3-24-1841/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.09.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1841

Haldusasi

OMA Fassaad OÜ kaebus tühistada osaliselt riigihangete

vaidlustuskomisjoni 11.06.2024 otsus vaidlustusasjas 99-

24/274659 ning mõista välja OMA Fassaad OÜ lepingulise

esindaja kulud vaidlustusasjas nr 99-24/274659 summas

2446,00 eurot

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – OMA Fassaad OÜ, lepinguline

esindaja v.adv Martin Männik

Vastustaja (hankija) – Tallinna Linnaplaneerimise Amet,

volitatud esindaja Timo Päit

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.10.2024 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi: TLPA või Hankija) kuulutas välja riigihanke

„Tallinna Skoone bastioni restaureerimise ja heakorrastuse III etapp“, viitenumber 274659,

(edaspidi Hange). 16.05.2024 võttis Hankija vastu käskkirja, millega otsustati tunnistada

vastavaks osaühingu ARUNA-EHITUS ja OMA Fassaad OÜ (edaspidi ka: vaidlustaja või

kaebaja) pakkumused, kuna pakkumustes ei esinenud sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke

alusdokumentides (edaspidi: RHAD) toodud tingimustest ning tunnistada edukaks osaühingu

ARUNAEHITUS pakkumus, mis oli majanduslikult soodsaim pakkumus. Viidatud käskkirjas

märgiti, et eduka pakkumuse valiku aluseks on majanduslikult soodsaim pakkumus, kus

pakkumuse edukaks tunnistamisel võetakse arvesse ainult madalaimat kogumaksumust eurodes

käibemaksuta.

2. OMA Fassaad OÜ esitas 27.05.2024 Riigihangete Vaidlustuskomisjonile (VAKO)

vaidlustuse, milles ta selgitas, et Hankija oleks pidanud osaühingu ARUNA-EHITUS

pakkumuse tagasi lükkama, kuna tegemist oli põhjendamatult madala maksumusega

pakkumusega. Seejärel oleks Hankija pidanud Hankes edukaks tunnistama kaebaja pakkumuse.

3. VAKO võttis 27. mai 2024. aasta vaidlustuse esitamise teatega nr 12.2-10/99 kaebaja

vaidlustuse menetlusse ning kohustas nii Hankijat kui osaühingut ARUNA-EHITUS esitama

kaebaja vaidlustusele vastuse.

4. 31.05.2024 teatega nr 12.2-10/99 otsustas VAKO vaadata kaebaja vaidlustus läbi kirjalikus

menetluses ning määras tähtajad nii täiendavate selgituste ja dokumentide kui ka

menetluskulude taotluste esitamiseks. Hankija vaidles kaebaja vaidlustusele vastu ning ka

osaühing ARUNA-EHITUS oli seisukohal, et kaebaja vaidlustus tuleks jätta rahuldamata.

Kaebaja vastas 05. juunil 2024. aastal nii Hankija kui osaühingu ARUNA-EHITUS vastustele

ning

esitas

VAKO-le

taotluse

dokumentide

väljanõudmiseks

ja

palus

ühtlasi

vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv summas 640 eurot ja OMA Fassaad OÜ lepingulise

esindaja kulud summas 2446,00 eurot, kõik kokku 3086,00 eurot, TLPA-lt OMA Fassaad OÜ

kasuks välja mõista.

5. Hankija võttis 10.06.2024. aastal vastu käskkirja nr T-11-1/24/23, milles ta otsustas

tunnistada Hanke kehtetuks, kuna „alusdokumendis on hankija määranud lepingu lõpp

kuupäeva ja tööde teostamise perioodi, mis lähevad vastuollu lepingu sõlmimise tähtajaga.“

11.06.2024 otsustas VAKO riigihangete seaduse (RHS) § 197 lg 1 p 8 ja § 192 lg 3 p 5 alusel

jätta kaebaja vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastada kaebajale. VAKO asus seisukohale, et kuna

Hankija ei saa hankelepingut sõlmida vaidlustusmenetluse tõttu, siis pole võimalik täita RHAD-

s toodud tähtaegasid ning kuna Hankija aga ei tunnistanud Riigihanke hankemenetlust

kehtetuks mõistes, et kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine on õigusvastane

(Hankija ei ole tunnistanud Riigihanke menetlust kehtetuks ühelgi vaidlustuses esitatud

põhjusel), siis Riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise otsus ei ole tingitud vaidlustuse

esitamisest ja RHS § 198 lg 51 sätestatud koosseis kaebajale esindajakulude väljamõistmiseks

ei ole täidetud.

