukeeld on õiguspärane.

VSS § 74 lg-s 2 on sätestatud, et kui välismaalasele ei anta vabatahtliku lahkumise

tähtaega, kohaldatakse lahkumisettekirjutuses sissesõidukeeldu viieks aastaks.

Sissesõidukeelu kohaldamise otsustamisel ja kehtivusaja määramisel arvestatavad

asjaolud on loetletud VSS § 31 lg-s 3. Kaebajal puudub Eestiga igasugune seos nii

inimsuhete kui ka majanduslikul tasandil, ta pole siin integreerunud ning tal ei ole ka

terviseprobleeme, mis tingiksid vajaduse käia Eestis näiteks ravil. Päritoluriigis on ta

aga elanud sisuliselt kogu oma elu. Arvestades lisaks kaebaja Eestisse saabumise

21(22)

3-…

asjaolusid (ebaseaduslik piiriületus ja alusetu varjupaigataotlus), ei ole alust pidada

viieaastast sissesõidukeeldu ebaproportsionaalseks.

24. Neil põhjustel jääb kaebus täielikult rahuldamata.

25. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole

taotlenud menetluskulude väljamõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud

nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1 kolmas lause). Kaebajale on Tallinna

Halduskohus asjas nr 3-24-1464 16. mail 2024 tehtud määrusega otsustanud anda riigi

õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Seetõttu jääb riigi õigusabi

tasu Eesti Vabariigi kanda.

26. Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg

3).

Maarja Oras

/allkirjastatud digitaalselt/

22(22)