6. Tallinna Halduskohtusse saabus 19.06.2024 OMA Fassaad OÜ kaebus nõuetega: 1)

tühistada VAKO 11.06.2024 otsus vaidlustusasjas 99-24/274659 osas, milles VAKO jättis

rahuldamata OMA Fassaad OÜ taotluse mõista OMA Fassaad OÜ lepingulise esindaja kulud

vaidlustusasjas nr 99-24/274659 summas 2446,00 eurot TLPA-lt OMA Fassaad OÜ kasuks

välja; rahuldada kaebus ja teha vaidlustusasjas nr 99-24/274659 uus otsus, millega mõista OMA

Fassaad OÜ lepingulise esindaja kulud vaidlustusasjas nr 99-24/274659 summas 2446,00 eurot

TLPA-lt OMA Fassaad OÜ kasuks välja; mõista TLPA-lt välja kõik OMA Fassaad OÜ poolt

kantud menetluskulud käesolevas haldusasjas vastavalt eraldi esitatavale menetluskulude

nimekirjale.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) VAKO on möönnud vaidlustatud otsuse punktis 6.2.3., et „kaudselt tingis Riigihanke

menetluse kehtetuks tunnistamise ka vaidlustuse esitamine“, mistõttu järelikult võttis Hankija

vastu otsuse Hanke kehtetuks tunnistamiseks sõltuvalt sellest, et kaebaja oli esitanud VAKO-le

vaidlustuse. Vastasel korral (kui kaebaja ei oleks esitanud Hankes vaidlustust) oleks jäänud

kehtima Hankija 16.05.2024 käskkiri. Järelikult olid VAKO 10.06.2024 otsuse tegemise ajal

täidetud RHS § 198 lg 51 eeldused (Hange tunnistati kehtetuks sõltuvalt Kaebaja vaidlustusest

Hankes) ning VAKO oleks pidanud Kaebaja lepingulise esindaja kulud Hankijalt

vaidlustusmenetluse lõppemisel välja mõistma.

2) Hankija poolt Hanke kehtetuks tunnistamise põhjus oli selgelt otsitud, kuna juba 16.05.2024,

kui Hankija võttis vastu käskkirja, pidi ta teadma, et RHS § 120 lg 2 kohaselt ei või hankija

anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist teate esitamisest otsuse

kohta, millele järgneb hankelepingu sõlmimine. Järelikult oli 16.05.2024 seisuga esimene

võimalik kuupäev, millal Hankija oleks saanud sõlmida Hankes hankelepingu, oli esmaspäev,

03.06.2024. Sõltumata sellest, kas kaebaja oleks esitanud vaidlustuse või mitte, ei olnud seega

võimalik Hankes kehtiva hankelepingu sõlmimine 20. maiks 2024. a. Miski ei oleks välistanud

Hankijal ka vaidlustusmenetluse lõppemise järel Hankes hankemenetlusega jätkamise, kuna

vastavalt RHS § 123 lg 1 p-le 7 oleks Hankija võinud hankelepingut muuta, sest vähene

muudatus seoses hankelepingu sõlmimise ajaga ei oleks olnud oluline, arvestades

töövõtulepingu kestvust.

3) Seonduvalt VAKO otsuses tehtud viitega lepingu sõlmimise kuupäevale kui 20. maile 2024.

aastal jääb kaebajale arusaamatuks, millisele RHAD-le on vaidlustatud otsuses soovitud

viidata. Hanke üldandmetes on tõepoolest märgitud kuupäev „alates 20.05.2024“, kuid ehituse

töövõtulepingu eritingimused (lisa 11) viitavad üksnes tööde üleandmise kuupäevale 10. juunil

2025. aastal ning esimene vahetähtpäev saabunuks alles 31. oktoobril 2024. aastal. Pelgalt

sellest, et Hanke üldandmetes on toodud kuupäev „alates“ 20. mai 2024, ei saa seega järeldada,

et „alusdokumentides on hankija määranud lepingu lõpp kuupäeva ja tööde teostamise perioodi,

mis lähevad vastuollu lepingu sõlmimise tähtajaga,“ nagu Hankija leiab 10.06.2024. käskkirjas

nr T-11-1/24/23.

4) Sõltumata eelmärgitust tuleb möönda, et Hankija 10.06.2024 käskkirja vaidlustamine oleks

perspektiivitu. Tartu Ringkonnakohus on selgitanud 27.06.2019 lahendi haldusasjas nr 3-18-

1987 p-s 16, et RHS § 73 lg 3 p 6 määratlemata õigusmõiste „põhjendatud vajaduse korral“

sisustamisel on iseenesest mõistlik vaadata, kuidas on sarnast olukorda hinnatud näiteks

varasemas kohtupraktikas. Õige on Hankija seisukoht, et nii Euroopa Kohtu kui ka Eesti

kohtute praktika on siiani tunnustanud hankija väga laia diskretsiooniruumi hankemenetluse

kehtetuks tunnistamise otsustamisel.

5) Isegi, kui halduskohus peaks leidma, et kaebajal ei ole õigust nõuda vastustajalt tema poolt

kantud menetluskulude hüvitamist RHS § 198 lg 51 alusel (kuna väidetavalt ei ole selle

kohaldamise eeldused täidetud), palub kaebaja mõista välja Hankijalt tema menetluskulud PS

§ 25 alusel, arvestades kahju hüvitamise üldpõhimõtteid.

8. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

1) VAKO 11.06.2024 otsus on õiguspärane ning põhjendatult on VAKO seisukohal, et kuna

hankija ei saa hankelepingut sõlmida, siis pole võimalik täita RHAD-s toodud tähtaegasid ning

kuna hankija ei tunnistanud hankemenetlust kehtetuks, mõistes, et pakkumuse edukaks

tunnistamine on õigusvastane (hankija ei ole tunnistanud menetlust kehtetuks ühelgi

vaidlustuses esitatud põhjusel), siis riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise otsus ei ole

tingitud vaidlustuse esitamisest ja RHS § 198 lg-s 51 sätestatud koosseis kaebajale kulude

väljamõistmiseks ei ole täidetud.

2) Kaebaja on esitanud VAKO-le vaidlustuse eesmärgil saavutada oma pakkumise paremaks

tunnistamine. Vaidlustuses on tuginetud vaid põhjendustele, et hanke võitnud isiku pakkumus

on põhjendamatult madal ning taotletud on TLPA 16.05.2024 käskkirja punkti 2 kehtetuks

tunnistamist ning osaühingu ARUNA-EHITUS poolt esitatud pakkumuse tagasi lükkamist.

Kaebaja ei ole oma vaidlustuses tuginenud hankelepingu sõlmimise võimatusele, nagu on

sellele viidatud kaebuse punktis 2.4 jj. Kuivõrd kaebaja ei ole tuginenud hankemenetluse

kehtetuks tunnistamise alusele juba hankemenetluse vaidlustamisel, on ta viidatud argumendile

tuginemise minetanud.

3) Hankemenetlus tunnistati kehtetuks põhjusel, et RHAD-s oli hankija näinud ette võimaliku

lepingu sõlmimise aja ja tööde vastusvõtmise tegemise kuupäeva. Hanke tehnilise kirjelduse

(edaspidi: TK) p-s 4.1 oli määratud, et tööde täitmise tähtpäev on 10.06.2025 ja hanke

üldandmetes oli määratud tööde tegemise ajaks 14 kuud. Kui hankija oleks sõlminud lepingu

eelduslikult peale 4.06.2024, oleks tekkinud vastuolu alusdokumentidega, kuna töid ei oleks

saanud lõpetada määratud kuupäeval, vaid eelduslikult augustis 2025. Vastustaja kaalus

võimalusi menetluse jätkamiseks, kuid leidis, et lepingu tingimuste muutmine enne lepingu

sõlmimist läheks vastuollu RHS § 3 riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. Ühtlasi sätestab

RHS § 81 lg 1, et hanke alusdokumente saab muuta avatud hankemenetluses enne pakkumuste

esitamise tähtpäeva. RHS § 73 lg 3 p 6 alusel saab hankija hankemenetluse kehtetuks tunnistada

enda otsusega põhjendatud vajaduse korral omal algatusel. Põhjendatud vajadus võib olla nii

hankijast sõltumatu kui ka hankijast tulenev, see ei pea olema kaalukas või oluline (Euroopa

Kohtu otsus C-27/98, p-id 23 ja 25), kuid see ei tohi olla meelevaldne. Vastustaja ei ole

hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel käitunud meelevaldselt ega lähtunud sellest, et OMA

Fassaad OÜ esitas VAKO-le vaide, vaid hankemenetluse kehtetuks tunnistamine on tinginud

asjaolust, et RHAD-s oli vastuolu lepingu sõlmimisel. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine

ei ole olnud seotud kaebaja vaidlustusega RHS § 198 lg 51 mõttes. Viga on olnud Hankijast

tulenev, kuivõrd arvestatud poldud haldusaktide jõustumise aegadega. Tegemist on asjaoluga,

mis toob nii haldusõiguse kui ka RHS mõttes kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamise.

4) Tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et VAKO oleks hankemenetluse jätkudes lugenud kaebaja

vaidlustuse põhjendatuks ning selle rahuldanud, mis oleks õigustanud kaebaja menetluskulude

välja mõistmist. Vastustaja tunnistas 16.05.2024 käskkirjaga osaühing ARUNA-EHITUS

pakkumuse edukaks. Kuivõrd hankemenetluses esitati 2 pakkumust, ei ole vastustajal tekkinud

RHS § 115 lg 2 kohustust. Sellest hoolimata on vastustaja kontrollinud osaühing ARUNA-

EHITUS pakkumust veendumaks, et tegemist ei ole põhjendamatult madala pakkumisega.

Pakkumuste omavahelise summa võrdluses on näha, et esitatud pakkumuste vahe on 36,2%.

Kuigi Osaühing ARUNA-EHITUS pakkumus on vastustaja eeldatavast hinnast madalam 6.3%,

ei saa pidada seda vahet suureks. Kaebaja esitatud pakkumus on oluliselt kõrgem nii hankija

eeldatavast hinnast kui osaühing ARUNA-EHITUS pakkumusest (vt täpsemalt selgitused

kaebuse lisa 5). Kuivõrd pole tõendatud, et VAKO oleks kaebaja vaidlustuse rahuldanud, ei saa

pidada menetluskulusid väljamõistetavaks.

5) Käesoleval juhul ei ole kaebaja tekkinud menetluskulud seotud hankemenetluse kehtetuks

tunnistamisega, vaid eesmärgiga saavutada oma pakkumuse paremaks kuulutamine. Seejuures

pole hankemenetluse kehtetuks tunnistamine hankija poolne otsitud tegevus, vaid

vaidlustamisega mitteseonduv. Kaebajal oli võimalus vaidlustada hankemenetluse kehtetuks

tunnistamine, et kaitsta oma argumente ja menetluskulude tekkimise õiguspärasust, kuid

hankemenetluse kehtetuks tunnistamise käskkirja vaidlustatud pole. Veelgi enam, kaebaja on

ka ise leidnud käesolevas kaebuses, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamine on olnud

põhjendatud, mistõttu on selge, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamine on olnud täielikult

eraldiseisev menetluskuludest.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Käesolevas asjas ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: 1) 06.03.2024 avaldas Hankija

riigihangete registris riigihanke „Tallinna Skoone bastioni restaureerimise ja heakorrastuse III

etapp“ (viitenumber 274659) hanketeate; 2) Hankija 16.05.2024 käskkirjaga nr T-11-1/24/19

tunnistati vastavaks osaühing ARUNA-EHITUS (10886001) ja OMA Fassaad OÜ (11357142)

pakkumused (p 1) ning tunnistati edukaks osaühing ARUNA-EHITUS (10886001) pakkumus

kui majanduslikult soodsaim pakkumus (p 2); 3) 27.05.2024 laekus VAKO-le OMA Fassaad

OÜ vaidlustus taotlusega tunnistada kehtetuks Hankija 16.05.2024 käskkirjas nr T-11-1/24/19

tehtud otsus tunnistada osaühingu ARUNA-EHITUS pakkumus edukaks; 4) VAKO teatas

31.05.2024 kirjaga nr 12.2-10/99 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud

dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja

ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 05.06.2024 ja neile

vastamiseks 10.06.2024; 5) 10.06.2024 edastas Hankija VAKO-le 10.06.2024 käskkirja nr T-

11-1/24/23, kus on otsustatud Riigihanke menetluse RHS § 73 lg 3 p 6 alusel kehtetuks

tunnistada, sest RHAD-s on Hankija määranud lepingu lõppkuupäeva ja tööde teostamise

perioodi, mis lähevad vastuollu lepingu sõlmimise tähtajaga; 6) VAKO 11.06.2024 otsusega nr

99-24/274659 jäeti vaidlustus RHS § 197 lg 1 p 8 ja § 192 lg 3 p 5 alusel läbi vaatamata; 7)

VAKO leidis, et puudub alus vaidlustaja lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks hankijalt

RHS § 198 lg 51 alusel.

10. RHS § 198 lg 51 kohaselt, kui vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p 8 alusel põhjusel,

et hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks või vaidlustaja

väidetud õigusrikkumise kõrvaldanud, mõistab VAKO oma otsusega hankijalt vaidlustaja

kasuks välja vaidlustaja tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja

kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses, välja arvatud juhul, kui vaidlustatud riigihanke

menetluse või otsuse kehtetuks tunnistamine või õigusrikkumise kõrvaldamine ei olnud tingitud

vaidlustuse esitamisest. Kaebaja on seisukohal, et riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamine

oli tingitud vaidlustuse esitamisest. Kohus sellega ei nõustu. Kohtu hinnangul on VAKO otsus

õiguspärane ja põhjendatud.

11. RHS § 198 lg 51 loomise eeskujuks olnud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108

lg 6 (vt seletuskiri riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu juurde, XIV Riigikogu, 491 SE, lk 56) alusel kujunenud

kohtupraktikas on asutud seisukohale, et olukorras, kus hankija tunnistab hanke kehtetuks, kuna

vaidlustus- ja kohtumenetluse tõttu ei mahuta enam algselt planeeritud ajaraamistikku, ei ole

hankija hankemenetluse kehtetuks tunnistanud kaebuse esitamise tõttu HKMS § 108 lg 6 mõttes

(vrdl haldusasjas 3-23-1619 Tallinna Halduskohtu 30.08.2023 määruse p 13 ja Tallinna

Ringkonnakohtu 11.10.2023 määruse p 16). Tallinna Ringkonnakohus leidis viidatud

määruses, et: „Normi kohaselt pole seega piisav üksnes kaebuse esitamise fakt, vaid oluline on

ka see, et kaebuses esitatud põhjendused võisid tingida kohtumenetluse ajal vaidlustatud

haldusakti kehtivuse äralangemise (nt menetluse lõpetamise või haldusakti kehtetuks

tunnistamise tulemusena). Oluline tegur on ka kaebuses toodud põhjendused ja asjaolu, et need

põhjendused veensid vastustajat kohtumenetluses haldusakti kehtetuks tunnistama.“ (p 16).

Sama on ülekantav ka vaidlustusmenetlusele.

Käesolevas asjas pole tõendeid, mis räägiksid selle kasuks, et hankija tunnistas hankemenetluse

kehtetuks seetõttu, et pidas vaidlustust perspektiivikaks, st nõustus kaebaja antud hinnanguga

edukaks tunnistatud pakkuja pakkumuse põhjendamatult madalast maksumusest. Kohus

nõustub vastustajaga, et mõlema pakkuja pakkumusi ja hanke eeldatavat maksumust arvestades

(ARUNA-EHITUS pakkumus oli hanke eeldatavast maksumusest madalam üksnes 6.3%) ei

saa seda pidada kuidagi eeldatavaks või usutavaks.

Hankija on tuginenud hanke kehtetuks tunnistamisel hoopis sellele, et Hanke alusdokumendis

on hankija määranud lepingu lõpp-kuupäeva ja tööde teostamise perioodi, mis lähevad

vastuollu lepingu sõlmimise tähtajaga, st Hankija möönas omapoolset viga RHAD koostamisel.

Hankija vastavat põhjendust ei saa kohtu arvates pidada otsituks. Hanke üldandmetes oli

hankelepingu eeldatava kestusena kajastatud 14 kuud ning hankelepingu alguseks 20.05.2024.

TK p 4.1. kohaselt oli tööde täitmise tähtpäev 10.06.2025, mistõttu ka 20.05.2024 hankelepingu

sõlmimisel ei olnud lepingu täitjale tagatud 14 kuud tööde tegemiseks. VAKO ja võimalik

hilisem kohtumenetlus oleks hankelepingu sõlmimist ja tööde algust veelgi viivitanud, mistõttu

polnud hankelepingu täitmine kavandatud ajaraamis kuigi realistlik. TK p 4.2 kohaselt tuli tööd

teostada kahes etapis: esimene põhiline ehitusperiood pidi kestma 5 kuud (juuni-oktoober),

teises etapis, kevadel 2025 kuni 1 kuu jooksul pidid toimuma haljastustööd. Ka olukorras, kus

vaidlus oleks piirdunud üksnes VAKO menetlusega, poleks ettenähtud ajaraami mahutud.

Kohus ei nõustu, et kaebaja oleks saanud muuta RHAD-s toodud lepingu täitmise lõpptähtaega.

RHAD-i võib muuta üksnes enne pakkumuste esitamise tähtaega (RHS § 81 lg 1), hankelepingu

tähtaja pikendamine tähendanuks aga hankelepingu üldise olemuse muutmist RHS § 123 lg 2

mõttes, mis pole aga lubatav. RHS § 200 lg-st 6 ei tulene hankijale õigust muuda RHAD-i osas,

mida pole vaidlustusmenetluses vaidlustatud. Seega hankemenetluse kehtetuks tunnistamisele

kohtu arvates alternatiive ei olnud. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine on hankija

diskretsiooniline otsus, mille tegemisel on hankijal lai otsustusruum. Kohtule ei nähtu, et

Hankija tegevus oleks olnud meelevaldne. Hankelepingu sõlmimise ja töödega alustamise aja

möödumist hankemenetluse kestel on peetud põhjendatud vajaduseks RHS § 73 lg 3 p 6 mõttes

(vt Tartu Ringkonnakohtu 07.06.2019 otsus asjas nr 3-18-1987, p-d 14–15).

Kuigi kaudselt põhjustas viivituse hankelepingu sõlmimisel vaidlustusmenetlus, pole antud

juhul kohtu arvates tegemist otsese põhjusliku seosega, mis kohtupraktika kohaselt on HKMS

§ 108 lg 6 (ning RHS § 198 lg 51) üldreegli kohaldamise eelduseks. Seetõttu kohaldub neis

normides toodud erijuht ning esindaja kulud jäävad kaebaja kanda. Vastavat seisukohta

kinnitab kohtu arvates piisavalt selgelt Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2023 määrus asjas 3-

23-1619.

12. Kaebaja leiab, et isegi, kui halduskohus peaks leidma, et kaebajal ei ole õigust nõuda

vastustajalt tema poolt kantud menetluskulude hüvitamist RHS § 198 lg 51 alusel, tuleb kaebaja

kasuks mõista välja menetluskulud PS § 25 alusel. Kohus kaebajaga ei nõustu. Olukorras, kus

kohus tuvastas, et RHS § 198 lg 51 alusel kaebaja esindaja kulud VAKO-s väljamõistmisele ei

kuulunud, pole võimalik jätta RHS § 198 lg-t 51 kohaldamata ja menetleda kaebaja nõuet otse

PS § 25 alusel. Selle eelduseks oleks RHS § 198 lg 51 põhiseadusega vastuolus olevaks

tunnistamine. Vastavat taotlust ega põhjendusi pole kaebaja esitanud, mistõttu kaebaja vastav

taotlus on põhjendamata ning jääb rahuldamata.

13. Ülaltoodut arvestades jääb kaebus rahuldamata.

14. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole

taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud

HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee